Kohus Kohtunik Otsuse tegemise aeg ja koht Tsiviilasja number Tsiviilasi
Harju Maakohus Aleksandr Kondrašov 20.01.2025, Tallinn 2-22-17092 Attela Advokaadibüroo OÜ hagi P. T. P. vastu 8485 euro ja viivise väljamõistmiseks Tsiviilasja hind 11 734,76 eurot Menetlusosalised ja nende Hageja Attela Advokaadibüroo OÜ (registrikood 11329281), esindajad lepinguline esindaja vandeadvokaat Anto Kasak Kostja P. T. P. (välisriigi identifitseerimiskood xxxx /
REGON:XXX)
Asja läbivaatamise viis Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada Attela Advokaadibüroo OÜ hagi.
2.Mõista P. T. P.-lt Attela Advokaadibüroo OÜ kasuks välja 8485 eurot, sissenõutavaks muutunud viivis 6923,76 eurot ja viivis põhinõudelt (8485 eurot) määras 0,1% päevas alates 20.01.2025 kuni põhinõude täitmiseni.
3.Jätta menetluskulud P. T. P. kanda. Mõista P. T. P.-lt Attela Advokaadibüroo OÜ kasuks välja menetluskulud 3283,03 eurot. Käesoleva kohtulahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni tuleb P. T. P.-l tasuda hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Edasikaebamise kord Pooled võivad esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest (20.01.2025). Ringkonnakohus võib apellatsioonkaebuse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebaja ei taotle selle lahendamist istungil. Kohus selgitab, et seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Menetlusabi andmise taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist. Menetlusabi taotlemise korral peab menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
1.Attela Advokaadibüroo OÜ (hageja) esitas 14.11.2022 Harju Maakohtule Euroopa maksekäsu avalduse P. T. P. (kostja) vastu paludes kohtul mõista kostjalt välja võlgnevuse 8485 eurot ja viivise võlgnevuselt. Maakohus tegi 12.12.2022 Euroopa maksekäsu, millele kostja esitas vastuväite. Maakohus lõpetas 19.01.2023 määrusega Euroopa maksekäsu menetluse ja andis asja üle menetluse jätkamiseks hagimenetluses.
2.Hageja esitas 23.03.2023 Harju Maakohtule hagiavalduse paludes kohtul mõista kostjalt välja võlgnevuse 8485 eurot, sissenõutavaks muutunud viivise 1255,78 eurot ja viivise põhinõudelt 0,1% päevas alates 24.03.2023 kuni põhinõude täitmiseni. Hageja palub jätta menetluskulud kostja kanda. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid pooled õigusteenuse osutamise lepingu, mille alusel osutas hageja kostjale õigusabi tsiviilasjas nr xxxx. Pooled leppisid kokku, et teenuse eest tasutakse tunnitasu põhimõttel ning teenust osutatakse tunnihinnaga 170 eurot (vandeadvokaatidest partnerid) ja 130 eurot (advokaadid). Ebaõige on kostja väide, et pooled olevat kokku leppinud, et õigusabikulud esimeses astmes jäävad alla 3000 euro. Pooled ei ole sellist kokkulepet sõlminud. Enne lepingu sõlmimist juhtis hageja kostja tähelepanu sellele, et kulud 3000 eurot on miinimum, kuid võivad olla ka palju suuremad. Hageja osutas kostjale teenust ca neli aastat koostades menetlusdokumente, osaledes istungitele, suheldes kostjaga jne. Hageja esitas kostjale 11.10.2022 arve 8787,50 eurot, millest oli maha arvatud ettemaks 1000 eurot. Seega kuulus tasumisele 7787,50 eurot. Hageja esitas 19.10.2022 kostjale uue arve 697,50 eurot. Kostja ei ole arveid tasunud. Hageja palub hagis mõista kostjalt välja võlgnevus kokku 8485 eurot. Lepingus leppisid pooled kokku, et arvete tasumata jätmisel kohaldub viivis 0,1% päevas. Hageja palub mõista kostjalt välja põhinõudelt viivis 0,1% päevas alates 24.03.2023 kuni põhinõude täitmiseni.
3.Kostja palub jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. Kostja selgitab, et ta alustas koostööd hagejaga seoses Eesti kohtus kostja vastu algatatud kohtuasjaga. Pooled sõlmisid kokkulepped e-kirjade teel ja seejärel allkirjastasid lepingu. Hageja ei ole kostjat teavitanud, kui palju kostja esindamine kokku maksma läheb. Kostjale õigusabi osutanud vandeadvokaat teatas, et esimeses kohtuastmes jääb kulude suurus alla 3000 euro. Seega ei ole õige hageja väide, et pooled leppisid kokku teenuse osutamises tunnitasu põhimõttel ja ilma tasu piirmäärata. Hageja ajakulu ja menetlustoimingute arv on ebamõistlikult suur, sest kostja ja kostja töötajad kogusid kohtuvaidluses kõik andmed. Kostja ei olnud teadlik paljudest hageja toimingutest ja esitatud menetlusdokumentidest. Kohtu põhjendused
4.Kohus leiab, et hagi tuleb rahuldada. Kohus põhjendab oma seisukohta järgnevalt.
5.Kohus on tuvastanud, et hageja ja kostja sõlmisid 09.04.2019 õigusteenuse osutamise lepingu, mille kohaselt kohustus hageja esindama kostjat Eesti kohtus kohtuasjas nr xxxx. Lepingu järgi osutab hageja õigusabi tunnipõhiselt tunnitasuga 170 eurot (ilma käibemaksuta) partnerite puhul ja 130 eurot (ilma käibemaksuta) advokaatide puhul (I kd, tl 126–130; tõlge: I kd, tl 165–168).
6.Tõele ei vasta kostja väide, et pooled olevat kokku leppinud, et õigusabikulud esimeses astmes jäävad alla 3000 euro. Hageja esitas kohtule kostjale õigusteenust osutanud vandeadvokaat Marek Hermi 21.03.2019 kirja kostjale, kus advokaat selgitas, et advokaadibüroo tasu esindamise eest kohtuvaidluses esimese astme kohtus ei saa olla alla 3000 euro (käibemaksuta). See summa tuleb ette maksta. Summa võib kujuneda veelgi suuremaks (I kd, tl 119; tõlge: I kd, tl 158). Seega juhtis hageja juba enne lepingu sõlmimist kostja tähelepanu sellele, et ainuüksi esimeses kohtuastmes saavad menetluskulud vähemalt 3000 eurot olla. Hageja selgitas ka seda, et kulud võivad veelgi suuremad olla. Kostja ei ole tõendanud, et pooled leppisid kokku, et hageja tasu õigusabi eest saab olema 3000 eurot.
7.Kohtu hinnangul ei ole põhjendatud ka kostja väide, et hageja kulud on ebaproportsionaalsed suured. Hageja esitas kohtule asjas nr xxxx koostatud menetluskulude nimekirja, mille järgi osutas hageja kostjale viidatud asjas õigusteenust kokku 57,25 tunni ulatuses (II kd, tl 33–34). Hageja esitas kohtule osa asjas nr xxxx kostja nimel esitatud dokumente (II kd, tl 98–118, tl 126–128), lisaks esindas hageja kostjat kohtuistungitel (II kd, tl 119–125), hageja hoidis kostjat kohtumenetlusega kursis teavitades teda istungist (II kd, tl 129-130) ja andes tagasisidet istungil arutatu kohta (I kd, tl 139, tõlge: I kd, tl 169), hageja küsis kostjalt selgitusi (II kd, tl 131-132). Hinnates eeltoodud tõendeid kogumis on kohus seisukohal, et hageja õigusteenuse osutamise käigus tehtud toimingute arv on põhjendatud ja õigusabi kulu ei ole ülepaisutatud.
8.Hageja arvestas nõudest maha kostja ettemakse 1000 eurot (I kd, tl 140, tõlge: I kd, tl 169) ja lõplikuks maksmata tasu summaks jäi 8485 eurot (7787,50 eurot (I kd, tl 140, tõlge: I kd, tl 170) + 697,50 eurot (I kd, tl 142; tõlge: I kd, tl 172). Hagejal on võlaõigusseaduse (VÕS) § 619 lg 1, § 101 lg 1 p 1 ja § 108 lg 1 alusel õigus nõuda kostjalt tasu 8485 eurot maksmist. Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja 8485 eurot.
9.Õigusteenuse osutamise lepingu p 4.9 järgi kohustus klient tasuma arve seitsme päeva jooksul arve esitamise kuupäevast arvate. Tasumisega hilinemisel on hagejal õigus nõuda kliendilt tasumata summalt viivist 0,1% päevas (I kd, tl 126–130; tõlge: I kd, tl 165–168). Hageja palub mõista kostjalt välja põhinõudelt viivise lepingus kokkulepitud määras alates 27.10.2022 kuni põhinõude täitmiseni.
10.Hageja taotlusel mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja viivise põhinõudelt (8485 eurot) lepingus sätestatud määras 0,1% päevas alates 27.10.2022 kuni 19.01.2025 kokku 6923,76 eurot (välja arvutatud www.viivisekalkulaator.ee kaudu) ja alates 20.01.2025 kuni põhinõude täitmiseni. Hageja nõude rahuldamise õiguslik alus on VÕS § 101 lg 1 p 6, § 113 lg 1 esimene ja kolmas lause ning tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 367.
11.Hagi rahuldamise tõttu jääb kohus menetluskulud kostja kanda (TsMS § 162 lg 1).
12.Hageja esitas menetluskulude nimekirja 16.12.2024. Hageja menetluskuluks on kulud lepingulisele esindajale 2176 eurot (käibemaksuta), tõlkekulud 267,03 eurot ning riigilõiv 910 eurot.
13.Kohus, tutvunud hageja poolt kohtule esitatud menetluskulude nimekirjaga, on seisukohal, et hageja avaldus menetluskulude kindlaksmääramiseks kuulub rahuldamisele osaliselt. Kohus põhjendab oma seisukohta järgnevalt.
14.Hageja menetluskulude nimekirja kohaselt on hageja menetluskuluks käesolevas tsiviilasjas tasutud riigilõiv 910 eurot. Tsiviilasja materjalidest nähtuvalt on hageja käesolevas tsiviilasjas tasunud Euroopa maksekäsu avalduse esitamisel riigilõivu 259,39 eurot ja hagiavalduse esitamisel täiendavalt riigilõivu 650,61 eurot.
14.1.Kohus leiab, et kuigi hageja esitas Euroopa maksekäsu, tuleb asja lahendamisel (sh asja hinna tuvastamisel) siseriiklikku õigust kohaldada. TsMS § 486 lg 2 kohaselt loetakse hagi hagimenetluse tähenduses esitatuks alates maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamisest. Nimetatud sätet tuleb kohtu hinnangul kohaldada ka hagiavalduselt tasumisele kuuluva riigilõivu summa määramisel. Kohus on seisukohal, et kui maksekäsu kiirmenetlus (sh Euroopa maksekäsu menetlus) läheb üle hagimenetluseks, siis tuleb nii tsiviilasja hinna määramise ajana (TsMS § 123) kui ka hagiavalduselt tasumisele kuuluva riigilõivu summa määramise ajana käsitleda maksekäsu kiirmenetluse avalduse (sh Euroopa maksekäsu avalduse) esitamise aega.
14.2.TsMS § 133 lg 1 kohaselt arvutatakse hagihind põhinõude ja kõrvalnõuete järgi. TsMS §-s 367 sätestatud kõrvalnõude hagihinna arvutamisel liidetakse hagi esitamise seisuga arvestatud viivise summale summa, mis vastab ühe aasta eest arvestatud viivise summale. Arvestades, et maksekäsu avaldus on kohtule esitatud 14.11.2022, tuleb hageja põhinõudele (8485 eurot) liita hagi esitamise seisuga, s.o perioodil 27.10.2022–13.11.2022, sissenõutavaks muutunud viivise 152,73 eurot (välja arvutatud www.viivisekalkulaator.ee kaudu) ning viivise summa, mis vastab ühe aasta eest arvestatud viivise summale, s.o viivis 3097,03 eurot (periood 14.11.2022–13.11.2023; välja arvutatud www.viivisekalkulaator.ee kaudu). Seega tuleb käesoleva tsiviilasja hinnaks lugeda 11 734,76 eurot (8485 eurot + 152,73 eurot + 3097,03 eurot). Hagilt hinnaga kuni 12 500 eurot tuli hagi esitamise ajal kehtinud riigilõivuseaduse (RLS) § 59 lg 1 ja lisa 1 redaktsiooni kohaselt tasuda riigilõivu 840 eurot.
14.3.Eeltoodust tulenevalt on kohus seisukohal, et põhjendatuks ja vajalikuks menetluskuluks tuleb lugeda riigilõivu 840 eurot. Kuivõrd hageja on käesolevas tsiviilasjas tasunud riigilõivu ettenähtust rohkem (910 eurot), on hagejal õigus esitada enamtasutud riigilõivu tagastamiseks kohtule vastavasisuline taotlus.
15.Menetluskulude nimekirja kohaselt on hageja kandnud ka tõlkekulusid 267,03 eurot (käibemaksuta). Tsiviilasja materjalidest nähtuvalt on hageja esitanud kohtule võõrkeelsete dokumentide tõlked eesti keelde ning 04.05.2023 kohtumääruse ning hagiavalduse (koos lisadega) tõlked inglise keelde (keelde, mida kostja valdab). Kohus on seisukohal, et hageja poolt käesolevas tsiviilasjas kantud tõlkekulude näol on tegemist vajaliku ja põhjendatud menetluskuluga (TsMS § 138 lg 2, § 143 p 1), milline tuleb vastavalt menetluskulude jaotusele hageja kasuks välja mõista.
16.Menetluskulude nimekirjast nähtuvalt osutati hagejale käesolevas tsiviilasjas õigusabiteenust tunnihinnaga 170 eurot käibemaksuta. Kohus leiab, et arvestades käesoleva vaidluse sisu, mahtu ja keerukust, samuti esindaja kvalifikatsiooni, on hagejale õigusabi osutamisel rakendatud lepingulise esindaja tunnitasumäär mõistlik, põhjendatud ja vajalik. Kohus leiab, et tunnitasumäär on kooskõlas turu keskmise tasuga, on käesoleva vaidluse sisu arvestades mõistlik ning nimetatud tunnitasumäära on peetud mõistlikuks ka kohtupraktikas.
17.Menetluskulude nimekirja kohaselt on hageja lepinguline esindaja osutanud hagejale õigusabi kokku 12,8 tundi. Hinnates ja analüüsides hageja menetluskulude nimekirjas välja toodud lepingulise esindaja menetlustoiminguid ja neile kulunud aega, samuti arvestades tsiviilasja keerukust, sisu ja mahtu ning kõikide tsiviilasjas tehtud menetlustoimingutega ja esitatud menetlusdokumentide sisu ja mahuga, asub kohus seisukohale, et hageja menetluskulude nimekirjas kajastuvad menetlustoimingud ning neile kulunud aeg on põhjendatud ja vajalik.
18.Eeltoodust tulevalt määrab kohus hageja menetluskulude rahaliseks suuruseks kokku 3283,03 eurot (riigilõiv 840 eurot + tõlkekulud 267,03 eurot + lepingulise esindaja kulud 2176 eurot), mis tuleb vastavalt menetluskulude jaotusele kostjalt hageja kasuks välja mõista.
19.Hageja taotlusel märgib kohus TsMS § 177 lg 4 alusel, et otsuse jõustumisest kuni täitmiseni tuleb kostjal tasuda tema poolt hagejale hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
20.Menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus, saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates (TsMS § 178 lg 1). (allkirjastatud digitaalselt) Aleksandr Kondrašov kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.