Tallinna Ringkonnakohus
Määruse tegemise aeg ja koht
4. juuli 2019
Kriminaalasja number
1-19-3651
Kohtukoosseis
kohtunik Sten Lind
Vaidlustatud kohtuotsus
Harju Maakohtu 17. juuni 2019 otsus Vladimir Antonovi süüdistuses KarS § 121 lg 2 p-de 2 ja 3 ning § 136 lg 1 järgi
Kriminaalasi
kokkuleppemenetluses Apellant
Vladimir Antonovi eestkostja LA
Jätta LA apellatsioon läbi vaatamata. Edasikaebamise kord Määruse peale saab apellant esitada määruskaebuse advokaadi vahendusel. Määruskaebus esitatakse Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul alates päevast, mil kaebuse esitaja sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Kui ringkonnakohus loeb määruskaebust põhjendatuks, tühistab ta vaidlustatud kohtumääruse oma määrusega; kui ringkonnakohus ei näe alust oma määruse tühistamiseks, edastab ta määruskaebuse Riigikohtule.
Esiteks väärib tähelepanu, et isegi psühhiaatrilise sundravi kohaldamise menetluses ei ole menetluse subjektina nimetatud eestkostjat ning KrMS § 395 näeb ette, et psühhiaatrilise sundravi kohaldamise menetlusele allutatud isik osaleb menetlustoimingus ja kasutab käesoleva seadustiku §-des 34 ja 35 sätestatud kahtlustatava ja süüdistatava õigusi, kui seda võimaldab tema vaimne seisund. Teiseks on seadusandja näinud ette, et isikute puhul, kes ei ole oma psüühilise või füüsilise puude tõttu suuteline ise end kaitsma või kellel on enda kaitsmine puude tõttu raskendatud, peab olema KrMS § 45 lg 2 p 2 kohaselt kaitsja kogu kriminaalmenetluse jooksul. Sama kehtib KrMS § 45 lg 2 p 1 kohaselt alaealiste puhul, kes TsÜS § 8 lg 2 kohaselt on samuti piiratud teovõimega. See tähendab, et piiratud teovõimega isikute puhul peab selle eest, et tema huvid oleks kriminaalmenetluses kaitstud, kandma hoolt kaitsja. Kolmandaks tuleb märkida, et juriidilisest isikust menetlusosalise puhul on kriminaalmenetluse seadustikus on tema seadusliku esindaja õigus menetluses osaleda kriminaalmenetluse seadustikus eraldi reguleeritud (KrMS §-des 36, § 37 lõikes 2, § 39 lõikes 4 ja § 401 lõikes 4). Kuivõrd TsÜS § 120 lg 1 kohaselt määratakse seadusjärgse esindusõiguse ulatus seadusega ning kriminaalmenetluse seadustik ei näe ette, et piiratud teovõimega süüdistatava esindajal oleks kohtumenetluse poole õigused, ei anna see, et LA on määratud V. Antonovi eestkostjaks, talle kohtumenetluse poole õigusi. Seega ei ole tal õigust maakohtu otsuse peale apellatsiooni esitada. V. Antonovi huvides oleks saanud apellatsiooni esitada tema ise ja tema kaitsja. Seetõttu jätab ringkonnakohus apellatsiooni KrMS § 326 lg 2 p 3 alusel läbi vaatamata.
Allkirjastanud digitaalselt Sten Lind
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.