Harju Maakohus
Otsuse tegemise aeg ja koht
14. august 2019.a. Tallinna kohtumaja
Kriminaalasja number
1-19-5233
Kohtunik
Piret Liivo
Kohtuistungi sekretär Sirje Luga Tõlk
Ingrid Oja
Kriminaalasi
P.R süüdistuses KarS § 120 lg 1; § 121 lg 2 p 2, 3; § 199 lg 1 - § 25 lg 2 järgi;
Prokurör
Natalja Lebed
Süüdistatavad
P.R , isikukood: XXX, asukoht: viibib vahi all Põhja prefektuuri arestimajas; elukoha aadress: xxxx; kodakondsus: määratlemata, emakeel vene keel, kesk-eri haridus, töökoht Xxxx OÜ, kriminaalkorras karistatud 3 korral. Tõkend – vahistamine alates 09.05.2019
Menetluse liik
Kokkuleppemenetlus
Kaitsja
Madis Mahlapuu
Süüdi tunnistada P.R KarS § 121 lg 2 p 2, 3 järgi ja mõista talle karistuseks vangistus 8 (kaheksa) kuud.
Süüdi tunnistada P.R KarS § 120 lg 1 järgi ja mõista talle karistuseks vangistus 6 (kuus) kuud. Süüdi tunnistada P.R KarS § 199 lg 1 - § 25 lg 2 järgi ja mõista talle karistuseks vangistus 2 (kaks) kuud. KarS § 64 lg 1 alusel lugeda kergem karistus kaetuks raskeima karistusega ning mõista liitkaristus vangistus 8 (kaheksa) kuud. KarS § 68 lg 1 alusel lugeda eelvangistuses viibitud aeg 20.04.2019 kuni 21.04.2019 s.o 2 päeva karistusaja hulka. KarS § 65 lg 2 alusel suurendada mõistetud karistust 01.02.2018 Harju Maakohtu otsusega mõistetud karistuse vangistuse 1 aasta 10 kuud 22 päeva ärakandmata osa s.o 1 aasta ja 1 kuu vangistuse võrra ja mõista liitkaristuseks 1 (üks) aasta ja 9 (üheksa) kuud vangistust. Lugeda karistuse kandmise alguseks 09.05.2019. Tõkend – vahistamine – tühistada kohtuotsuse jõustumisel või karistuse ärakandmisel.
Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioon seoses kokkuleppemenetlust reguleerivate menetluse normide rikkumisega või kriminaalmenetlusõiguse olulise rikkumisega ning KrMS § 318 lg 4 sätestatud juhtudel. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. Apellatsioon tuleb esitada 15 (viieteistkümne) päeva jooksul alates kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest Tallinna Ringkonnakohtule. Vahistatud süüdistatav või tema kaitsja võib esitada apellatsiooni 15 päeva jooksul alates süüdistatavale kohtuotsuse koopia kätteandmisele järgnevast päevast. Asjaolud ja menetluse käik:
08.05.2019 kella 09:00 paiku hommikul xxxx asuva korteri köögis lõi omavahelise tüli käigus A Bat kahel korral rusikaga vastu pead. Seejärel võttis A Ba sülle köögis laua taga istunud xxxx aastase tütre A F ning istus lapsega akna alla toolile misjärel lõi P.R last süles hoidvat A Bat ühel korral vastu pead. Rusikaga vastu pead löömisega tekitas P.R A Bale füüsilist valu ja kerged tervisekahjustused: pea pindmised hulgi vigastused – 4 muhku, neist suurim 4 cm diameetriga. Eeltooduga pani P.R toime kehalise väärkohtlemise s.o teise inimese tervise kahjustamise, samuti valu tekitava väärkohtlemise, mis on toime pandud lähisuhtes ja korduvalt s.o KarS § 121 lg 2 p 2, 3 järgi kvalifitseeritavad kuriteod.
KarS § 65 lg 2 alusel suurendada mõistetud karistust 01.02.2018 Harju Maakohtu otsusega mõistetud karistuse 1 aasta 10 kuud 22 päeva vangistust ärakandmata osa s.o. 1 aasta ja 1 kuu vangistuse võrra ja liitkaristuseks mõista 1 aasta 9 kuud vangistust. Karistuse kandmise alguseks lugeda 09.05.2019. Ärakandmata karistuse osa arvutamisel on arvestatud, et P.R viibis vanglas seoses karistuse kandmisega alates 30.01.2018, vabanes 21.11.2018, ärakantud 9 kuud 21 päeva vangistust. Lisaks tuleb kokkuleppe kohaselt P.R-ilt välja mõista menetluskulud järgnevalt: - kohtumenetluse kulud: kohtueelses tekkinud menetluse kulud 360 eurot; - süüdimõistva kohtuotsusega kaasneva sundraha 810 eurot; -eelduslikult kohtumenetluses tekkivad kulud, millised kokku kuuluvad tasumisele ositi 12 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. Kohtuistungil jäi süüdistatav P.R sõlmitud kokkuleppe juurde. Toimunud kokkuleppemenetluse läbirääkimiste käigus süüdistatav nõustus esitatud süüdistuse sisu, kuriteo kvalifikatsiooni, tekitatud kahju laadi ja suurusega ning jõudis kokkuleppele prokuröri poolt kohtus nõutava karistuse liigis ja määras. Samuti on süüdistatavale selgitatud, et süüdimõistva kohtuotsuse korral on neil kohustus tasuda riigituludesse menetlukulud – sundraha ja määratud kaitsja tasu. Kohus, tutvunud kohtusse saadetud kriminaaltoimikuga ning kuulanud ära süüdistava selgitused sõlmitud kokkuleppe kohta ja prokuröri arvamused kokkuleppe kohta ning veendunud selles, et menetlusosalised jäävad kokkuleppe juurde, asub seisukohale, et süüdistatavad on kokkuleppest aru saanud ja sellega nõustunud ning kokkulepet sõlmides on süüdistatav ad väljendanud oma tõelist tahet. Kohus leiab, et kokkuleppemenetluses ei ole rikutud KrMS 9. peatüki 2. jao sätteid ning kokkulepe on sõlmitud kriminaalmenetluse sätteid järgides. Eeltoodu alusel P.R tuleb süüdi tunnistada KarS § 120 lg 1, § 121 lg 2 p 2, 3 ja § 199 lg 1 - § 25 lg 2 järgi kvalifitseeritavate kuritegude toimepanemises ning talle tuleb kohaldada karistus sõlmitud kokkuleppe kohaselt. P.R-ilt kuulub välja mõistmisele menetluskulud kokku summas 1560 eurot. Vastavalt kokkuleppele tuleb süüdistaval menetluskulud tasuda 12 kuu jooksul. Kohus juhindub KrMS § 180 lg 1, 3, § 189 lg 3; § 248 – 249, § 306, § 311, § 313 sätetest. Piret Liivo kohtunik /allkirjastatud digitaalselt
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.