lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/1-14-2371/263

Isikuvastased süüteod › Seksuaalse enesemääramise vastased süüteod

KriminaalasiJõustunudTartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium · 09.09.2019

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium
Kohtuasja number
1-14-2371/263
Asja liik
Kriminaalasi
Kategooria
Isikuvastased süüteod › Seksuaalse enesemääramise vastased süüteod
Menetlusliik
Täitmiskohtuniku asi
Kuulutamise aeg
09.09.2019
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1168
Lahend PDF →Riigi Teatajas →
Salvesta kogumikku
Väljavõte Wordi

Sama asja menetluskäik

Riigi Teataja
1-14-2371/58Tartu Ringkonnakohus29.04.20141-14-2371/159Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium18.02.20151-14-2371/247Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium05.06.20181-14-2371/258Tartu Maakohus Jõgeva kohtumaja19.08.20191-14-2371/269Tartu Maakohus Jõgeva kohtumaja17.02.2020

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tartu Ringkonnakohus

Määruse kuupäev

9. september 2019

Kohtuasja number

1-14-2371

Kohtukoosseis

Aarne Sarjas, Mati Kartau, Tiit Lõhmus

Kohtuasi

Süüdimõistetu Meelis Hansari tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamine

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Maakohtu (Jõgeva kohtumaja) 19. augusti 2019. a määrus Süüdimõistetu Meelis Hansar (isikukood 37508190271), määruskaebus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

RESOLUTSIOON

Jätta Meelis Hansari määruskaebus läbi vaatamata.

EDASIKAEBAMISE KORD

Käesoleva määruse peale saab prokuratuur või süüdimõistetu advokaadist kaitsja esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1.Viru Maakohtu 14. novembri 2014. a otsusega tunnistati M. Hansar süüdi Kars § 142 lg 2 p 1, 2 (alates 23. detsembrist 2013. a KarS § 141 lg 2 p 1, 6) järgi, mille eest mõisteti talle karistuseks 6 aastat ja 6 kuud vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel arvati M. Hansari eelvangistuses viibitud aeg karistusaja hulka ja ärakandmisele kuuluvaks karistuseks loeti 5 aastat 5 kuud 27 päeva vangistust. Kinnipeetava karistusaeg algas 25. septembril 2013. a ja lõppeb 23. märtsil 2020.
2.Tartu Maakohtu 19. augusti 2019. a määrusega jäeti M. Hansar vangistusest tingimisi ennetähtaegselt vabastamata.

Sarnased lahendid

Isikuvastased süüteod
  • 11.09.20261-26-4829/5Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 03.09.20261-26-4532/12Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 28.08.20261-26-6091/6Viru Maakohus Narva kohtumaja
  • 27.08.20261-25-3925/28Viru Maakohus Narva kohtumaja
  • 27.08.20261-26-4237/12Pärnu Maakohus Paide kohtumaja
  • 27.08.20261-26-4909/6Pärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Kuninga tänaval
3.Maakohtu määruse kohaselt on M. Hansaril kaks kehtivat kriminaalkaristust. Ta kannab karistust alaealise suhtes toime pandud sugulise kire rahuldamise eest suguühtest erineval viisil ja seda isikuna, kes on varem toime pannud seksuaalse enesemääramise õiguse vastu suunatud kuritegusid. Kohtu hinnangul on M. Hansari poolt toimepandud kuritegude asjaolud rasked. M. Hansar on toime pannud seksuaalse enesemääramise õiguse vastu suunatud kuriteo alaealise (s.o 8-aastase) lapse suhtes. M. Hansarit on ka varasemalt karistatud alaealiste laste suhtes toime pandud seksuaalsüütegude eest. Nimelt mõisteti M. Hansar süüdi Harju Maakohtu 27. märtsi 2009. a otsusega kriminaalasjas nr 1-04-214

KarS § 141 lg 2 p 1, 6 ja § 179 lg 1 järgi ning talle mõisteti karistuseks 8 aastat vangistust. M. Hansar vabanes karistuse kandmiselt 11. jaanuaril 2012. a pärast karistuse täielikku ärakandmist. Uue kuriteo pani M. Hansar toime aga suvel 2013. a, s.o natuke rohkem kui aasta aega pärast karistuse kandmiselt vabanemist. Kuna M. Hansar jätkas pärast karistuse kandmiselt vabanemist samalaadsete kuritegude toimepanemist, on igati alust olla veendunud, et varasemalt mõistetud karistus ei mõjutanud M. Hansarit piisavalt. Kuna varasemalt mõistetud karistus ei muutnud M. Hansari arusaamu ja käitumist vajalikul määral, ei ole alust olla veendunud, et M. Hansarile on avaldanud piisavat mõju senini ära kantud karistus. Sellest tulenevalt ei ole kohtu hinnangul M. Hansari puhul maksimaalselt maandatud uute kuritegude toimepanemise riskid.

4.M. Hansar eitab täielikult kuriteo toimepanemist ja leiab, et ta kannab karistust alusetult. Karistuse eesmärkide saavutamist ei ole võimalik jaatada olukordades, kus süüdimõistetu on asunud positsioonile, et teda on ebaõiglaselt süüdi mõistetud või ta on asunud muul viisil oma teguviisi õigustama. Kohtu hinnangul ei ole sellistel tingimustel kinnipeetava tingimisi ennetähtaegne vabastamine karistuse kandmiselt kooskõlas ka õiguskorra kaitsmise huvide ja ühiskonna õiglustundega. Arvestades M. Hansari selgitusi kohtuistungil, puudub kohtul veendumus, et M. Hansar on aru saanud toimepandud tegudest ja tagajärgedest. Sellest tulenevalt ei ole alust olla veendunud, et M. Hansarile mõistetud karistus on oma eesmärgi täitnud ja vabaduses hoidub M. Hansar uute samalaadsete kuritegude toimepanemisest.
5.Vangistuse jooksul on M. Hansar läbinud sotsiaalprogrammi „Uus suund“ ja ehitusviimistleja kursuse ning osaleb tööhõives. Alates 23. aprillist 2019 on M. Hansar ümberpaigutatud avavanglasse. Tal puuduvad kehtivad distsiplinaarkaristused. Vabanemise korral soovib M. Hansar elama asuda oma isa juurde aadressile XXX. Kinnipeetava iseloomustuse kohaselt ei ole M. Hansari isa nõus, et viimane tema juurde elama läheb. Kuigi M. Hansar on kohtuistungil selgitanud, et ta soovib jätkuvalt isa juurde elama minna ja väidetavalt vajab isa tema abi, puuduvad kohtul andmed, mis M. Hansari sellesisulisi väiteid kinnitaks. Seega puudub M. Hansaril vabanemisjärgselt kindel elukoht ja teda ei ole võimalik kriminaalhooldusele allutada. Vabanemise korral puudub M. Hansaril ka kindel töökoht. M. Hansari selgituste kohaselt soovib ta vabanemise korral alustada Töötukassa kaudu isa talus äri. Tartu Vangla andmetel on M. Hansaril tasumata nõudeid kokku summas 4234,48 eurot ja vabanemisfondis 362,20 eurot. Eeltoodud asjaolusid kogumis hinnates, kohus on seisukohal, et M. Hansari tingimisi ennetähtaegne vabastamine karistuse kandmiselt ei ole põhjendatud ning kooskõlas õiguskorra kaitsmise huvidega.

MÄÄRUSKAEBUS

6.Maakohtu määruse peale esitas määruskaebuse M. Hansar, kes palub kohtumääruse tühistada ja ennast vangistusest tingimisi ennetähtaegselt vabastada.
7.Määruskaebuse kohaselt ei ole M. Hansar kuritegu toime pannud ja kannab alusetult vangistust. M. Hansari hinnangul oleks kohus pidanud tõest, mitte ebaõigest kohtuotsusest.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

8.Ringkonnakohtu kolmeliikmeline kohtukoosseis leiab üksmeelselt, et M. Hansari määruskaebus on ilmselgelt põhjendamatu, ja jätab selle seetõttu KrMS § 390 lg 1 ning § 326 lg 3 alusel läbi vaatamata.

2(3)

9.KrMS § 390 lg 1 sätestab, et määruskaebuse läbivaatamisel kõrgema astme kohtus järgitakse sama seadustiku 11. või 12. peatüki sätteid, arvestades 15. peatükis sätestatud erisusi. Kriminaalmenetluse seadustiku 15. peatükk ei reguleeri maakohtu määruse peale esitatud määruskaebuse eelmenetlust ringkonnakohtus. Seega tuleb kõnealuses küsimuses kohaldada kriminaalmenetluse seadustiku 11. peatüki 2. jao sätteid, sh KrMS § 326. KrMS § 326 lg 3 sätestab, et ringkonnakohus võib apellatsiooni määrusega jätta läbi vaatamata ka juhul, kui kriminaalasja arutav kohtukoosseis üksmeelselt leiab, et apellatsioon on ilmselt põhjendamatu. Riigikohtu praktika kohaselt saab ilmselt põhjendamatuks lugeda muu hulgas sellise apellatsiooni, millel puudub ilmselgelt edulootus ehk tegemist on perspektiivitu apellatsiooniga. (Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 27. aprilli 2011. aasta määrus asjas nr 3-1-1-36-11, p 8) Tulenevalt KrMS § 390 lg-st 1 saab ringkonnakohus eeltoodud reegleid järgides jätta läbi vaatamata ka ilmselgelt põhjendamatu, sh perspektiivitu määruskaebuse.
10.Kolleegiumi hinnangul on M. Hansari määruskaebus tervikuna perspektiivitu. Määruskaebuses toodud argumendid ei anna alust maakohtu määruse tühistamiseks. Kohtupraktikas omaksvõetud seisukoha järgi annab KarS § 76 lg 4 kohtule süüdimõistetu vangistusest ennetähtaegse vabastamise sisuliste eelduste hindamisel ulatusliku otsustusruumi. Kõrgema astme kohus on õigustatud edasikaebemenetluses kohtu kaalutlusõigusesse sekkuma, kui KarS § 76 lg 4 kohaldamisel tehtud kaalutlusvea tagajärjeks on selge materiaal- või menetlusõiguse rikkumine, mille tõttu võis süüdi mõistetud isik jääda ebaõigesti karistuse kandmiselt tingimisi enne tähtaega vabastamata. (Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 28. aprilli 2017. aasta määrus asjas nr 3-1-1-12-17, p 16)
11.Maakohus on M. Hansari vangistusest ennetähtaegset vabastamata jätmist põhjendanud asjakohaselt ja arusaadavalt, hinnates M. Hansari uue kuriteo tõenäosuse kõrgeks faktipõhiselt ning veenvalt (vt käesoleva määruse punktid 3-5). Seejuures ei ole maakohus jätnud vabastamise seisukohalt olulisi asjaolusid arvesse võtmata ega omistanud ühelegi asjaolule ilmselgelt ebaõiget kaalu. Ringkonnakohtul ei ole maakohtu argumentatsioonile midagi sisulist lisada. Ringkonnakohus leiab samuti, et M. Hansari isik, senine elukäik ja kuriteo toimepanemise asjaolud viitavad sellele, et võib vabaduses kuritegude toimepanemist jätkata. M. Hansarit on korduvalt kriminaalkorras karistatud. Ta kannab karistust 8-aastase lapse suhtes toime pandud sugulise kire rahuldamise eest suguühtest erineval viisil ja seda isikuna, kes on varem toime pannud seksuaalse enesemääramise õiguse vastu suunatud kuritegusid. Kuna M. Hansar kuriteo toimepanemist eitab, puudub alus arvata, et karistus on oma eesmärgi täitnud ja M. Hansar hoidub vabaduses uute samalaadsete kuritegude toimepanemisest. Määruskaebuses ei ole ühti tõsiseltvõetavat argumenti, mis võiks viidata maakohtu sellisele kaalutlusveale, mis lubaks ringkonnakohtul maakohtu määruse tühistada ja M. Hansari ennetähtaegselt vangistusest vabastada.
12.Eeltoodud põhjustel ja juhindudes KrMS § 390 lg-st 1 ja § 326 lg-st 3, jätab Tartu Ringkonnakohus M. Hansari määruskaebuse Tartu Maakohtu 19. augusti 2019. a määruse peale eelmenetluses läbi vaatamata.

/allkiri/

/allkiri/

/allkiri/

Aarne Sarjas

Mati Kartau

Tiit Lõhmus

3(3)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 26.08.20261-26-591/24Tartu Maakohus Viljandi kohtumaja
  • 26.08.20261-26-5299/7Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja