1-18-9091/118 - Varavastased süüteod - Süüteod vara vastu tervikuna - Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium - lahend.ee

Seal lavastasid nad vastavalt eelnevale kokkuleppele kindlustusandjalt kindlustushüvitise saamise eesmärgil enda juhitavate sõidukite kokkupõrke selliselt, et kella 00.30 ajal sõitis A. Krivošeja sõiduautoga BMW Roopa tänaval Variku viadukti juures vastassuunavööndisse (linnast välja viiv sõidusuund) ja seiskas seal auto. Seejärel sõitis V. Vallades sõiduautoga Volkswagen Touran liikudes kiirusega vähemalt 50 km/h mööda Roopa tänavat suunaga linnast välja otsa seisvale sõidukile BMW, üritamata enne kokkupõrget pidurdada või sõidukist BMW kõrvale põigata. Sellega kutsusid nad esile kindlustusjuhtumi. Esile kutsutud kindlustusjuhtumi alusel kindlustusandjalt hüvitise saamiseks koostasid V. Vallades ja A. Krivošeja sündmuskohal 30.septembril 2016 teate liiklusõnnetusest, milles esitasid kokkulepitult valesid andmeid sõidukite kokkupõrke toimumise asjaolude kohta. Nimelt kinnitasid V. Vallades ja A. Krivošeja mõlemapoolselt, et sõidukite kokkupõrkes on süüdi A. Krivošeja, kes liikudes sõidukiga BMW mööda Roopa tänavat Tartu linna viival suunal sattus tuvastamata loomale otsasõitu vältides vastassuunavööndisse ja jäi seal seisma, mistõttu linnast väljuval suunal sõitnud V. Vallades sõitis oma juhitud sõidukiga VW Touran BMW-le otsa, mille tagajärjel said mõlemad sõidukid kahjustusi. Tahtlikult esile kutsutud kindlustusjuhtumi järgselt pöördus A. Krivošeja ajavahemikuks 20.juuli 2016 kuni 19.oktoober 2016 sõlmitud liikluskindlustuse poliisi nr R600210268 alusel 30.septembril 2016 kindlustusandja ADB Gjensidige Eesti filiaali koostööpartneri Timecolours OÜ (Vasara 52 Tartu) kaudu kindlustusandja poole, kus esitas kindlustusjuhtumi toimumise kohta ebaõigeid andmeid sisaldava sõidukikahju hüvitise taotluse Samuti andis A. Krivošeja 26.oktoobril 2016 kindlustusandja esindajale kindlustusjuhtumit puuduva seletuse, milles samuti esitas valeandmeid toimunu asjaolude kohta. 07.oktoobril 2016 kella 10.10 ajal pöördus V. Vallades Tartus Võru 67 asuva Assor Automobiil OÜ poole, kes ADB Gjensidige Eesti filiaali koostööpartnerina võtab vastu kahjuteateid, edastab need kindlustusandjale ning tegeleb mootorsõidukite remondiga. Seal esitas ta kindlustusjuhtumi toimumise kohta ebaõigeid andmeid sisaldavad kahjuteate, A. Krivošejaga täidetud liiklusõnnetuse teate ning esitas sõiduki Volkswagen Touran vigastuste fikseerimiseks. Samuti andis V. Vallades 14. oktoobril 2016 kindlustusandja esindajale kindlustusjuhtumit puuduvata seletuse. V. Vallades esitas kindlustusandjale valeandmeid ka sõiduki Volkswagen Touran r/m XXX väärtuse osas, deklareerides sõiduki maksumuseks 17 000 eurot, eesmärgiga saada suurema summas kindlustushüvitist. Sõiduki tegelik turuväärtus oli kokkupõrke eelselt aga 9500 eurot, mis kuuluks kindlustusandja poolt hüvitamisele, kuna sõiduki ulatuslike vigastuste tõttu on selle taastamine ebaotstarbekas. Kindlustuskelmuse kahtluse tekkimise tõttu jättis kindlustusandja ADB Gjensidige Eesti filiaal kindlustushüvitise välja maksmata. Seega V. Vallades ja A. Krivošeja, kutsudes kindlustusandjalt kindlustushüvitise saamise eesmärgil esile kindlustusjuhtumi, pani toime KarS § 212 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

6.Vaidlust ei ole selles, et 30. septembril 2016. a kella 00.30 ajal põrkasid Tartus Roopa tänaval Variku viadukti all kokku kaks sõidukit: BMW 320i, registreerimismärgiga XXX , millega sõitis kohale A. Krivošeja ja VW Touran registreerimismärgiga XXX , mida juhtis V. Vallades. Vaidlust ei ole selleski, et sõiduk BMW 320i, reg.märgiga XXX oli kindlustatud. Vaidlust ei ole ka selles, et V. Vallades ja A. Krivošeja pöördusid kindlustusandja poole ja teatasid 30.septembril 2016. a kell 00.30 Tartus Roopa tänaval viadukti all toimunud liiklusõnnetusest, milles osalesid VW Touran reg.märgiga XXX ja BMW 320i reg.märgiga 817 TGB. Süüdistuse kohaselt V. Vallades ja A. Krivošeja realiseerisid kindlustuskelmuse esimese alternatiivi. Nad kutsusid esile kindlustusjuhtumi kindlustusandjalt kindlustushüvitise saamise eesmärgil. Kohtul tuli hinnata, kas liiklusõnnetus tegelikkuses toimus või see kutsuti kindlustushüvitise saamise eesmärgil esile. 6.1 V. Vallades andis ütlusi, et oli juba pime, sadas vihma. Viimasel hetkel märkas, et ees on auto ja ta ei jõudnud enam reageerida. Teine juht tunnistas oma süüd. Helistas politseisse, öeldi, et nad kohale ei tule. A. Krivošeja ütluste kohaselt ta sõitis Tõrvandi lähedal asuva lillede hulgimüügi kaupluse juurde, kus pidi vaatama kaupluse avamise kellaaega. Kaupluse juurest tagasi sõitis ta läbi linna. Avarii juhtus otse viadukti all. Mingi väike loom, kas koer või kass tormas teele. Ta hakkas keerama autorooli, oli ka libe, Hiina rehvid all, üritas pidurdada, rooli keerata ja nii sattus teise auto teele selles kohas. Ta arvab, et avarii hetkel tema auto seisis. Arvab, et jõudis pidurdada, sest löök oli suhteliselt sujuv, see ei olnud nii tugev, et temaga oleks midagi juhtunud. Tunnistaja O.G. andis ütlusi, et 2016. a oktoobris laekusid Gjensidige kindlustusele dokumendid seoses sõidukitega BMW ja Volkswageni Touran liiklusõnnetusega, kus Vallades ja Krivošeja olid asjaosalised. Gjensidige kindlustuses tekkisid kahtlused kahjujuhtumi tõele vastavuses, sest sõiduk (Touran) oli alles soetatud ja kohe selline juhtum ning otsustati eksperdi poole pöörduda. Liiklussündmus toimus öösel vaikses kohas. Vaikne koht on kindlustusandjale üks tunnus, et võiks seda juhtumit kontrollida täpsemalt, kuna liiklus ei ole tihe. Tekitas kahtlusi. V. Vallades oli kannatanu selles juhtumis. Tema avalduses oli märgitud sõiduki väärtuseks 17 000 eurot. Auto tegelik turuväärtus oli orienteeruvalt 10-12 tuhat eurot. 6.2 Maakohus sedastas, et kumbki sõidukijuhtidest oma ütlustes ei rääkinud, et ta nägi vastu sõitvat autot. Sündmuskohast tehtud fotod tõendavad, et Roopa tänaval Variku viadukti all oleval teelõigul oli nähtavus hea vaatamata teelõigu kurvilisusele. Teelõigul puuduvad monoliitsed takistused, mis nähtavust piiravad. Ka tunnistaja M.L. ütlused kinnitavad, et sündmuskohal oli hea nähtavus. Sündmus toimus öösel, pimedal ajal, mille tõttu ei ole maakohtu hinnangul eluliselt usutav, et vastu liikuva sõiduki tuled jäid mõlemale sõidukijuhile märkamatuks ja teine liikleja oli teel ootamatu. V. Valladese ütluste järgi oli nähtavus halb, sest sadas vihma. Süüdistatav põhjendas oma ütlustes kokkupõrke toimumist tema enda tähelepanematusega liikluses. Kohtu hinnangul oli tähelepanelikkuse korral V. Valladesel võimalik kokkupõrget vältida.

Süüdistatav A. Krivošeja keskendus oma ütlustes põhjuste selgitamisele, miks ta sattus öisel ajal kõrvalisse kohta. Süüdistatava ütlusi hindas maakohus vastuolulisteks ja eluliselt mitteusutavateks. On eluliselt mitteusutav, et süüdistatav valis öisel ajal sõitmiseks tundmatu tee ja kõrvaltänavad. Süüdistatav kirjeldas tagasiteed, mida ta tundis. Kirjeldus ühtib lühema teega Tõrvandist Annelinna. Süüdistatava kirjelduses ei olnud välja toodud ühtegi tänava nimetust ega aadressi, mille järgi paikkond kindlaks määrata ja ütluste usaldusväärsust hinnata. Tänavaid ja aadresse nimetamata ei olnud kohtul võimalik teha järeldust, et süüdistatav seda piirkonda hästi tunneb. Ta ei teadnud, kust lillekauplust otsida. Ei ole eluliselt usutav, et tagasiteel öisel ajal valis ta täiesti tundmatu tee. 6.3 Kohus tegi järelduse, et suure tõenäosusega juhatati A. Krivošeja Variku viadukti alla vaiksesse kohta ning ta ei läinud sinna iseseisvalt. Sündmuskohalt viidi ta koos autoga ära abi kasutades. Süüdistataval puudus isiklik kogemus Tartu linnas sündmuskoha lähikonnas liikumiseks. Seetõttu olid kohtu arvates tema ütlused ebausaldusväärsed selles, et Variku viadukti alt sõites ta teadis teekonda Annelinna. Ütlused on teekonna kirjeldamisel katkendlikud, hüplevad ja seetõttu mitteusaldusväärsed. A. Krivošeja ei mäletanud, kes sõidukist pärast sõidukite kokkupõrget esimesena välja tuli. Külla aga mäletas ta teist juhtumit, kus ta samuti osales liiklussündmuses. Kohtu hinnangul ei ole eluliselt usutav, et sõiduki juht, kellel on varasema kokkupõrke kogemus, kus teine sõiduki juht sai vigastada, jätab sõidukite kokkupõrke järel reageerimata ja tagajärgede vastu huvi tundmata. Ei ole eluliselt usutav, et A. Krivošeja vastassuunavööndisse kaldununa kokkupõrke põhjustanud juhina ei tunne huvi teise juhi vastu. Eeltoodu andis maakohtule põhjendatud aluse järeldada, et sõidukite kokkupõrge ei olnud süüdistatavatele ootamatu, vaid ette kavandatud tegevus. Nad teadsid ette asjaolusid, mida nad koos olid kavandanud ja A. Krivošejal oli teadmine, et teise sõiduki juht käitub ennast säästvalt, vigastusi juhile ei teki. 6.4 Süüdistatava V. Valladese ütluste kohaselt oli tema esimene tegevus teise juhi süü tuvastamine. Ka tema ütlused kinnitavad asjaolu, et sõidukite kokkupõrge ei olnud süüdistatavale ootamatu, vaid ette kavandatud tegevus. Juhi tervisliku seisundi kindlakstegemine oli teisejärguline, mis kinnitab süüdistatava teadmist sellest, et juhil vigastusi ei ole. Samuti oli V. Valladese käitumine pärast kokkupõrget aktiivne. Ta asus täitma kindlustusjuhtumi dokumente, mis olid autos kaasas. Kohtule ei ole esitatud süüdistatava ütlusi kinnitavaid tõendeid selle kohta, et ta teatas liiklusõnnetusest politseile. Süüdistatava ütlused politseile teatamise kohta on ka vastuolulised. Eluliselt usutav ei ole kohtu arvates ka asjaolu, et teelõigul sõitis teisi autosid, sest tegemist oli suhteliselt kõrvalise kohaga, kus öisel ajal on liiklemine suure tõenäosusega olematu. 6.5 Maakohus hindas süüdistatavate vastuolulisi ütlusi kokkupõrke asjaolude kohta ja sündmuskohal toimunu kohta kuni M.L. treileriga kohaletulekuni mitteusaldusväärseteks ja jättis ütlused selles osas tõendite hulgast kõrvale. Süüdistatavate ütlustes ei ole detailset kirjeldust kokkupõrkele eelneva ja kokkupõrke hetkel tajutu kohta, mistõttu on ütlused pealiskaudsed ja mitteusaldusväärsed. Maakohtu hinnangul on süüdistatavate ütlustest tõendina kasutatavad ütluste osa, mis kinnitas teo toimumise aega ja kohta, sõidukite sündmuskohast teisaldamist ja nende paigutamise kohta ning kindlustusele liiklusõnnetusest teadete esitamist.

6.6 Sõidukikahju hüvitamise taotlused kinnitavad, et mõlemad süüdistatavad esitasid Eesti Liikluskindlustuse Fondile kahjujuhtumi teate. A. Krivošeja esitas taotluse 30.septembril 2016 ja V. Vallades 07.oktoobril 2016. 30.septembri 2016. a kuupäeva kandvas kahjuteates on A. Krivošeja tunnistanud ennast vastutavaks liiklusõnnetuse põhjustamises. Mõlemad süüdistatavad esitasid ka kindlustusandjale, ADB Gjensidige Eesti filiaalile liiklusõnnetuses osalise seletuse ja dokumendid. V. Vallades esitas ka 30. septembri 2016. a kuupäevaga kahjuteate. Mõlemad süüdistatavad väitsid esitatud dokumentidega kindlustusjuhtumi toimumist. Süüdistatavate poolt kindlustusandjale dokumentide esitamist kinnitavad ka muud kohtuotsuses osundatud tõendid. 6.7 Hindamaks, kas süüdistatavate esitatud kahjujuhtumi andmed vastavad tõele või on selle kohta esitatud ebaõiged andmed, kaalus maakohus tõendeid nende kogumis. Sõidukite kokkupõrkejärgset seisundit tõendavad asitõendi vaatlusprotokollid ning kohtule esitati kaks eksperdi arvamust. 6.8 Kohtule esitatud tõendid kinnitasid ka muid liiklusjuhtumi lavastamisele iseloomulikke asjaolusid. 6.9 Edasi analüüsis maakohus tõendeid, mis puudutasid VW Touran soetamise asjaolusid V. Valladese poolt. Dokumentide kohaselt maksis V. Vallades sõiduki eest 6673,87 eurot ning sõiduk oli kindlustatud. V. Valladese poolt turuväärtusena 17 000 euro kindlustusfirmale teatamist kinnitavad dokumentaalsed tõendid. Maakohus tuvastas, et mitmed tõendid kinnitavad sõiduki varasemat kasutamist taksona. Maakohus järeldas, et turuväärtuse suurendamine oli tahtlik eesmärgiga saada võimalikult maksimaalset hüvitust. Veel luges maakohus tõendatuks kindlustusjuhtumi lavastamisel esineva ühe tunnuse, vähese väärtusega sõidukite kasutamise. Pettuse korral on oluline, et tekkiv kahju on väiksem saadavast kindlustushüvitusest. Vahe arvel teenitakse varalist kasu. 6.10 Maakohus märkis veel, et süüdistatava A. Krivošeja ütlused kinnitavad tunnistaja O.G. i ütlusi selles, et sõidukite juhid olid omavahel tuttavad. Kohus tegi süüdistatava ütluste ja dokumentaalsete tõendite kogumi alusel järelduse, et A. Krivošeja venna ilmumine sündmuskohale oli kokkulepitud, et sündmuskohalt ära transportida teist sõidukijuhti. Dokumentaalsed tõendid, kindlustusandjate teated ja kuriteoteated, ühe kuu jooksul 30.september kuni 1. november 2016. a toimunud kindlustuspettuse kahtluste kohta, milles osalesid omavahel tuttavad isikud, annavad küllaldaselt alust järeldada, et tuttavad isikud abistavad üksteist. See oli ka põhjus, miks tuli sündmuskohale V.A. (kelle juhitava sõidukiga toimus samuti kindlustusjuhtum). 6.11 Kohtuotsuses üksikasjalikult kirjeldatud tõendeid analüüsides jõudis maakohus järeldusele, et kindlustusjuhtumit tegelikkuses ei toimunud. Selle kutsusid esile süüdistatavad. Kohtu veendumus kujunes tuvastatud asjaolude kogumis. Kumbki sõiduk ei pidurdanud kokkupõrke hetkel, millest järeldub, et BMW pargiti Roopa tänavale linnast väljuvale sõidusuunale esiotsaga linna poole juhita. VW Touran sõitis oma sõidusuunas BMW-le vastu esiotsa kiirusega enam kui 50 km/h. Kokkupõrke aeg ja koht olid valitud. Kõrvalises kohas ei ole keskööl teisi liiklejaid. Konkreetses kohas võimaldas esimesse kurvi sõitmist kiirus, mis oli

7.Süüdistatavatele karistusi mõistes arvestas maakohus järgmist. KarS § 209 lg 2 näeb karistusena ette ühe- kuni viieaastase vangistuse. KarS § 212 lg 1 näeb karistusena ette rahalise karistuse või kuni viieaastase vangistuse. KarS § 56 lg 1 järgi karistamise alus on isiku süü. Karistuse mõistmisel kohtu poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. 7.1 Karistusregistri andmetel on V. Vallades kriminaalkorras varem karistatud ühel korral ja tal on kaks kehtivat väärteokaristust liiklusseaduse järgi. V. Valladesele on Harju Maakohtu 14.02.2017. a otsusega KarS 255 lg 1, § 3891 lg 2 - § 22 lg 3 järgi mõistetud karistuseks 3 aastat vangistust KarS § 73 alusel katseajaga 3 aastat. A. Krivošejat varem kriminaalkorras karistatud ei ole. Tal on neli kehtivat väärteokaristust, neist 3 liiklusseaduse järgi ja 1 ühistranspordiseaduse järgi. Kohus ei tuvastanud kummagi süüdistatava puhul karistust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid. 7.2 Maakohus oli veendumusel, et süüdistatavaid tuleb karistada sanktsioonis ettenähtud raskemaliigilise karistusega. Mõlemad süüdistatavad õigustasid kohtus oma tegevust ja eitasid kindlustusjuhtumi esile kutsumisel, mis väljendus vastuolulistes ütlustes. Kindlustuskelmuse eest karistuse mõistmisel tuli kohtu hinnangul arvestada eripreventiivsete eesmärkide kõrval ka üldpreventiivset eesmärki. Üldpreventiivse eesmärgi silmaspidamise vajadus tuleneb tuttavatest isikutest kujunenud isikute ringist, kelle suhtes on kindlustusandjatel kahtlus samasugustes tegudes. Teo asjaolusid selgitatakse kriminaalmenetluses. Seepärast kindlustuskelmuse eest karistuse mõistmisel annab kohus signaali ühiskonnale taoliste kuritegude keelatusest ja karistusõiguslikest tagajärgedest. Kohtul puudus veendumus, et kergemaliigiline karistus hoiab süüdistatavaid edaspidi uutest samasugustest kuritegudest. Neid tuleb seetõttu karistada vangistusega.

7.3 KarS § 209 lg 2 ei näe ette alternatiivseid karistusi. Seega tuleb kohtul kaaluda V. Valladesele kelmuse süüdistuses karistuse mõistmisel vaid karistuse määra. Arvestades süüdistatavate poolt toimepandud kuritegude raskust ja mõlema süüdistatava osa kindlustuskelmuse toimepanemisel, leiab kohus, et V. Valladese süü on võrreldes kaassüüdistatavaga suurem. V. Valladesel oli tegutsemisel aktiivsem roll, mis seisnes selles, et tema juhitud sõiduk sõitis teisele sõidukile otsa. Samuti oli tema see, kes korraldas sõidukite äraveo ja tegutses politsei kohaletulekut vältivalt. Seetõttu karistas kohus süüdistatavaid KarS § 212 lg 1 järgi erinevas määras vangistusega. Süü suurust ja karistust kergendavate asjaolude puudumist arvestades mõistis maakohus V. Valladesele karistus sanktsiooni keskmises määras, s.o kaks ja pool aastat vangistust. A. Krivošejale mõisteti karistus alla keskmise määra, kaks aastat vangistust. 7.4 KarS § 209 lg 2 p 1, 4 järgi V. Valladesele karistuse mõistmisel lähtud kohus asjaolust, et süü suurust iseloomustab kelmustegude sagedus. Karistust kergendavad mittekoosseisulised asjaolud puuduvad. Seepärast mõistis kohus V. Valladesele karistuse keskmises määras, 3 aastat vangistust. Lisaks moodustas maakohus KarS § 64 lg 1 alusel V. Valladesele kuritegude kogumi eest liitkaristuse, lugedes kergema karistuse kaetuks raskeimaga. Liitkaristuseks mõisteti 3 aastat vangistust. KarS § 65 lg 1 alusel mõisteti V. Valladesele kohtuotsuste kogumi eest liitkaristus- 4 aastat vangistust. 7.5 Kohus leidis, et süüdistatavaid on võimalik mõjutada edaspidi kuritegudest hoiduma karistust tingimisi täitmisele pööramata. A. Krivošeja on varem kriminaalkorras karistamata, mistõttu kohtu hinnangul on tema raskemaliigilise karistusega karistamine küllaldane hoiatus hoiduda edaspidi uutest kuritegudest. Kohus vabastas ta tingimisi karistusest KarS § 73 lg 1 alusel sama paragrahvi lõikes 3 ettenähtud katseaja piiride keskmises ulatuses, 2 ja pool aastat. V. Vallades on karistatud Harju Maakohtu 14.02.2017. a otsusega, millega ta vabastati täielikult karistusest tingimisi KarS § 73 lg 1 alusel. KarS § 65 lg 3 alusel tuli kohtul määrata uuesti liitkaristuse täideviimise kord. Käesolevalt karistatakse V. Valladest kuritegude eest, mis on toime pandud enne Harju Maakohtu 14.02.2017. a otsuse kuulutamist. Harju Maakohtu 14.02.2017. a otsusega lahendatud kuritegude hulgas oli ka esimese astme kuritegu KarS § 255 lg 1 järgi. Vaatamata esimese astme kuriteole leidis kohus, et V. Valladest on võimalik mõjutada karistusest täielikult tingimisi vabastades. Osaliselt täitmisele pööratava karistuse, nn šokivangistuse eesmärk on isiku kohene teojärgne mõjutamine lühiajalise vangistusega. Käesoleval juhul on kuritegude toimepanemisest möödunud aastaid ja seetõttu osaliselt karistuse täitmisele pööramine ei ole proportsionaalne. Nendel põhjustel kohaldas maakohus V. Valladese suhtes taas KarS § 73 lg 1, 3 ning ei pööranud mõistetud vangistust täielikult täitmisele. Kohus pidas vajalikuks pikendada katseaega KarS § 73 lg 3 ettenähtud maksimaalse ulatuseni, viis aastat.

selliselt, et jätta V. Valladesele mõistetud vangistus osaliselt tingimisi kohaldamata. V. Vallades peaks I astme kohtu poolt mõistetud vangistusest KarS § 73 lõike 2 alusel koheselt ära kandma 6 kuud vangistust. Ülejäänud 3 aasta ja 6 kuu pikkust vangistust mitte pöörata KarS § 73 lõigete 1, 2 ja 3 alusel täitmisele, kui ta ei pane I astme kohtu poolt mõistetud katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu. Täpsustada, et V. Valladese ja A. Krivošeja puhul esineb karistust raskendava asjaoluna süüteo toimepanemine grupi poolt. 8.1 Prokuratuur ei nõustu sellega, et V. Vallades vabastati mõistetud vangistusest KarS § 73 lõigete 1 ja 3 kohaselt täielikult tingimisi. Lisaks ei ole Tartu Maakohus arvestanud seoses KarS § 212 lõikes 1 sätestatud kuriteo toimepanemisega V. Valladese ja A. Krivošeja puhul karistust raskendava asjaoluna grupiviisilist tegutsemist KarS § 58 punkti 10 mõttes. 8.2 Tartu Maakohus tuvastas ekslikult, nagu puudunuks süüdistatavate puhul karistust raskendavad asjaolud. Prokuröri hinnangul esineb käesoleval juhul karistust raskendava asjaoluna süüteo toimepanemine grupi poolt KarS § 58 punkti 10 mõttes. Kohus hindas süüdistatavate tegevuse grupiliseks. Ka süüdistuse kohaselt tegutsesid nad grupis. Kohus pidanuks otsuses märkima karistust raskendava asjaoluna KarS § 58 punkti 10 kohaselt süüteo toimepanemise grupi poolt. 8.3 Järgnevalt leiab prokurör, et Tartu Maakohus oleks pidanud V. Valladesele mõistetud liitkaristuse täideviimise korra KarS § 65 lõike 3 kohaselt määrama selliselt, et jätta mõistetud vangistus osaliselt tingimisi kohaldamata. Prokuröri hinnangul peaks V. Vallades mõistetud vangistusest koheselt ära kandma 6 kuud vangistust. Ülejäänud 3 aasta ja 6 kuu pikkust vangistust mitte pöörata täitmisele, kui ta ei pane I astme kohtu poolt mõistetud katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu. Prokurör nõustub sellega, et teatud juhtudel võibki kõige mõjusama tulemi anda nn šokivangistuse kohaldamine vahetult pärast toimepandud kuritegu. Kohtu loogika alusel ei saaks mõista osalist reaalset vangistust kriminaalasjades, mille kohtueelne menetlus ja kohtumenetlus vältab pikemalt või kui kuritegu avastatakse alles hiljem. Tuleb arvestada, et mahukamates ning aeganõudvamates kriminaalasjades pole võimalik erinevatel põhjustel kiirelt lahendina jõuda. Samuti ei ole välistatud, et isik on pannud erineval ajal toime erinevaid kuritegusid, mille avastamine, kohtueelne menetlus ja ka kohtumenetlus võtavad aega. Prokuröri hinnangul on viidatud Riigikohtu lahendite valguses võimalik šokivangistuse mõistmine ka hiljem ehk ajal, mil teo toimepanemise ning süüdimõistva otsuse tegemise vahele jääb mitu aastat. 8.4 Lisaks on oluline märkida, et käesolevas kriminaalasjas on tegemist karistuste liitmisega KarS § 65 lõike 1 kohaselt. Prokuröri hinnangul ongi tekkinud käesolevas kriminaalasjas olukord, kus V. Valladesele on õigustatud šokivangistuse mõistmine. Prokurör kordab siinkohal I astme kohtus väidetut, et kõiki V. Valladese poolt toime pandud kuritegusid arvesse võttes on käesoleval juhul põhjendatud vangistuse vähemalt osaline reaalne ärakandmine. Prokurör märgib kokkuvõtvalt, et V. Valladese süü suurus kõiki tegusid arvestades, tema suhtumine toimepandud kuritegudesse, isikuomadused ning toimepandud kuritegude iseloom on olnud selline, mis peaks kaasa tooma vähemalt osalise reaalse vangistuse mõistmise.