Isikuvastased süüteod › Tervisevastased süüteod

1-19-6594

KOHTUMÄÄRUS

Kohus

Pärnu Maakohus 27. august 2019.a, Pärnu

Määruse tegemise aeg ja koht Kriminaalasja number 1-19-6594 Kohtunik Kriminaalasi Määruse sisu Kahtlustatav

Teet Olvik Prokuratuuri taotlus kriminaalmenetluse lõpetamiseks Kriminaalmenetluse lõpetamine J. T., isikukood: x, elukoht: x, x, x.

RESOLUTSIOON

Juhindudes KrMS § 202 ja § 206, kohus määras: KrMS § 202 lg 1 alusel lõpetada kriminaalmenetlus J. T. suhtes. KrMS § 202 lg 2 p 3 alusel kohustada J. T. (5) viie kuu jooksul sooritama 100 (ükssada) tundi üldkasulikku tööd. KarS § 83 lg 1 alusel konfiskeerida ning hävitada pneumaatiline püstol SA 9 UMAREX cal. 4,5mm (177)s F15J58930 koos ballooniga, mis asuvad hoiul Lääne Prefektuuri asitõendite hoidlas. CD-plaat – KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel jätta kriminaalasja juurde. Kohus selgitab, et vastavalt KrMS § 202 lg-le 6 uuendab kohus prokuröri taotlusel kriminaalmenetluse määrusega, kui isik ei täida tähtaegselt ja nõuetekohaselt talle pandud kohustusi. Kohtumäärus saata prokurörile, kahtlustatavale ning kannatanutele J. K. ja L. K.. Konfiskeeritud vara osas saata määrus Politsei- ja Piirivalveametile ning üldkasuliku töö korraldamiseks Tallinna Vangla Pärnu kriminaalhooldusosakonnale. Edasikaebamise kord

1-19-6594

Tulenevalt KrMS § 385 p-st 10 ei ole käesolev määrus määruskaebuse lahendamise menetluses vaidlustatav. Asjaolud ja menetluse käik Kriminaalasja kohtueelse menetluse käigus on J. T. esitatud kahtlustus KarS § 120 lg 1 järgi kvalifitseeritavas kuriteos, s.o ähvardamine, mis seisnes selles, et tema, olles alkoholijoobes ja viibides 01.11.2018 kella 19.10 ajal x x x x sõimas oma tuttavat J. K., süüdistas teda isiklike suhete purunemise põhjustamises ja ähvardas kannatanut õhkrelvaga SA 9 UMAREX cal. 4,5mm seerianumbriga F 15J58930, suunas õhkrelva kannatanu J. K. poole, kes oli toas asuvas voodis pikali, ja tegi käes oleva õhkrelvaga kaks lasku J. K. suunas. J. K. õnnestus ennast laskude eest voodis oleva tekiga kaitsta. Kui J. K. ema L. K. seepeale sekkus ja ütles J. T., et ta lõpetaks sellise käitumise, suunas J. T. õhkrelva L. K. poole ja käskis tal vait jääda. Kannatanud J. K. ja L. K. tundsid hirmu ja ohtu enda elule ja tervisele. 22.08.2019.a saabus Pärnu Maakohtule prokuröri taotlus lõpetada kriminaalmenetlus J. T. suhtes KrMS § 202 alusel. Prokurör taotleb J. T. kohustamist sooritada 100 tundi üldkasulikku tööd. Lisaks taotleb prokurör ähvaramiseks kasutatud relva konfiskeerimist. Kahlustatav on kriminaalmenetluse lõpetamise ja nimetatud kohustusega nõustumist kinnitanud oma allkirjaga, samuti on kahtlustatav nõustunud konfiskeerimisega. Kohtu seisukoht KrMS § 202 lg 1 sätestab, et kui kriminaalmenetluse ese on teise astme kuritegu ja selles kahtlustatava või süüdistatava isiku süü ei ole suur ning ta on heastanud või asunud heastama kuriteoga tekitatud kahju ja tasunud kriminaalmenetluse kulud või võtnud endale kohustuse tasuda kulud ning kui kriminaalmenetluse jätkamiseks puudub avalik menetlushuvi, võib prokuratuur kahtlustatava või süüdistatava nõusolekul taotleda, et kohus kriminaalmenetluse lõpetaks. Kohus leiab, et taotlus kriminaalmenetluse lõpetamiseks eeltoodud alustel on põhjendatud ning kuulub rahuldamisele. Tegemist on teise astme kuriteoga. Kohus on seisukohal, et süüdistatava süü ei ole suur ning asja vastu puudub avalik menetlushuvi. J. T. puuduvad kehtivad karistused. J. T. ei ole teadaolevalt pannud toime pärast nimetatud tegu ühtki uut kuritegu. Sellest võib järeldada, et J. T. on alustatud kriminaalmenetlusest teinud omad järeldused. J. T. on oma suhtumisega toimepandud kuriteosse, mida ta väga kahetseb, kui ka oma käitumisega näidanud, et suudab õiguskuulekalt käituda ka kriminaalõiguslike meetmete rakendamiseta. Kohus nõustub prokuröriga, et isiku õiguskuulekale käitumisele suunamine on võimalik saavutada muude vahenditega kui avaliku karistamisega. Kohustuse panemisega täidab riik antud juhul piisavalt karistuslikke volitusi ning menetlusökonoomiast lähtudes ei ole otstarbekas edasine menetluse jätkamine. Kohustuse panemisega on võimalik saavutada karistusõiguslik eesmärk ning eripreventiivsest vajadusest lähtuvalt ei ole menetluse jätkamine vajalik. Eeltoodut arvestades ja lisaks võttes arvesse asjaolu, et J. T. puuduvad nii kehtivad kriminaal- kui ka väärteo karistused, tegemist on teise astme kuriteoga, süüdistatava süü ei ole suur ja kriminaalmenetluse jätkamiseks puudub avalik huvi ning isik on nõustunud kohustuse määramise ja konfiskeerimisega, on võimalik kriminaalmenetlus isiku suhtes lõpetada. Lähtudes eeltoodust leiab kohus, et KrMS § 202 lg 1 tunnustel tuleb lõpetada kriminaalmenetlus J. T. suhtes. Kohus nõustub prokuröri taotletud kohustuse määramisega. KrMS § 202 lg 2 p 3 alusel kohustada J. T. viie kuu jooksul sootitama 100 tundi üldkasulikku tööd.