1-19-1953
Kohus
Pärnu Maakohus
Otsuse tegemise aeg ja koht
14. juuni 2019.a, Rapla kohtumaja
Kriminaalasja number
1-19-1953 (17270000435)
Kohtukoosseis
Kohtunik Endla Ülviste
Kohtuistungi sekretär
Aivi Meister
Kriminaalasi
S.J süüdistuses KarS § 423 lg 1 järgi kokkuleppemenetluses
Prokurör
Aarne Pruus
Süüdistatav
S.J , isikukood: XXX; elukoht: xxxxxxxxxx xxx x, xxxxx xxxx, xxxxxx vald, xxxx; EV kodanik; põhiharidus; emakeel: eesti keel; töökoht: xxxxxxx xxxxx OÜ, juhatuse liige; varem kriminaalkorras karistatud 3-l korral.
Kaitsja
vandeadvokaat Silver Reinsaar
Juhindudes KrMS § 248 lg 1 p 5, § 249 kohus otsustas:
Lk 1 / 3
1-19-1953 Rahaline karistus tuleb tasuda 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest Maksu- ja Tolliameti kontole nr E351010052031000004 SEB Pank AS-is, EE502200221014193355 Swedbank AS-is, EE401700017002872300 Luminor Bank AS-is. Tasumisel märkida viitenumber 99919400002878. Selgitusse märkida rahaline karistus, isiku nimi ja kriminaalasja number. Riigi kasuks välja mõistetud menetluskulud tuleb tasuda Maksu- ja Tolliameti a/a nr: EE351010052031000004 SEB Pank AS-is või a/a nr: EE502200221014193355 Swedbank AS-is või a/a nr: EE401700017002872300 Luminor Bank AS-is, kohustuslik on märkida maksekorraldusele viitenumber 99919700029564. Selgituseks märkida: menetluskulud, isiku nimi, kriminaalasja number. Tähtajaks rahalise karistuse ja menetluskulude tasumata jätmise korral pööratakse kohtulahend sundtäitmisele täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.
Kohtuotsuse peale võib kohtumenetluse pool esitada apellatsioonkaebuse ainult kokkuleppemenetlust reguleerivate menetlusnormide rikkumise korral või kui kriminaalasjas on kohtulahendi teinud ebaseaduslik kohtukoosseis. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. Apellatsioon esitatakse kirjalikult vormistatuna Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul, alates otsuse avalikult teatavakstegemisest.
S.J-ile on esitatud süüdistus selles, tema juhtis 19.11.2017 kella 17:32 paiku Rapla maakonnas Vigala vallas Tallinn-Pärnu-Ikla mnt 87. km-l mootorsõidukit Volkswagen Passat registreerimismärgiga xxxxxx suunaga Tallinna poole ning hakates sooritama möödasõitu eesliikuvast mootorsõidukist ei veendunud ta manöövri ohutuses, mille tulemusena põrkas kokku vastassuunas Pärnu poole liikunud OK poolt juhitud mootorsõidukiga Renault Laguna registreerimismärgiga xxxxxx. Kokkupõrke tagajärjel jäi tema poolt juhitav mootorsõiduk Volkswagen Passat registreerimismärgiga xxxxxx teele risti seisma, millele sõitis omakorda otsa Pärnu suunas liikunud HK juhitud mootorsõiduk Ford Transit registreerimismärgiga xxxxxx. Sõiduautode Volkswagen Passat ja Renault Laguna kokkupõrke tagajärjel sai sõiduauto Renault Laguna juht OK tervisekahjustused - marrastused puusade piirkonnas ja kätel, alahuule lõikehaava ning rindkere põrutuse. Kõrvalistmel sõitjana viibinud ele sai eluohtliku tervisekahjustuse peensoole põrutuse, vedeliku paremas külgkanalis ning lülisamba II ja III nimmelüli vasakpoolsete ristijätkete murrud ning nahaalused verevalumid kehatüvel. Sõidukite Volkswagen Passati, Renault Laguna ja Ford Transiti kokkupõrgete tagajärjel sai sõiduautos Volkswagen Passat sõitjana kõrvalistmel viibinud AM eluohtliku tervisekahjustuse Lk 2 / 3
1-19-1953 kõhunäärme pea rebendi koos kõhunäärme-kaksteistsõrmiku arteri vigastusega, kõhunäärme keha põrutuse ja retroperitoneaalse hematoomi, milliste tüsistustena tekkis äge verikõht ja hüpovoleemiline šokk. S.J eiras möödasõidumanöövrit sooritades alljärgnevaid liiklusseaduse (LS) sätteid: - LS § 33 lg 2 p 8, mis sätestab, et juht peab enne paigalt liikuma hakkamist, manöövri või sõiduki seismajäämise alustamist veenduma, et see on ohutu ega takista või ohusta teisi liiklejaid ning teel töötajaid. - LS § 51 lg 2 p 3, mis sätestab, et juht peab enne möödasõidu alustamist veenduma, et möödasõit ei ohustaks ega takistaks teisi liiklejaid. - LS § 51 lg 2 p 4, mis sätestab, et juht peab veenduma, et sõidurada, millele juht suundub on piisavas ulatuses vaba. - LS § 14 lg 2 nõuet, mis sätestab, et iga liikleja peab järgima liiklusalaste õigusaktide nõudeid, olema liikluses hoolikas ja ettevaatlik ja tagama liikluse sujuvuse, et vältida ohtu ja kahju tekitamist. - LS § 16 lg 1 nõuet, mis kohustab liiklejat olema viisakas ja arvestama teiste liiklejatega ning oma käitumises hoiduma kõigest, mis võib takistada liiklust, ohustada või kahjustada inimesi, vara või keskkonda. Seega, rikkudes ettevaatamatusest LS §-de 33 lg 2 p 8, 51 lg 2 p 3, 51 lg 2 p 4, 14 lg 2 ja 16 lg 1 nõudeid ning põhjustades OK tervisekahjustused ning AM ja ELE eluohtlikud tervisekahjustused, s.o raske tervisekahjustuse, pani S.J toime KarS § 423 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Vastavalt S.J-i ja tema kaitsjaga sõlmitud kokkuleppele tegi prokurör ettepaneku S.J süüdi tunnistada ja karistada KarS § 423 lg 1 järgi rahalise karistusega 200 päevamäära, s.o 2000 eurot. Välja mõista kannatanute kasuks tsiviilhagid: ELE kasuks 823.08 eurot ja AM kasuks 1892.98 eurot. Kriminaalmenetluse kulud: Välja mõista KrMS § 175 lg 1 p 3 alusel ekspertiiside maksumus kogusummas 602 eurot, sh kohtuarstlike ekspertiiside maksumus 84 eurot ja 61 eurot, kokku 145 eurot /tl 96, 108/ ning liiklustehnilise ekspertiisi maksumus 457 eurot /tl 137/. Välja mõista KrMS § 179 lg 1 p2 alusel sundraha 810 eurot. Menetluskulud kohtueelsel uurimisel kokku 1412 eurot. Kannatanud OK, ELE ja AM andsid kohtueelses menetluses nõusolekud kokkuleppemenetluseks.
Kohtuistungil kinnitas süüdistatav, et ta on kokkuleppest aru saanud ja nõustub sellega. Süüdistatav selgitas kokkuleppe sõlmimise asjaolusid ning kinnitas, et kokkuleppe sõlmimine oli tema vaba tahe. Prokurör ja kaitsja jäid sõlmitud kokkuleppe juurde. Kriminaaltoimiku materjalide ja kohtuliku arutamise põhjal tegi kohus järelduse, et kokkuleppe sõlmimisel on järgitud kokkuleppemenetlust reguleerivaid menetlusnorme ning kokkuleppe sõlmimine on olnud süüdistatava tõelise tahte avaldus. Kohus teeb otsuse süüdistatava süüdimõistmise ja talle kokkuleppekohase karistuse mõistmise kohta, kohus rahuldab kannatanute tsiviilhagid ning mõistab nende kasuks välja neile kuriteoga tekitatud kahjud. Samuti mõistab kohus riigituludesse menetluskulud vastavalt sõlmitud kokkuleppele.
(allkirjastatud digitaalselt) kohtunik Lk 3 / 3
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.