Liiklussüüteod

KarS § 75 lg 2 p 2 alusel kohustada Karl Viirat käitumiskontrolli ajal mitte tarvitama alkoholi. KarS § 75 lg 2 p 21 alusel kohustada Karl Viirat käitumiskontrolli ajal mitte omama ega tarvitama narkootilisi aineid. KarS § 75 lg 2 p 5 alusel kohustada Karl Viirat käitumiskontrolli ajal alluma ettenähtud alkoholi tarvitamise häire ravile, millise vajaduse on temal programmi „Kainem ja tervem Eesti“ „Esmase hindamise“ teenuse raames tuvastanud arst. Karl Viira on ravile allumiseks andnud eelneva nõusoleku. KarS § 50 lg 1 p 1 ja § 424 lg 4 p 2 alusel kohaldada Karl Viirale lisakaristusena mootorsõiduki juhtimise õiguse äravõtmist 5 (viieks) kuuks. KarS § 68 lg 1 alusel arvata eelvangistuses viibitud aeg karistusaja hulka ja Karl Viirale mõistetava kohesele ärakandmisele kuuluva vangistuse alguseks lugeda 29.07.2019. a, s.o alates tema kahtlustatavana kinnipidamisest. KrMS § 130 lg 41 alusel vahistada Karl Viira kohtusaalis süüdimõistva kohtuotsusega mõistetava vangistuse täitmiseks ja tühistada tõkend vahistamine pärast kohtuotsuse jõustumist.

Menetluskulud

Välja mõista Karl Viiralt riigieelarvesse kiirmenetluses pool sundrahast , s.o. 405 (nelisada viis) eurot ja kaitsjatasu 60(kuuskümmend) eurot. KrMS § 180 lg 3 alusel jätta kaitsjatasu summas 169,20 eurot riigi kanda. Karl Viiral menetluskulud hüvitada ositi 1 (ühe) aasta jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest selliselt, et iga kuu viimaseks kuupäevaks tuleb tal tasuda vähemalt 38,75 eurot.

Makseinfo Riigi kasuks välja mõistetud menetluskulud tuleb tasuda Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele nr EE351010052031000004 SEB Pank AS-is, nr EE502200221014193355 Swedbank AS-is või nr EE401700017002872300 Luminor Bank AS-is. Seejuures tuleb menetluskulude tasumisel märkida viitenumbriks 99919700038212 . Selgituseks tuleb märkida kohustatud isiku nimi, kohtuasja number ning makseliigi nimetus. Otsuse vabatahtliku täitmise korral tuleb menetluskulud tasuda kohtu poolt määratud tähtaja jooksul. Väljamõistetud summade vabatahtlikult tasumata jätmisel pööratakse kohtuotsus nende osas sundtäitmisele kohtutäituri kaudu, millega kaasnevad täitmiskulud. Süüdistatavale on selgitatud, et menetluskulude tähtaegselt tasumata jätmisel edastatakse kohtuotsuse ärakiri menetluskulu sissenõudmiseks kohtutäiturile KrMS § 423, § 417 lg 2 ja § 412 lg 3 alusel.

Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale on kohtumenetluse poolel õigus esitada apellatsioon kokkuleppemenetlust reguleerivate menetlusnormide rikkumise või kriminaalmenetlusõiguse olulise rikkumise peale. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada kohtuotsuse peale apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. Apellatsioon esitatakse kirjalikult vormistatuna Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul alates kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest. Kohtule kiirmenetluses esitatud kokkulepe Kuriteo asjaolud: Karl Viirat süüdistatakse selles, et tema isikuna, kes juhtis 02.06.2019. a kella 04:28 paiku Tartu linnas Ülikooli 2a juures mootorsõidukit Volkswagen Passat registreerimismärgiga XXX, olles alkoholijoobeseisundis, kui tema poolt väljahingatava õhu alkoholisisaldus oli 0,89 mg/l, ja millise teo osas lõpetati Karl Viira suhtes kriminaalmenetlus KrMS § 202 alusel, s.o avaliku menetlushuvi puudumise tõttu ja kui süü ei ole suur, milline määrus on jõustunud ning sellega pandud kohustused ei ole Karl Viiral käesolevaks ajaks täidetud, juhtis uuesti 29.07.2019. a kella 18:08 paiku Tartu linnas Sõbra tänavast Turu tänava kaudu peatumiseni Rebase tn 10 juures mootorsõidukit Fiat Scudo registreerimismärgiga XXX, olles alkoholijoobeseisundis, kui tõendusliku alkomeetri lõpliku mõõtetulemuse kohaselt oli tema poolt väljahingatava õhu alkoholisisaldus 0,78 mg/l kohta. Karl Viira rikkus kuriteo toime panemise ajal kehtinud liiklusseaduse § 69 lg 1 nõudeid, mille kohaselt ei tohi mootorsõidukijuht olla joobeseisundis. Liiklusseaduse § 69 lg 2 p 1 järgi loetakse mootorsõidukijuht alkoholijoobes olevaks, kui juhi ühes grammis veres on

vähemalt 1,50 milligrammi alkoholi või tema väljahingatavas õhus milligrammi ühe liitri kohta või rohkem.

on

alkoholi

0,75

Sellega pani Karl Viira toime KarS § 424 lg 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o mootorsõiduki juhtimise joobeseisundis, kui see on toime pandud korduvalt. Kuriteo kvalifikatsioon: KarS § 424 lg 2 Kuriteoga tekitatud kahju laad ja suurus: puudub. Karistuse liik ja määr: KarS § 424 lg-s 2 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest küsib prokurör kohtus Karl Viiale karistuseks 1 (üht) aastat vangistust. KarS § 424 lg 4 p 1 ja § 74 lg 1, 2, 3 alusel kuulub mõistetavast vangistusest kohesele ärakandmisele 10 (kümme) päeva vangistust ning tingimisi jätta ärakandmata jääv osa 11 (üksteist) kuud 20 (kakskümmend) päeva vangistust täitmisele pööramata, kui Karl Viira ei pane 1 (ühe) aasta 6 (kuue) kuu pikkuse katseaja jooksul toime uut kuritegu ja täidab talle katseajaks kooskõlas KarS §-ga 75 pandud kontrollnõudeid ja kohustusi. Karl Viira peab järgima talle kooskõlas KarS §-ga 75 pandud kontrollnõudeid ja kohustusi: 1) elama kohtu määratud alalises elukohas; 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; 6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. KarS § 75 lg 2 p 2 alusel kohustada Karl Viirat käitumiskontrolli ajal mitte tarvitama alkoholi. KarS § 75 lg 2 p 21 alusel kohustada Karl Viirat käitumiskontrolli ajal mitte omama ega tarvitama narkootilisi aineid. KarS § 75 lg 2 p 5 alusel kohustada Karl Viirat käitumiskontrolli ajal alluma ettenähtud alkoholi tarvitamise häire ravile, millise vajaduse on temal programmi „Kainem ja tervem Eesti“ „Esmase hindamise“ teenuse raames tuvastanud arst. Karl Viira on ravile allumiseks andnud eelneva nõusoleku. Olen nõus ravile alluma: /allkiri/ Karl Viira KarS § 50 lg 1 p 1 ja § 424 lg 4 p 2 alusel kohaldada Karl Viirale lisakaristusena mootorsõiduki juhtimise õiguse äravõtmist 5 (viieks) kuuks. KarS § 68 lg 1 alusel arvata eelvangistuses viibitud aeg karistusaja hulka ja Karl Viirale mõistetava kohesele ärakandmisele kuuluva vangistuse alguseks lugeda 29.07.2019. a, s.o alates tema kahtlustatavana kinnipidamisest.

KrMS § 130 lg 41 alusel vahistada Karl Viira kohtusaalis süüdimõistva kohtuotsusega mõistetava vangistuse täitmiseks ja tühistada tõkend pärast kohtuotsuse jõustumist. Asitõendid või äravõetud või konfiskeerimisele kuuluv vara: puuduvad. Kriminaalmenetluse kulud kokku 634,20 eurot, millest .1. KrMS § 175 lg 1 p 4 alusel määratud kaitsja tasu kohtueelses menetluses 229,20 eurot; .2.

KrMS § 175 lg 1 p 9 ja § 179 lg 1 p 2 alusel teise astme kuriteos süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha kiirmenetluses 405,00 eurot. KrMS § 180 lg 1 alusel mõista Karl Viiralt menetluskuluna välja 405,00 eurot sundraha ja 60,00 eurot kaitsjatasu, kokku on süüdistatavalt väljamõistetavad menetluskulud 465,00 eurot. KrMS § 180 lg 3 alusel jätta kaitsjatasu summas 169,20 eurot riigi kanda.

KrMS § 180 lg 3 alusel lubada Karl Viiral menetluskulud hüvitada ositi 1 (ühe) aasta jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest selliselt, et iga kuu viimaseks kuupäevaks tuleb tal tasuda vähemalt 38,75 eurot. Menetluskulude tasumiseks vajalikud andmed: saaja, pankade loetelu, konto numbrid, viitenumbrid ja selgitused on kirjas kohtuotsuses. Süüdistatavale on selgitatud, et menetluskulude tähtaegselt tasumata jätmisel edastatakse kohtuotsuse ärakiri menetluskulu sissenõudmiseks kohtutäiturile KrMS § 423, § 417 lg 2 ja § 412 lg 3 alusel. Toimunud kokkuleppemenetluse läbirääkimiste käigus süüdistatav ja tema kaitsja nõustusid kuriteo kvalifikatsiooniga, tekitatud kahju laadi ja suurusega ning jõudsid kokkuleppele prokuröri poolt kohtus nõutava karistuse liigis ja määras. Süüdistatava taotlus kaitsja osavõtu osas kohtumenetluses vastavalt KrMS § 45 lg 4 p-le 1: süüdistatav ei taotle kaitsja osavõttu kohtumenetluses.

Kohtu seisukoht kokkuleppe osas Kohtuistungil 31.07.2019 kinnitas süüdistatav Karl Viira, et on nõus kiirmenetlusega ning kokkuleppemenetlusega. Prokurör Mariken Arro avaldas kokkulepe ning selgitas karistuse mõistmist. Prokurör jäi süüdistava Karl Viira ja kaitsja Anti Aasmaaga kohtueelselt sõlmitud kokkuleppe juurde. Süüdistatav Karl Viira kinnitas , et talle on avaldatud kokkulepe arusaadav, vastab tema tahtele ning et ta jääb selle juurde. Kokkuleppe võib kohtuotsusele aluseks võtta. Kohus, tutvunud kriminaaltoimiku materjalidega ja kuulanud ära kohtumenetluse poolte seisukohad, leiab, et kokkulepet sõlmides on süüdistatav Karl Viira väljendanud oma tegelikku tahet ja kriminaalasja menetlemisel on järgitud kokkuleppemenetluse kohaldamise sätteid. Samuti leiab kohus, et kriminaalasjas kogutud tõendid annavad küllaldase aluse Karl Viira süüditunnistamiseks KarS § 424 lg. 2 järgi. Seega tuleb KarlL Viira süüdi tunnistada KarS § 424 lg. 2 järgi ja mõista temale karistus vastavuses menetluspoolte vahel sõlmitud kokkuleppele. Käesolevas kriminaalasjas tekkinud menetluskulude hüvitamine toimub vastavalt prokuratuuris sõlmitud kokkuleppele.

Peet Teidearu Kohtunik /allkirjastatud digitaalselt/

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.