Kriminaalasi nr 1-19-1914
Kohus
Harju Maakohus
Otsuse tegemise aeg ja koht
18.06.2019.a. Tallinnas
Kohtunik
Kristina Väliste
Sekretär
Leili Merila
Tõlk
Ines Üprus
Prokurör
Alice Simm
Kaitsja
süüdistatav on kaitsja osavõtust loobunud
Menetluse liik
kokkuleppemenetlus
Süüdistatav: N.V, isikukood: XXX; elukoht: xxx; kodakondsus: määratlemata; emakeel: vene keel; haridus: 8 klassi; töökoht: Xxxx OÜ, xxxx; kriminaalkorras karistatud 5-l korral, viimati: 25.01.2017.a Harju Maakohtu otsusega KarS § 424 ja § 4231 järgi vangistusega 10 kuud; KarS § 74 lg 1, 3 alusel määrati katseaeg 1 aasta 8 kuud; karistus täidetud 03.10.2018.a; väärteokorras karistatud 6-l korral, sh: 06.07.2018.a Harju Maakohtu otsusega LS § 224 lg 2, § 201 lg 2 ja § 227 lg 3 järgi ja KarS § 63 lg 1 alusel LS § 201 lg 2 järgi arestiga 25 päeva, mis on kantud; Tõkend: ei ole kohaldatud süüdistuses KarS § 4231 järgi;
järgi ja karistada teda vangistusega 6 (kuus)
Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsiooni kokkuleppemenetlust reguleerivate sätete (KrMS §
N.V süüdistatakse selles, et tema isikuna, kes on varasemalt juhtinud mootorsõidukit omamata vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigust ning keda on selle eest karistatud Harju Maakohtu 06.07.2018 otsusega mh LS § 201 lg 2 järgi (tegude toimepanemise ajad: 03.06.2018 ja 05.07.2018), juhtis tahtlikult uuesti, s.o süstemaatiliselt 20.03.2019 kella 05.40 paiku xxxx juures
mootorsõidukit xxxx registreerimismärgiga xxxx, omamata vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigust, millega rikkus süstemaatiliselt LS § 94 lg 1 /mootorsõidukit võib juhtida isik, kellel on vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigus ning kelle juhtimisõigust ei ole peatatud, ära võetud või kehtetuks tunnistatud või keda ei ole juhtimisel kõrvaldatud/ nõuet. Seega pani N.V toime mootorsõiduki juhtimise vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõiguseta isiku poolt süstemaatiliselt, s.o KarS § 4231 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Kuriteoga tekitatud kahju laad ja suurus: kahju ei ole tekitatud. Kokkuleppe sisu ja kohtu seisukoht N.V , tema kaitsja ja prokuröri vahel sõlmitud kokkuleppe kohaselt on N.V karistuseks KarS § 4231 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest 6 kuud vangistust. KarS § 69 sätete alusel tuleb asendada mõistetud vangistus üldkasuliku tööga, arvestades et ühele päevale vangistusele vastab 1 tund üldkasulikku tööd, seega asendada vangistus 180 tunni üldkasuliku tööga, mille tegemiseks määrata 1 aasta alates kohtuotsuse jõustumisest. KarS § 69 lg 4, 6 ja 7 alusel tuleb N.V allutada üldkasuliku töö tegemise ajaks elukohajärgse kriminaalhooldusosakonna juhataja poolt määratud kriminaalhooldaja järelevalve alla. Üldkasuliku töö tegemise ajal on N.V kohustatud järgima KarS § 75 lg 1 p 1-6 tulenevaid kontrollnõudeid: 1) elama kohtu määratud alalises elukohas; 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; 6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. Lisaks tuleb kokkuleppe kohaselt N.V-lt välja mõista menetluskulud järgnevalt: sundraha summas 810 eurot ja kaitsjatasu summas 90 eurot. Samuti tuleb menetluskulud määrata tasumisele ositi 12 kuu jooksul igakuiste maksetena. Kokkuleppest nähtuvalt nõustusid süüdistatav ja tema kaitsja kuriteo kvalifikatsiooniga, tekitatud kahju laadi ja suurusega ja kriminaalmenetluse kulude hüvitamisega ning jõudsid kokkuleppele prokuröri poolt kohtus nõutava karistuse liigis ja määras. Süüdistatav on kinnitanud, et on kokkuleppe tingimustega nõus ja talle on selgitatud ka menetluskulude ja sundraha tasumise kohustust. Kohtuistungil jäi süüdistatav sõlmitud kokkuleppe juurde. Süüdistatav ei soovinud kaitsja osavõttu kohtus. Kokkuleppe arutamise põhjal tegi kohus järelduse, et süüdistatava N.V süüdi tunnistamine ja tema poolt kokkuleppe sõlmimine on olnud tema tõelise tahte avaldus ning kriminaalasja menetlemisel on järgitud kokkuleppemenetluse sätteid.
Kohus leiab, et N.V tuleb süüdi tunnistada KarS § 423 vastavalt kokkuleppele.
järgi ning mõista talle karistus
Samuti kuuluvad N.V-lt väljamõistmisele kriminaalmenetluse kulud ning süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha, kuivõrd tulenevalt KrMS § 180 lg-st 1, süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. Kriminaaltoimiku andmetel on käesolevas kriminaalasjas menetluskuludeks määratud kaitsja tasu summas 90 eurot, mis kuulub süüdistatavalt väljamõistmisele. Kohus märgib, et sundraha kaasneb iga süüdimõistva kohtuotsusega. Sundraha II astme kuriteo puhul on KrMS § 179 lg 1 p 2 kohaselt 1,5 palga alammäära, s.o alates 01.01.2019.a on selle suurus 810 eurot, mis tuleb süüdistatavalt samuti välja mõista. Kohus peab põhjendatuks lähtuda kokkuleppes tehtud menetluskulude jaotuse ettepanekust. Kohtu hinnangul ei esine süüdistatava puhul erandlikke asjaolusid, mille puhul oleks põhjendatud menetluskulude osaline riigi kanda jätmine. Tulenevalt kokkuleppest peab kohus võimalikuks ajatada süüdistatavalt väljamõistetavate menetluskulude hüvitamine ning kohus määrab kulude hüvitamise tähtajaks 12 kuud kohtuotsuse jõustumisest igakuiste maksetena. Kohus juhindub KrMS § 175, § 179, § 180 lg 1; § 248 lg 1 p 5, § 311-313, § 318. (allkirjastatud digitaalselt) Kristina Väliste kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.