Rahvatervisevastased süüteod › Narkootikumidega seotud süüteod

1-15-2814 territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; 6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks; 7) mitte omama või tarvitama narkootilisi või psühhotroopseid aineid; 8) ühe kuu jooksul pärast vanglast vabanemist tööle asuma või võtma ennast Eesti Töötukassas töötuna arvele; 9) mitte suhtlema narkootilisi või psühhotroopseid aineid tarvitavate ja omavate isikutega või narkootikumide ebaseadusliku käitlemise eest karistatud isikutega (va lähisugulased); 10) alluma elektroonilisele valvele. Vastavalt KarS § 751 lg 3 määrata elektroonilise valve pikkuseks 7 (seitse) kuud. Elektroonilist valvet kohaldada alates katseaja algusest. Vastavalt KarS § 751 lg 4 hakkab elektroonilise valve tähtaeg kulgema päevast, kui elektroonilise valve seade kinnitatakse süüdimõistetu keha külge. KarS § 78 p 2 alusel hakkab katseaeg kulgema käesoleva määruse jõustumisest ja Ville Gergentsi vangistusest vabanemisest. Määrus edastada süüdimõistetule, kaitsjale, prokurörile ning Viru Vanglale. Edasikaebamise kord Kohtumäärusele võib esitada määruskaebuse Viru Maakohtu Narva kohtumajale 15 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai kohtumäärusest teada või pidi teada saama.

Asjaolud Viru Vangla esitas 20.06.2019 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava Ville Gergentsi tingimisi enne tähtaega vabastamise otsustamiseks. Harju Maakohtu 26.05.2015 otsusega tunnistati Ville Gergents süüdi KarS § 184 lg 2 p 1 järgi ja talle mõisteti karistuseks 4 aastat vangistust. Vastavalt KarS § 65 lg-le 2 suurendati mõistetud karistust Harju Maakohtu 20.02.2014 otsusega mõistetud karistuse kandmata osa (3 aasta vangistuse) võrra ning Ville Gergentsile mõisteti liitkaristuseks 7 aastat vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel loeti eelvangistus karistusaja hulka ja karistuse kandmise alguseks loeti 22.10.2014. Karistuse kandmise lõpptähtaeg on 22.10.2021. Kinnipidamisasutuses Ville Gergentsi kohta koostatud iseloomustusest nähtub, et tingimisi ennetähtaegse vabanemise võimalus avanes 22.06.2019. Viru Vangla märgib, et kinnipeetav on kriminaalkorras karistatud viis korda, vangistuses viibib teist korda. Arvestades kinnipeetava ohtlikkuse taset ning uue kuriteo toimepanemise tõenäosust, ei toeta vangla Ville Gergentsi tingimisi enne tähtaega vabastamist. Prokuratuur nõustus vangla argumentidega ega toeta samuti Ville Gergentsi ennetähtaegset vabastamist. Kohtuistungil ütles Ville Gergents, et lõpetas vanglas olles gümnaasiumi ning vabanedes soovib jätkata õpinguid ülikoolis. Tal on vabanemise fondis 1600 eurot ning vabanedes on olemas ka töökoht, ehitusjärgsed koristustööd. Palk peaks olema 1100 eurot. Kui töökohta

1-15-2814 kohe ei saa, on lähedased valmis teda alguses toetama. See on tal esimene pikaajaline vangistus ning ta ei soovi enam kunagi sellisesse olukorda end panna. Kuriteo sooritamisel oli ajendiks majanduslik olukord, kuid nüüd on valmis eelistama madalamat sissetulekut vanglas viibimisele. Narkootiliste ainete käitlemisel mõjutas teda ka asjaolu, et ta oli ise sõltlane. Loodab, et suudab edaspidi narkootikumide tarvitamisest hoiduda. Kaitsja hinnangul on ennetähtaegne vabastamine võimalik ja palub Ville Gergents ennetähtaegselt vabastada. Kaitsja sõnul ei ole prokuratuur oma motiive toonud, mistõttu saab küsimuse lahendamisel tugineda vaid vangla iseloomustusele. Peamiseks riski faktoriks on märgitud narkootiliste ainete tarvitamine. Samas ei ole sõltuvust diagnoositud. Gergentsil on vabanedes olemas nii esialgne elu- kui ka töökoht. Süütegudest on möödunud ligi viis aastat, mis on väga pikk aeg. Kui inimene ei ole tänaseks paranenud, siis ei ole ta paranenud ka kahe aasta pärast. Ville Gergents on nõus vabanema elektroonilise järelevalve alla. See piirab tema võimalikku kokkupuutumist kuritegeliku võrgustikuga.

Maakohtu seisukoht Tutvunud Viru Vangla poolt esitatud materjali, prokuröri seisukohaga, toimiku materjalidega ja kuulanud ära süüdimõistetu ning tema kaitsja, leiab kohus et Ville Gergentsi saab vabastada vangistusest tingimisi ennetähtaega elektroonilise valve kohaldamisega. KarS § 76 lg 2 p 2 kohaselt võib kohus tahtlikus esimese astme kuriteos süüdlase katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui ta on tegelikult ära kandnud vähemalt kaks kolmandikku mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui neli kuud. Ville Gergentsi puhul on vastav tingimus täidetud. KarS § 76 lg 4 kohaselt arvestab kohus katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Vabastamise korral määratakse vastavalt KarS § 76 lg-le 5 isikule vähemalt kuuekuuline katseaeg, mille ajaks allutatakse süüdlane KarS §-s 75 sätestatud käitumiskontrollile. Süüdimõistetu nõusolekul võib kohaldada ka elektroonilist valvet. Ville Gergents on ära kandnud üle poole mõistetud karistusajast ning andnud nõusoleku alluda elektroonilisele valvele. Kohtu käsutuses olevate materjalide kohaselt on Ville Gergentsi elukohas (aadressil XXX) olemas tehnilised võimalused elektroonilise valve seadme paigaldamiseks. Käesoleval ajal elab nimetatud aadressil korteri omanik – süüdistatava vanaema H K ning ta on andnud nõusoleku elektroonilise valve seadmete paigaldamiseks sellel aadressil. Seega on täidetud formaalsed eeldused tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks. Süüdimõistetu kannab esimest korda pikaajalist vanglakaristust. Tal ei ole vanglas kehtivaid distsiplinaarkaristusi. Nimetatust järeldub, et Ville Gergentsi käitumine vanglas on olnud hea. Viimane on vangistusest ennetähtaegse vabastamise oluliseks tingimuseks. Olulise positiivse faktorina tuleb välja tuua asjaolu, et vangistuses viibimise ajal lõpetas Ville Gergents gümnaasiumi ning koolist antud iseloomustuse kohaselt oli tegemist väga kohusetundliku ja sümpaatse õpilasega, kes aitab ka teisi ning on motiveeritud ennast harima. Kõrgele motiveeritusele viitab ka tõik, et peale vangistust on isikul soov jätkata õpinguid ülikoolis. Vanglas olles läbis Ville Gergents mitmeid taasühiskonnastavaid tegevusi: osales majandustöödel koristajana, läbis C tugigrupi, sõltuvusrehabilitatsiooni ning osales sotsiaalprogrammis "Eluviisitreening".

1-15-2814 Gergentsi sõnul on pikaajaline vangistus teda tõsiselt mõjutanud. Kahetseb kaotatud aega (tema sõpradel on juba pered ja lapsed, temal need puuduvad). Ta sooviks samuti luua pere, töötada, õppida, elada seaduskuulekalt, kuna ta on juba piisavalt vana ning soovib eluga edasi minna. Leiab, et kuriteod jäid nooruse rumaluse taha. Lähtudes kinnipeetava iseloomustusest sõltub isiku võimalik seaduskuulekus mitmetest asjaoludest, mis peavad kas muutuma (elustiil, hoiakud staatuse osas, käitumine, mõtlemine) või kaduma (võimalikud majanduslikud raskused, vastuolu saavutusvajaduse ja töötahte vahel, suhtlemine kriminaalse taustaga isikutega). Kohtu hinnangul kinnitavad muutusi mõtteviisis kaudselt asjaolud, et Ville Gergentsil ei ole kehtivaid distsiplinaarkaristusi ning tema käitumine vanglas on probleemideta. Tal on tulevikuplaanid ning tööandja, kes kinnitas võimalust pakkuda Ville Gergentsile ennetähtaegse vabanemise korral tööd ettevõttes B OÜ ehitusabitöölisena. Siinkohal on asjakohane ka kaitsja märkus, et kui Ville Gergents senise viieaastase vangistuse jooksul oma suhtumist muutnud ei ole, puudub igasugune põhjus arvata, et ta teeb seda veel kandmata kaheaastase vangistuse jooksul. Vangla iseloomustusest nähtuvalt on Ville Gergents kasutanud vangistuse ajal kõiki võimalusi enese arendamiseks tagamaks emotsionaalne ja hariduslik valmisolek elus hakkama saamiseks. Edasine vangistuses viibimine ei annaks tema arengule olulist juurde ega muudaks tema eduka resotsialiseerumise väljavaateid paremaks. Pigem vastupidi. Tingimisi ennetähtaegse vabanemise korral on võimalik suunata Ville Gergentsit kriminaalhooldusametniku järelevalve all jätkama positiivsete muudatuste tegemist ka vabaduses olles ning hoiduma vangistuseelsete käitumismustrite juurde naasmisest. Ville Gergentsi kuritegude toimepanemist soodustavaks teguriks oli narkootikumide tarbimine ning ainelise heaolu saavutamise soov. Läbi käitumiskontrolli nõuete on võimalik jälgida ja toetada teda narkootikumide tarvitamisest hoidumisel ning legaalse töökoha leidmisel ja hoidmisel. Hinnates kirjeldatud asjaolusid kogumis, on kohus seisukohal, et käesoleval juhul on isiku taasühiskonnastamise huvides vangistusest tingimisi vabastamise efektiivsus suurem karistuse lõpuni kandmisest vanglas. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et Ville Gergents kuulub karistuse kandmisest vabastamisele tingimisi enne tähtaega elektroonilise valve kohaldamisega (7 kuuks) ning ühes lisakohustuste määramisega. KarS § 76 lg 5 kohaselt on katseaja pikkuseks ära kandmata karistusaja pikkus, so kuni 22.10.2021. Käesoleva määruse jõustumisest kahe aasta jooksul peab Ville Gergents täitma KarS § 75 lg 1 p-des 1-6 ja § 75 lg 2 p-des 21, 4, 7 ja 9 sätestatud kontrollnõudeid ja kohustusi. Määrus on tehtud eeltoodu alusel ja juhindudes KarS § 76 ja KrMS §-dest 426, 432, 383, 384.

(allkirjastatud digitaalselt) Astrid Asi kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.