Harju Maakohus
Otsuse tegemise aeg ja koht
12. juuni 2019.a Tallinna kohtumaja
Kriminaalasja number
1-19-2989 (kohtueelses menetluses 18230200737)
Kohtunik
Violetta Kõvask
Kohtuistungi sekretär
Irene Valge
Abiprokurör
Katrin Tron
Kriminaalasi
B.F süüdistuses KarS § 424 lg 1 järgi kokkuleppemenetluses
Süüdistatav
Tõkend
B.F isikukood: XXX; elukoht: xxx; emakeel: eesti keel; Eesti Vabariigi kodakondsus; keskharidus; töökoht: ei tööta. KrMS § 217 alusel kahtlustatavana kinni peetud 24.10.2018 kuni 25.10.2018, s.o 2 päeva. Kehtivad tõkendid puuduvad.
Karistatus
Kriminaalkorras karistamata. Väärteokorras 2 kehtivat karistust.
Kaitsja
Toomas Pilt (kohtuistungil loobus kaitsjast)
Juhindudes KrMS § 248 lg 1 p 5 kohus otsustas:
pikkuse katseaja vältel toime uut kuritegu ning järgib KarS § 75 lg 1 p 1-6 sätestatud kontrollnõudeid kohustudes: 1) elama aadressil xxx; 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; 6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.
Kohtumenetluse poolel on õigus esitada otsuse peale apellatsioon. Apellatsioon esitatakse ringkonnakohtule kirjalikult 15 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale võib kohtumenetluse pool esitada apellatsiooni juhul, kui tegemist on KrMS 9. peatüki 2. jao sätete või § 339 lõike 1 rikkumisega. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe.
B.F’d süüdistatakse selles, et tema juhtis tahtlikult 24.10.2018 kell 02.34 Tallinnas, xxx maja juures mootorsõidukit xxx registreerimismärgiga xxx olles joobeseisundis (alkoholijoove – alkoholisisaldus veres vähemalt 2,28 mg/g), millega rikkus liiklusseaduse § 69 lg 1 ning lg 2 p 1 ja korrakaitseseaduse § 36 lg 1 nõudeid.
Seega pani B.F toime KarS § 424 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o mootorsõiduki joobeseisundis juhtimise. 11.04.2019.a sõlmisid Põhja Ringkonnaprokuratuuri abiprokurör Katrin Tron, süüdistatav B.F ja tema kaitsja Toomas Pilt käesolevas kriminaalasjas kokkuleppe. KarS § 424 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör kohtus süüdistatavale karistuseks 6 kuud vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel lugeda ärakantuks kahtlustatavana kinnipidamise aeg 24.10.2018 kuni 25.10.2018, s.o 2 päeva, ärakandmata on seega vangistus 5 kuud 28päeva. Kohaldades KarS § 74 lg. 1 ja lg. 3 sätteid, määrata, et vangistust ei pöörata täitmisele, kui B.F ei pane 1 aastase katseaja jooksul toime uut kuritegu ja täidab KarS § 75 lg 1 kontrollnõudeid: 1) elama kohtu määratud alalises elukohas ; 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; 6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks; Katseaja alguseks lugeda kohtuotsuse kuulutamise päev. Kokkuleppe kohaselt kaasnevad süüdimõistva kohtuotsusega menetluskuludena sundraha (810 eurot), joobeseisundi tuvastamise kulu ning kaitsjatasu, mis kuuluvad tasumisele ositi 12 kuu jooksul igakuiste maksetena.
Kohus tutvus kohtusse saadetud kriminaaltoimikuga. Kohtulikul arutamisel kohus veendus, et süüdistatav on kokkuleppest aru saanud ja nõustub sellega. Kohus tegi kindlaks, et kokkulepet sõlmides on süüdistatav väljendanud oma tõelist tahet. Kohtumenetluse pooled 12.06.2019.a toimunud kohtuistungil kinnitasid, et jäävad kokkuleppe juurde. Kohus leiab, et kokkuleppemenetluses ei ole rikutud KrMS 9. peatüki 2. jao sätteid ning kokkulepe on sõlmitud kriminaalmenetluse sätteid järgides. B.F kuulub KarS § 424 lg 1 järgi ettenähtud kuriteo toimepanemises esitatud süüdistuses süüdimõistmisele ja temale tuleb määrata karistus sõlmitud kokkuleppe kohaselt. Taotletud karistus vastab süüdistatava süü suurusele ning karistuse eesmärkidele. Menetluskulud kuuluvad KrMS § 245 lg 1 p 12 kohaselt kokkuleppe esemesse ning seega saab menetluskulusid vaidlustada üksnes KrMS § 318 lg 3 p 4 sätestatud alusel. Violetta Kõvask Kohtunik (
)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.