lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/1-17-11077/47

Liiklussüüteod

KriminaalasiJõustunudTartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium · 28.06.2019

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium
Kohtuasja number
1-17-11077/47
Asja liik
Kriminaalasi
Kategooria
Liiklussüüteod
Menetlusliik
Täitmiskohtuniku asi
Kuulutamise aeg
28.06.2019
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1041
Lahend PDF →Riigi Teatajas →
Salvesta kogumikku
Väljavõte Wordi

Sama asja menetluskäik

Riigi Teataja
1-17-11077/10Viru Maakohus Narva kohtumaja15.12.20171-17-11077/15Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium30.01.20181-17-11077/28Viru Maakohus Rakvere kohtumaja11.01.20191-17-11077/38Viru Maakohus Rakvere kohtumaja07.06.2019

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Kohus Määruse kuupäev Kohtuasja number Kohtukoosseis Kohtuasi Vaidlustatud kohtulahend Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Tartu Ringkonnakohus 28. juuni 2019 (kirjalik menetlus) 1-17-11077 Maarika Kuusk, Mati Kartau, Aarne Sarjas J.R (isikukood XXX) tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamine Viru Maakohtu (Rakvere kohtumaja) 7. juuni 2019. a määrus J.R, määruskaebus

RESOLUTSIOON

Jätta määruskaebus Viru Maakohtu 7. juuni 2019. a määruse peale läbi vaatamata.

EDASIKAEBAMISE KORD

Käesoleva määruse peale saab prokuratuur või süüdimõistetu advokaadist kaitsja esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1.Viru Maakohtu 15. detsembri 2017 otsusega tunnistati J.R süüdi KarS § 424 (alates 01.11.2017 KarS § 424 lg 1) järgi ja karistuseks mõisteti 1 aasta vangistust. KrMS § 238 lg 2 alusel vähendati mõistetavat karistust ühe kolmandiku võrra ning kandmisele kuulus 8 kuud vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel arvati eelvangistuses viibitud aeg 2 päeva karistusaja hulka ning kandmisele kuulus 7 kuud 28 päeva vangistust. KarS § 65 lg 2 alusel suurendati mõistetavat karistust Viru Maakohtu 22. märtsi 2017 otsusega mõistetud ärakandmata karistuse 2 aastat vangistust võrra ning liitkaristuseks mõisteti 2 aastat 7 kuud 28 päeva vangistust. Karistuse kandmise alguseks loeti 15. detsember 2017. Karistusaeg lõpeb 12. augustil 2020.
2.10. aprillil 2019. a edastas Viru Vangla kohtule materjalid J.R-i tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamiseks. Vangla ja prokuratuur toetavad J.R-i vabastamist elektroonilise valvega.

Sarnased lahendid

Liiklussüüteod
  • 08.09.20261-26-6256/4Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 08.09.20261-26-5664/7Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 08.09.20261-26-5149/6Pärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Kuninga tänaval
  • 03.09.20261-26-6185/3Pärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Kuninga tänaval
  • 03.09.20261-26-6218/4Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 02.09.20261-26-6180/4Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
3.
Viru Maakohtu 7. juuni 2019. a määrusega jäeti J.R karistuse kandmiselt tingimisi enne tähtaega vabastamata. Maakohus leidis, et täitmata on KarS § 76 lg-st 4 tulenevad vabastamise materiaalsed eeldused.
4.Kinnipeetaval on karistusregistri andmete kohaselt 3 kehtivat kriminaalkaristust ning vangistuses viibib ta teist korda. Seega ei ole varasemad tingimuslikud ega reaalsed karistused isikule vajalikku eripreventiivset mõju avaldanud ning ta on jätkanud kuritegude toimepanemist.

Käesolev kuritegu on alkoholjoobes olles mootorsõiduki juhtimine, varem on kinnipeetav pannud toime varguse, vara omandamise, dokumendi võltsimise ja selle kasutamise ning narkootiliste ainete käitlemise väikeses koguses. Varasemate kuritegude toimepanemise eesmärgiks on olnud materiaalse kasu saamine ja neid on soodustanud sõltuvusainete tarvitamine, viimase kuriteo pani toime sõltuvusainete mõjul.

5.Positiivsena võib välja tuua, et kinnipeetav on individuaalse täitmiskava raames läbinud sotsiaalprogrammi Eluviisitreening, ta töötab vangla majandustöödel koristajana ning teda ei ole distsiplinaarkorras karistatud. Vabanemisjärgselt on kinnipeetaval võimalik elama asuda abikaasale kuuluvas korteris ning töökoha on garanteerinud talle FIE XX. Kindel töökoht tagab kinnipeetavale ka kindla igakuise sissetuleku. Enne vangistust oli kinnipeetava majanduslik olukord tema enda sõnul halb. Ta tegeles Venemaalt Eestisse ebaseaduslikult erineva kauba toomisega ning elas ema kulul. Tasumata on tal üle 4700 euro nõudeid. Kinnipeetav on avaldanud, et varasemalt olid tal probleemid alkoholiga, kuid enam mitte. Samas on käesolev kuritegu toime pandud just alkoholijoobes olles. Seega puudub kohtul kindlus selles, et kinnipeetav täielikult suudab hoiduda alkoholi tarvitamisest ning seeläbi kuritegude toimepanemisest. Kuigi kinnipeetav on seadnud endale reaalsed eesmärgid, milleks on tasuda võlgnevused, õppida eriala, aidata abikaasat ning luua pere, on eesmärkide saavutamine ebatõenäoline, kuid ta jätkab kuritegude toimepanemist. Kohus peab alkoholi tarvitamise jätkamist ning majanduslike raskuste tekkimist uue kuriteo panemise riskiks.
6.Kuritegude toimepanemise asjaoludest ja J.R-i varasemast elukäigust lähtuv ohuprognoos annab küllaldase põhjuse arvata, et ta jätkab vabaduses kuritegude toimepanemist. Kinnipeetav on varem rikkunud kriminaalhooldusele allutatuna kontrollnõudeid ning pannud katseajal toime uue kuriteo. Seega ei ole ta varem osanud hinnata talle antud võimalust kanda karistust vabaduses, mistõttu puudub kohtul kindlus, et tingimisi enne tähtaega vabanemisega kaasnev katseaeg ja käitumiskontrollile allutamine on sel korral piisavalt mõjusad vahendid hoidmaks ära uue kuriteo toimepanemist isiku poolt.

MÄÄRUSKAEBUS

7.J.R palub tühistada maakohtu määrus ja teha uus määrus, millega vabastada ta tingimisi ennetähtaegselt vangistusest.
8.Kohus tõi põhjuseks J.R-i karistuse KarS § 184, mis aga ei ole tõsi, sest ta ei ole kunagi narkootikume tarvitanud ega metadooni järjekorras seisnud. Ka vangla iseloomustusest nähtuvalt ei ole J.R-il narkootiliste ainetega probleeme.
9.Kohus valetab, et J.R elas ema kulul. Tegelikult elas ta üksi ja teisel aadressil, mida võivad tunnistada ka tunnistajad.
10.Veel oli kirjas, et enne vanglat olid J.R-il probleemid perega, mis aga samuti ei ole tõsi. Probleeme oli elukaaslasel tervisega.
11.J.R palub arvestada enda head käitumist, distsiplinaarkaristuste puudumist, avavanglas viibimist ning töötamist.

2(3)

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

12.Ringkonnakohtu kolmeliikmeline kohtukoosseis leiab üksmeelselt, et määruskaebus on ilmselt (ilmselgelt) põhjendamatu, ja jätab selle seetõttu KrMS § 390 lg 1 ning § 326 lg 3 alusel läbi vaatamata.
13.Kolleegiumi hinnangul on niisiis määruskaebus tervikuna perspektiivitu ning selles toodud argumendid ei anna alust maakohtu määruse tühistamiseks. Kohtupraktikas omaksvõetud seisukoha järgi annab KarS § 76 lg 4 kohtule süüdimõistetu vangistusest ennetähtaegse vabastamise sisuliste eelduste hindamisel ulatusliku otsustusruumi. Kõrgema astme kohus on õigustatud edasikaebemenetluses kohtu kaalutlusõigusesse sekkuma juhul, kui KarS § 76 lg 4 kohaldamisel tehtud kaalutlusvea tagajärjeks on selge materiaal- või menetlusõiguse rikkumine, mille tõttu võis süüdi mõistetud isik jääda ebaõigesti karistuse kandmiselt tingimisi enne tähtaega vabastamata (Riigikohtu 28. aprilli 2017. aasta määrus asjas nr 3-1-1-12-17, p 16).
14.Kaebaja väidab, et maakohtu määruses esinevad mitmed valeväited, sest tal puudub karistatus KarS § 184 järgi, ema kulul ta ei elanud ning probleeme perega ei olnud. Kohtukolleegiumi hinnangul ei ole maakohus valeväidetele tuginenud. Kohus on märkinud, et J.R-i on varem karistatud narkootiliste ainete käitlemise eest väikses koguses (s.o KarS § 183 lg 2 p 2), mida kinnitab ka kohtutoimikule lisatud karistusregistri väljavõte (KoTo tl 54). Probleemidele perega ei ole kohus üldse tuginenud. Asjaolu, et J.R elas ema kulul, on kirjas kinnipeetava iseloomustuses (KoTo, tl 38). Ringkonnakohtu hinnangul on maakohus J.R-i ennetähtaegset vangistusest vabastamata jätmist põhjendanud veenvalt ning arusaadavalt. J.R-i ennetähtaegse vabastamata jätmise põhjuseks on eelkõige varasem elukäik ja süüdimõistetu isik. Asjaolusid kogumis hinnates puudus kohtul kindlus, et tingimisi enne tähtaega vabanemisega kaasnev katseaeg ja käitumiskontrollile allutamine on sel korral piisavalt mõjusad vahendid hoidmaks ära uue kuriteo toimepanemist J.R-i poolt. I astme kohus on analüüsinud nii J.R-i uute kuritegude toimepanemise riskifaktoreid, kui ka positiivseid asjaolusid. Maakohus ei jätnud J.R-i vabastamise seisukohalt olulisi asjaolusid arvesse võtmata ega omistanud ühelegi asjaolule ilmselgelt ebaõiget kaalu. Seega ei ole maakohus menetletavas asjas KarS § 76 lg-t 4 kohaldades teinud sellist kaalutlusviga, mis võiks anda ringkonnakohtule aluse kohtumääruse tühistamiseks. Kuna ka kohtukolleegium ei ole veendunud, et J.R suudab edaspidi kuritegudest hoiduda, siis edulootust määruskaebusel apellatsioonikohtus ei oleks.
15.Eeltoodud põhjustel ja juhindudes KrMS § 390 lg-st 1 ja § 326 lg-st 3, jätab Tartu Ringkonnakohus määruskaebuse eelmenetluses läbi vaatamata.

/allkiri/

/allkiri/

/allkiri/

Maarika Kuusk

Aarne Sarjas

Mati Kartau

3(3)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 02.09.20261-26-6173/3Pärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Kuninga tänaval
  • 02.09.20261-26-4560/7Pärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Kuninga tänaval