Kriminaalasi nr 1-19-4943
Eesti Vabariigi nimel 17. juuni 2019. a Tartu Maakohus Tartu kohtumaja Kohtunik Anneli Tanum Sekretär Kristi Suvi Prokurör Jüri Vissak Kriminaalasi B.O süüdistuses KarS § 424 lg 1 järgi kiirmenetluses kokkuleppemenetluse sätteid kohaldades Süüdistatav B.O, IK XXX; sünniaeg: 08. aprill 1958. a; kodakondsus: Eesti Vabariigi kodanik; emakeel: XXX; haridus: XXX; perekonnaseis: XXX töökoht: XXX; elukoht: XXX; kontaktandmed: telefon XXX; varasem karistatus: kriminaalkorras karistatud 1 korral, väärteokorras karistatud; tõkend: ei ole kohaldatud
Süüdi tunnistada B.O KarS § 424 lg 1 järgi ja karistuseks mõista neli (4) kuud vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel arvata karistusaja hulka B.O kahtlustatavana kinnipidamise aeg 15.–17. juuni 2019. a, s.o kolm (3) päeva ning lõplikuks karistuseks mõista kolm (3) kuud kakskümmend seitse (27) päeva vangistust. KarS § 74 lg 1, 3 alusel määrata, et mõistetud vangistust ei pöörata täielikult täitmisele, kui B.O ei pane ühe (1) aasta pikkuse katseaja jooksul toime uut kuritegu ning täidab KarS § 75 lg 1 sätestatud kontrollnõudeid ja KarS § 75 lg 2, 4 alusel temale määratud lisakohustusi. KarS § 75 lg 1 alusel on B.O katseajajal kohustatud:
Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale on õigus kohtumenetluse poolel esitada apellatsioonkaebus kokkuleppemenetlust reguleerivate menetlusnormide rikkumise või kriminaalmenetlusõiguse olulise rikkumise peale. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada kohtuotsuse peale apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. Apellatsioon esitatakse Tartu Ringkonnakohtule kirjalikult vormistatuna viieteistkümne (15) päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest. Vahistatud süüdistatav või tema kaitsja võib esitada apellatsiooni viieteistkümne (15) päeva jooksul alates süüdistatavale kohtuotsuse koopia kätteandmisele järgnevast päevast.
Süüdistus B.O süüdistatakse selles, et tema 15. juunil 2019. a kella 17:42 paiku juhtis Tartumaal Elva vallas Puhja alevikus Elva teel mootorsõidukit Audi 100 reg nr XXX, olles alkoholijoobes (alkoholisisaldus tema väljahingatavas õhus oli 1,24 mg/l kohta). Eeltooduga rikkus B.O kuriteo toimepanemise ajal kehtinud Liiklusseaduse § 69 lg 1 nõuet, mille kohaselt ei tohi mootorsõiduki juht olla joobeseisundis. Liiklusseaduse § 69 lg 2 p 1 järgi loetakse mootorsõidukijuht alkoholijoobes olevaks, kui juhi ühes grammis veres on vähemalt 1,50 milligrammi alkoholi või tema väljahingatavas õhus on alkoholi 0,75 milligrammi ühe liitri kohta või rohkem. Sellega pani B.O toime mootorsõiduki juhtimise joobeseisundis, s.o KarS § 424 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Kokkulepe Toimunud kokkuleppemenetluse läbirääkimiste käigus süüdistatav ja tema kaitsja nõustusid kuriteo kvalifikatsiooniga ning jõudsid kokkuleppele prokuröri poolt kohtus nõutava karistuse liigis ja määras. Kokkuleppe kohaselt taotleb prokurör KarS § 424 lg 1 järgi ettenähtud kuriteo toimepanemise eest süüdistatavale B.O-le karistuseks 4 kuud vangistust. KarS § 68 lg 1 järgi arvata karistuse hulka Kaupo Kaasiku eelvangistuses viibitud aeg 15. – 17. juuni 2019. a, s.o 3 päeva ja lõplikuks karistuseks mõista 3 kuud 27 päeva vangistust. KarS § 74 alusel määrata, et tingimisi jäetakse vangistus B.O suhtes kohaldamata ja mõistetud vangistust ei pöörata täielikult täitmisele, kui B.O ei pane 1 aastase katseaja jooksul toime uut kuritegu ja täidab talle katseajaks pandud kontrollnõudeid ning kohustusi vastavalt KarS § 75 sätestatule: elama kohtu määratud alalises elukohas; ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu- töö- või õppimiskoha vahetamiseks; saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. KarS § 75 lg 2 p 2 alusel kohustada B.O käitumiskontrolli ajal mitte tarvitama alkoholi.
KarS § 75 lg 2 p 8 alusel kohustada B.O osalema käitumiskontrolli ajal kriminaalhooldusametniku määratavas sotsiaalprogrammis. KarS § 75 lg 4 alusel kohustada B.O alates kohtulahendi jõustumisest hiljemalt 1 kuu jooksul registreerima ennast riikliku alkoholiravi programmi „Kainem ja tervem Eesti“ raames alkoholi tarvitamise häire diagnoosimiseks „Esmase hindamise“ teenusele ühes järgnevatest raviasutusest: Lõuna-Eesti Haigla, Põhja-Eesti Regionaalhaigla, Pärnu Haigla, Tartu Ülikooli Kliinikum, Viljandi Haigla ja läbima hindamise meditsiiniasutusest saadud ajal. KarS § 50 lg 1 p 1 alusel võtta B.O-lt ära mootorsõiduki juhtimise õigus 3 kuuks. Menetluskuludeks on kokkuleppe kohaselt kohtumenetluses süüdimõistva kohtuotsuse korral KrMS § 179 lg 1 p 2 järgi kohtuotsusega kaasnev sundraha 405 eurot ja kaitsja tasu 60 eurot. Vastavalt kokkuleppele tuleb süüdistataval eelnimetatud kriminaalmenetluse kulu ära tasuda 1 aasta jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. Menetlus kohtus Kohtuistungil tunnistas süüdistatav, et talle on avaldatud kokkulepe arusaadav ja ta jäi kohtus selle juurde. Prokurör jäi sõlmitud kokkuleppe juurde. Kohus on seisukohal, et kokkulepet sõlmides on süüdistatav väljendanud oma tõelist tahet ja kriminaalasja menetlemisel on järgitud kokkuleppemenetluse kohaldamise sätteid. B.O tuleb süüdi tunnistada KarS § 424 lg 1 järgi ja mõista talle karistus vastavalt kokkuleppele. Kriminaalasjas tsiviilhagi ja avalik-õiguslikku nõudeavaldust esitatud ei ole. Konfiskeerimisele ja asitõendid puuduvad. KrMS § 180 lg 1 kohaselt hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdimõistetu. B.O-lt väljamõistetavaks menetluskuluks on süüdimõistava kohtuotsusega kaasnev sundraha, mis kuulub kiirmenetluse korral vastavalt KrMS § 2565 lg 2 vähendamisele ja kohtueelses menetluses osalenud kaitsja tasu. Kohus nõustub kokkuleppes kajastatud menetluskulude suurusega. Arvestades väljamõistetavate menetluskulude suurust ning süüdistatava seisukohta leiab kohus, et on alust arvata, et menetluskulude korraga äratasumine käiks süüdistatavale ilmselt üle jõu. Seega on põhjendatud kohaldada vastavalt kokkuleppele KrMS § 180 lg 3 ning määrata menetluskulude tasumiseks süüdistatavale pikem tähtaeg koos võimalusega tasuda menetluskulud osade kaupa. Otsuse tegemisel juhindus kohus KrMS § 180, § 2565, § 248 ja § 249.
Kohtunik Anneli Tanum /allkirjastatud digitaalselt/
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.