lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/1-16-3183/41

Liiklussüüteod

KriminaalasiJõustunudTartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium · 19.08.2019

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium
Kohtuasja number
1-16-3183/41
Asja liik
Kriminaalasi
Kategooria
Liiklussüüteod
Menetlusliik
Täitmiskohtuniku asi
Kuulutamise aeg
19.08.2019
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1299
Lahend PDF →Riigi Teatajas →
Salvesta kogumikku
Väljavõte Wordi

Sama asja menetluskäik

Riigi Teataja
1-16-3183/89Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium30.03.2022

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tartu Ringkonnakohus

Määruse tegemise aeg ja koht

19. august 2019, Tartu (kirjalik menetlus)

Kriminaalasja number

1-16-3183

Kohtukoosseis

Aarne Sarjas, Mati Kartau, Tiit Lõhmus

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Maakohtu (Valga kohtumaja) 25. juuni 2019. a määrus Harri Pendla (isikukood 38702185739) tingimisi enne tähtaega elektroonilise valve alla vangistusest vabastamata jätmise kohta süüdimõistetu Harri Pendla kaitsja vandeadvokaat Otto Preem, määruskaebus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

RESOLUTSIOON

1.Jätta Tartu Maakohtu 25. juuni 2019. a määrus muutmata ja määruskaebus rahuldamata.
2.Määrata OÜ-le Valga Advokaadibüroo makstava riigi õigusabi tasu suuruseks Harri Pendlale määruskaebemenetluses osutatud riigi õigusabi eest 90 (üheksakümmend) eurot, sh käibemaks 15 (viisteist) eurot.

Mõista Harri Pendlalt menetluskulu katteks Eesti Vabariigi kasuks välja 90 eurot.

4.Menetluskulu tuleb tasuda 30 päeva jooksul makseinfo lehel näidatud arvelduskontole. Viitenumbri märkimine on kohustuslik. Menetluskulu on võimalik tasuda vabatahtlikult 30 päeva jooksul alates lahendi jõustumisest. Kui rahaline kohustus ei ole tähtajaks täielikult täidetud, saadetakse kohtulahendi ärakiri kohtutäiturile täitemenetluse läbiviimiseks.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule prokuratuur, advokaadist kaitsja või advokaadi vahendusel teised kohtumenetluse pooled viieteistkümne päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatud määrusest teada või pidi teada saama.

Sarnased lahendid

Liiklussüüteod
  • 19.08.20261-26-3769/12Pärnu Maakohus Kuressaare kohtumaja
  • 18.08.20261-26-5847/7Viru Maakohus Rakvere kohtumaja
  • 18.08.20261-26-4340/6Tartu Maakohus Valga kohtumaja
  • 18.08.20261-26-4136/7Tartu Maakohus Valga kohtumaja
  • 18.08.20261-26-3739/8Tartu Maakohus Võru kohtumaja Võrus
  • 18.08.20261-26-5084/9Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1.Harri Pendla tunnistati Tartu Maakohtu 18. aprilli 2016. a otsusega süüdi KarS § 184 lg 2 p 2, KarS § 183 lg 2 p 2 ja KarS § 424 järgi kvalifitseeritavate kuritegude toimepanemises ja talle mõisteti KarS § 64 lg 1 alusel karistuseks 4 aastat vangistust. KarS § 65 lg 2 alusel suurendati H. Pendlale mõistetud liitkaristust Tartu Maakohtu 6. septembri 2013. a otsusega mõistetud ära kandmata karistuse võrra ning talle mõisteti liitkaristuseks 6 aastat ja 7 kuud vangistust. Karistuse kandmine algas 7. detsembril 2015 ja lõpeb 7. juulil 2022.
2.Tartu Maakohtu 25. juuni 2019. a määrusega jäeti H. Pendla vangistusest tingimisi ennetähtaegselt elektroonilise valve alla vabastamata.
3.Maakohtu määruse kohaselt on H. Pendlal elukoht ema juures, mis vastab elektroonilise valve kohaldamise tingimustele. H. Pendlal puuduvad kehtivad distsiplinaarkaristused ning ta on tegelenud vangistuse jooksul rehabiliteerivate tegevustega. Samas on H. Pendlat korduvalt kriminaalkorras karistatud ja ta on vanglas kolmandat korda. See viitab isikus tugevalt juurdunud kuritegelikele mõtteviisidele ning käitumismallidele. H. Pendlat on varem karistatud ametiisiku solvamise, mootorsõiduki joobeseisundis juhtimise, narkootilise aine suures koguses käitlemise eest ja kahel korral ka vägivaldse kuriteo toimepanemise eest. Ta kannab praegu karistust narkootikumide käitlemise ning mootorsõiduki joobeseisundis juhtumise eest. Kuritegude toimepanemise dünaamika sarnaneb varasemaga, vähenenud on vägivaldsuse raskusaste, kuid tõusnud ühiskonnaohtlikkus.
4.H. Pendlal on diagnoositud sõltuvus. Ta tarvitas amfetamiini esmakordselt 15-aastaselt ning on proovinud enda sõnul paljusid aineid. Viimati tarvitas ta GHB-d 7. detsembril 2015. Enne vangistust tarvitas ta regulaarselt suurtes kogustes GHB-d ja GBL-i. Kohtu hinnangul on positiivne, et antud probleemiga on vangistusasutuses tegeletud ning kinnipeetaval on tugiisik ja teatud motivatsioon narkootikumidest loobumiseks. Kuigi H. Pendla nõustus lõpuks ravile allumisega, on murettekitav, et ta ei ole huvi tundnud pikemale ravile mineku suhtes ning leiab, et piisab nõustamisest. Käesoleval hetkel on isik narkootikumidest eemal olnud vaevu kolm ja pool aastat, kuid tema eelnev kokkupuude narkootikumidega on oluliselt pikem.
5.Kohtu hinnangul ei pruugi kindel töökoht ning toetavad lähedased olla piisavad, et H. Pendlat seadusekuulekale teele suunata. Tegemist ei ole isiku jaoks uute asjaoludega. Teatud legaalne sissetulek oli H. Pendlal periooditi ka enne vangistust, kuid ta pani hõlptulu teenimise eesmärgil ning sõltuvuse rahuldamiseks siiski toime kuritegusid. Ka toetavad lähedased ema, vanaema ning venna näol olid kinnipeetaval olemas enne vangistust, kuid lähedaste toetus ei ole teda suutnud hoida järjepidevalt uute kuritegude toimepanemisest. Arvestades eeltoodud asjaolusid ei ole H. Pendla tingimisi ennetähtaegne vabastamine karistuse kandmisest põhjendatud ning kooskõlas õiguskorra kaitsmise huvidega. H. Pendlal tuleb karistuse kandmist jätkata, sest retsidiivsusrisk on jätkuvalt kõrge. Käitumiskontrollile ja elektroonilisele järelevalvele allutamine ei ole uute kuritegude toimepanemise riskide maandamiseks piisav.

MÄÄRUSKAEBUSED

Kaitsja määruskaebus

6.Maakohtu määruse peale esitas määruskaebuse H. Pendla kaitsja, kes palub kohtumääruse tühistada ja H. Pendla tingimisi ennetähtaegselt elektroonilise valve kohaldamisega vangistusest vabastada.
7.Kaitsja leiab, et kriminaalhooldus ja elektrooniline valve maandavad piisavalt uute kuritegude toimepanemise riski. H. Pendla on korrektselt täitnud vangla reegleid ja osalenud vangla tööhõives. Tal on vabanemisel elu- ja töökoht ning toetav lähivõrgustik. H. Pendla on viibinud vanglas enam kui kolm ja pool aastat.
8.H. Pendla on ravivajadust teadvustanud ja vanglas viibitud aja vältel kasutanud kõiki kättesaadavaid võimalusi narkosõltuvusest vabanemiseks. H. Pendlal on tugiisik ja ta soovib sõltuvusest vabanemiseks erialaspetsialistide abi kasutada. Tartu Vangla iseloomustus ja kohtu poolt tuvastatud asjaolud näitavad, et seni kantud reaalne vangistus on süüdimõistetule avaldanud positiivset mõju. Kohtu seisukohad on üldsõnalised ega vasta Riigikohtu 7. märtsi 2019. a lahendis nr 1-09-14104/142 antud suunistele. H. Pendla ennetähtaegsel vabastamisel on võimalik rakendada narkootiliste või psühhotroopsete ainete omamise ja tarvitamise keeldu ning kohustada isikut alluma ravile või pöörduma psühholoogi poole vastava nõustamisteenuse

saamiseks. Süüdimõistetu avaldas kohtuistungil, et ta on valmis vastavale ravile alluma. Nimetatud meetmed ja kriminaalhooldusega kaasnevad kohustused on H. Pendla õiguskuulekuse tagamiseks piisavad.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT JA JÄRELDUSED

9.Ringkonnakohus leiab, et maakohus on põhjendatult jätnud H. Pendla tingimisi enne tähtaega elektroonilise valve alla vangistusest vabastamata. Määruskaebuses esitatud väited kolleegiumi vastupidises ei veena.
10.Vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamise peamine sisuline eeldus on isiku edasine õiguskuulekas käitumine. Selle eelduse olemasolu saab KarS § 76 lg 4 kohaselt hinnata esmajoones selle kaudu, kuidas isik ennast karistuse kandmise ajal ülal on pidanud ja kas ta on täitnud individuaalses täitmiskavas ette nähtud eesmärgid. Süüdlase resotsialiseerumise võimalusi tuleb seejärel hinnata veel isiku elutingimuste ja ennetähtaegse vabastamisega kaasneda võivate tagajärgede kaudu. Kuna KarS § 76 lg-s 4 kirjeldatud asjaolusid peab vaagima kogumis, on kohus mõistetavalt õigustatud tõdema, et süüdimõistetut, kes on käitunud vangistuse kandmise ajal õiguskuulekalt ja saavutanud individuaalses täitmiskavas seatud eesmärgid ning kelle elutingimused vabaduses on head, ei saa siiski vabastada põhjusel, et kuriteo toimepanemise asjaoludest või isiku varasemast elukäigust lähtuv ohuprognoos annab küllaldase põhjuse arvata, et ta jätkab vabaduses kuritegude toimepanemist. Sellisel juhul peavad kohtumääruses kajastuma selged põhjendused, missugused konkreetsed kuriteo toimepanemise asjaolud ja isikut või tema elukäiku iseloomustavad andmed sellise arvamuse tingivad ning miks need kaaluvad üles süüdimõistetut positiivselt iseloomustava teabe. (Vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi määrus asjas nr 3-1-1-12-17, p 20.)
11.Ringkonnakohtu hinnangul on maakohus H. Pendla puhul uue kuriteo toimepanemise tõenäosust hinnanud kõrgeks faktipõhiselt ning veenvalt. Seejuures ei ole maakohus jätnud vabastamise seisukohalt olulisi asjaolusid arvesse võtmata ega omistanud ühelegi asjaolule ilmselgelt ebaõiget kaalu. Kuigi H. Pendla käitumine karistuse kandmisel on olnud õiguskuulekas ning tal on vabaduses elukoht, pere ja sissetulek, annab tema isikust ja varasemast elukäigust lähtuv ohuprognoos küllaldase põhjuse arvata, et ta võib vabaduses kuritegude toimepanemist jätkata.
12.H. Pendlal on viis kehtivat kriminaalkaristust ja ta on vanglas kolmandat korda. Ta kannab karistust narkootikumide käitlemise ja mootorsõiduki joobes juhtimise eest. Vangla iseloomustusest nähtuvalt on H. Pendla narkosõltlane, kes on korduvalt jätkanud vanglast vabanemise järel narkootikumide tarvitamist ja kuritegude toimepanemist. H. Pendla on varem narkootikumide tarvitamise juurde tagasi pöördunud ka pärast sõltuvusravi saamist. Kriminaalhoolduse kohaldamine koos narkootiliste ainete tarvitamise keelu ja sõltuvusravil osalemise kohustusega ei oleks H. Pendla elukäiku ja korduvaid tagasilanguseid arvestades uute kuritegude toimepanemise ärahoidmiseks piisavad. Puudub alus arvata, et just seekord läbitud sotsiaalprogrammid ja kantud karistus on teda muutnud. Kaitsja määruskaebuses esitatud väited ringkonnakohut vastupidises ei veena. Ringkonnakohus nõustub maakohtu seisukohaga, et H. Pendlal tuleb hoiakute ja käitumise muutmiseks senisest pikema aja jooksul narkootikumide tarvitamisest hoiduda ja vanglas karistuse kandmist jätkata.
13.Eelnevast lähtuvalt ja juhindudes KrMS §-st 390 ja § 337 lg 1 p-st 1, jätab ringkonnakohus vaidlustatud kohtumääruse muutmata ning H. Pendla tingimisi ennetähtaegselt elektroonilise valve alla vangistusest vabastamata.
14.H. Pendla kaitsja on kohtule esitanud taotluse õigusabikulude hüvitamise ulatuse kindlaksmääramiseks. Kaitsja on koostanud määruskaebust 1,5 tundi. Tehtud töö eest taotleb ta

tasu 90 eurot (sh käibemaks 15 eurot). Ringkonnakohus leiab, et arvestades määruskaebuse mahtu ja sellele kulutatud aega ning justiitsministri 26. juuli 2016. a määrusega nr 16 kehtestatud tasumäärasid, kuulub kaitsja taotlus rahuldamisele. Kuna maakohtu määrus jääb muutmata ja määruskaebus rahuldamata, jäävad menetluskulud KrMS § 187 lg 2 alusel H. Pendla kanda.

/allkiri/

/allkiri/

/allkiri/

Aarne Sarjas

Mati Kartau

Tiit Lõhmus

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 17.08.20261-26-5900/3Pärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Kuninga tänaval
  • 17.08.20261-26-5424/7Harju Maakohus Tallinna kohtumaja