Tallinna Ringkonnakohus
Määruse tegemise aeg ja koht
20. juuni 2019, Tallinn
Kriminaalasja number
1-19-3416
Kohtukoosseis
Pavel Gontšarov, Sten Lind, Orvi Koik
Kriminaalasi
S.P süüdistus KarS § 121 lg 2 p 2 järgi
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 29. aprilli 2019. a otsus kiirmenetluses (lühimenetluse sätete kohaselt)
Apellatsiooni esitaja
Kannatanu XX
Süüdistatav
S.P, isikukood XXX; Eesti kodakondsus; XXX; emakeel eesti keel; elukoht XXX; XXX; kriminaal- ja väärteokorras karistamata; tõkendit ei ole kohaldatud
Prokurör
Karin Talviste
Jätta kannatanu XX apellatsioon kui ilmselt põhjendamatu läbi vaatamata.
Määruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul Tallinna Ringkonnakohtu kaudu alates päevast, mil menetlusosaline sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Süüdistataval on määruskaebuse esitamise õigus advokaadist kaitsja vahendusel.
Eeltoodu alusel süüdistatakse S.P KarS § 121 lg 2 p 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises, s.o teise inimese tervise kahjustamises, samuti valu tekitavas kehalises väärkohtlemises, kui see on toimepandud lähisuhtes.
Esitatud apellatsioonis ei vaidlustata mingeid sisulisi süüteo toimepanemise asjaolusid ega tõstatata põhimõttelisi õiguslikke probleeme, mida tuleks lahendada. Taotletakse maakohtu otsuse muutmist vaid süüdistatavale mõistetud karistuse, sundraha osas. Apellant palub kohaldada süüdistatavale kannatanu suhtes lähenemiskeeldu. Kohtukolleegiuim leiab, et esitatud apellatsioonil puudub ilmselgelt edulootus. Ringkonnakohtu hinnangul on maakohus piisava põhjalikkusega selgitanud, miks ei ole kannatanu taotlus lähenemiskeelu kohaldamiseks põhjendatud. Nimelt on maakohus asjakohaselt viidanud sellele, et kannatanu soovib lähenemiskeelu kohaldamist tema elukohale, kuid toimepandud tegu ei leidnud aset mitte seal, vaid süüdistatava ja kannatanud koos soetatud suvilas. Süüdistataval on olemas oma eraldi elukoht. Samuti on maakohus selgitanud, et S.P pole kannatanu suhtes varasemalt vägivaldne olnud ning tegemist oli ühekordse juhtumiga. Arvestades eeltoodut ning lisaks seda, et kannatanul ja süüdistaval puudub vajadus üksteisega suhelda ja vältimatult kokku saada, pole süüdistatava suhtes lähenemiskeelu kohaldamine käesolevas asjas proportsionaalne. Samuti märgib apellant, et kohus oleks pidanud süüdistatavale määrama reaalse vanglakaristuse kolme kuu ulatuses. Kohtukolleegium märgib, et kui karistuse mõistmise aluseks on peamiselt isiku süü, siis KarS §-de 73 ja 74 alusel isiku karistusest tingimisi vabastamise aluseks on kuriteo toimepanemise asjaolud ning süüdlase isik, millised iseseisvalt või koostoimes muudavad põhikaristuse ärakandmise ebaotstarbekaks. Süüdistatava karistusest tingimuslik vabastamata jätmine on selline kaalutlusotsus, mida kohus ei pea eraldi põhjendama. Piisab, kui kohtuotsuses on jälgitavalt põhjendatud karistusliigi ja -määra valiku aluseks olevaid asjaolusid (RKKK 3-1-199-06, p 16 jj, samuti 3-1-1-40-04, p 8 ja 3-1-1-11-10, p 6.1 ning 3-1-1-18-11, p-d 8.1-8.2). Käesoleval juhul leiab kohtukolleegium sarnaselt maakohtuga, et S.P-le inkrimineeritud kuriteo toimepanemise asjaolud ning süüdlase isik koostoimes muudavad põhikaristuse ärakandmise ebaotstarbekaks. Ringkonnakohus nõustub täielikult maakohtu põhjendustega S.P-le karistuse mõistmise osas ning ei pea vajalikuks neid korrata. Apellant märgib oma kaebuses ka seda, et tema hinnangul on süüdistatavalt väljanõutava sundraha määr liiga väike. KrMS § 2565 lg 2 kohaselt süüdimõistvat kohtuotsust kiirmenetluses tehes vähendab kohus KrMS § 179 lg 1 sätestatud sundaraha suurust, kuid mitte rohkem kui poole võrra. Maakohus on vastavalt toiminud ning vähendas S.P-lt väljamõistetava sundraha määra poole võrra. Sundraha suurus ei mõjuta kuidagi kannatanu subjektiivseid õiguseid, seega ei ole kaebaja väide, et S.P-lt väljamõistetud sundraha määr on liiga väike, kuidagi põhjendatud. Kriminaalmenetluse seadustik annab ringkonnakohtule õiguse teha uus otsus ainult maakohtu otsuse vähemalt osalise tühistamise korral (KrMS § 340 lg 4). Maakohtu otsuse tühistamine eeldab KrMS § 338 kohaselt, et maakohus on teinud kriminaalasja lahendamisel mõne vea. Praegusel juhul ei näe ringkonnakohus maakohtu menetluses ühtki viga, mida kohtule ette heita.
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.