Liiklussüüteod

1-19-6905 6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.

EDASIKAEBAMISE KORD

Kohtuotsuse peale võib kohtumenetluse pool esitada apellatsioonkaebuse ainult kokkuleppemenetlust reguleerivate menetlusnormide rikkumise korral või kui kriminaalasjas on kohtulahendi teinud ebaseaduslik kohtukoosseis. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. Apellatsioon esitatakse kirjalikult vormistatuna Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul, alates otsuse avalikult teatavakstegemisest.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

P.V süüdistatakse selles, et tema 01.09.2019 kella 00.50 ajal juhtis Raplamaal, Märjamaa vallas, Märjamaa alevis, Märjamaa-Koluvere tee 1 km-l sõiduautot Volvo XC90 reg. xxxxxx, olles alkoholijoobes. Alkoholijoove 0,77 mg/l tuvastati tõendusliku alkomeetriga Dräger Alcotest 7110 nr ARAF -0017. Juhtides mootorsõidukit alkoholijoobes, rikkus P.V liiklusseaduse (LS) § 69 lg 1 ja 69 lg 2 p 1 sätet, mille kohaselt mootorsõiduki juht ei tohi olla joobeseisundis. LS § 69 lg 2 p 1 kohaselt loetakse alkoholijoobes olevaks mootorsõidukijuht, kui juhi ühes grammis veres on vähemalt 1,50 milligrammi alkoholi või tema ühes liitris väljahingatavas õhus on 0,75 milligrammi või rohkem alkoholi. Seega pani P.V toime mootorsõiduki juhtimise joobeseisundis, s.o KarS § 424 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Prokurör tegi ettepaneku P.V süüdi tunnistada ja karistada KarS § 424 lg 1 järgi vangistusega 6 kuud, mis jäetakse tingimuslikult täitmisele pööramata, kui P.V ei pane 1 aasta ja 6 kuulise käitumiskontrolliga katseajal toime uut kuritegu ja kohustub täitma KarS § 75 lg 1 sätestatud kontrollinõudeid: elama kohtu määratud alalises elukohas, ilmuma määratud aegadel kriminaalhooldaja juurde registreerimistele, alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma

1-19-6905 elukohas, esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta, kauemaks kui viieteistkümneks päevaks lahkuma oma elukohast ainult kriminaalhooldaja eelneval loal, elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks, samuti Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks saama kriminaalhooldusametnikult eelnevalt loa. P.V kohtu poolt määratud alaliseks elukohaks lugeda tema ankeetandmetes märgitud elukoht. Kohustada P.V KarS § 75 lg 2 p 8 alusel katseajal läbima kriminaalhooldaja poolt määratud liiklusohutuse programm. KarS § 75 sätestatud käitumiskontrolli nõuete kohaldamist alustatakse pärast kohtulahendi jõustumist. Kriminaalmenetluse kulud: kaitsja õigusabikulu summas 121.20 eurot, kaitsja sõidukulud jätta riigi kanda; sundraha 405 eurot, KrMS § 180 lg 3 alusel võimaldada menetluskulude - kokku 526.20 euro - tasumist ositi 6 kuu jooksul, s.o 87.70 eurot kuus.

MAAKOHTU SEISUKOHT

Kohtuistungil kinnitas süüdistatav, et on kokkuleppest aru saanud ja nõustub sellega. Süüdistatav selgitas kokkuleppe sõlmimise asjaolusid ning kinnitas, et kokkuleppe sõlmimine oli tema vaba tahe. Prokurör jäi sõlmitud kokkuleppe juurde. Kriminaaltoimiku materjalide alusel ja kohtuliku arutamise põhjal tegi kohus järeldused, et kokkuleppe sõlmimisel on järgitud kokkuleppemenetlust reguleerivaid menetlusnorme ning kokkuleppe sõlmimine on olnud süüdistatava tõelise tahte avaldus. Kohus teeb otsuse süüdistatava süüdimõistmise ja talle kokkuleppekohase karistuse mõistmise kohta. Samuti mõistab kohus riigituludesse sundraha ja menetluskulud vastavalt sõlmitud kokkuleppele. (allkirjastatud digitaalselt) kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.