Avaliku rahu vastased süüteod › Avaliku korra vastased süüteod

 

elama aadressil x; ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele;  alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta;  saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks;  saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks;  saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.

EDASIKAEBE KORD

Kohtumenetluse poolel on õigus esitada otsuse peale apellatsioon. Apellatsioon esitatakse ringkonnakohtule kirjalikult 15 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale võib kohtumenetluse pool esitada apellatsiooni juhul, kui tegemist on KrMS 9. peatüki 2. jao sätete või § 339 lõike 1 rikkumisega. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe.

KURITEO ASJAOLUD JA KOKKULEPPE SISU

Aleksei Sõtšjovi (Sõtšjov) süüdistatakse selles, et tema lähenes 12.08.2019 kella 15.12 paiku alkoholijoobe seisundis enda endisele elukaaslasele O Ble viimase elukoha kortermaja trepikoja juures aadressil x, Tallinn, ja lõi talle kolm korda rusikaga näkku – vastu vasakut põsesarna, parema silma piirkonda ja vastu ülahuult, millest kannatanu lõi kahel korral pea vastu kortermaja seina ära, ning mille tagajärjel tundis kannatanu füüsilist valu ja sai kehavigastused – kuklapiirkonnas muhk, marrastus 2 cm läbimõõduga; vasakul põsesarnal hematoom, turse; ülahuulel pindmine haav, paistetus. Eelpool kirjeldatud teo toimepanemist nägid pealt asjasse puutumatud kolmandad isikud, tunnistajad S. M ja N. K , kes kuulsid kannatanu O. B appi karjeid, olid A. Sõtšjovi teost ja käitumisest häiritud, helistasid Häirekeskusesse ning teatasid juhtunust. Nimetatud tegevusega rikkus A. Sõtšjov avalikku korda KorS § 55 lg 1 p 1 mõttes, mille kohaselt on avalikus kohas keelatud käituda teist isikut häirival või ohtu seadval viisil, eelkõige teist isikut lüües, tõugates, kakeldes või muul viisil vägivaldselt käitudes. Sel moel pani Aleksei Sõtšjov oma tahtliku teoga toime avalikus kohas käitumise üldnõuete rikkumise, kui see on toime pandud vägivallaga, s.o KarS § 263 lg 1 p 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo. 14.08.2019.a sõlmisid Põhja Ringkonnaprokuratuuri abiprokurör Kaidi Kahu, süüdistatav süüdistatav Aleksei Sõtšjov ja tema kaitsja Leelo Viil käesolevas kriminaalasjas kokkuleppe. KarS § 263 lg 1 p 1 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör kohtus süüdistatavale karistuseks 1 (üks) aasta vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel arvata karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg 12.08.201914.08.2019, s.o 3 (kolm) päeva, mõistes karistuseks 11 (üksteist) kuud 27 (kakskümmend seitse) päeva vangistust. Juhindudes KarS § 74 lg 1 ja 3 määrata, et mõistetud vangistust ei pöörata täielikult täitmisele, kui süüdimõistetu ei pane 1 (ühe) aasta 6 (kuue) kuu pikkuse katseaja jooksul toime uut kuritegu. KarS § 74 lg 1 alusel on Aleksei Sõtšjov kohustatud täitma katseaja jooksul Tallinna Vangla kriminaalhooldusosakonna kriminaalhooldaja järelevalve all KarS § 75 lg 1 p-des 1-6 sätestatud kontrollnõudeid, mille kohaselt Aleksei Sõtšjov on kohustatud: 1) elama kohtu määratud alalises elukohas aadressil x; 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta;

4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö-, või õppimiskoha vahetamiseks; 6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. Juhindudes KarS § 75 lg 2 p-st 2 on süüdimõistetu kohustatud käitumiskontrolli ajal mitte tarvitama alkoholi. Juhindudes KarS § 75 lg 2 p-st 8 on süüdimõistetu kohustatud käitumiskontrolli ajal osalema sotsiaalprogrammis. VÕS § 1055 lg 1 ja KrMS § 3101 lg 1 alusel kohaldada O B (x) isikuõiguste kaitseks Aleksei Sõtšjovi suhtes lähenemiskeeldu ja keelata tal O Ble läheneda isiklikult ja avalikes kohtades lähemale kui 50 meetrit, tema elukohale aadressil x, Tallinn lähemale kui 50 meetrit ning keelata O Bga ühendust võtta telefoni teel, kirja ja elektronposti teel, sotsiaalmeedia ning muude elektrooniliste suhtluskanalite kaudu. Määrata lähenemiskeelu tähtajaks 3 aastat alates kohtuotsuse jõustumisest. Kokkuleppe kohaselt kaasnevad süüdimõistva kohtuotsusega menetluskuludena sundraha (405 eurot) ning kaitsjatasu, mis kuuluvad tasumisele ositi 12 kuu jooksul.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

Kohus tutvus kohtusse saadetud kriminaaltoimikuga. Kohtulikul arutamisel kohus veendus, et süüdistatav on kokkuleppest aru saanud ja nõustub sellega. Kohus tegi kindlaks, et kokkulepet sõlmides on süüdistatav väljendanud oma tõelist tahet. Kohtumenetluse pooled 14.08.2019.a toimunud kohtuistungil kinnitasid, et jäävad kokkuleppe juurde. Kohus leiab, et kokkuleppemenetluses ei ole rikutud KrMS 9. peatüki 2. jao sätteid ning kokkulepe on sõlmitud kriminaalmenetluse sätteid järgides. Aleksei Sõtšjov kuulub KarS § 263 lg 1 p 1 järgi ettenähtud kuriteo toimepanemises esitatud süüdistuses süüdimõistmisele ja temale tuleb määrata karistus sõlmitud kokkuleppe kohaselt. Taotletud karistus vastab süüdistatava süü suurusele ning karistuse eesmärkidele. Menetluskulud kuuluvad KrMS § 245 lg 1 p 12 kohaselt kokkuleppe esemesse ning seega saab menetluskulusid vaidlustada üksnes KrMS § 318 lg 3 p 4 sätestatud alusel. (allkirjastatud digitaalselt) Violetta Kõvask kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.