Tartu Maakohtu (Jõgeva kohtumaja) 23. mai 2019 määrus Raivo Sergi vangistuse täitmisele pööramise kohta KarS § 74 lg 4 alusel
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
Süüdimõistetu Raivo Sergi (ik 36706082725) kaitsja jurist Eva Panksepp, määruskaebus
RESOLUTSIOON
Jätta Tartu Maakohtu 23. mai 2019 määrus muutmata ja määruskaebus rahuldamata. Edasikaebamise kord Käesoleva määruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule prokuratuur, advokaadist kaitsja või advokaadi vahendusel teised kohtumenetluse pooled 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatud määrusest teada või pidi teada saama. Asjaolud ja menetluse käik
1.Tartu Maakohtu 19.07.2018 otsusega tunnistati R. Serg süüdi KarS § 424 lg 1 järgi ja mõisteti karistuseks neli kuud vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel arvati eelvangistuses viibitud aeg karistusaja hulka ja ärakandmisele kuuluvaks karistuseks mõisteti R. Sergile 3 kuud ja 27 päeva vangistust. KarS § 74 lg-te 1 ja 3 alusel jäeti mõistetud karistus tingimisi täitmisele pööramata, kui R. Serg ei pane ühe aastase katseaja jooksul toime uut kuritegu ning täidab KarS § 75 lg-s 1 ja lg 2 p-s 2 toodud kontrollnõudeid – ja kohustusi. KarS § 75 lg 4 alusel kohustati R. Sergi kohtuotsuse jõustumisest alates ühe kuu jooksul ennast registreerima riikliku alkoholiravi programmi „Kainem ja tervem Eesti“ raames alkoholitarvitamise häire diagnoosimiseks „Esmase hindamise“ teenusele ja läbima hindamise meditsiiniasutusest saadud ajal.
Kriminaalhooldusametnik esitas 10.05.2019 maakohtule erakorralise ettekande R. Sergile mõistetud karistuse täitmisele pööramiseks, kuna süüdimõistetu rikkus registreerimiskohustust ja kohustust mitte tarvitada alkoholi.
3.Tartu Maakohtu 23.05.2019 määrusega rahuldati kriminaalhooldusametniku taotlus ja R. Sergile tingimisi mõistetud karistus pöörati täitmisele.
4.Erakorralise ettekande kohaselt on R. Serg kriminaalhooldusperioodil neljal korral rikkunud alkoholitarvitamise keeldu ning neljal korral registreerimiskohustust. Alkoholi kuritarvitamine on olnud peamiseks R. Sergi õigusvastast käitumist soodustavaks teguriks, mistõttu määratagi talle lisakohustusena alkoholitarvitamise keeld ja riiklikus alkoholiravi programmis osalemine. Kohtule esitatud materjalidest ja ka kohtuistungil tuvastatust saab teha järelduse, et süüdimõistetu ei teadvusta alkoholiprobleemi ning leiab, et mingites olukordades on alkoholitarvitamine õigustatud. Alkoholi tarvitamist vabandavana on ta toonud erinevaid põhjendusi (nt matus, sünnipäev, vajadus loputada hambaid või valu leevendada), saamata aru keelu tähendusest. Formaalselt on süüdimõistetu küll täitnud kohustust alluda alkoholiravile, kuid sisulist tulemust see ei ole andnud – R. Serg on jätkanud alkoholi tarvitamist. Süüdimõistetu suhtumist kohustuste täitmisse iseloomustab tema poolt kohtuistungil väljendatu, s.o R. Sergi hinnangul selline rikkumine ei vääri vangistusse saatmist, kuna sellega ta kedagi teist peale enda kahjustanud ei ole. Vähendamaks edasisi riske, suunati R. Serg liiklusohutusprogrammi. Programmi ei olnud võimalik läbi viia, kuna süüdimõistetu ilmus esimesele kohtumisele alkoholijoobes ning ka teisele kohtumisele ei jõudnud alkoholijoobe tõttu, mistõttu arvati ta programmist välja.
5.R. Sergile on korduvalt selgitatud kohtuotsusega määratud kontrollnõuete ja kohustuste täitmise kohustuslikkust ning nende rikkumisega kaasnevaid tagajärgi. Vaatamata sellele ei ole ta oma käitumist korrigeerinud, vaid on jätkanud rikkumiste toimepanemist. Mingeid positiivseid muutuseid karistuse kandmine vabaduses senini toonud ei ole. Tulenevalt süüdimõistetu senisest käitumisest on maakohus seisukohal, et karistuse eesmärke R. Sergi osas on võimalik saavutada vaid vangistuse täitmisele pööramisega. Uute kohustuste lisamine või katseaja pikendamine võiks kõne alla tulla, kui rikkumised oleksid ühekordsed, juhslikku laadi või isik oma muu käitumisega näitaks, et on ka sisuliselt valmis muutusteks. Käesolevalt süüdimõistetu käitumisest selliseid järeldusi teha ei saa. Määruskaebus
6.Maakohtu määruse peale esitas kaebuse süüdimõistetu R. Sergi kaitsja jurist E. Panksepp, kes taotleb maakohtu määruse tühistamist ja karistuse täitmisele pööramata jätmist.
7.Karistusseadustiku põhimõtete kohaselt peab inimene vastutama oma teo eest, mitte aga selle eest, milline ta on. Karistuse eripreventiivseks eesmärgiks on süüdimõistetu poolt uute kuritegude toimepanemise ärahoidmine ja seetõttu tuleb vangistusliku karistuse täitmisele pööramisel kaaluda, kas vangistus on kindlasti ainus ja kõige tõhusam meede selleks.
8.R. Serg ei eita, et tal on probleeme alkoholi tarvitamisega ja tunnistab, et kohtu määratud katseaja vältel on tal olnud tagasilööke seoses lähedaste isikute kaotusega, kuid ta on teinud sellest oma järeldused ja püüdleb igapäevaselt selle poole, et alkoholismist lõplikult vabaneda: ta on uuesti asunud läbima programmi „Kainem ja tervem Eesti“. Tähelepanuväärne on ka asjaolu, et vaatamata neile üksikutele alkoholi tarvitamise juhtumitele ei ole ta katseajal ühtki süütegu toime pannud ja see tõendab, et ta on asunud paranemise teele.
9.R. Serg on Eesti Töötukassas arvel tööotsijana ja talle on koostatud individuaalne tööotsimiskava, millest nähtuvalt on ta leppinud kokku mitmeid tegevusi töö leidmiseks
(osalemine kogemusnõustamisel, võlanõustamisel ja sõltuvusnõustamisel), et seeläbi parandada nii oma sotsiaalset ja majanduslikku toimetulekut kui ka vältida alkoholi tarvitamist
10.R. Serg on asunud tegelema ka enesearendamisega eesmärgiga leida muud meelepärast tegevust, mis pakuks alternatiivi alkoholi tarvitamisele, näiteks soetas ta 29.03.2019 endale arvuti Lenovo IdeaPadi ning sisustab vaba aega arvuti tundmaõppimise ja kasutamisega. Arvutiostuks sõlmis ta järelmaksulepingu Elisa Eesti AS-ga. Järelmaksu käib R. Serg tasumas Elisa Eesti AS kontoris sularahas. Vanglasse mineku korral ei saaks ta seda enam teha, mistõttu tekiks tal võlgnevus müüja ees, samuti lisanduks õigeaegselt tasumata osamaksetele viivis (juhul, kui müüja müügilepingut üles ei ütle) ja R. Serg satuks makseraskustesse.
11.Vanglasse minek katkestaks järsult kõik R. Sergi positiivsed tegevused, tühistaks senised saavutused ja põhjustaks R. Sergile vaimseid üleelamisi, mille tagajärjeks oleks lootusetusetunne, käegalöömine ja tagasilangus. Sellisel juhul oleks tõenäosus, et ta võib toime panna uue kuriteo, suurem kui olukorras, kus talle määratud katseaega pikendatakse, antakse võimalus alustatud ettevõtmised lõpuni viia ja edu saavutada. R. Serg on selle nimel valmis täitma ka lisakohustusi, kui kohus seda vajalikuks peab.
12.Maakohus ei ole vangistusliku karistuse täitmisele pööramisel võtnud arvesse R. Sergi
XXXXXXXXXXXXXXXX
13.Määruskaebuses toodud väidete kinnituseks on lisatud rida dokumente. Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused
14.Kriminaalkolleegium leiab sarnaselt maakohtuga, et R. Sergi puhul ei ole karistusest tingimisi vabastamine täitnud oma eesmärki, mistõttu temale tingimisi mõistetud vangistus tuleb täitmisele pöörata. Vastusena määruskaebusele märgib kriminaalkolleegium järgmist.
15.Kriminaalhooldusametniku erakorralisest ettekandest nähtub, et R. Serg on käitumiskontrolli ajal korduvalt rikkunud registreerimiskohustust ja kohustust mitte tarvitada alkoholi. Ühtlasi nähtub asja materjalidest sedagi, et tegelikkuses ei ole R. Serg temale määratud kohustuste vajalikkusest siiani aru saanud. Ringkonnakohtu jaoks on arusaamatu kaebuses toodu, et „karistusseadustiku põhimõtete kohaselt peab inimene vastutama oma teo eest, mitte aga selle eest, milline ta on“. Käesoleval juhul on R. Sergi karistuse aluseks olevaks teoks alkoholijoobes mootorsõiduki juhtumine, tal on diagnoositud alkoholisõltuvus ning ka erakorralise ettekande esitamise põhjuseks oli muuhulgas R. Sergi-poolne alkoholikeelu rikkumine (millest tulenevalt rikuti ka registreerimiskohustust). Seega peab igal juhul R. Serg võtma vastutuse ka selle eest, et ta on alkoholi liigtarvitaja, kuna R. Sergi alkoholisõltuvus on viimase puhul uue kuriteo toimepanemise riski suurendavaks asjaoluks. R. Sergile mõistetud vangistus jäeti tingimisi täitmisele pööramata ja talle anti võimalus kriminaalhoolduslike vahendeid kasutades jagu saada enda probleemkäitumisest, s.o alkoholisõltuvusest. R. Serg ei ole aga temale pakutavaid võimalusi kasutanud, vaid on selle asemel otsustanud rikkuda kohtu poolt määratud kontrollnõudeid – ja kohustusi.
16.Seega ei ole R. Sergi ühiskonnaohtlikkus käitumiskontrolli tingimustes sugugi vähenenud, kuna süüdimõistetu rikub registreerimiskohustust ja eirab jätkuvalt temale kohtuotsusega määratud keeldu tarvitada alkoholi. Ka alkoholitarvitamise põhjused ei kannata kriitikat, nimelt R. Sergil oli vaja alkoholi tarvitada valutavate põlvede raviks, seoses matuste ja sünnipäevaga, unetuse vastu või hammaste loputamiseks. Seega ei suhtu R. Serg temale määratud keeldu täie tõsidusega ja rikub seda igal võimalusel. Ringkonnakohus ei ole veendunud, et R. Sergi poolt teistkordne programmi „Kainem ja tervem Eesti“ läbimine tooks kaasa põhjapanevaid tulemusi, vastasel korral oleks need saabunud juba esimesel korral, mil R. Serg viidatud programmi läbis.
17.Mis puudutab aga kaebuses toodud n-ö ebameeldivaid tagajärgi, mis kaasneksid R. Sergile läbi vangistuse täitmisele pööramise, s.o pooleli jääksid tööotsingud ja enesearendamine, tal ei oleks võimalik vangistuses tasuda sülearvuti järelmaksu, mistõttu satuks R. Serg makseraskustesse ning tema tervisliku seisundiga seotud asjaolud, siis toodud tagajärgedele tulnuks mõelda juba enne kohtu poolt määratud kontrollnõuete – ja kohustuste rikkumist. Teisisõnu ei ole tegemist taoliste erandlike asjaoludega, mis tooksid kaasa maakohtu määruse tühistamise ja tingimisi mõistetud vangistuse täitmisele pööramata jätmise.
18.Kokkuvõtvalt on kriminaalkolleegium seisukohal, et karistuse täitmisele pööramata jätmise korral R. Serg suure tõenäosusega jätkaks ka edasise kriminaalhooldusperioodi vältel alkoholitarvitamist, mis tema puhul on aga uue kuriteo toimepanemise riski suurendavaks asjaoluks. Seega ei ole R. Sergi kainust ja seeläbi tema õiguskuulekust kriminaalhoolduslike vahenditega võimalik tagada ning karistusest tingimisi vabastamine ei ole R. Sergi puhul täitnud oma eripreventiivset eesmärki, mistõttu tuleb R. Sergi karistus pöörata täitmisele.
19.Eeltoodust tulenevalt ja juhindudes KrMS § 390 lg-st 1 ja § 337 lg 1 p-st 1, jätab Tartu Ringkonnakohus Tartu Maakohtu 23.05.2019 määruse muutmata ja määruskaebuse rahuldamata. /allkiri/
/allkiri/
/allkiri/
Mati Kartau
Aarne Sarjas
Tiit Lõhmus
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.