1-19-5382
Kohus
Harju Maakohus
Otsuse tegemise aeg ja koht
Kriminaalasja number
1-19-5382 (18230100295)
Kohtunik
Liina Pohlak
Kohtuistungi sekretär
Thea Tikenberg
Kriminaalasi
O.G süüdistatuna KarS § 217 lg 1 järgi kokkuleppemenetluses
Prokurör
Mairi Heinsalu
Süüdistatav
O.G – isikukood XXX, elukoht: xxx, Eesti Vabariigi kodakondsus, keskharidus, emakeel eesti keel, töökoht xOÜ, varem kriminaalkorras karistatud
Süüdi tunnistada O.G KarS § 217 lg 1 järgi ja mõista karistuseks rahaline karistus 200 päevamäära ulatuses, s.o 5340 eurot. KarS § 65 lg 2 alusel mõista liitkaristus Harju Maakohtu 18.01.2018.a otsusega mõistetud karistusega 3 aastat ning mõista liitkaristuseks vangistus 3 aastat ja rahaline karistus 200 päevamäära, s.o 5340 eurot. KarS § 64 lg 2 alusel Harju Maakohtu 18.01.2018.a otsusega mõistetud karistus ja käesoleva otsusega mõistetud rahaline karistus viia täide iseseisvalt. Vastavalt KarS § 66 lg-le 1, 3 määrata rahaline karistus tasumisele ositi 12 kuu jooksul arvates kohtuotsuse jõustumisest kohustusega O.G tasuda igakuiselt vähemalt 445 eurot kuus. Rahaline karistus tasuda Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele EE351010052031000004 SEB Pank AS-is, EE502200221014193355 Swedbank AS-is või EE401700017002872300
§ 217 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest rahalise karistusega 200 päevamäära, võttes aluseks päevamäära 26,7 eurot, s.o summas 5340 eurot. KarS § 66 lg 1,3 alusel kuulub rahaline karistus tasumisele ositi 12 kuu jooksul igakuiste maksetena, ühes kuus mitte vähem kui 445 eurot. Harju Maakohtu 18.01.2018 kohtuotsusega mõistetud tingimisi vangistus 3 aastat 3-aastase katseajaga ja käesolevas kriminaalasjas mõistetud rahaline karistus kuuluvad KarS § 64 lg 2 alusel täitmisele iseseisvalt. Asitõendid KrMS § 126 lg 3 p 1 sätestab, et kuriteojäljega asi, dokument või kuriteojäljest valmistatud jäljend või tõmmis võidakse jätta kriminaalasja juurde, võtta kriminaaltoimikusse või säilitada asitõendite hoidlas või muus menetleja valduses olevas ruumis või ekspertiisiasutuses. Juhindudes KrMS § 126 lg 3 p 1 otsustab kohus kriminaalasjas olevad asitõendid - CD-plaat, mis asub kriminaalasja materjalide juures - jätta kriminaalasja materjalide juurde. Menetluskulud KrMS § 180 lg 1 sätestab, et süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. Kohus mõistab menetluskulud süüdistatavalt välja järgmiselt: KrMS § 179 lg 1 p 2 kohaselt sundraha 810 eurot riigituludesse. Riigikohtu kriminaalkolleegium on lahendis nr 3-1-1-7-16 p 5.2 asunud seisukohale, et: „29. märtsil 2015 jõustunud KrMS § 245 lg 1 p 12 kohaselt kuuluvad kokkuleppe esemesse ka süüdistatava poolt hüvitatavad kriminaalmenetluse kulud. Seetõttu peavad prokurör, süüdistatav ja kaitsja jõudma läbirääkimiste käigus kokkuleppele nii kohtueelses menetluses tekkinud kui ka kohtumenetluses tekkida võivate menetluskulude hüvitamises, samuti võimalikus menetluskulude vähendamises ja menetluskulude ositi hüvitamises KrMS § 180 lg 3 alusel, s.o menetluskulude kandmise võimalikus individualiseerimises. Süüdistatava poolt hüvitatavad menetluskulud tuleb märkida kokkuleppesse võimaluse korral absoluutsummana, see tähendab, et kokkuleppes tuleb kokkuvõtvalt kajastada kokkuleppe sõlmimise ajaks tekkinud ja süüdistatavalt väljamõistetavate menetluskulude koosseis ja suurus. Kuna eesseisvas kohtumenetluses tekkida võivate kulude täpne suurus pole kokkuleppe sõlmimise ajal teada, võib selle kulu hüvitamise kokkulepet kajastada konkreetset summat välja toomata, piirdudes näiteks üldpõhimõtte sedastamisega, et ka kohtumenetluses tekkivad kriminaalmenetluse kulud jäävad süüdistatava kanda või mõistetakse süüdistatavalt välja, või vastupidi, et need jäävad riigi kanda. Võimaldamaks kohtul kontrollida kokkulepitud summa väljamõistmise seaduslikkust, peab KrMS § 180 lg 3 kohaldamise korral nähtuma kokkuleppest ka riigi kanda jäetavate menetluskulude suurus.“ Prokurör, kaitsja ja süüdistatav on sõlmitud kokkuleppes leppinud kokku süüdistatavalt väljamõistetavate menetluskulude suuruses. Kohus nõustub sellega ja ei pea vajalikuks kokkulepet menetluskuludega mittenõustumise tõttu tagastada. Seoses kohtukulude ajatamisega süüdistatavalt KrMS § 180 lg 1 alusel välja mõistetavate menetluskulude osas peab kohus juhindudes Riigikohtu määruses 3-1-1-2-12 väljendatud seisukohast ja KrMS § 313 lg 1 p 7 sätteid kohaldades põhjendatuks pikendada süüdistatavale kohtuotsusega menetluskulude vabatahtlikuks hüvitamiseks antud tähtaega 12 kuuni alates kohtuotsuse jõustumisest. Lõppkokkuvõttes on oluline, et menetluskulud saaksid mõistliku aja jooksul tasutud. Kuna süüdistataval ei ole reaalselt võimalik menetluskulusid ühe kuu jooksul
tasuda, kaasneksid summa tasumata jätmisega täitemenetluse kulud. Nimetatu ei kiirendaks riigile menetluskulude hüvitamist, küll aga halvendaks see süüdistatava majanduslikku olukorda. Juhindudes Riigikohtu lahendi 3-1-1-110-13 p 7 määrab kohus kindlaks ka igakuised tasumisele kuuluvad maksesummad. Liina Pohlak Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.