lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/1-19-3079/14

Liiklussüüteod

KriminaalasiJõustunudTartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium · 25.06.2019

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium
Kohtuasja number
1-19-3079/14
Asja liik
Kriminaalasi
Kategooria
Liiklussüüteod
Kuulutamise aeg
25.06.2019
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
983
Lahend PDF →Riigi Teatajas →
Salvesta kogumikku
Väljavõte Wordi

Sama asja menetluskäik

Riigi Teataja
1-19-3079/11Tartu Maakohus Võru kohtumaja Võrus09.05.2019

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tartu Ringkonnakohus

Määruse tegemise aeg ja koht

25. juuni 2019. a, Tartu (kirjalik menetlus)

Kriminaalasja number

1-19-3079

Kohtukoosseis

Maarika Kuusk, Mati Kartau, Juhan Sarv

Kriminaalasi

B.V süüdistuses KarS § 423 lühimenetluses

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Maakohtu (Võru kohtumaja) 9. mai 2019 otsus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Kaitsja Toomas Alp, apellatsioon

ja KarS § 424 lg 2 järgi

RESOLUTSIOON

Jätta B.V kaitsja Toomas Alpi apellatsioon Tartu Maakohtu 9. mai 2019 otsuse peale läbi vaatamata. Edasikaebamise kord: Käesoleva määruse peale saavad esitada määruskaebuse prokuratuur, süüdistatava advokaadist kaitsja, samuti kannatanu, tsiviilkostja, kolmanda isiku või puudutatud menetlusvälise isiku advokaadist esindaja. Määruskaebus tuleb esitada Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

järgi süüdistus selles, et tema 14. septembril

1.B.V-le esitati KarS § 424 lg 2 ja § 423 2018 kell 23:42 Antslas Tsooru maanteel juhtis mopeedi Helkama SC2, olles alkoholijoobes. Etanoolisisaldus tema ühes grammis veres oli 1,7–2,05 milligrammi. B.V-l puudus ka mootorsõiduki juhtimisõigus. Tartu Maakohtu 17. detsembri 2015 ja 14. septembri 2017 kohtuotsustega oli teda juba mootorsõiduki joobeseisundis ja süstemaatilise juhtimisõiguseta juhtimise eest karistatud.

ja § 424 lg 2 järgi ja teda

2.

Sarnased lahendid

Liiklussüüteod
  • 08.09.20261-26-6256/4Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 08.09.20261-26-5664/7Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 08.09.20261-26-5149/6Pärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Kuninga tänaval
  • 03.09.20261-26-6185/3Pärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Kuninga tänaval
  • 03.09.20261-26-6218/4Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 02.09.20261-26-6180/4Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
Tartu Maakohtu otsusega tunnistati B.V süüdi KarS § 423 karistati KarS § 63 lg 1 alusel KarS § 424 lg 2 järgi 1 aasta ja 4 kuu pikkuse vangistusega. KarS § 238 lg 2 alusel vähendati mõistetud karistust ühe kolmandiku võrra ehk 10 kuu ja 20 päevani. Karistuse kandmise aja alguseks on tema vanglasse saabumise aeg.

Lisaks lahendas maakohus ka menetluskulude küsimused.

4.Maakohtu hinnangul leidis süüdistuses kirjeldatud tegu aset ning see on õigesti kvalifitseeritud KarS § 4231 ja § 424 lg 2 järgi.
5.Kohus mõistis B.V-le karistuse vastavalt KarS § 63 lg-le 1 KarS § 424 lg 2 järgi. See näeb ette kuni nelja-aastase vangistuse. B.V süüd suurendab see, et ta mitte üksnes ei sõitnud joobes, vaid ka ilma juhtimisõiguseta. Maakohus arvestas sedagi, et B.V-d on varem juba kahel korral samasuguste süütegude eest karistatud. Samas ei pidanud kohus B.V süüd suureks. (sõitis lühikest maad, sõitis mopeediga, oli võrdlemisi madal liiklusintensiivsus tingituna öisest ajast ning võrdlemisi hõredast asustusest). Kohus tugines mõningal määral ka B.V kahetsusele. Tuvastatud asjaolusid aluseks võttes pidas kohus võimalikuks, et karistus jääks sanktsiooni alumise kolmandiku juurde, mõistes B.V-le 1 aasta ja 4 kuu pikkuse vangistuse. Mõistetud vangistust vähendati KrMS § 238 lg 2 alusel lühimenetluse kohaldamise tõttu kolmandiku võrra ehk 10 kuu ja 20 päevani. Maakohtu hinnangul on vältimatu, et vangistus peab olema reaalne ehk seda ei saa asendada KarS § 69 alusel üldkasuliku tööga, sest see ole sobiv vähemasti siis, kui on piisavalt tõsine alus karta süüdistatavalt uusi kuritegusid (vt Tartu Maakohtu 18. detsembri 2018 otsus asjas nr 1-18-8494 (Sepp), p 18). Maakohtu hinnangul on B.V-st lähtuv retsidiivsusoht suur, sest ta on ca kolme aasta jooksul sooritanud kolm sarnast kuritegu ja lisaks avaliku korra raske rikkumise. Enne praeguse menetluse esemeks oleva teo toimepanemist oli B.V olnud vabaduses vaid ca 5 kuud.
6.B.V kaitsja esitas apellatsiooni, milles palub tühistada Tartu Maakohtu otsus B.V-le mõistetud karistuse osas ja teha uus otsus, millega asendada temale mõistetud vangistus KarS 69 alusel üldkasuliku tööga. 6.1 Kaitsja peab vajalikuks märkida, et B.V ei saanud aru, mida tähendab lühimenetlus. Süüdistatav oleks soovinud esitada tõendeid eeskätt oma tervisliku seisundi ning materiaalse olukorra kohta. 6.2 B.V-le mõistetud karistus on puudulikult põhistatud. Vastab tõele, et süüdistatav on karistatud analoogsete rikkumiste eest, kuid tervikuna pole süüdistuses esitatud tegu, ühiskonnaohtlikkust ja sellega seonduvaid asjaolusid siiski piisava põhjalikkusega analüüsitud. Mingit liiklusohtu süüdistatava tegevus kaasliiklejatele ei kujutanud. Kaitsja leiab, et B.V-le mõistetud karistust saab asendada üldkasuliku tööga. B.V töötab OÜs Kagumerk abitöölisena.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

7.Ringkonnakohtu kolmeliikmeline kohtukoosseis leiab üksmeelselt, et B.V kaitsja apellatsioon on ilmselgelt põhjendamatu, ja jätab selle seetõttu KrMS § 326 lg 3 alusel läbi vaatamata. KrMS § 326 lg 3 sätestab, et ringkonnakohus võib apellatsiooni määrusega jätta läbi vaatamata ka juhul, kui kriminaalasja arutav kohtukoosseis üksmeelselt leiab, et apellatsioon on ilmselt põhjendamatu. Riigikohus on selgitanud, et ilmselt põhjendamatuks saab lugeda apellatsiooni, mille rahuldamine pole võimalik põhjusel, et apellandi argumendid ei ole õiguslikult asjakohased (nt on need suunatud mõne õigusliku keelu rikkumisele) või mille väited on küll õiguslikult asjakohased, kuid konkreetse kohtuasja eripärast tulenevad asjaolud võimaldavad kolmeliikmelise kohtukoosseisu liikmetel juba eelmenetluses jõuda veendumusele, et tegemist on perspektiivitu

kaebusega. Selline olukord võib kõne alla tulla juhul, mil maakohtu otsus on kooskõlas kohtupraktikas selgelt ja üheselt välja kujunenud seisukohtadega (nt süüteo õigusliku kvalifikatsiooni või karistuse liigi või määra osas) ja ringkonnakohus ei pea vajalikuks kohtupraktikat muuta. (Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 4. novembri 2011. a määrus asjas nr 3-1-1-88-11, p 7)

8.B.V kaitsja apellatsioon on tervikuna perspektiivitu – selles toodud kaebeargumendid ei anna ringkonnakohtule alust maakohtu seaduslikku ja põhjendatud kohtuotsust tühistada. Apellatsioonis väidetakse, et B.V ei saanud aru, mida kujutab endast lühimenetlus. Ta oleks soovinud esitada täiendavaid tõendeid, kuid lühimenetluses seda teha ei saa. Ringkonnakohus leiab, et apellandi kahtlused sellest, et B.V ei saanud aru kohaldatavast menetlusliigist, ei lange kokku asja materjalidega. Maakohtu protokolli kohaselt soovis B.V asja läbivaatamist lühimenetluses ning mingeid taotlusi temal ja kaitsjal ei olnud. Seejuures küsis kohus süüdistatavalt kaks korda, kas ta on nõus lühimenetlusega, millele süüdistatav vastas selgelt jaatavalt.
9.Kaebaja arvates on maakohus karistuse mõistmist põhjendanud puudulikult. Ringkonnakohtu arvates ei ole see argument tõene. Asjaolu, et kaebaja kohtuga ei nõustu, ei anna alust väita, et põhjendused on puudulikud. Seega asub ringkonnakohus seisukohale, et karistuse mõistmist puudutavad kaebeargumendid ei too endaga kaasa maakohtu otsuse läbivaatamise, sest B.V-le mõistetud karistuse ülevaatamisel ilmselge perspektiiv puudub. Maakohtu argumendid selle kohta, miks tuleb B.V-d karistada vangistusega ning miks ei ole põhjendatud mõistetud vangistust asendada üldkasuliku tööga, on asjakohased ning veenvad (vt kohtuotsuse lk 3).
10.Eeltoodud põhjustel ja juhindudes KrMS § 326 lg-st 3, jätab Tartu Ringkonnakohus B.V kaitsja T. Alpi apellatsiooni Tartu Maakohtu 9. mai 2019. a otsuse peale läbi vaatamata, kuna kohtukoosseisu üksmeelse hinnangu kohaselt pole sellel vähimatki edulootust. /allkiri/ Maarika Kuusk

/allkiri/

/allkiri/

Mati Kartau

Juhan Sarv

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 02.09.20261-26-6173/3Pärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Kuninga tänaval
  • 02.09.20261-26-4560/7Pärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Kuninga tänaval