lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/1-19-3891/14

Ametialased süüteod › Aususe kohustuse rikkumine

KriminaalasiJõustunudTallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium · 17.06.2019

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium
Kohtuasja number
1-19-3891/14
Asja liik
Kriminaalasi
Kategooria
Ametialased süüteod › Aususe kohustuse rikkumine
Kuulutamise aeg
17.06.2019
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1428
Lahend PDF →Riigi Teatajas →
Salvesta kogumikku
Väljavõte Wordi

Sama asja menetluskäik

Riigi Teataja
1-19-3891/8Harju Maakohus Tallinna kohtumaja30.05.2019

Hilisemad lahendid, mis sellele viitavad (1)

lahend.ee
2-16-11889/82Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium04.10.2019

Lahendi tekst

Riigi Teataja

1-19-3891

KOHTUMÄÄRUS

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Määruse tegemise aeg ja koht

17. juuni 2019. a, Tallinn

Kriminaalasja number

1-19-3891

Kohtunik

Julia Katškovskaja

Kriminaalasi

Valdo Õunap süüdistuses KarS § 294 lg 2 p 1, 3, 4 - § 22 lg 3 ja KarS § 394 lg 2 p 1 ja 3 järgi kokkuleppemenetluses Harju Maakohtu

30.mai 2019. a otsus kokkuleppemenetluses Menetlusvälise isiku OÜ X (registrikood: XXXXXXXXX) esindaja vandeadvokaadi abi Kevin Siivelt, apellatsioon

Vaidlustatud kohtuotsus Apellatsiooni esitaja

RESOLUTSIOON

Jätta menetlusvälise isiku OÜ X esindaja advokaat Kevin Siivelti apellatsioon Harju Maakohtu 30. mai 2019. a otsuse peale läbi vaatamata ja tagastada apellatsioon selle esitajale.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määruse peale võib esitada advokaadi vahendusel määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul alates määruse teatavaks saamise päevale järgnevast päevast.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1.Harju Maakohtu 19. oktoobri 2017. a määrusega anti kohtuasjas nr 1-17-9149 üldmenetluses kohtu alla süüdistatavad Valdo Õunap, AK, AK, MP, ES jt. Samas kriminaalasjas esitasid kannatanud AS T ja L OÜ tsiviilhagid kuriteoga tekitatud kahju hüvitamiseks, milleks paluvad välja mõista summad AK-lt, TP-lt, R Ltd`lt, TP-lt, ÜR-lt, X OÜ-lt AS, ES-lt, H AS-lt, MP-lt, SH-lt, K OÜ-lt.

Sarnased lahendid

Ametialased süüteod
  • 09.06.20261-25-4881/25Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 20.03.20261-23-1551/97Riigikohtu kriminaalkolleegium
  • 30.01.20261-24-2128/196Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium
  • 22.01.20261-25-2093/35Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium
  • 02.01.20261-24-244/85Riigikohtu kriminaalkolleegium
  • 30.12.20251-23-2034/276Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium
2.Harju Maakohtu 15. mai 2019 määrusega eraldati kohtuasjast nr 1-17-9149 (kriminaalasi nr 15700000018) uude toimikusse materjalid süüdistatava V. Õunapi suhtes ning uue kohtuasja numbriks sai 1-19-3891. Muu hulgas eraldati uude toimikusse prokuratuuri, süüdistatav V. Õunapi ja tema kaitsja A. Lubergi vahel 15. mail 2019 sõlmitud kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) §s 245 nimetatud kokkulepe.

1-19-3891 Prokuratuur, süüdistatav V. Õunap ja tema kaitsja A. Luberg leppisid 15. mail 2019 kokku V. Õunapi süüdi tunnistamiseks karistusseadustiku (KarS) § 294 lg 2 p-de 1,3,4 ja 22 lg 3 ning KarS § 394 lg 2 p-de 1,3 järgi ja karistamiseks vastavalt 2 aasta ja 6 kuu vangistusega ning 2 aasta ja 3 kuu vangistusega. Lisaks lepiti kokku, et eelmärgitud karistused liidetakse KarS § 64 lg 1 alusel selliselt, et liitkaristuseks kujuneb 2 aastat ja 6 kuud vangistust, mis jäetakse täielikult tingimisi täitmisele pööramata, katseajaga 2 aastat ja 6 kuud. Ühtlasi lepiti kokku, et tsiviilhagi või avalik-õigusliku nõudeavalduse alus ja ese puuduvad, puudub ka konfiskeerimisele kuuluv vara ning V. Õunap kohustub tasuma menetluskuludena sundraha 1350 eurot.

20.mail 2019 esitas X OÜ lepinguline esindaja advokaat Kevin Siivelt Harju Maakohtule taotluse V. Õunapi kokkuleppe kinnitamata jätmiseks. Harju Maakohtu 30. mai 2019 istungil palus prokurör jätta X OÜ esindaja taotlus tähelepanuta, kuna X OÜ ei ole kohtuasjas 1-19-3891 kolmas isik. Kannatanu esindaja, süüdistatav V. Õunap ja tema kaitsja toetasid prokuröri seisukohta. Kohus leidis istungil, et X OÜ lepingulise esindaja taotlus jääb tähelepanuta.
4.Süüdistatav V. Õunap, tema kaitsja A. Luberg ja prokurör L. Feldmanis jäid 30. mai 2019 istungil kokkuleppe juurde ja palusid kohtul see kinnitada.
5.Harju Maakohtu 30. mai 2019 otsusega mõisteti V. Õunap süüdi KarS § 294 lg 2 p-de 1,3,4 – § 22 lg 3 ja KarS § 394 lg 2 p-de 1,3 järgi ja karistati vastavalt 2 aasta ja 6 kuu ning 2 aasta ja 3 kuu vangistusega. KarS § 64 lg 1 alusel moodustati liitkaristuseks 2 aastat ja 6 kuud vangistust, mis jäeti KarS § 73 lg-te 1,3 alusel täielikult täitmisele pööramata. Lisaks mõisteti V. Õunapilt KrMS § 180 lg 1 alusel välja menetluskulu 1350 eurot, s.o süüdimõistva otsusega kaasnev sundraha.

APELLATSIOON

7.juunil 2019 registreeriti Tallinna Ringkonnakohtus OÜ X lepingulise esindaja advokaat Kevin Siivelti apellatsioon, milles ta taotleb maakohtu otsuse tühistamist ja asja saatmist maakohtule tagasi uueks arutamiseks. Oma taotlust põhjendab kaebaja järgmiselt. Maakohtul tulnuks OÜ X menetlusse kaasata kolmanda isikuna, kuna tehtud kohtuotsus puudutab tema õigusi. Samuti oli kokkuleppe kinnitamiseks vajalik OÜ X nõusolek. Seega on OÜ-l X kaebeõigus. Kohus jättis tähelepanuta OÜ X taotluse ja leidis, et kriminaalasja menetlemisel ei ole rikutud KrMS § 239 lg 2 p 4 nõudeid, kuna OÜ X nõusolek kokkuleppemenetluseks ei olnud vajalik. Kohus leidis, et V. Õunapi vastu tsiviilhagi esitatud ei ole, samuti ei ole arestitud tema vara. Seetõttu kokkuleppe sõlmimisel ei olnud vajadust küsida OÜ X nõusolekut, sest äriühingu õiguste üle otsuste tegemine (tsiviilhagi ja arestitud varade osas) toimub kohtuasjas nr 1-17-9149, kus OÜ X on tunnistatud tsiviilkostjaks ja kolmandaks isikuks. Eriti oluline on rõhutada, et menetluse eraldamine toimus olukorras, kus prokuratuur oli V. Õunapiga kokkuleppe juba sõlminud. Olenemata sellest, kas kokkuleppemenetlust alustati prokuratuuri või süüdistatava taotlusel, pidanuks prokurör juhindudes KrMS §-st 240 teavitama tsiviilkostjat ja küsima tema nõusolekut. Eraldatud asjas jättis kohus kaasamata X OÜ ja asus otsuses seisukohale, et kuivõrd teda ei ole kaasatud, ei kuulu ka tema taotlus läbivaatamisele. OÜ X soovib vaidlustada kohtuotsust tervikuna, kuna kokkuleppe kinnitamisel rikuti KrMS 9. peatüki 2. jao sätteid (KrMS § 239 lg 2 p 4), kohtuotsus on põhjendamatu ning kokkuleppes kirjeldatud tegu on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud Rahapesu süüdistus on eriliselt oluline, kuna ainuüksi selle tõttu on olnud võimalik OÜ X vara arestimine võimaliku konfiskeerimise asendamise nõude tagamiseks.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

1-19-3891

7.Ringkonnakohus leiab, et menetlusvälise isiku OÜ X lepingulise esindaja apellatsioon tuleb jätta läbi vaatamata alljärgneval põhjusel.
8.V. Õunapi kriminaalasi lahendati kokkuleppemenetluses, mis seab piirangud kohtuotsuse vaidlustamisele. KrMS § 318 lg 4 kohaselt võib kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse vaidlustada süüdistatav, kaitsja ja kohtumenetluse pool. Kohtumenetluse pooled määratleb KrMS § 17 lg 1. OÜ X ei ole ühekski eelviidatud õigusnormis nimetatud subjektiks: ta ei ole kohtuasjas 119-3891 süüdistatav, kaitsja, kannatanu, tsiviilkostja ega kolmas isik. Määruskaebuses selgitatakse, et käesolev kriminaalasi eraldati põhiasjast 1-17-9149, kus OÜ X suhtes on menetluses tsiviilhagid ja kus ta on kaasatud ka kolmanda isikuna. Kaebaja leiab, et OÜ X on tulenevalt oma menetluslikust seisundist kohtuasjas 1-17-9149 kohtumenetluse pooleks ka kohtuasjas 1-19-3891. Ringkonnakohus selle seisukohaga ei nõustu.
9.Kohtukolleegium märgib, et kokkuleppemenetluses määratleb menetluslikud piirid, sh selle, kas OÜ-d X on alust käsitleda kohtumenetluse poolena ehk arutataval juhul tsiviilkostjana KrMS § 39 lg 1 või kolmanda isikuna KrMS § 402 lg 1 tähenduses, ära kokkuleppemenetluse ese. Teisisõnu, kui on selge, et kokkuleppemenetluses ei otsustata OÜ X õiguste või kohustuste üle, on tegemist menetlusvälise isikuga. Määruskaebuses toonitatud asjaolu, et kohtuasjas 1-17-9149 on esitatud tsiviilhagi muu hulgas OÜ X suhtes, ei oma kohtuasjas 1-19-3891 tähtsust. KrMS § 245 lg 1 p 11 järgi kuulub kokkuleppe esemesse ainult süüdistatava vastu esitatud tsiviilhagi või avalik-õigusliku nõudeavalduse alus ja ese. Kriminaalasja nr 1-17-9149 materjalidest nähtuvalt ei ole V. Õunapi suhtes esitatud ühtegi tsiviilhagi. Tsiviilhagi ei ole süüdistatava V. Õunapi suhtes esitatud ka eraldatud asjas 1-19-3891. Määruskaebuse väited kinnitavad, et mõlemas kohtuasjas puudub süüdistatava V. Õunapi suhtes tsiviilhagi. Nähtuvalt 15. mail 2019 sõlmitud kokkuleppest, on selleski kinnitatud tsiviilhagi puudumist V. Õunapi suhtes. Lisaks ei lahendanud Harju Maakohus vaidlustatud otsusega tsiviilhagi. Esitatud apellatsiooni pinnalt jääb ringkonnakohtule mulje, et ainus menetluslik huvi, mis OÜ-l X võib esineda seoses V. Õunapiga, on see, et kriminaalmenetlus jätkuks põhiasja raames süüdistatava V. Õunapi suhtes, kus süüdimõistmise korral kohustataks teda solidaarselt teiste süüdistatavate ja tsiviilkostjatega hüvitama kuriteoga tekitatud kahju. Selline õigus OÜ-l X kriminaalmenetluses puudub. Kuriteoga tekitatud kahju eest solidaarselt vastutavad isikud ei saa kriminaalmenetluses nõuda kannatanu kasuks kahju välja isikutelt, keda kannatanu tsiviilhagis ei ole nimetanud (vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 27. juuni 2005 otsus kohtuasjas 3-1-1-34-05, p 35). Seega ei ole kokkuleppemenetluse esemeks ühtegi tsiviilhagi ja käesolev menetlus ei puuduta OÜ X õigusi ja kohustusi tsiviilkostjana. Eelmärgitud järeldus kehtib ka selle kohta, kas OÜ X võiks kokkuleppemenetluses olla käsitletav kolmanda isikuna. Kaebuses selgitatakse sedagi, et põhiasjas 1-17-9419 on arestitud OÜ X vara konfiskeerimise tagamiseks. Ringkonnakohus märgib, et KrMS § 245 lg 1 p 10 järgi kuulub kokkuleppe esemesse ka konfiskeerimisele kuuluv vara. 15. mai 2019 kokkuleppes ei ole kokku lepitud ühegi isiku vara konfiskeerimises ning konfiskeerimisotsustust ei ole teinud vaidlustatud otsuses ka kohus. Seda ei ole väidetud ka apellatsioonis. Kokkuvõttes pole ringkonnakohtul alust väita, et kokkuleppemenetluses otsustataks mõne OÜ X õiguse või kohustuse üle kolmanda isikuna.
10.Kuna kokkuleppemenetluse esemesse ei kuulu ühtegi tsiviilhagi ega konfiskeerimisele kuuluvat vara, ei ole alust käsitleda OÜ-d X kokkuleppemenetluses tsiviilkostjana või kolmanda isikuna. Seetõttu ei olnud kokkuleppe sõlmimiseks vajalik küsida KrMS § 239 lg 2 p 4 alusel nõusolekut OÜ-lt X. Menetlusökonoomiliselt on arusaadav, et 15. mail 2019 sõlmiti kõigepealt poolte vahel kokkulepe, seejärel taotles prokurör asja eraldamist V. Õunapi suhtes ning kohus eraldas nende hulka ka samal päeval V. Õunapiga sõlmitud kokkuleppe. OÜ X kaebeõiguse mõttes selline menetluslik käik tähtsust ei oma.

1-19-3891

11.KrMS § 326 lg 2 p 3 kohaselt kui apellatsiooni on esitanud isik, kellel ei ole KrMS § 318 järgi apellatsiooniõigust, koostab kohtunik apellatsiooni läbi vaatamata jätmise määruse. Kuna OÜ X on KrMS § 318 lg-s 4 sätestatud kaebeõigust omavate subjektide tähenduses menetlusväline isik, siis puudub tal kaebeõigus ja tema apellatsioon jääb läbi vaatamata.
12.Eeltoodust tulenevalt ja juhindudes KrMS § 326 lg 2 p-st 3 ja § 318 lg-st 4 jätab ringkonnakohus esitatud apellatsiooni läbi vaatamata.

(allkirjastatud digitaalselt)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 19.12.20251-25-5248/13Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 10.12.20251-23-2034/269Riigikohtu kriminaalkolleegium