Liiklussüüteod

5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; 6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.

Vangla

Edasikaebamise kord Määrusele saab esitada 15 päeva jooksul määruskaebuse Harju Maakohtule. Asjaolud ja kohtumääruse põhjendused Tallinna Vangla esitas 04.06.2019. a Harju Maakohtule materjalid kinnipeetava Marko Kõrgema tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks ühes elektroonilise valve kohaldamisega.

Tartu Maakohtu 26.11.2018. a kohtuotsusega tunnistati Marko Kõrgema süüdi KarS § 424 lg 2 järgi ja KarS § 65 lg 2 ning § 68 lg 1 alusel mõisteti talle karistuseks 1 (üks) aasta 6 (kuus) kuud ja 28 (kakskümmend kaheksa) päeva vangistust. Karistuse kandmise algus oli 25.11.2018. a ja lõpp on 22.06.2020. a. Marko Kõrgema kohta kinnipidamisasutuses koostatud iseloomustusest nähtub, et isikul on viis kehtivat kriminaalkaristust ning ka vangistuses ei viibi ta esimest korda. Praegune kuritegu on sõiduki juhtimine alkoholijoobes. Peamiseks kuritegusid soodustavaks teguriks on alkoholisõltuvus. Vangistuses kehtivad distsiplinaarkaristused puuduvad. Taasühiskonnastavates tegevustes veel osalenud ei ole. Käitumine on olnud korrektne. Tallinna Vangla toetab kinnipeetava ennetähtaegset vabastamist elektroonilise järelevalve alla. Kinnipidamisasutuse iseloomustusest nähtub, et vabanemisel on isikul olemas kindel elukoht. Kinnipeetav on avaldanud soovi ennetähtaegse vabanemise korral asuda elama aadressile xxxx. Tegemist on heas seisukorras oleva kahetoalise korteriga, mis kuulub kinnipeetava elukaaslasele. Kõik eluks vajalik on eluasemel olemas, samuti ka tingimused elektroonilise valve paigaldamiseks. Elukaaslane on andnud kirjaliku nõusoleku kinnipeetava elama asumiseks nimetatud aadressile ja elektroonilise järelevalve kohaldamiseks elamispinnal. Iseloomustusest nähtub, et kinnipeetaval on vabanedes võimalus teha müügitööd elukaaslase ettevõttes Xxxx OÜ, mis tegeleb xxxx õmblemise ja müügiga. Selle kohta on olemas ka kirjalik tõend. Elukaaslase sõnul tulevad nad majanduslikult toime. Kinnipeetaval on täielik töövõimetus. Marko Kõrgema taotleb kohtult tingimisi ennetähtaegset vanglast vabastamist ühes elektroonilise valve kohaldamisega. Abiprokurör Natalia Duškina esitas kirjaliku seisukoha, mille kohaselt Tallinna Vangla esitas kohtule materjalid ja seisukoha Marko Kõrgema vanglast ennetähtaegse vabastamise kohta ühes elektroonilise valve kohaldamisega (Vangla toetab ennetähtaegset vabastamist). Prokurör nõustub vangla seisukohaga, seda muuta ega täiendada ei soovi. Kaitsja toob välja, et kuigi isiku puhul on kuriteo toimepanemise soodusteguriks alkoholisõltuvus, siis isik on seda nüüd ka endale teadvustanud. Kinnipeetav on nõus läbima programmi „Tervem ja kainem Eesti“. Isikul on olemas soodne pinnas uue elu loomiseks. Tugigrupp on olemas naise ja ema näol. Kaitsja leiab, et isik on aru saanud missugune käitumine ei ole õige ning palub kinnipeetava vabastada tingimisi ennetähtaegselt. Kaitsja esitas kohtule garantiikirjad kinnipeetava elukaaslase poolt elu- ja töökoha tagamiseks, kinnipeetava ema garantiikirja poja materiaalse ja moraalse toetamise kohta vabaduses ning Tartu Vangla psühholoogi poolt saadetud tagasiside isiku kõrge motivatsiooni ja töötahte kohta. Kohus, tutvunud esitatud materjalide ja prokuröri kirjaliku seisukohaga ning ära kuulanud kinnipeetava ja kaitsja arvamused, leiab, et Marko Kõrgema võib vangistusest tingimisi ennetähtaegselt vabastada. Tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdlasele kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Seega võtab kohus taotluse läbivaatamisel arvesse kõik Marko Kõrgema isikut iseloomustavad andmed – tema käitumist nii kuriteo toimepanemisele eelnenud ajal, sellel ajal ning sellele järgnenud perioodil.

Kohus arvestab, et kinnipeetav on talle mõistetud karistusest ära kandnud ligikaudu 7 kuud vangistust ning tema käitumine vanglas on olnud korrektne, mida kinnitab distsiplinaarkaristuste puudumine. Sellest võib järeldada, et kinnipeetav on mõistnud õiguskuuleka käitumise vajalikkust ning suudab kehtivatest normidest kinni pidada, neid austada. Kohus arvestab ka kinnipeetava poolt kohtuistungil avaldatud tahtega pöörduda alkoholi tarvitamise tõttu vastavale ravile. Nimetatu on oluline, kuna vastavalt esitatud materjalidele on isiku puhul kuritegusid soodustavaks teguriks alkoholisõltuvus. Kohtu hinnangul aitab kinnipeetava arusaam alkoholi kahjulikkusest ning tahe seda edaspidises elus vältida eelduslikult ära hoida ka uute süütegude toimepanemist. Kohus usub, et tuge kriminaalseid hoiakuid muuta saab kinnipeetav ka läbi kriminaalhoolduse, kuna kriminaalhooldusseaduse § 1 lg 1 kohaselt valvatakse kriminaalhoolduse käigus kriminaalhooldusaluse käitumise ja temale kohtu või prokuröri poolt pandud kohustuste täitmise järele ning soodustatakse kriminaalhooldusaluse sotsiaalset kohanemist eesmärgiga mõjutada teda hoiduma kuritegude toimepanemisest. Kohtu hinnangul võimaldab Marko Kõrgema tingimisi ennetähtaegne vabastamine kohaldada tema üle käitumiskontrolli ning seeläbi teostada järelevalvet väljaspool kinnipidamisasutust, kindlustamaks positiivseid muutusi, andes samas Marko Kõrgemale võimaluse tõestada, et ta on asunud paranemise teele ning on võimeline edaspidi järgima seaduskuulekat eluviisi. Katseajal on võimalik hinnata kinnipeetava püüdlusi oma elu korraldamisel, samuti kehtivate tavade ja reeglite järgimisel. Kinnipeetava ennetähtaegset vabastamist toetavad ka vangla ja prokurör. Pärast vabanemist on Marko Kõrgemal olemas ka kindel elu- ja töökoht ning lähedaste toetus ning kriminaalhooldusega on nõustunud ka Marko Kõrgema, saades aru selle vajalikkusest ja kasulikkusest oma edasise elu korraldamisel. Kõik need asjaolud aitavad kohtu hinnangul kaasa kinnipeetava edaspidisele õiguskuulekale käitumisele ning ühiskonnas aktsepteeritavate hoiakute ja tõekspidamiste omaksvõtmisel. Kohus usub, et süüdimõistetu on nüüdseks teinud karistusest vastavad järeldused ning oskab edaspidises elus käituda normikohaselt. Kohus leiab ka, et kinnipeetavale võib anda võimaluse näidata, et ta on suuteline õiguskuulekalt käituma.

Tatjana Bogdanova Harju Maakohtu kohtunik /allkirjastatud digitaalselt/

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.