Süüteod perekonna ja alaealise vastu › Süüteod perekonna vastu

Edasikaebamise kord

Määrus ei ole KrMS § 385 p 10 kohaselt määruskaebe korras vaidlustatav.

Asjaolud: Harju Maakohtu menetluses on kriminaalasi 16278000755 B.C süüdistuses KarS § 169 järgi üldmenetluses. Kriminaalasjas süüdistatakse B.C selles, et tema, olles kohustatud Tartu Maakohtu 10.09.2015 otsuse nr 2-15-9380 alusel maksma tütre Y.Y, ik xxxxxxxxxxx, ülalpidamiseks igakuist elatist E.E (endine perekonnanimi A) kasuks, ei ole alates novembrist 2015.a ettenähtud perioodidel ja ulatuses seda teinud. Kohtuotsuse kohaselt tuleb B.Cl elatusraha igakuiselt tasuda 195 eurot, kuid mitte vähem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära, alates 19.06.2015 kuni Y.Y täisealiseks saamiseni 28.08.2021. B.C pika aja jooksul, alates 2016. aasta algusest kuni 2018. aasta oktoobrini (kaasaarvatud) ei teinud mõistlikke jõupingutusi elatise maksmiseks vajaliku suurusega igakuise sissetuleku saamiseks ning teadvalt on hoidnud varanduslikku olukorda sellisena, mis välistab elatise täies ulatuses tasumist, põhjendamatult ja süstemaatiliselt jätnud täitmata laste ülalpidamiskohustust. Nimelt, alates 2016. aasta algusest kuni 2018. aasta oktoobrini (kaasaarvatud) tegutses B.C juhatuse liikmena ettevõtetes xxxx OÜ, (kuni 12.01.2017), xxxxx OÜ (kuni 14.06.2018) ja xxxx OÜ (alates 18.01.2017), ilma juhatuse liikme tasuta. Samuti, B.C ei sõlminud ega püüdnud sõlmida töölepingut ega seadusest tulenevat muud võlaõiguslikku lepingut oma varalise seisundi parandamiseks määrani, mis võimaldaks tal eelmärgitud perioodil kohtu poolt määratud ülalpidamiskohustust igakuiselt võimalikult suures ulatuses täita, ning oma püüdluste teostamisel sotsiaalelus ei suhtunud oma tütre seadusega tagatud õigustesse lapsevanemalt oodatud hoolsusega. Sellel viisil jättis B.C oma süülise tegevusetuse tõttu elatusraha maksmata kokku 6839,03 eurot. Seega, süüdistuse kohaselt, pani B.C toime vanema teadva kõrvalehoidumise oma nooremale kui kaheksateistaastasele lapsele kohtu poolt väljamõistetud igakuise elatusraha maksmisest, s.o KarS § 169 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Menetluse käik 21.06.2019.a. toimunud kohtuistungil taotles prokurör kriminaalmenetluse lõpetamist KrMS § 202 lg 1 alusel, viidates sellele, et B.C süü kuriteo toimepanemisel ei olnud suur, tegemist on

II astme kuriteoga ja süüdistatav on varem kriminaalkorras karistamata. Prokurör lisas, et B.C sõnul on ta elatist maksnud vastavalt oma sissetulekutele kohtutäituri vahendusel ja tal puuduvad vahendid täies ulatuses elatise maksmiseks. Samuti tuleb tähele panna, et isikul puudub praegusel hetkel töövõime. Prokurör märkis, et samuti on menetluse algusest möödunud küllaltki pikk aeg ja kahtlustatav ei ole menetlust tahtlikult venitanud või takistanud. Avalik menetlushuvi puudub, kuna B.Cle etteheidetava süüteo kriminaalõigusnormidega kaitstava õiguskorra kui üldise väärtusmastaabi riive heastamine ning tema õiguskuulekale käitumisele suunamine on prokuröri arvates võimalik saavutada ka muude vahenditega kui kriminaalkorras karistamisega ning võimalik on KarS § 56 lg 1 sätestatud üld- ja eripreventsiooni eesmärgid saavutada ka ilma isikut kriminaalvastutusele võtmata. Isiku karistamine rahalise karistuse või vangistusega ei aita vähimalgi määral kaasa lapsele elatise suuremas ulatuses maksmisele. Prokurör asus eelnevat arvestades seisukohale, et ilmtingimata ei ole vajalik kriminaalmenetlusega jätkamine või karistuse kohaldamine ning seega, et puudub edasine avalik menetlushuvi kriminaalmenetluse jätkamiseks. Prokurör palus määrata B.Cle kohustuseks hüvitada 6 kuu jooksul kriminaalmenetluse lõpetamisest menetluskulud, milleks on kaitsjatasu summas 282 eurot ja millele lisanduvad kohtus eelduslikult tekkivad kulud. Kaitsja nõustus prokuröri taotlusega ja leidis, et see on juba väga kaua kestnud menetlus, kus menetluse lõpetamine oli päevakorral ka varem. Kannatanu nõusolekut praegusel juhul vaja ei ole, ta saab soovi korral esitada määruskaebuse. Kaitsja esitas taotluse määratud riigiõigusabi tasu suuruse kindlaksmääramiseks kohtumenetluses osalemise eest summas 240 eurot. Süüdistatav kinnitas, et mõistab, mida prokurör taotleb ja, et tähtaegselt kohustuse täitmata jätmisel kriminaalmenetlus uuendatakse. Samuti mõistab ta, et kriminaalmenetluse lõpetamine ei vabasta teda kohustusest tasuda elatisvõlg. Määruse motiivid: Kohus, tutvunud prokuröri taotluse, süüdistatava ja kaitsja seisukohtadega, leiab, et prokuröri taotlus kuulub rahuldamisele ning kriminaalasi kuulub lõpetamisele KrMS § 202 lg 1 kohaselt. Nimetatud säte näeb ette, et kui kriminaalmenetluse esemeks on teise astme kuritegu, kohtualuse süü ei ole suur, ta on heastanud või asunud heastama kuriteoga tekitatud kahju ja tasunud kriminaalmenetluse kulud või võtnud endale kohustuse tasuda kulud ning kui kriminaalmenetluse jätkamiseks puudub avalik menetlushuvi, võib kohus prokuröri taotlusel ja süüdistatava nõusolekul kriminaalmenetluse lõpetada. KrMS § 202 lg 2 p-de 1 ja 2 kohaselt võib kohus kriminaalmenetluse lõpetamisel prokuröri taotlusel ja süüdistatava nõusolekul panna talle kohustuse tasuda kriminaalmenetluse kulud ja hüvitada tekitatud kahju ning tasuda määratud tähtajaks kindel summa riigituludesse või sihtotstarbeliseks kasutamiseks üldsuse huvides. Antud juhul on süüdistatava näol tegemist isikuga, kelle süü kuriteo toimepanemisel ei olnud suur. Nii süüdistusaktist, kui ka prokuröri ja kaitsja seisukohtadest nähtub, et süütegu on seotud väljamõistetud elatise mittemaksmisega. Seega ennekõike on tegemist perekondlikke suhteid ja selle toimimise standardeid eirava käitumisega, mis tõsi küll, on vajanud riiklikku sekkumist elatise väljamõistmise näol. Otseseks kannatanuks on süüdistatava endine elukaaslane, kes nende ühist last kasvatab. Sisulises tähenduses kahjustab süüdistatav selliselt oma järeltulija sotsiaalseid võimalusi. Kohus on seisukohal, et taolise sisuga kriminaalasja menetlemiseks puudub avalik huvi, tegu on ühe kannatanuga süüteoga, konkreetse kuriteoga kahju ei ole tekitatud. Samuti tuleb tähele panna, et kannatanu ei ole võimaliku karistuse osas seisukohta soovinud avaldada (tl 37). Kannatanu ei ole kriminaalasjas tsiviilhagi esitanud. Kohus arvestab sedagi, et süüdistatav on varem kriminaalkorras karistamata isik, tal on vaid 1 kehtiv

väärteokaristus ja seetõttu võib tema mõjutamine toimuda ka mitte tingimata kriminaalkaristuse mõistmisega. Süüdistatav on nõustunud kriminaalasja lõpetamisega ning kinnitanud, et mõistab, et kohustuste mittetäitmisel uuendatakse tema suhtes kriminaalmenetlus. Arvestades, et B.Cle on esitatud süüdistus II astme kuriteos, isiku süü selle toimepanemises polnud suur ning asjas puudub avalik menetlushuvi, leiab kohus, et kriminaalmenetluse võib lõpetada KrMS § 202 sätete alusel. Kohus peab põhjendatuks määrata, et kriminaalmenetluse lõpetamisel tuleb B.Cl tasuda kriminaalmenetluse kulud, milleks on määratud kaitsjale makstud tasud summas 522 eurot (sh 240 eurot kohtumenetluses). Lähtuvalt KrMS § 202 lg-st 3 tulenevalt ei või kohustuste täitmise tähtaeg ületada kuut kuud. Kohus, arvestades kohustuse mahtu ning B.C puuduvat töövõimet ja suhteliselt väikest teadaolevat sissetulekut (2016. aasta tulu 1961 eurot, tl 74) ja praegusel ajal töövõimetoetus 12,72 eurot päevas (tl 242). nõustub kohus prokuröri ettepanekuga ja määrab kohustuse täitmise tähtajaks maksimaalse võimaliku ehk kuuekuulise tähtaja, s.o kohustus tuleb täita hiljemalt 21.12.2019.a. Kohus juhindub KrMS § 145, § 202, § 206, § 385 p 10. (allkirjastatud digitaalselt) Kristina Väliste kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.