Avaliku rahu vastased süüteod › Avaliku võimu teostamise vastased süüteod

luges Dmitri Erdmani karistuse kandmise alguseks tema vanglasse saabumise aja. Kohtumäärus jõustus 14.07.2017 ning Dmitri Erdman asus karistust kandma 14.08.2017. Viru Vangla esitas 06.05.2019 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava Dmitri Erdmani vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks. Viru Vangla, arvestades kinnipeetava ohtlikkuse taset ja uue kuriteo toimepanemise tõenäosust, ei toeta Dmitri Erdmani tingimisi ennetähtaegset vabastamist. Prokuratuuri seisukoht Viru Maakohtule 30.05.2019 edastatud seisukohas avaldas Viru Ringkonnaprokuratuuri abiprokurör Ain Tali, et ei soovi osa võtta Dmitri Erdmani tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise küsimuse läbivaatamisest. Prokuratuur nõustub vangla arvamuses toodud argumentidega ning ei toeta, nagu ka vangla, Dmitri Erdmani ennetähtaegset vabastamist. Kohtuistung 03.06.2019 toimunud kohtuistungil avaldas Dmitri Erdman, et ta soovib vabanemise korral minna kohe tööle. Tööle asuks ta keevitajana ettevõttesse, kus töötas ka enne vangistust. Dmitri Erdman leiab, et ta saab elada vabaduses seaduskuulekalt. Distsiplinaarkaristustega seonduvalt selgitab, et et tal on xxxx invaliidsus ja ta saab haige jala tõttu teha vaid istuvat tööd, mistõttu on pidanud tööst keelduma. Tal oleks vaja hoolitseda ka oma ema eest, kes on haigeks jäänud. Kohtumääruse põhjendused Karistusseadustiku (KarS) § 76 lg 4 sätestab, et katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kohus, kuulanud ära süüdimõistetu ning tutvunud prokuröri seisukoha ja Viru Vangla poolt esitatud materjalidega, leiab, et süüdimõistetu Dmitri Erdman ei kuulu elektroonilise valve kohaldamisega vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamisele. Käesoleval juhul on Dmitri Erdmanil avanenud KarS § 76 lg 2 p-s 1 sätestatud võimalus vabaneda vangistusest tingimisi enne tähtaega elektroonilise valve kohaldamisega ning isik on andnud nõusoleku elektroonilise valve kohaldamiseks tema tingimisi ennetähtaegse vabastamise korral. Kohus võtab arvesse, et kinnipeetaval on olemas vabanemisjärgne kindel elukoht ema juures ning kriminaalhooldusametniku hinnangul on kõnealune elukoht sobilik elektroonilise valve kohaldamiseks. Vangla materjalides on märgitud, et Dmitri Erdmanil ei ole vabanemisjärgset garanteeritud töökohta, kuid Dmitri Erdman väitis kohtule, et tema endine tööandja on valmis talle pakkuma tööd keevitajana ettevõttes, kus ta töötas ka enne vangistust. Kohus leiab, et isegi kui Dmitri Erdmani väide endisesse töökohta tööle asumise kohta vastaks tõele, ei saa kohus jätta arvestamata, et kõnealuses ettevõttes varasemalt töötamine isikut õiguskuulekalt käituma ei motiveerinud. Kohus märgib, et kinnipeetav on ise tunnistanud, et hea töökoha olemasolul ta ei oleks varasemat kuritegu toime pannud ning kinnipeetava iseloomustusest selgub, et Dmitri Erdmanil on käesoleval ajal K-raha andmetel tasumata nõudeid kokku rohkem kui 4000 eurot. Ka kindel elukoht oli kinnipeetaval olemas enne vanglasse sattumist. Seega ei ole kindel vabanemisjärgne elukoht ja kindel vabanemisjärgne töökoht endise tööandja juures tingimisi enne tähtaega vabastamise otsustamise puhul määravaks asjaoluks.

Kohus ei saa kinnipeetava iseloomustuse põhjal asuda seisukohale, et kinnipeetava käitumine karistuse kandmise ajal oleks olnud koguaeg eeskujulik. Vangla materjalidest nähtub, et Dmitri Erdmani käitumine on olnud problemaatiline, suhtumine ametnikesse negatiivne ning teda on korduvalt karistatud ametnike korralduste mitte täitmise eest. Kinnipeetav väljendab kriminaalset käitumist õigustavaid seisukohti ning ta on keeldunud vangistuses koristajana töötamast, mis viitab subkultuurilistele hoiakutele. Kohus hindab positiivselt, et kinnipeetav võttis individuaalse täitmiskava raames osa vestlustest. Arvesse tuleb võtta sedagi, et kinnipeetava käitumine on peale kartserisse paigutamist muutunud rahulikumaks, ta on vestluse käigus muutunud viisakamaks ning on motiveeritud töötama ja osalema sotsiaalprogrammis „Eluviisitreening“. Samas ei saa kohus mööda vaadata kinnipeetava käitumisest enne kartserisse paigutamist ning asjaolust, et Dmitri Erdmanil on rohkem kui 20 kehtivat distsiplinaarkaristust. Kuivõrd kinnipeetavat on varasemalt kriminaalhooldusele allutatud ning tema suhtumine kriminaalhooldusesse oli vastuoluline ning ka vanglas ei ole kinnipeetav olnud suuteline alluma kehtestatud reeglitele, siis ei saa kohus olla veendunud, et ta oleks selleks suuteline ka vabaduses. Kinnipeetav on põhjendanud töötamisest keeldumist oma tervisliku seisundiga. Kohus leiab, et tegemist on täielikult paljasõnaliseks jääva väitega, millele räägib vastu vangla koostatud iseloomustuses selguv märge, et kinnipeetav omab küll töövõimetuspensionit xxxx, kuid on hinnatud töövõimeliseks ja töötanud ametlikult. Kohus võtab arvesse, et vangla hinnangul on kinnipeetava käitumine peale kartserisse paigutamist muutunud. Kohus on juba varasemalt Dmitri Erdmani kriminaalhooldusele allutanud, kuid isik näitas oma käitumisega, et ta ei suuda kehtestatud reeglitele alluda ning ta ei näidanud üles huvi teha kriminaalhooldusametnikuga koostööd, mistõttu pidi Viru Maakohus 28.06.2017 määrusega pöörama temale mõistetud karistuse täitmisele. Kehtivad distsiplinaarkaristused, katseajal uue kuriteo toimepanemine ning varasema kriminaalhoolduse ebaõnnestumine seavad kahtluse alla kinnipeetava tahte kehtestatud korrast ka edaspidi kinni pidada. Kohus, võttes arvesse eeltoodut ning sealhulgas hinnanud kõiki KarS § 76 lg 4 sätestatud asjaolusid kogumis, ei nõustu süüdimõistetu Dmitri Erdmani vabastamisega tingimisi enne tähtaega elektroonilise järelevalve alla. Järgnevat vangistuse aega ongi kinnipeetaval võimalik kasutada tehtud positiivsete muudatuste kinnistamiseks. Maakohus juhindus KarS § 751 ning KrMS § 426, § 432, § 383, § 384 ja § 387 sätteist.

Kohtunik

/digitaalselt allkirjastatud/

Tiit Kullerkupp

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.