Liiklussüüteod

PÕHIOSA

Süüdistus Kokkuleppe järgi süüdistatakse Kermo Kreevaldit kolmes kuriteos. Esiteks süüdistatakse teda võõra vallasasja korduvas omavolilises ajutises kasutamises grupis. Nimelt tema isikuna, keda on varem Tartu Maakohtu 22. augusti 2018 otsusega karistatud KarS § 215 lg 2 p -de 1 ja 2 järgi võõra vallasasja omavolilise ajutise kasutamise eest grupis, võttis: – 16. aprillil 2019 kella 22 paiku grupis koos U.N-iga võõra vallasasja omavolilise ajutise kasutamise eesmärgil omastamise eesmärgita Võru linnas Tallinna mnt 50 OÜ Lemre hoovi pargitud mootorsõiduki Audi A4 registreerimismärgiga xxx-xxx, mis kuulub K. P. , kasutades auto ette jäetud võtmeid. Ta sõitis selle autoga ringi Võru maakonnas, kuni

politseipatrull pidas tema 17. aprillil 2019 kell 00.05 Antsla linnas Estakaadi ja Juurdeveo tee ristmikul kinni; – 25. aprilli 2019 öösel kindlakstegemata kellaajal enne kella 03 võõra vallasasja omavolilise ajutise kasutamise eesmärgil omastamise eesmärgita Võru maakonnas Võru vallas Navi külas Jaagumäe OÜ lukustatud aeda pargitud mootorsõiduki Citroen Berlingo registreerimismärgiga xxxxxxx, mis kuulub Jaagumäe OÜ-le, kasutades autos olnud võtmeid. Ta sõitis selle autoga läbi metallaia Jaagumäe OÜ territooriumilt välja ja kahjustas sellega autot. Seejärel sõitis ta Navi külast xxxxxxxxx alevikku ema elukohta ja jättis auto sinna, kuna kohale kutsuti politsei; – ööl vastu 19. maid 2019 kindlakstegemata kellaajal enne kella 01.30 grupis koos D.P-ga võõra vallasasja omavolilise ajutise kasutamise eesmärgil omastamise eesmärgita Võru maakonnas Antsla linnas Võidu 27 avatud hoovist mootorsõiduki Suzuki Liana registreerimismärgiga xxxxxxx, mis on I. V. nimel, kuid mis kuulub R. K. , kasutades autos olnud võtmeid. Ta sõitis selle autoga ringi Võru maakonnas, kuni politseipatrull pidas tema 19. mail 2019 kell 01.41 Võru maakonnas Rõuge vallas Nursi külas Võru–Mõniste–Valga maantee 12,7. kilomeetril kinni. Seega pani K. Kreevald toime võõra vallasasja korduva omavolilise ajutise kasutamise grupis, s.o KarS § 215 lg 2 p-de 1 ja 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo. K. Kreevaldit süüdistatakse ka mootorsõiduki süstemaatilises juhtimises juhtimisõiguseta. Seda seetõttu, et tema isikuna, keda on varem Tartu Maakohtu 22. augusti 2018 otsusega karistatud KarS § 4231 järgi mootorsõiduki süstemaatilise juhtimise eest juhtimisõiguseta, juhtis: – ajavahemikul 16. aprill 2019 kell 22 kuni 17. aprill 2019 kell 00.05 Võru linnas Tallinna maanteel, Võru maakonnas ja Antsla linnas Estakaadi ja Juurdeveo tänavate ristmikul mootorsõidukit Audi A4 Soome registreerimismärgiga xxx-xxx, omamata mootorsõiduki juhtimise õigust; – 25. aprilli 2019 öösel kindlakstegemata kellaajast kuni kella 03-ni Võru maakonnas Võru vallas Navi külas ja xxxxxxxxx alevikus mootorsõidukit Citroen Berlingo registreerimismärgiga xxxxxxx, omamata mootorsõiduki juhtimise õigust; – 13. mai 2019 õhtul kindlakstegemata kellaajast kuni kella 23.45-ni Võru linnas, Tallinna maanteel, Savi ja Salme tänavatel mootorsõidukit Volkswagen Golf registreerimismärgiga xxxxxxx, omamata mootorsõiduki juhtimise õigust; – ööl vastu 19. maid 2019 kindlakstegemata kellaajast kuni 19. mai 2019 kell 01.40 Antsla linnas, Võru maakonnas ja Võru maakonnas Rõuge vallas Võru–Mõniste–Valga maanteel mootorsõidukit Suzuki Liana registreerimismärgiga xxxxxxx, omamata mootorsõiduki juhtimise õigust. Nende tegudega rikkus K. Kreevald liiklusseaduse § 90 lg 1 p 1 nõuet, mille järgi ei tohi mootorsõidukit juhtida isik, kellel ei ole vastava kategooria või alamkategooria mootorsõiduki juhtimisõigust. Seega pani K. Kreevald toime mootorsõiduki süstemaatilise juhtimise juhtimisõiguseta, s.o KarS § 4231 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Lisaks süüdistatakse K. Kreevaldit mootorsõiduki juhtimises joobeseisundis. Nimelt juhtis tema 17. aprillil 2019 kella 00.05 paiku Antsla linnas Estakaadi ja Juurdeveo tänavate ristmikul mootorsõidukit Audi A4 registreerimismärgiga xxx-xxx seisundis, kus alkoholisisaldus tema ühes liitris väljahingatavas õhus oli 0,74 milligrammi ja väliselt olid tajutavad tema tugevalt häiritud või muutunud kehalised või psüühilised funktsioonid ja reaktsioonid, mille tõttu ta ei olnud ilmselgelt võimeline sõidukit liikluses nõutava kindlusega juhtima. Selle teoga rikkus K. Kreevald liiklusseaduse § 33 lg 11 p 2 ja § 69 lg 1 nõudeid, mille järgi juht ei tohi olla alkoholijoobes. Seega pani K. Kreevald toime mootorsõiduki juhtimise joobeseisundis, s.o KarS § 424 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo. U.N-i süüdistatakse selles, et tema võttis 16. aprillil 2019 kella 22 paiku grupis koos K. Kreevaldiga võõra vallasasja omavolilise ajutise kasutamise eesmärgil omastamise eesmärgita Võru linnas Tallinna mnt 50 OÜ Lemre hoovi pargitud mootorsõiduki Audi A4 registreerimismärgiga xxx-xxx, mis kuulub K. P. , kasutades auto ette jäetud võtmeid. Ta sõitis selle sõidukiga ringi Võru maakonnas, kuni politseipatrull pidas sõiduki 17. aprillil 2019 kell 00.05 Antsla linnas Estakaadi ja Juurdeveo tee ristmikul kinni. Seega pani U.N toime võõra vallasasja omavolilise ajutise kasutamise grupis, s.o KarS § 215 lg 2 p 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo. D.P süüdistatakse selles, et tema võttis ööl vastu 19. maid 2019 kindlakstegemata kellaajal enne kella 01.30 grupis koos K. Kreevaldiga võõra vallasasja omavolilise ajutise kasutamise eesmärgil omastamise eesmärgita Võru maakonnas Antsla linnas Võidu 27 avatud hoovist mootorsõiduki Suzuki Liana registreerimismärgiga xxxxxxx, mis on I. V. nimel, kuid mis kuulub R. K. , kasutades autos olnud võtmeid. Ta sõitis selle sõidukiga ringi Võru maakonnas, kuni politseipatrull pidas tema 19. mail 2019 kell 01.41 Võru maakonnas Rõuge vallas Nursi külas Võru–Mõniste–Valga maantee 12,7. kilomeetril kinni. Seega pani D.P toime võõra vallasasja omavolilise ajutise kasutamise grupis, s.o KarS § 215 lg 2 p 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Kokkulepete sisu Süüdistatava K. Kreevaldi, tema kaitsja vandeadvokaat Anu Pärteli ja abiprokurör Meelis Juursoo vahel sõlmitud kokkuleppe järgi tunnistatakse K. Kreevald süüdi KarS § 215 lg 1 p-de 1 ja 2, § 4231 ja § 424 lg 1 järgi (16. – 17. aprilli 2019 episood, 25. aprilli 2019 episood ja 19. mai 2019 episood) ning KarS § 63 lg 1 alusel karistatakse teda KarS § 424 lg 1 järgi 1 aasta pikkuse vangistusega. K. Kreevald tunnistatakse süüdi ka KarS § 4231 järgi (13. mai 2019 episood) ja teda karistatakse 2 kuu pikkuse vangistusega. KarS § 63 lg 2 ja § 64 lg 1 alusel loetakse kergem karistus kaetuks raskemaga ja mõistetakse K. Kreevaldi liitkaristuseks 1 aasta vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel arvatakse kahtlustatavana kinnipidamise aeg 17. – 18. aprill 2019, s.o 2 päeva karistusaja hulka ja mõistetakse K. Kreevaldi kandmisele kuuluvaks karistuseks 11 kuud ja 28 päeva vangistust. KarS § 65 lg 2 alusel suurendatakse mõistetud karistust Tartu Maakohtu 22. augusti 2018 otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa 6 kuud ja 25 päeva vangistust võrra ja mõistetakse K. Kreevaldi liitkaristuseks 1 aasta 6 kuud ja 23 päeva vangistust. K. Kreevaldi karistuse kandmise aja algust tuleb arvata tema kahtlustatavana kinnipidamisest, s.o alates 19. maist 2019. VÕS § 1043 ja § 1045 lg 1 p 5 alusel mõistetakse K. Kreevaldilt ja U.N-ilt solidaarselt välja 1860 eurot O. P. kasuks.

Süüdistatava U.N-i , tema kaitsja vandeadvokaat Otto Preemi ja abiprokurör Meelis Juursoo vahel sõlmitud kokkuleppe järgi on U.N-ile mõistetavaks karistuseks KarS § 215 lg 2 p 2 järgi 7 kuud vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel arvatakse kahtlustatavana kinnipidamise aeg 17. aprill 2019, s.o 1 päev karistusaja hulka ja mõistetakse U.N-i kandmisele kuuluvaks karistuseks 6 kuud ja 29 päeva vangistust. KarS § 73 lg-te 1 ja 3 alusel jäetakse mõistetud vangistus täitmisele pööramata, kui U.N ei pane 1 aasta pikkuse katseaja kestel toime uut tahtlikku kuritegu. VÕS § 1043 ja § 1045 lg 1 p 5 alusel mõistetakse U.N-ilt ja K. Kreevaldilt solidaarselt välja 1860 eurot O. P. kasuks. Süüdistatava D.P , tema kaitsja vandeadvokaat Rein Napa ja abiprokurör Meelis Juursoo vahel sõlmitud kokkuleppe järgi on D.P-le mõistetavaks karistuseks KarS § 215 lg 2 p 2 järgi 7 kuud vangistust. KarS § 73 lg-te 1 ja 3 alusel jäetakse mõistetud vangistus täitmisele pööramata, kui D.P ei pane 1 aasta pikkuse katseaja kestel toime uut tahtlikku kuritegu. Kohtu seisukoht Süüdistatavad kinnitasid kohtuistungil, et nad on kokkulepetest aru saanud ja nõustuvad nendega. Prokurör jäi kohtuistungil kokkulepete juurde. Süüdistatava K. Kreevaldi teod on õigesti kvalifitseeritud, mistõttu tuleb K. Kreevald KarS § 215 lg 2 p-de 1 ja 2, § 4231 ja § 424 lg 1 järgi süüdi mõista. Kuivõrd kokku lepitud karistus vastab süüdistatava süüle, tuleb talle mõista kokkuleppekohane karistus. Ka süüdistatava U.N-i tegu on õigesti kvalifitseeritud, mistõttu tuleb U.N KarS § 215 lg 2 p 2 järgi süüdi mõista. Kuivõrd kokku lepitud karistus vastab süüdistatava süüle, tuleb talle mõisa kokkuleppekohane karistus. Lisaks on õigesti kvalifitseeritud süüdistatava D.P tegu, mistõttu tuleb D.P KarS § 215 lg 2 p 2 järgi süüdi mõista. Kuivõrd kokku lepitud karistus vastab süüdistatava süüle, tuleb talle mõista kokkuleppekohane karistus. VÕS § 1043 ja § 1045 lg 1 p 5 alusel tuleb K. Kreevaldilt ja U.N-ilt solidaarselt välja mõista 1860 eurot O. P. kasuks. K. Kreevaldil ja U.N tuleb tasuda O. P. kasuks välja mõistetud hüvitis 1860 eurot K. P. arveldusarvele. Seni on kriminaalasjas arvatud K. Kreevaldi menetluskulude hulka määratud kaitsjale makstud tasu kohtueelses menetluses 581,04 eurot. Lisaks tuleb lugeda menetluskulude hulka sundraha 810 eurot. Seega on menetluskulud kokku 1391,04 eurot. Kokkuleppe järgi ja KrMS § 180 lg 1 alusel tuleb menetluskulud välja mõista süüdistatavalt. Tulenevalt kokkuleppest ja KrMS § 180 lg 3 neljanda lause alusel tuleb K. Kreevaldil menetluskulud tasuda ositi 12 kuu jooksul otsuse jõustumisest arvates. Kriminaalasjas loeti U.N-i menetluskulude hulka määratud kaitsjale makstud tasu kohtueelses menetluses 155,52 eurot. Peale selle tuleb arvata menetluskulude hulka sundraha 810 eurot. Seega on menetluskulud kokku 965,52 eurot. Kokkuleppe järgi ja KrMS § 180 lg 3 teise lause alusel tuleb jätta riigi kanda sundraha 405 euro ulatuses, sest U.N ei tööta ning menetluskulude täielik hüvitamine käib talle üle jõu. Sundraha 405 euro ulatuses ja määratud kaitsjale makstud tasu kohtueelses menetluses 155,52 eurot (kokku 560,52 eurot) mõistetakse kokkuleppe alusel ja KrMS § 180 lg 1 järgi välja süüdistatavalt. Tulenevalt

kokkuleppest ja KrMS § 180 lg 3 neljanda lause alusel tuleb U.N menetluskulud ositi 12 kuu jooksul otsuse jõustumisest arvates.

tasuda

Kriminaalasjas arvati D.P menetluskulude hulka määratud kaitsjale makstud tasu kohtueelses menetluses 150 eurot. Lisaks tuleb lugeda menetluskulude hulka sundraha 810 eurot. Seega on menetluskulud kokku 960 eurot. Kokkuleppe järgi ja KrMS § 180 lg 1 alusel tuleb menetluskulud välja mõista süüdistatavalt. Tulenevalt kokkuleppest ja KrMS § 180 lg 3 neljanda lause alusel tuleb D.P menetluskulud tasuda ositi 12 kuu jooksul otsuse jõustumisest arvates. /allkirjastatud digitaalselt/

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.