1-17-10536/26 - Liiklussüüteod - Harju Maakohus Tallinna kohtumaja - lahend.ee

Asjaolud ja kohtumääruse põhjendused Harju Maakohtu 13.11.2017.a kohtuotsusega 1-17 -10536 mõisteti F.M süüdi KarS § 424 lg 2 järgi ning KrMS § 238 lg 2, KarS § 68 lg 1 ja KarS § 65 lg 2 alusel karistati teda vangistusega 1 aasta 3 kuud ja 25 päeva, mis asendati KarS § 69 lg 1,3 ja 4 alusel üldkasuliku tööga 475 tundi, mille tegemise tähtajaks määrati 1 aasta ja 10 kuud alates kohtuotsuse jõustumisest. Sama kohtuotsusega määrati F.M üldkasuliku töö tegemise ajaks kriminaalhooldusametniku järelevalve alla. Üldkasuliku töö tegemise ajal oli F.M kohustatud järgima KarS § 75 lg 1 ettenähtud kontrollnõudeid: elama kohtu määratud alalises elukohas – xxx; ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui 15-ks päevaks; saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. KarS § 75 lg 2 p 2 ja 8 alusel kohustati F.M-i mitte tarvitama alkoholi ja osalema kriminaalhooldaja määratavas sotsiaalprogrammis. Kohtuotsus jõustus 21.11.2017.a. Kriminaalhooldaja esitas 16.01.2019.a Harju Maakohtule erakorralise ettekande, kus teatas, et kriminaalhooldusalune F.M on rikkunud KarS § 75 lg 1 p 2 järgi ettenähtud käitumiskontrolli nõuet ning ei ole ilmunud kriminaalhooldaja poolt määratud aegadel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele. Samuti on ta rikkunud kohtu poolt määratud kohustust osaleda kriminaalhooldaja poolt määratavas sotsiaalprogrammis ning hoiab kõrvale talle määratud üldkasuliku töö tundide sooritamiseks. Ajakava järgi oli ta kohustatud oktoobris 2018 sooritama 48 tundi üldkasulikku tööd, kuid ei oli sooritanud ühtegi tundi. Määratud 475 üldkasuliku töö tunnist on sooritatud 101 tundi, tegemata on 374 tundi. Kriminaalhooldusalusele on antud võimalus kanda karistust vabaduses, täita käitumiskontrolli nõudeid ning sooritada üldkasuliku töö tunde, kuid see ei ole tema käitumisele mõjunud. F.M-i senine käitumine näitab vähest motivatsiooni käituda seaduskuulekalt. Võttes arvesse eeltoodut, teeb kriminaalhooldusametnik ettepaneku

Kriminaalhooldusalune taotles kohtuistungil pikendada üldkasuliku töö tegemise tähtaega. F.M selgitas, et tal on peres raske olukord , ema ja õde on haiged ja vajavad abi. Ainult viimane individuaaltund jäi tegemata sotsiaalprogrammist. Töötas veebruarist märtsini 2019 Lätis, kuid kriminaalhooldajale sellest ei teatanud. Kaitsja taotles pikendada F.M-i üldkasuliku töö tegemise aega. Kohus, kohtuistungil ära kuulanud kriminaalhooldaja, süüdimõistetu ja tema kaitsja seisukohad ning tutvunud esitatud materjalidega leiab, et kriminaalhooldusametniku taotlus F.M-ile Harju Maakohtu 13.11.2017. a kohtuotsusega mõistetud ja osaliselt ärakandmata karistuse täitmisele pööramiseks on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. KarS § 69 lg 6 kohaselt, kui süüdlane hoiab üldkasulikust tööst kõrvale, ei järgi kontrollnõudeid või ei täida talle pandud kohustusi, võib karistust täideviiv ametnik teda kirjalikult hoiatada või kohus määrata süüdlasele täiendavaid kohustusi vastavalt käesoleva seadustiku § 75 lõikes 2 sätestatule, pikendada töö tegemise tähtaega, arvestades käesoleva paragrahvi lõikes 3 sätestatud üldkasuliku töö üldist tähtaega, või pöörata süüdlasele mõistetud aresti või vangistuse täitmisele. Aresti või vangistuse täitmisele pööramisel arvestatakse karistusest kantuks süüdlase tehtud üldkasulik töö, mille üks tund võrdub ühe päeva aresti või vangistusega. Alla kümne päevase aresti täitmisele pööramise korral arvestatakse karistusest kantuks süüdlase tehtud üldkasuliku töö tunnid proportsionaalselt mõistetud arestiga. Kohtuistungil leidis tõendamist, et kriminaalhooldusalune F.M hoidus kõrvale üldkasuliku töö tegemisest , tal on määratud 475 üldkasuliku töö tunnist sooritatud 101 tundi, tegemata on 374 tundi. Samuti on ta rikkunud KarS § 75 lg 1 p 2 järgi ettenähtud käitumiskontrolli nõuet ning ei ole ilmunud kriminaalhooldaja poolt määratud aegadel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele, ka katkestas ta sotsiaalprogra mmi. Kriminaalhooldusametnik on arvamusel, et kuna F.M ei täida nõuetekohaselt talle kohtuotsusega määratud kohustusi, siis tuleb tema suhtes mõistetud karistus täitmisele pöörata. F.M ei ilmunud ka kohtuistungile ning kohus oli sunnitud ta tagaotsitavaks kuulutama ning andis tema suhtes välja ka Euroopa vahistamismääruse. F.M tunnistas kohtuistungil käitumiskontrolli nõuete rikkumist, kuid taotles üldkasuliku töö tegemise aja pikendamist. Kohtu hinnangul on põhjen datud F.M-i karistuse täitmisele pööramine, kuna kriminaalhooldusalune on rikkunud talle määratud kriminaalhoolduse nõudeid tahtlikult. Harju Maakohus näitas 13.11.2017. a kohtuotsusega F.M-i suhtes üles usaldust ning ei pööranud

temale mõistetud karistust täitmisele, kuid kriminaalhooldusalune ei mõistnud kohtu vastutulekut tema suhtes. Kriminaalhooldusalune F.M ei ole süstemaatiliselt täitnud registreerimiskohustust ega teinud üldkasuliku töö tunde. Ka lahkus ta Eestist, kuid ei teavitanud sellest kriminaalhooldajat. Kriminaalhoolduse kestel on ta seni ära teinud 101 tundi üldkasulikku tööd ning senini on tegemata 374 tundi. Kohtu hinnangul on kohtuotsusega F.M-ile määratud kriminaalhooldus ebaõnnestunud ning kohus ei pea põhjendatuks enam selle jätkamist. Kui kriminaalhooldusalune ei ole süstemaatiliselt järginud kõige olulisemat ja lihtsamat kontrollnõuet, milleks on ilmuda kindlaksmääratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele, siis puudub kriminaalhooldajal võimalus teostada kontrolli süüdimõistetu käitumise üle katseajal. Samuti on isikul tegemata suur osa talle kohtuotsusega mõistetud üldkasuliku töö tundidest. Kohtul puudub usk, et juhul, kui kohus ka võimaldaks isikul teha üldkasuliku töö tunde, siis kriminaalhooldusalune seda ka teeks. Kohtuotsuse täitmisele allutatud isikule ei ole antud kaalutlusõigust, millal ja kuidas jõustunud kohtulahendit täita või see vastavalt isiku soovile üldse täitmata jätta, kohtulahendiga pandud kohustused on täitmiseks kohustuslikud. Ka ei ilmunud F.M kohtuistungile, mistõttu oli kohus sunnitud ta kuulutama tagaotsitavaks. Kohus leiab, et F.M-ile kohtulahendiga määratud kriminaalhoolduse kohustuste rikkumine oli kriminaalhooldusalus e teadlik valik, millega ta väljendas oma suhtumist talle kohtuotsusega mõistetud karistuse täitmisesse. Kohtu hinnangul isik ei ole motiveeritud käitumiskontrolli kohustusi täitma, vaid ainult manipuleerib kohtuga, et mitte asuda vangistuse kandmisele. Kohus on seisukohal, et F.M-i suhtes on karistuse eesmärgi saavutamine võimalik ainuüksi selle reaalsele täitmisele pööramisega, mistõttu tuleb F.M-ile Harju Maakohtu 13.11.2017. a kohtuotsusegamõistetud ja osaliselt ärakandmata karistus – vangistus 1 aasta ja 14 päeva - KarS § 69 lg 6 alusel täitmisele pöörata. Kohus on arvamusel, et F.M-i suhtes ei ole võimalik kriminaalhooldust läbi viia, mistõttu tuleb tal selle eest ka vastutada ning põhjendatud on kandmata jäänud ka ristuse osa täitmisele pöörata.