lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/1-18-9117/25

Liiklussüüteod

KriminaalasiJõustunudTartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium · 08.08.2019

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium
Kohtuasja number
1-18-9117/25
Asja liik
Kriminaalasi
Kategooria
Liiklussüüteod
Menetlusliik
Täitmiskohtuniku asi
Kuulutamise aeg
08.08.2019
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1511
Lahend PDF →Riigi Teatajas →
Salvesta kogumikku
Väljavõte Wordi

Sama asja menetluskäik

Riigi Teataja
1-18-9117/2Harju Maakohus Tallinna kohtumaja12.11.20181-18-9117/19Tartu Maakohus Jõgeva kohtumaja03.07.2019

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tartu Ringkonnakohus

Määruse tegemise aeg ja koht

8. august 2019, Tartu (kirjalik menetlus)

Kriminaalasja number

1-18-9117 Tiit Lõhmus, Juhan Sarv, Aarne Sarjas

Kohtukoosseis Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Maakohtu (Jõgeva kohtumaja) 3. juuli 2019 määrus Valeerik Tudorovitši tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamata jätmise kohta

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

süüdimõistetu Valeerik Tudorovitši (Tudorovitš; isikukood 36812296534) kaitsja vandeadvokaadi abi Heiki Kuningas, määruskaebus

RESOLUTSIOON

1.Jätta määruskaebus läbi vaatamata.
2.Välja maksta Advokatuurile eraldatud eelarveliste vahendite arvelt Advokaadibüroo Objartel & Partnerid kaudu 60 (kuuskümmend) eurot, sh käibemaks 10 (kümme) eurot, vandeadvokaadi abi Heiki Kuningale määruskaebemenetluses riigi õigusabi osutamise eest.
3.Mõista Valeerik Tudorovitšilt välja menetluskulud, s.o kaitsja tasu, vandeadvokaadi abi Heiki Kuninga poolt osutatud õigusabi eest 60 eurot riigituludesse. Süüdimõistetu Valeerik Tudorovitšil tasuda väljamõistetud kaitsja tasu määrusele lisatud makseinfo alusel 30 päeva jooksul käesoleva määruse jõustumisest arvates. Kui rahalised nõuded ei ole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Edasikaebamise kord Määrusele võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule prokuratuur, advokaadist kaitsja või advokaadi vahendusel teised kohtumenetluse pooled 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatud määrusest teada või pidi teada saama. Asjaolud ja menetluse käik

Sarnased lahendid

Liiklussüüteod
  • 08.09.20261-26-6256/4Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 08.09.20261-26-5664/7Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 08.09.20261-26-5149/6Pärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Kuninga tänaval
  • 03.09.20261-26-6185/3Pärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Kuninga tänaval
  • 03.09.20261-26-6218/4Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 02.09.20261-26-6180/4Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
1.Harju Maakohtu 12.11.2018 otsusega karistati Valeerik Tudorovitšit KarS § 424 lg 2 järgi 1 aasta 3 kuu vangistusega, mida KrMS § 238 lg 2 alusel vähendati 1/3 võrra ja mõisteti karistuseks 10 kuud vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel loeti karistusaja hulka kahtlustatavana kinnipidamise aeg ning karistusaja algust arvestati V. Tudorovitši kinnipidamisest, s.o alates 11.11.2018. Karistuse kandmise aja lõpp 11.09.2019.
2.Tartu Maakohtu 03.07.2019 määrusega jäeti V. Tudorovitš ennetähtaegselt vangistusest vabastamata.
2.1.V. Tudorovitš on mõistetud karistusajast ära kandnud vähemalt poole, kuid mitte vähem kui 4 kuud. Seega esinevad formaalsed alused V. Tudorovitši tingimisi vangistusest ennetähtaegseks vabastamiseks.
2.2.V. Tudorovitš on kriminaalkorras korduvalt karistatud ja seda samalaadsete kuritegude toimepanemise eest, s.o mootorsõiduki alkoholijoobes juhtimise ja karistuse kandmisest kõrvalehoidumise eest. Käesoleval ajal kannab V. Tudorovitš taaskord karistust alkoholijoobes mootorsõiduki juhtimise eest. V. Tudorovitšile on varasemalt antud võimalus kanda karistust ka vabaduses. Nii mõisteti V. Tudorovitšile Harju Maakohtu 13.11.2015 otsusega kriminaalasjas nr 1-15-9490 karistuseks vangistus, mis jäeti KarS § 73 lg-te 1, 3 alusel täitmisele pööramata 2-aastase katseajaga. V. Tudorovitšilt võeti ära sõiduki juhtimisõigus 9 kuuks. Juba vähem kui 2 kuud hiljem juhtis V. Tudorovitš taaskord sõidukit, omamata juhtimisõigust. Selle eest karistati teda Harju Maakohtu 06.06.2016 otsusega kriminaalasjas nr 1-16-4424 vangistusega, mis omakorda asendati 344 tunni üldkasuliku tööga. Vaatamata V. Tudorovitšile antud võimalustele kanda karistust vabaduses, on ta jätkanud katseajal uute kuritegude toimepanemist. Harju Maakohtu 25.10.2017 otsusega kriminaalasjas nr 1-17-9939 tunnistati V. Tudorovitš järjekordselt süüdi katseajal toime pandud alkoholijoobes mootorsõiduki juhtimises ja teda karistati reaalselt ärakandmisele kuuluva karistusega. Ka nimetatud karistusega ei olnud võimalik mõjutada V. Tudorovitši käitumist, kuna V. Tudorovitš jätkas samalaadsete kuritegude toimepanemist ja seda juba ligikaudu 5 kuud pärast karistuse kandmiselt vabanemist (vabanes 15.06.2018, uus kuritegu 11.11.2018). Maakohus, hinnates V. Tudorovitši varasemat elukäiku, asus seisukohale, et V. Tudorovitši puhul esineb jätkuv oht uute kuritegude toimepanemiseks.
2.3.Võttes arvesse V. Tudorovitši karistusaja pikkust, siis ei ole talle koostatud individuaalset täitmiskava. Vangistuse jooksul puuduvad V. Tudorovitšil distsiplinaarkaristused.
2.4.Vabanemise korral soovib V. Tudorovitš elama asuda oma abikaasa juurde üürikorterisse aadressil XXX . Maakohus peab positiivseks kindla elukoha ja lähedaste olemasolu. V. Tudorovitšil puudub vabanemisel töökoht. Tartu Vangla andmetel on V. Tudorovitšil rahalisi nõudeid 23 995 eurot ja vabanemisfondis üksnes 42 eurot (21.03.2019 seisuga). V. Tudorovitši tingimisi ennetähtaegne vabastamine karistuse kandmiselt ei ole põhjendatud ning kooskõlas õiguskorra kaitsmise huvidega. Maakohus leiab, et V. Tudorovitši tingimisi ennetähtaegset vabastamist ei võimalda eelkõige tema varasem elukäik ja kuritegude toimepanemise asjaolud. V. Tudorovitšil tuleb karistus lõpuni kanda. Määruskaebus
3.Tartu Maakohtu 03.07.2019 määruse peale esitas määruskaebuse süüdimõistetu V. Tudorovitši kaitsja vandeadvokaadi abi Heiki Kuningas, kes taotleb maakohtu määruse tühistamist ja uue määruse tegemist, millega vabastatakse süüdimõistetu ennetähtaegselt. Määruskaebuses leitakse kokkuvõtlikult järgmist. Maakohus ei ole põhjendanud, millised isikust tulenevad asjaolud ja varasemate kuritegudega seotud asjaolud annavad ohuprognoosi uute kuritegude toimepanemisele. Määruskaebuses leitakse, et maakohtu määrus on põhjendamata. Vangla ja prokuratuur on toetanud süüdimõistetu vabastamist, kuid maakohus ei ole välja toonud, miks ta nende seisukohtadega ei nõustu. Tegemist on hinnanguga, millest kohus mööda minna ei oleks saanud. Määrusest jääb arusaamatuks, miks maakohus on märkinud, et lühikese vangistusaja tõttu ei ole kinnipeetavale ette nähtud sotsiaalprogramme. Kaebaja hinnangul näitab see seda, et vangla ei ole pidanud vajalikuks süüdimõistetule sotsiaalprogramme määrata. Vangla iseloomustusest tuleneb, et süüdimõistetul on piisav probleemide lahendamise oskus, oskab tegevust tagantjärele analüüsida, saab aru probleemist alkoholiga ning soovib kuritegelikust käitumisest loobuda. See ei ole kooskõlas maakohtu järeldusega, et süüdimõistetu on jätkuvalt ohtlik ja paneks toime uusi kuritegusid. Kolmest

kriminaalhoolduse korrast ebaõnnestus ainult üks, mis annab pigem alust seisukohaks, et kriminaalhooldus õnnestub. Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused

4.KrMS § 390 lg 1 sätestab, et määruskaebuse läbivaatamisel kõrgema astme kohtus järgitakse sama seadustiku 11. või 12. peatüki sätteid, arvestades 15. peatükis sätestatud erisusi. Kriminaalmenetluse seadustiku 15. peatükk ei reguleeri maakohtu määruse peale esitatud määruskaebuse eelmenetlust ringkonnakohtus. Seega tuleb kõnealuses küsimuses kohaldada kriminaalmenetluse seadustiku 11. peatüki 2. jao sätteid, sh KrMS § 326 (apellatsiooni käiguta ja läbi vaatamata jätmine). KrMS § 326 lg 3 sätestab, et ringkonnakohus võib apellatsiooni määrusega jätta läbi vaatamata ka juhul, kui kriminaalasja arutav kohtukoosseis üksmeelselt leiab, et apellatsioon on ilmselt põhjendamatu. Riigikohtu praktika kohaselt saab ilmselt põhjendamatuks lugeda apellatsiooni, mille rahuldamine ei ole võimalik seetõttu, et apellandi argumendid ei ole õiguslikult asjakohased, st need sisaldavad mõne õigusliku keelu rikkumisele suunatud taotlust. Kui apellandi väited ei ole õiguslikult asjakohatud, on apellatsiooni läbi vaatamata jätmine võimalik eeskätt siis, kui maakohtu otsus on kooskõlas kohtupraktikas selgelt ja üheselt kujunenud seisukohtadega ning ringkonnakohus ei pea vajalikuks kohtupraktikat muuta. Apellatsiooni läbi vaatamata jätmine on reeglina võimalik vaid juhul, kui juba eelmenetluses selgub, et apellatsioonil puudub ilmselgelt edulootus ehk tegemist on perspektiivitu apellatsiooniga. (Vt nt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 27.04.2011 määrus asjas nr 3-1-1-36-11, p 8) Tulenevalt KrMS § 390 lg-st 1 saab ringkonnakohus eeltoodud reegleid järgides jätta läbi vaatamata ilmselgelt põhjendamatu, sh perspektiivitu määruskaebuse.
5.Kohtukolleegiumi hinnangul on määruskaebus tervikuna perspektiivitu. Selles toodud argumendid ei anna alust maakohtu määruse tühistamiseks. Kohtupraktikas omaksvõetud seisukoha järgi annab KarS § 76 lg 4 kohtule süüdimõistetu vangistusest ennetähtaegse vabastamise sisuliste eelduste hindamisel ulatusliku otsustusruumi. Kõrgema astme kohus on õigustatud edasikaebemenetluses kohtu kaalutlusõigusesse sekkuma juhul, kui KarS § 76 lg 4 kohaldamisel tehtud kaalutlusvea tagajärjeks on selge materiaal- või menetlusõiguse rikkumine, mille tõttu võis süüdi mõistetud isik jääda ebaõigesti karistuse kandmiselt tingimisi enne tähtaega vabastamata. (Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 28.04.2017 määrus asjas nr 3-1-1-12-17, p 16)
6.Tartu Maakohus on V. Tudorovitši vangistusest tingimisi ennetähtaegset vabastamata jätmist põhjendanud piisavalt ja veenvalt. Maakohus on kaalunud KarS § 76 lg-s 4 nimetatud asjaolusid kogumis ja leidnud, et süüdimõistetu tingimisi ennetähtaegne vanglast vabastamine ei ole põhjendatud, kuna vabastamise sisulised eeldused on täitmata. Seejuures ei jätnud esimese astme kohus süüdimõistetu vabastamise seisukohalt olulisi asjaolusid arvesse võtmata ega omistanud ühelegi asjaolule ilmselgelt ebaõiget kaalu. Maakohus on arvestanud süüdimõistetu suhtes esinevaid asjaolusid, mis tulenevad seadusest. Ka määruskaebuse pinnalt ei ole võimalik vastupidisele seisukohale asuda. KarS § 76 lg-st 4 tulenevalt arvestatakse asjaolusid kogumis ning sellesse kogumisse kuulub seaduse kohaselt ka süüdimõistetu isik, süüdimõistetu varasem elukäik ja kuriteo toimepanemise asjaolud. Ringkonnakohus peab vajalikuks märkida, et maakohtu põhistustega mittenõustumine ei ole samastatav põhistuste puudumisena. Maakohtu määruse puhul aga ei saa kindlasti asuda sisukohale, et see oleks põhistamata. Määruskaebuses ei ole välja toodud asjaolusid, mis annaksid aluse maakohtuga võrreldes teistsugusele seisukohale asuda. Ringkonnakohus juhib kaitsja tähelepanu, et tulenevalt VangS § 16 lg-st 1 koostatakse kinnipeetavale, kelle poolt reaalselt ärakandmisele kuuluva vangistuse tähtaeg ületab ühte aastat, täitmiskava. Seega see, et süüdimõistetule ei ole määratud sotsiaalprogramme, tuleneb seadusest. Siinjuures on ka ekslik väide justkui oleks maakohus märkinud, et lühikese vangistuse tõttu ei ole V. Tudorovitšile määratud sotsiaalprogramme. Maakohus märkis, et arvestades süüdimõistetu karistusaja pikkust, ei ole talle individuaalset

täitmiskava koostatud. Vangla ja prokuratuuri hinnang, kas vabastada süüdimõistetut või mitte, ei ole asjaolu, millest tulenevalt peaks kohus süüdimõistetut vabastama. Enamgi veel, olukorras, kus prokuratuur on üksnes formaalsuse täitmiseks esitanud seisukoha vormingus „toetan-nõustun“, on raske sellest midagi põhjapanevat järeldada. KarS § 76 lg-st 4 tulenevaid asjaolusid tuleb hinnata, mida maakohus ka teinud on. Isiku puhul, keda korduvalt on karistatud samalaadsete rikkumiste eest ja kes jätkuvalt ei ole leidnud lahendust alkoholiga seotud probleemile, ei saa asuda seisukohale, et ta oskab probleeme lahendada. Ka see, et pärast faktiliselt õnnestunud kriminaalhooldust on isikut korduvalt karistatud näitab, et kriminaalhooldusel ei ole süüdimõistetu üle mõju. Seega ei teinud esimese astme kohus menetletavas asjas KarS § 76 lg-t 4 kohaldades kaalutlusviga, mis võiks anda aluse kohtumääruse tühistamiseks.

7.Kaitsja on esitanud kaitsjatasutaotluse riigi õigusabi tasu suuruse kindlaksmääramiseks, milles taotleb tasu summas 120 eurot, sh käibemaks 20 eurot. Tasu koosneb määruskaebuse koostamisest 4 pooltunni ulatuses. Ringkonnakohus leiab, et tasutaotlus selles ulatuses on põhjendatud osaliselt ja kuulub rahuldamisele samuti osaliselt. Arvestades määruskaebuse mahtu ja asjakohaseid argumente, on põhjendatud rahuldada taotlus määruskaebuse koostamise eest 2 pooltunni ulatuses. Kokku kuulub tasutaotlus rahuldamisele 60 eurot ulatuses, sh käibemaks 10 eurot. KrMS § 175 lg 1 p 4 ja § 187 lg 2 alusel tuleb V. Tudorovitšil hüvitada H. Kuninga kaitsjatasu 60 eurot.
8.Eeltoodud põhjustel ja juhindudes KrMS §-st 390 ja § 326 lg st 3 tuleb jätta määruskaebus läbi vaatamata.

/allkiri/

/allkiri/

/allkiri/

Tiit Lõhmus

Juhan Sarv

Aarne Sarjas

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 02.09.20261-26-6173/3Pärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Kuninga tänaval
  • 02.09.20261-26-4560/7Pärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Kuninga tänaval