Avaliku rahu vastased süüteod › Avaliku julgeoleku vastased süüteod

Süüdistatav

Kaitsja Süüdistatav

Kaitsja Süüdistatav

O K, isikukood: xxxx; elukoht: xxxx; kodakondsuseta; haridus: kesk-eriharidus; emakeel: vene keel; töökoht: OÜ Xxxx; varem kriminaalkorras karistamata; 15.03.2012.a 04.04.2012.a kohaldatud tõkendit elukohast lahkumise keeld, 04.04.2012.a -03.07.2012.a kohaldatud tõkendit vahistamine, 03.07.2012.a - 16.04.2013.a kohaldatud tõkendit kautsjon, 16.04.2013.a -16.04.2014.a kohaldatud tõkendit elukohast lahkumise keeld vandeadvokaat Merle Järvala (määratud korras) E S, isikukood: xxxx; elukoht: xxxx; Eesti Vabariigi kodakondsus; haridus: kõrgharidus; emakeel: vene keel; töökoht: OÜ Xxxx; varem kriminaalkorras karistamata; 15.03.2012.a - 15.03.2013.a kohaldatud tõkendit elukohast lahkumise keeld andeadvokaat Merle Järvala (määratud korras) D R, isikukood: xxxx; elukoht: xxxx; kodakondsuseta; haridus: keskharidus; emakeel: vene keel; töökoht: OÜ Xxxx; varem kriminaalkorras karistamata; 16.03.2012.a 16.03.2013.a kohaldatud tõkendit elukohast lahkumise keeld

Kaitsja

vandeadvokaat Vahur Kivistik ja advokaat Rein Laid (kokkuleppel)

Menetlustoiming

Taotluse lahendamine seoses mõistliku möödumisega kirjalikus menetluses

menetlusaja

Juhindudes KrMS § 2742 ja § 2052 kohus määras:

RESOLUTSIOON

filiaal prokuratuuri oma tegevuse lõpetamisest, klientide pangakontode sulgemisest ning seoses sellega vajadusest kanda I Pi kontol nr xxxx paiknev arestitud summa teisele kontole);  Vabastada aresti alt Harju Maakohtu 05.04.2012.a määruse nr 1-12-3232 alusel arestitud L Kle kuuluval ja Xxxx AS arvelduskontol nr xxxx olevad rahalised vahendid summas 47 937,56 eurot;  Vabastada aresti alt Harju Maakohtu 09.04.2012.a määruse nr 1-12-3231 alusel arestitud M T kuuluval ja Xxxx AS arvelduskontol nr xxxx olevad rahalised vahendid summas 13 180,57 USD;  Vabastada aresti alt Harju Maakohtu 21.03.2012.a määruse nr 1-12-2468 alusel arestitud OÜ-le Xxxx kuuluv kinnistu asukohaga xxxx (registriosa nr xxxx ja katastritunnus 78406:611:8870);  Vabastada aresti alt Harju Maakohtu 05.04.2012.a määruse nr 1-12-3229 alusel arestitud Xxxx OÜ-le kuuluval ja Xxxx AS arvelduskontol nr xxxx olevad rahalised vahendid summas 34 769,18 eurot;  Vabastada aresti alt Harju Maakohtu 09.11.2012.a. määruse nr 1-12-10523 alusel arestitud I Pile, kolmandatele isikutele I P ning I P kaasomandina kuuluv kinnistu asukohaga xxxx (xxxx, xxxx) maksumusega 400 000 eurot;  Vabastada aresti alt Harju Maakohtu 09.11.2012.a. määruse nr 1-12-10523 alusel I Pile, kolmandatele isikutele I Pile ning I Ple kaasomandina kuuluv kinnistu asukohaga xxxx (xxxx, xxxx) maksumusega 390 000 eurot.

     

        

D Ri vihik, mis on ära võetud läbiotsimise käigus OÜ Xxxx kontorist aadressil xxxx – KrMS § 126 lg 3 p 2 alusel tagastada D Rile kohtumääruse jõustumisel; Konservide kleebised, mis on ära võetud läbiotsimise käigus OÜ Xxxx kontoris xxxx – KrMS § 126 lg 3 p 2 alusel tagastada OÜ-le Xxxx kohtumääruse jõustumisel; OÜ Xxxx (2tk), OÜ Xxxx, SIA Xxxx, OÜ Xxxx ja OÜ Xxxx allkirja pitsatid, mis on ära võetud läbiotsimise käigus J Mi elukohas aadressil xxxx – KrMS § 126 lg 3 p 4 alusel hävitada kohtumääruse jõustumisel; OÜ Xxxx allkirja pitsat, mis on ära võetud läbiotsimise käigus J Mi elukohas aadressil xxxx – KrMS § 126 lg 3 p 2 alusel tagastada OÜ-le Xxxx kohtumääruse jõustumisel; O Ki allkirja pitsat, mis on ära võetud läbiotsimise käigus J Mi elukohas aadressil xxxx – KrMS § 126 lg 3 p 2 alusel tagastada O Kile kohtumääruse jõustumisel; Xxxx panga Business-kliendi pangakaart nr xxxx J M nimele väljastatud OÜ Xxxx pangakaart; Xxxx panga kuldkliendi pangakaart nr xxxx M nimele väljastatud OÜ Xxxx pangakaart; musta värvi plastikust PIN-kalkulaator „Sampo“ numbriga xxxx“ (OÜ Xxxx konto kasutamiseks), mis on ära võetud läbiotsimise käigus J Mi elukohas aadressil xxxx – KrMS § 126 lg 3 p 4 alusel hävitada kohtumääruse jõustumisel; SIA Xxxx ja SIA Xxxx pitsatid, mis on ära võetud läbiotsimise käigus J Mi elukohas aadressil xxxx – KrMS § 126 lg 3 p 4 alusel hävitada kohtumääruse jõustumisel; Bulgaaria transpordi ettevõtte S I Sie Sd pitsat, mis on ära võetud Läbiotsimise käigus J Mi elukohas aadressil xxxx – KrMS § 126 lg 3 p 4 alusel hävitada kohtumääruse jõustumisel; OÜ Xxxx pitsat, mis ära võetud läbiotsimise käigus OÜ Xxxx kontoris xxxx – KrMS § 126 lg 3 p 2 alusel tagastada OÜ-le Xxxx kohtumääruse jõustumisel; OÜ Xxxx (2 tk), OÜ Xxxx ja SIA Xxxx pitsatid, mis on ära võetud läbiotsimise käigus O Ki xxxx asuva tööruumist (OÜ Xxxx kontor) – KrMS § 126 lg 3 p 4 alusel hävitada kohtumääruse jõustumisel; A G (xxxx) visiitkaart, mis on ära võetud läbiotsimise käigus OÜ Xxxx xxxx kabinetist aadressil xxxx– KrMS § 126 lg 3 p 4 alusel hävitada kohtumääruse jõustumisel; PIN-kalkulaator nr xxxx, mis on ära võetud läbiotsimise käigus OÜ Xxxx xxxx kabinetist aadressil xxxx – KrMS § 126 lg 3 p 2 alusel tagastada I Pile kohtumääruse jõustumisel; OÜ Xxxx pitsat, mis on ära võetud läbiotsimise käigus OÜ Xxxx xxxx kabinetist aadressil xxxx – KrMS § 126 lg 3 p 2 alusel tagastada OÜ-le Xxxx kohtumääruse jõustumisel; OÜ Xxxx raamatupidamisdokumendid, mis on ära võetud läbiotsimise käigus S S töökohas aadressil: xxxx – KrMS § 126 lg 3 p 2 alusel tagastada OÜ-le Xxxx kohtumääruse jõustumisel; Tühjad CMR blanketid SIA Xxxx templite jäljenditega, autonumbritega ja autojuhtide allkirjadega ning OÜ Xxxx raamatupidamisdokumendid tõkendites nr 0057183, 00571782, 0620159 ja 00571784, mis on ära võetud läbiotsimise käigus A Ki elukohas aadressil xxxx – KrMS § 126 lg 3 p 4 alusel hävitada kohtumääruse jõustumisel;



Variettevõtete (SIA Xxxx, SIA Xxxx ja SIA Xxxx) dokumendid nr AB002721, AB002720, AB002722 ja BA-000376, mis on läbiotsimise käigus ära võetud xxxx – KrMS § 126 lg 3 p 4 alusel hävitada kohtumääruse jõustumisel;  Punane ümbrik ning ümbriku külge kinnitatud paber, mis on ära võetud läbiotsimise käigus E Si kontoris aadressil xxxx – KrMS § 126 lg 3 p 2 alusel tagastada E Sile kohtumääruse jõustumisel;  Visiitkaart SIA Xxxx esindaja T P nimele, mis on läbiotsimise käigus ära võetud J Mi elukohas aadressil xxxx – KrMS § 126 lg 3 p 4 alusel hävitada kohtumääruse jõustumisel;  CD-plaadid ja DVD-plaadid, mis asuvad kriminaalasja materjalide juures, KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel jätta kriminaalasja juurde.

tulemusena tekkivalt käibelt käibemaksu arvestamise, tasumisele kuuluva käibemaksusumma arvutamise, käibedeklaratsioonide esitamise ja käibemaksu tasumise eest – esitati valeandmeid käibedeklaratsioonides. Selleks, I P koos J M ́iga leppisid eelnevalt kokku näilike tehingute sõlmimises, mille kohaselt OÜ Xxxx soetab toidukauba - kondenspiima, kala-, lihakonservide ja kalamarja 20%-lise käibemaksu määraga variettevõttelt. Variettevõtted soetavad toidukauba omakorda 0 %-lise maksumääraga Läti, Leedu, Prantsusmaa ja Saksamaa ettevõtetelt. Sellise näiliku tehinguteahela tulemusel, kus OÜ Xxxx soetab kauba 20 %-lise käibemaksumääraga, mitte otse teistes EL riikides asuvatelt ettevõtetelt 0 %-lise käibemaksumääraga tekkis OÜ-l Xxxx variettevõtete fiktiivsete arvete alusel õigus alusetult vähendada tasumisele kuuluvat käibemaksu, suurendada tagastamisele kuuluvat enammakstud käibemaksu ja tekitada alusetu tagastusnõue. Lisaks lepiti kokku, et selleks J M kindlustab variettevõtte, OÜ Xxxx, OÜ Xxxx, OÜ Xxxx ja OÜ Xxxx nimelt fiktiivsete, so tegelikkusele mittevastavate arvete koostamise ja esitamise kondenspiima, kala-, lihakonservide ja kalamarja müügi kohta. Seega kasutati järgnevatel ajavahemikel J Mi poolt organiseeritud variettevõtteid:  ajavahemikul 01.01.2011 kuni 20.01.2011.a OÜ Xxxx (reg.kood xxxx, käibemaksukohustuslaseks registreeritud alates 30.03.2010 registreerimisnumbriga xxxx, xxxx J M alates 29.10.2010, juriidiline aadress xxxx);  ajavahemikul 01.01.2011 kuni 27.04.2011.a OÜ Xxxx (reg.kood xxxx, käibemaksukohustuslaseks registreeritud alates 16.02.2005 registreerimisnumbriga xxxx, xxxx O K alates 26.11.2010, juriidiline aadress xxxx);  ajavahemikul 01.05.2011 kuni 27.10.2011.a OÜ Xxxx (reg.kood xxxx, käibemaksukohustuslaseks registreeritud alates 01.07.1994 registreerimisnumbriga xxxx, xxxx O K alates 28.04.2011, juriidiline aadress xxxx);  ajavahemikul 01.11.2011 kuni 29.02. 2012.a (kaasarvatud) OÜ Xxxx (reg.kood xxxx, käibemaksukohustuslaseks registreeritud alates 18.10.2011 registreerimisnumbriga xxxx, asutaja E S, alates 25.08.2011 kuni 02.04.2012 osanik E S, alates 02.04.2012 kuni käesoleva ajani osanik O K, alates 25.08.2011 kuni 26.03.2012 xxxx E S, alates 26.03.2012 kuni 09.07.2012 xxxx O K ja J M, alates 09.07.2012 kuni käesoleva ajani xxxx A K, juriidiline aadress xxxx, lao asukoht: xxxx, alates 26.03.2012 kuni käesoleva ajani juriidiline aadress xxxx). Rahaülekannete ning raha väljavõtmise jaoks kasutati ka OÜ-d Xxxx (reg.kood xxxx, asutatud 05.01.1998, käibemaksukohustuslaseks registreeritud alates 01.03.2011. kuni 09.05.2011 nr xxxx, alates 12.06.1998 kuni 19.10.2011 osanik E S, alates 19.10.2011 kuni käesoleva ajani osanik O K, alates 27.11.1997 kuni 01.02.2011 xxxx E S, alates 01.02.2011 kuni käesoleva ajani xxxx J M, alates 29.04.1999 kuni käesoleva ajani juriidiline aadress xxxx). Tegelikkuses ei olnud OÜ Xxxx ja OÜ Xxxx xxxx O K iseseisev otsustaja ega tehingute sõlmija OÜ Xxxx ja OÜ Xxxx nimel, selleks isikuks oli ettevõtete tegelik juht J M, kes omas täielikku kontrolli varifirmade tegevuse üle. Samuti omas J M täielikku kontrolli OÜ Xxxx ning OÜ Xxxx üle. Nimelt asutas E S J Mi ja O Ki palvel OÜ Xxxx, mille ta koheselt loovutas nendele kasutamiseks. J. Mi korraldusel O K koostas ja allkirjastas variettevõtete OÜ Xxxx, OÜ Xxxx ja OÜ Xxxx nimel dokumente, samuti andis ta oma allkirjapitsati J Mile kasutamiseks. Peale selle, J M, omades juurdepääsu varifirmade pangakontodele, teostas ise neil ülekandeid, samuti andis ta juhtnööre ja korraldusi O Kile varifirmade pangakontodele laekunud summade liigutamiseks, st laekunud summade edasikandmiseks ning sularahas väljavõtmiseks. E S, omades raamatupidamisfirmasid OÜ Xxxx ja OÜ Xxxx, J Mi juhendamisel otse või läbi O Ki, sõlmis OÜ Xxxx nimelt ettevõtetega OÜ Xxxx ja OÜ Xxxx ning OÜ Xxxx nimelt ettevõttega OÜ Xxxx lepingud raamatupidamisteenuste osutamiseks, misjärel korraldas ta nende ettevõtete raamatupidamist ning esitas maksudeklaratsioone, kasutades selleks OÜ Xxxx ja OÜ Xxxx raamatupidajat O Ft ja OÜ Xxxx raamatupidajat S St. Sealhulgas koostasid raamatupidajad E Si kontrolli all fiktiivsed kauba müügiarved OÜ-le Xxxx OÜ-de Xxxx, OÜ

Xxxx ja OÜ Xxxx nimelt OÜ Xxxx töötaja M K saadetud andmete alusel. Samuti E S, olles ettevõtte OÜ Xxxx xxxx kuni 01.02.2011 ja osanik kuni 19.10.2011, võimaldas J.Mil ja O.Kil kasutada nimetatud firma arveldusarvet andes sellega võimaluse kasutada OÜ Xxxx maksupettuse skeemis. Variettevõtete OÜ Xxxx, OÜ Xxxx, OÜ Xxxx ja OÜ Xxxx poolt OÜ Xxxx pangakontole kantud raha segati ja võeti sularahas välja. Nimelt, OÜ Xxxx poolt varifirmade OÜ Xxxx, OÜ Xxxx, OÜ Xxxx ja OÜ Xxxx pangakontodele arvete alusel ülekantud summad võeti osaliselt sularahana välja läbi ATM-i või läbi AS-i Xxxx või läbi O Ki pangakonto. Samuti kasutati selleks varifirma OÜ Xxxx pangakontot, kus raha peale segunemist läbi AS Xxxx ja/või O Ki pangakonto sularahana välja võeti. Välja võetud sularaha tagastati I Pile. Tegelikkuses aga variettevõtted OÜ Xxxx, OÜ Xxxx, OÜ Xxxx ja OÜ Xxxx ei olnud kauba müüjad. Faktiliselt OÜ Xxxx soetas ajavahemikul jaanuar 2011 kuni veebruar 2012.a kondenspiima otse Leedu ettevõttelt Xxxx, kalakonservid Läti ettevõttelt SIA Xxxx, Leedu ettevõttelt Xxxx ja Poola ettevõttelt Xxxx, lihakonservid Prantsuse ettevõttelt Xxxx ja Läti ettevõttelt SIA Xxxx ning kalamarja Saksamaa ettevõttelt Xxxx. Selleks tellis kauba ja transpordi OÜ Xxxx töötaja D R varifirmade nimelt olles teadlik, et varifirmad ei ole kauba tegelikud ostjad ühendusesiseselt. Seega oli varifirmadest äriühingute OÜ Xxxx, OÜ Xxxx, OÜ Xxxx ja OÜ Xxxx tegevuse eesmärgiks võimaldada OÜ-le Xxxx ebaseaduslikult omandada sisendkäibemaksu (kaupade/teenuste soetamisel tasutud käibemaks) mahaarvamise õigust vastavalt käibemaksuseaduse § 29 lg 3, vähendada osaühingu maksukoormust, suurendada tagastamisele kuuluvaid enammakstud käibemaksusummasid. Selliselt kajastas OÜ Xxxx xxxx I P maksuperioodil jaanuar 2011 kuni veebruar 2012 OÜ Xxxx raamatupidamisarvestuses OÜ Xxxx, OÜ Xxxx, OÜ Xxxx ja OÜ Xxxx fiktiivseid arveid kogusummas 1 762 622,29 eurot. OÜ Xxxx nimelt kajastati käibedeklaratsioonides alusetult KMD 5. real sisendkäibemaksusummasid, KMD 12. real tasumisele kuuluvat käibemaksu ja KMD 13. real enammakstud käibemaksu, rikkudes sellega 01.05.2004 kehtima hakanud KMS § 24 lg 1, § 31 lg 1 ja § 38 lg 1 ettenähtud kohustusi, kuna äriühingu nimelt Maksu-ja Tolliametile emaksuameti kaudu esitatud käibedeklaratsioonides kajastati alusetult soetamist äriühingutelt OÜ Xxxx, OÜ Xxxx, OÜ Xxxx, OÜ Xxxx – kaupade näol, millised tegelikkuses ei pärinenud nimetatud riiulifirmadelt. Kuna OÜ Xxxx soetas kaupu vahetult ühendusesisestelt hankijatelt, siis on temal kui ostjal oli kohustus vastavalt KMS –le rakendada pöörmaksustamist, ehk deklareerida soetuse summa KMD 1. ja 6. real ning arvestada sellelt nii tasumisele kuuluv käibemaks ja deklareerida see KMD 4. real ning ka sisendkäibemaks ja deklareerida see KMD

sisendkäibemaks 18 677,44 EUR ja ühendusesisene soetamine summas 50 EUR. Tasumisele kuuluv käibemaks 12 735,36 EUR. Tegelikkuses oli käive summas 269 432,76 EUR, käibemaks sellest 53 886,55 EUR, 0% määraga maksustatav käive summas 5 229,02 EUR, sisendkäibemaks 23 560,92 EUR ja ühendusesisene soetamine summas 112 418,76 EUR ning tasumisele kuuluv käibemaks 30 325,63 EUR Seega alusetult mahaarvatud käibemaksu summas 17 590,27 EUR; 04.2011 deklaratsioon esitatud 20.05.2011 – käive summas 114 436,98 EUR, käibemaksu summas sellest 22 887,40 EUR, 0% määraga maksustatav käive summas 5 568,58 EUR, sisendkäibemaks 35 383,64 EUR ja ühendusesisene soetamine summas 0 EUR. Enammakstud käibemaks 12 496,24 EUR. Tegelikkuses oli käive summas 236 866,26 EUR, käibemaks sellest 47 373,25 EUR, 0% määraga maksustatav käive summas 5 568,58 EUR, sisendkäibemaks 25 616,29 EUR ja ühendusesisene soetamine summas 122 429,28 EUR ning tasumisele kuuluv käibemaks 21 756,96 EUR Seega alusetult maha arvatud käibemaksu summas 34 253,21 EUR; 05.2011 deklaratsioon esitatud 20.06.2011 – käive summas 112 779,65 EUR, käibemaksu summas sellest 22 555,93 EUR, 0% määraga maksustatav käive summas 11 038,74 EUR, sisendkäibemaks 31 568,85 EUR ja ühendusesisene soetamine summas 36 811,80 EUR. Enammakstud käibemaks 9 012,92 EUR. Tegelikkuses oli käive summas 136 852,95 EUR, käibemaks sellest 27 370,59 EUR, 0% määraga maksustatav käive summas 11 038,74 EUR, sisendkäibemaks 15 756,84 EUR ja ühendusesisene soetamine summas 60 885,10 EUR ning tasumisele kuuluv käibemaks 11 613,75 EUR Seega alusetult mahaarvatud käibemaksu summas 20 626,67 EUR; 06.2011 deklaratsioon esitatud 20.07.2011 (deklaratsioon on tühistatud 19.08.2011) – käive summas 70 790,66 EUR, käibemaksu summas sellest 14 158,13 EUR, 0% määraga maksustatav käive summas 4 391,28 EUR, sisendkäibemaks 7 572,17 EUR ja ühendusesisene soetamine summas 70 EUR. Tasumisele kuuluv käibemaks 6 585,96 EUR. Tegelikkuses oli käive summas 143 386,94 EUR, käibemaks sellest 28 677,39 EUR, 0% määraga maksustatav käive summas 4 391,28 EUR, sisendkäibemaks 14 828,27 EUR ja ühendusesisene soetamine summas 72 666,28 EUR ning tasumisele kuuluv käibemaks 13 849,12 EUR Seega alusetult mahaarvatud käibemaksu summas 7 263,16 EUR; 06.2011 deklaratsioon esitatud 19.08.2011 (parandus) – käive summas 70 790,66 EUR, käibemaksu summas sellest 14 158,13 EUR, 0% määraga maksustatav käive summas 4 391,28 EUR, sisendkäibemaks 8 608,97 EUR ja ühendusesisene soetamine summas 70 EUR. Tasumisele kuuluv käibemaks 5 549,16 EUR. Tegelikkuses oli käive summas 143 386,94 EUR, käibemaks sellest 28 677,39 EUR, 0% määraga maksustatav käive summas 4 391,28 EUR, sisendkäibemaks 14 828,27 EUR ja ühendusesisene soetamine summas 72 666,28 EUR ning tasumisele kuuluv käibemaks 13 849,12 EUR Seega alusetult mahaarvatud käibemaksu summas 8 299,96 EUR; 07.2011 deklaratsioon esitatud 20.08.2011 – käive summas 93 731,55 EUR, käibemaksu summas sellest 18 746,31 EUR, 0% määraga maksustatav käive summas 11 342,65 EUR, sisendkäibemaks 8 462,89 EUR ja ühendusesisene soetamine summas 180 EUR. Tasumisele kuuluv käibemaks 10 283,42 EUR. Tegelikkuses oli käive summas 108 020,09 EUR, käibemaks sellest 21 604, 02 EUR, 0% määraga maksustatav käive summas 11 342,65 EUR, sisendkäibemaks 3 282,47 EUR ja ühendusesisene soetamine summas 14 468,54 EUR ning tasumisele kuuluv käibemaks 18 321,55 EUR Seega alusetult mahaarvatud käibemaksu summas 8 038,13 EUR; 08.2011 deklaratsioon esitatud 20.09.2011 – käive summas 96 360,66 EUR, käibemaksu summas sellest 19 272,13 EUR, 0% määraga maksustatav käive summas 16 189,25 EUR, sisendkäibemaks 31 980,12 EUR ja ühendusesisene soetamine summas 145 EUR. Enammakstud käibemaks 12 707,99 EUR. Tegelikkuses oli käive summas 218 226,83 EUR, käibemaks sellest 43 645,37 EUR, 0% määraga maksustatav käive summas 16 189,25 EUR,

sisendkäibemaks 25 007 EUR ja ühendusesisene soetamine summas 122 011,17 EUR ning tasumisele kuuluv käibemaks 18 638,37 EUR Seega alusetult mahaarvatud käibemaksu summas 31 346,35 EUR; 09.2011 deklaratsioon esitatud 12.10.2011 – käive summas 12 603,96 EUR, käibemaksu summas sellest 2 520,79 EUR, 0% määraga maksustatav käive summas 6 082,29 EUR, sisendkäibemaks 11 294,49 EUR ja ühendusesisene soetamine summas 0 EUR. Enammakstud käibemaks 8 773,70 EUR. Tegelikkuses oli käive summas 43 014,84 EUR, käibemaks sellest 8 602,97 EUR, 0% määraga maksustatav käive summas 6 082,29 EUR, sisendkäibemaks 10 165,44 EUR ja ühendusesisene soetamine summas 30 410,88 EUR ning enammakstud käibemaks 1 562,47 EUR Seega suurendati alusetult enammakstud käibemaksu summas 7

211,23 EUR;

10.2011 deklaratsioon esitatud 20.11.2011 (deklaratsioon on tühistatud 22.11.2011) – käive summas 116 993,10 EUR, käibemaksu summas sellest 23 398,62 EUR, 0% määraga maksustatav käive summas 1315,27 EUR, sisendkäibemaks 32 439,71 EUR ja ühendusesisene soetamine summas 16 152,10 EUR. Enammakstud käibemaks 9 041,09 EUR. Tegelikkuses oli käive summas 174 335,70 EUR, käibemaks sellest 34 867,14 EUR, 0% määraga maksustatav käive summas 1315,27 EUR, sisendkäibemaks 34 003,48 EUR ja ühendusesisene soetamine summas 73 494,70 EUR ning tasumisele kuuluv käibemaks 863,66 EUR Seega alusetult mahaarvatud käibemaksu summas 9 904,75.EUR; 10.2011 deklaratsioon esitatud 22.11.2011 (parandus ning deklaratsioon on tühistatud 28.12.2011) – käive summas 116 993,10 EUR, käibemaksu summas sellest 23 398,62 EUR, 0% määraga maksustatav käive summas 19 462,87 EUR, sisendkäibemaks 32 439, 71 EUR ja ühendusesisene soetamine summas 16 152,10 EUR. Enammakstud käibemaks 9 041,09 EUR. Tegelikkuses oli käive summas 174 335,70 EUR, käibemaks sellest 34 867,14 EUR, 0% määraga maksustatav käive summas 19 462,87 EUR, sisendkäibemaks 34 003,48 EUR ja ühendusesisene soetamine summas 73 494,70 EUR ning tasumisele kuuluv käibemaks 863,66 EUR Seega alusetult mahaarvatud käibemaksu summas 9 904,75 EUR; 10.2011 deklaratsioon esitatud 28.12.2011 (parandus) – käive summas 116 993,10 EUR, käibemaksu summas sellest 23 398,62 EUR, 0% määraga maksustatav käive summas 19 462,87 EUR, sisendkäibemaks 35 759,71 EUR ja ühendusesisene soetamine summas 16 152,10 EUR. Enammakstud käibemaks 12 361,09 EUR. Tegelikkuses oli käive summas 174 335,70 EUR, käibemaks sellest 34 867,14 EUR, 0% määraga maksustatav käive summas 19 462,87 EUR, sisendkäibemaks 34 003,48 EUR ja ühendusesisene soetamine summas 73 494,70 EUR ning tasumisele kuuluv käibemaks 863,66 EUR Seega alusetult mahaarvatud käibemaksu summas

13 224,75 EUR;

11.2011 deklaratsioon esitatud 20.12.2011 – käive summas 110 505 EUR, käibemaksu summas sellest 22 101 EUR, 0% määraga maksustatav käive summas 21 759,64 EUR, sisendkäibemaks 41 179,47 EUR ja ühendusesisene soetamine summas 220 EUR. Enammakstud käibemaks 19 078,47 EUR. Tegelikkuses oli käive summas 222 854,82 EUR, käibemaks sellest 44 570,96 EUR, 0% määraga maksustatav käive summas 21 759,64 EUR, sisendkäibemaks 37 468,86 EUR ja ühendusesisene soetamine summas 112 569,82 EUR ning tasumisele kuuluv käibemaks 7 102,10 EUR Seega alusetult mahaarvatud käibemaksu summas 26 180,57 EUR; 12.2011 deklaratsioon esitatud 20.01.2012 - käive summas 160 396,91 EUR, käibemaksu summas sellest 32 079,38 EUR, 0% määraga maksustatav käive summas 35 162,18 EUR, sisendkäibemaks 33 642,16 EUR ja ühendusesisene soetamine summas 150 EUR. Enammakstud käibemaks 1 562,78 EUR. Tegelikkuses oli käive summas 290 524,07 EUR, käibemaks sellest 58 104,81 EUR, 0% määraga maksustatav käive summas 35 162,18 EUR, sisendkäibemaks 41 604,65 EUR ja ühendusesisene soetamine summas 130 277,16 EUR ning tasumisele kuuluv käibemaks 16 500,16 EUR Seega alusetult mahaarvatud käibemaksu summas 18 062,94 EUR;

01.2012 deklaratsioon esitatud 19.02.2012 – käive summas 106 584,51 EUR, käibemaksu summas sellest 21 316,90 EUR, 0% määraga maksustatav käive summas 36 192,17 EUR, sisendkäibemaks 21 316,90 EUR ja ühendusesisene soetamine summas 694,15 EUR. Enammakstud käibemaks 20 598,28 EUR. Tegelikkuses oli käive summas 233 355,03 EUR, käibemaks sellest 46 671,01 EUR, 0% määraga maksustatav käive summas 36 192,17 EUR, sisendkäibemaks 40 949,77 EUR ja ühendusesisene soetamine summas 127 464,67 EUR ning tasumisele kuuluv käibemaks 5 721,24 EUR Seega alusetult mahaarvatud käibemaksu summas

26 319,51 EUR;

02.2012 deklaratsioon esitatud 19.03.2012 (deklaratsioon on tühistatud 20.06.2012) – käive summas 0 EUR, käibemaksu summas sellest 0 EUR, 0% määraga maksustatav käive summas 0 EUR, sisendkäibemaks 0 EUR ja ühendusesisene soetamine summas 0 EUR. Enammakstud käibemaks 0 EUR ning tasumisele kuuluv käibemaks 0 EUR. Tegelikkuses oli käive summas 103 443,94 EUR, käibemaks sellest 20 688,79 EUR, 0% määraga maksustatav käive summas 0 EUR, sisendkäibemaks 12 772,84 EUR ja ühendusesisene soetamine summas 18 737,36 EUR ning tasumisele kuuluv käibemaks 7 915,95 EUR Seega alusetult mahaarvatud käibemaksu summas 7 915,95 EUR; 02.2012 deklaratsioon esitatud 20.06.2012 (parandus ning deklaratsioon on tühistatud 17.07.2012) - käive summas 84 816,58 EUR, käibemaksu summas sellest 16 963,32 EUR, 0% määraga maksustatav käive summas 0 EUR, sisendkäibemaks 19 809,41 EUR ja ühendusesisene soetamine summas 110 EUR. Enammakstud käibemaks 2 846,09 EUR. Tegelikkuses oli käive summas 103 443,94 EUR, käibemaks sellest 20 688,79 EUR, 0% määraga maksustatav käive summas 0 EUR, sisendkäibemaks 12 772,84 EUR ja ühendusesisene soetamine summas 18 737,36 EUR ning tasumisele kuuluv käibemaks 7 915,95 EUR Seega alusetult mahaarvatud käibemaksu summas 10 762,04 EUR; 02.2012 deklaratsioon esitatud 17.07.2012 (parandus) – käive summas 84 816,58 EUR, käibemaksu summas sellest 16 963,32 EUR, 0% määraga maksustatav käive summas 17 967,29 EUR, sisendkäibemaks 19 809,41 EUR ja ühendusesisene soetamine summas 110 EUR. Enammakstud käibemaks 2 846,09 EUR. Tegelikkuses oli käive summas 103 443,94 EUR, käibemaks sellest 20 688,79 EUR, 0% määraga maksustatav käive summas 17 967,29 EUR, sisendkäibemaks 12 772,84 EUR ja ühendusesisene soetamine summas 18 737,36 EUR ning tasumisele kuuluv käibemaks 7 915,95 EUR Seega alusetult mahaarvatud käibemaksu summas

10 762,04 EUR.

Sel viisil esitati OÜ Xxxx nimelt maksustamisperioodil jaanuar 2011 kuni veebruar 2012 emaksuameti kaudu käibemaksudeklaratsioonides valeandmeid ja nimelt, real 5 deklareeris sisendkäibemaksu 401 532,52 EUR, millest 301 868,20 EUR rohkem, kui on seadusega lubatud maha arvata, ning sellega vähendas tasumisele kuuluvate käibemaksu 153 717,90 EUR ning tekitas (140 939,07 EUR) ja suurendas (7 211,23 EUR) enammakstud käibemaksu summas 148 150,30 EUR, millisest summast 143 008,51 EUR tasaarveldati. Sellest tulenevalt ei arvutatud tasumisele kuuluvat käibemaksu ja sisendkäibemaksusummasid seaduses sätestatud korras, rikkudes sellega alates 01.05.2004.a. kehtiva Käibemaksuseaduse (RT I 2003, 82, 554 koos hilisemate muudatuste ja täiendustega) nõudeid; - § 24 lg 1 kohaselt maksukohustuslasena registreerimise päevast alates peab isik täitma maksukohustuslase kohustusi, sealhulgas lisama võõrandatava kauba või osutatava teenuse maksustatavale väärtusele käibemaksu, arvutama tasumisele kuuluva käibemaksusumma käibemaksuseaduse §-s 29 sätestatud korras, tasuma käibemaksu §-s 38 sätestatud korras, säilitama dokumente ja pidama arvestust §-s 36 sätestatu kohaselt ning esitama § 37 nõuetele vastavaid arveid. - § 27 lg 1 kohaselt on maksustamisperioodiks kalendrikuu; - § 29 lg 1 kohaselt on maksukohustuslase poolt tasumisele kuuluv käibemaksusumma maksustamisperioodil KMS § 3 lõikes 4 nimetatud tehingutelt või toimingutelt arvestatud

käibemaks, millest on maha arvatud maksustatava käibe tarbeks, samuti ettevõtlusega seotud § 4 lõikes 2 nimetatud tehingute või toimingute või välisriigis toimuva ettevõtluse, välja arvatud maksuvaba käibena käsitatavad tehingud (§ 16), tarbeks kasutatava kauba või teenuse sama maksustamisperioodi sisendkäibemaks; - § 29 lg 3 p 1 kohaselt on sisendkäibemaks maksukohustuslase poolt teiselt maksukohustuslaselt soetatud või saadud kauba või teenuse eest tasumisele kuuluv käibemaks; - § 31 lg 1 kohaselt arvatakse sisendkäibemaks maha teiselt maksukohustuslaselt kauba või teenuse saamise korral KMS §-s 37 sätestatud nõuete kohase arve alusel. - § 38 lg 1 kohaselt tasub maksukohustuslane tasumisele kuuluva käibemaksu summa käibedeklaratsiooni esitamise kuupäevaks. Maksukorralduse seaduse § 83 lg 4 sätestab, et näilikku tehingut ei võeta maksustamisel arvesse. Kui näilik tehing tehakse teise tehingu varjamiseks, kohaldatakse maksustamisel varjatud tehingu kohta käivaid sätteid. Samuti I P, olles osaühingu OÜ Xxxx xxxx, esitas ajavahemikul 09.02.2011 kuni 04.05.2011; 04.07.2011 kuni 07.03.2012 ja 04.05.2012 kuni 10.08.2012 e-maksuameti kaudu kasutades selleks vahendina OÜ Xxxx raamatupidamisega tegelevat isikut I A ́t maksuperioodidel jaanuar 2011 kuni aprill 2011, juuni 2011 kuni veebruar 2012, aprill 2012 kuni juuli 2012.a valeandmeid osaühingu tulu- ja sotsiaalmaksu, kohustusliku kogumispensioni makse ja töötuskindlustusmakse deklaratsioonis jättes arvestamata, deklareerimata ja tasumata tulumaksu ettevõtlusega mitteseotud kuludelt. Nimelt OÜ Xxxx arvelduskontolt OÜ Xxxx, AS Xxxx arvelduskontole xxxx ja AS Xxxx arvelduskontole xxxx, OÜ Xxxx AS Xxxx arvelduskontole xxxx ja AS Xxxx arvelduskontole xxxx, OÜ Xxxx AS Xxxx arvelduskontole nr xxxx ja OÜ Xxxx AS Xxxx arvelduskontole xxxx teostatud ülekanded/väljamaksed ei ole täielikult seotud OÜ Xxxx majandustegevusega ja seega ei ole need täielikult käsitletavad ettevõtlusega seotud kuludena, kuna OÜ Xxxx tegelikult ei soetanud kaupu OÜ-delt Xxxx, Xxxxe, Xxxx vaid EL Ühendusse kuuluvates riikides asuvatest ettevõtetest oste. OÜ Xxxx tegi AS Xxxx arvelduskontolt xxxx OÜ-dele Xxxx, Xxxx, Xxxx majandustegevusega mitteseotud väljamakseid. Eelnimetatud väljamaksete ja kauba tegeliku soetushinna vahe kuulub maksustamisele tulumaksuga kui ettevõtlusega mitteseotud kulu tulumaksuseaduse (kehtib alates 01.01.2000.a) § 51 lg 2 p 3 tähenduses ja seega jäeti deklareerimata ja tasumata tulumaksu: 09.02.2011 esitatud 2011.a jaanuarikuu tulu- ja sotsiaalmaksu, kohustusliku kogumispensioni makse ja töötuskindlustusmakse deklaratsioonis 27 051,81 EUR (101 766,35 X 21/79) 07.03.2011 esitatud 2011.a veebruarikuu tulu- ja sotsiaalmaksu, kohustusliku kogumispensioni makse ja töötuskindlustusmakse deklaratsioonis 9 188,11 EUR (34 564,81 X 21/79) 05.04.2011 esitatud 2011.a märtsikuu tulu- ja sotsiaalmaksu, kohustusliku kogumispensioni makse ja töötuskindlustusmakse deklaratsioonis 9 487,95 EUR (35 692,78 X 21/79) 04.05.2011 esitatud 2011.a aprillikuu tulu- ja sotsiaalmaksu, kohustusliku kogumispensioni makse ja töötuskindlustusmakse deklaratsioonis 28 443,35 EUR (107 001,19 X 21/79) 04.07.2011 esitatud 2011.a juunikuu tulu- ja sotsiaalmaksu, kohustusliku kogumispensioni makse ja töötuskindlustusmakse deklaratsioonis 3 194,70 EUR (12 018,15 X 21/79) 05.08.2011 esitatud 2011.a juulikuu tulu- ja sotsiaalmaksu, kohustusliku kogumispensioni makse ja töötuskindlustusmakse deklaratsioonis 10 357,42 EUR ( 38 963,61 X 21/79) 02.09.2011 esitatud 2011.a augustikuu tulu- ja sotsiaalmaksu, kohustusliku kogumispensioni makse ja töötuskindlustusmakse deklaratsioonis 4 461,31 EUR (16 783,04 X 21/79) 02.10.2011 esitatud 2011.a septembrikuu tulu- ja sotsiaalmaksu, kohustusliku kogumispensioni makse ja töötuskindlustusmakse deklaratsioonis 12 774,01 EUR (48 054,60 X 21/79) 10.11.2011 esitatud 2011.a oktoobrikuu tulu- ja sotsiaalmaksu, kohustusliku kogumispensioni makse ja töötuskindlustusmakse deklaratsioonis 10 763,87 EUR (40 492,67 X 21/79)

07.12.2011 esitatud 2011.a novembrikuu tulu- ja sotsiaalmaksu, kohustusliku kogumispensioni makse ja töötuskindlustusmakse deklaratsioonis 1 916,08 EUR (7 208,12 X 21/79) 10.01.2012 esitatud 2011.a detsembrikuu tulu- ja sotsiaalmaksu, kohustusliku kogumispensioni makse ja töötuskindlustusmakse deklaratsioonis 4 348,93 EUR 16 360,28 X 21/79) 07.02.2012 esitatud 2012.a jaanuarikuu tulu- ja sotsiaalmaksu, kohustusliku kogumispensioni makse ja töötuskindlustusmakse deklaratsioonis 7 007,38 EUR (26 361,08 X 21/79) 07.03.2012 esitatud 2012.a veebruarikuu tulu- ja sotsiaalmaksu, kohustusliku kogumispensioni makse ja töötuskindlustusmakse deklaratsioonis 4 387,34 EUR (16 504,74 X 21/79) 04.05.2012 esitatud 2012.a aprillikuu tulu- ja sotsiaalmaksu, kohustusliku kogumispensioni makse ja töötuskindlustusmakse deklaratsioonis 7 435,28 EUR (27 970,81X 21/79) 11.06.2012 esitatud 2012.a maikuu tulu- ja sotsiaalmaksu, kohustusliku kogumispensioni makse ja töötuskindlustusmakse deklaratsioonis 7 317,00 EUR (27 525,84 X 21/79) 10.07.2012 esitatud 2012.a juunikuu tulu- ja sotsiaalmaksu, kohustusliku kogumispensioni makse ja töötuskindlustusmakse deklaratsioonis 1 181,49 EUR (4 444,64 X 21/79) 10.08.2012 esitatud 2012.a juulikuu tulu- ja sotsiaalmaksu, kohustusliku kogumispensioni makse ja töötuskindlustusmakse deklaratsioonis 525,18 EUR (1 975,69 X 21/79) kokku summas 149 841,21 - EUR, kuna TMS § 4 lg 1-1 p 1 kohaselt tulumaksu määr 21%, residendist juriidilise isiku poolt ettevõtlusega mitteseotud kulude puhul jagatakse maksustav summa enne maksumääraga korrutamist 0,79. Samuti TMS § 54 lg 4 kohaselt on maksumaksja kohustatud kandma TMS § 48-53 alusel maksmisele kuuluva tulumaksu Maksu-ja Tolliameti pangakontole hiljemalt maksustamisperioodile järgneva kalendrikuu 10. kuupäevaks. Süüteo toimepanemise ajal oli I Pi tegevus kvalifitseeritav KarS § 3891 lg 1 ja § 3892 lg 1 järgi (RT I 2010, 22, 108). Seega I Pi, vahendliku täideviimise läbi, valitsedes ülekaaluka teadmisega raamatupidajat, esitas maksuhaldurile teadvalt valeandmeid, nimelt OÜ Xxxx käibedeklaratsioonides ning tulu- ja sotsiaalmaksu, kohustusliku kogumispensioni makse ja töötuskindlustusmakse deklaratsioonides maksukohustuse vähendamise ning tagastusnõude tekitamise ja suurendamise eesmärgil, mille tulemusel jäi laekumata käibemaksuna 153 717,90 EUR, tulumaksuna 149 841,21 EUR ning mille tulemusel tekitati (140 939,07 EUR) ja suurendati (7 211,23 EUR) alusetu käibemaksu tagastusnõue summas kokku 148 150,30 EUR, ning pani seega toime KarS § 3891 lg 1 ja § 3892 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Sama kuritegu on alates 01.01.2015 endiselt karistatav KarS § 3891 lg 2 (RT I, 23.12.2014, 16) järgi. KarS § 121 lg 3 kohaselt on eriti suur kahju või süüteo ulatus, mis ületab 400 000 eurot. Seega I P, vahendliku täideviimise läbi, valitsedes ülekaaluka teadmisega raamatupidajat, esitas maksuhaldurile OÜ Xxxx käibedeklaratsioonides ning tulu- ja sotsiaalmaksu, kohustusliku kogumispensioni makse ja töötuskindlustusmakse deklaratsioonides valeandmeid maksukohustuse vähendamise ning tagastusnõude tekitamise ja suurendamise eesmärgil, mille tulemusel jäi laekumata käibemaksuna 153 717,90 EUR, tulumaksuna 149 841,21 EUR ning mille tulemusel tekitati (140 939,07 EUR) ja suurendati (7 211,23 EUR) alusetu käibemaksu tagastusnõue summas kokku 148 150,30 EUR, seega kokku 451 709 EUR, millega pani toime KarS § 3891 lg 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Samuti süüdistatakse I Pit rahapesus, mis seisnes selles, et tema olles OÜ Xxxx xxxx pani ajavahemikul jaanuar 2011 kuni veebruar 2012 kavatsetult toime käibemaksupettuse, so OÜ Xxxx käibedeklaratsioonides valeandmete esitamise maksukohustuste vähendamise ja alusetu tagastusnõude suurendamise eesmärgil. Seega pani ta toime KarS § 3891 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo, mille tulemusena jäi riigile maksudena laekumata 301 868,20 eurot, so enam kui suure kahjule vastav summa. OÜ Xxxx kandis fiktiivsete arvete alusel 1 762

622,29 eurot (sh käibemaks 301 868,19 eurot) varifirmade pangakontodele, kust käibemaksusumma võeti ATM-st või läbi AS Xxxx sularahas välja või kanti see J M kontrolli all oleva varifirma OÜ Xxxx pangakontole, kus see peale raha segunemist läbi AS Xxxx O Ki, J Mi ja E Si poolt sularahas välja võeti ning tagastati OÜ Xxxx xxxx I Pile. Nimetatud käibemaksu summa 301 868,19 eurot on Rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seaduse mõistes kuritegeliku tegevuse tulemusena saadud vara, milline tagastati arvevabriku teenust pakkuvate kuritegeliku ühenduse liikmete J Mi ja O Ki poolt I Pile, kui OÜ Xxxx kriminaaltulu, so maksupettuse tulemusena säästetud vara. Samuti on kriminaalmenetluse käigus tuvastatud, et I P perioodil 2011 jaanuar – 2012 juuli kas ise või tema korraldusel raamatupidaja tegi OÜ Xxxx arvelduskontolt OÜ Xxxx AS Xxxx arvelduskontole xxxx ja AS Xxxx arvelduskontole xxxx, OÜ Xxxx AS Xxxx arvelduskontole xxxx ja AS Xxxx arvelduskontole xxxx, OÜ Xxxx AS Xxxx arvelduskontole nr xxxx ja OÜ Xxxx AS Xxxx arvelduskontole xxxx teostatud ülekanded/väljamaksed, mis ei olnud täielikult seotud OÜ Xxxx majandustegevusega ja seega ei ole need täielikult käsitletavad ettevõtlusega seotud kuludena, kuna OÜ Xxxx tegelikult ei soetanud kaupu OÜ-delt Xxxx, Xxxx, Xxxx vaid EL Ühendusse kuuluvates riikides asuvatest ettevõtetest oste. OÜ Xxxx tegi AS Xxxx arvelduskontolt xxxx OÜ-delt Xxxx, Xxxx, Xxxx majandustegevusega mitteseotud väljamakseid järgnevalt: 2011 jaanuaris summas 101 766, 35 eurot, 2012 veebruaris 34568,81 eurot, 2011 märtsis 35692,78 eurot, 2011 aprillis 107001,19 eurot, 2011 juunis 12018,15 eurot, 2011 juulis 38963,61 eurot, 2011 augustis 1687304 eurot, 2011 septembris 48054,60 eurot, 2011 oktoobris 40492,67 eurot, 2011 novembris 7208,12 eurot, 2011 detsembris 16360,28 eurot, 2012 jaanuaris 26361,08 eurot, 2012 veebruaris 16504,74 eurot, 2012 aprillis 27970,81 eurot, 2012 mais 27525,84 eurot, 2011 juunis 4444,64 eurot, 2012 juulis 1957,69 eurot, kokku summas 563 688,40 eurot. Nimetatud summa, mis OÜ Xxxx kandis varifirmade arvelduskontodele ja mis ei ole ettevõtlusega seotud, võeti ATM-st või läbi AS Xxxx sularahas välja või kanti see J M kontrolli all oleva varifirma OÜ Xxxx pangakontole, kus see peale raha segunemist läbi AS Xxxx O Ki, J Mi ja E Si poolt sularahas välja võeti ning tagastati samal perioodil OÜ Xxxx xxxx I Pile. Nimetatud tegevus on käsitletav kuritegeliku tegevuse mõistes nii maksukuriteo toimepanemisena kui ka varavastase kuriteo tunnusega teo toimepanemisega rahapesu ja terrorismi tõkestamise seaduse mõistes. Seega, kokku tekkis OÜ Xxxx nimel toimepandud maksukuriteo tulemusena perioodil 2011 jaanuar-2012 juuli kuritegelikku vara 865 556,59 eurot (301868,19 + 563688,40). Selleks, et varjata enda valduses oleva kuritegeliku raha päritolu ja tegelikku omanikku muundas I P seda järgnevalt: Nimelt omas I P kahe otsest ja täielikku kontrolli Venemaa kodaniku arveldusarvete üle. Kontrollides oma lähisugulaste L K Xxxx asuvat arveldusarvet nr xxxx ja Xxxx asuvat arveldusarvet nr xxx ning M T Xxxx asuvat arveldusarveid nr xxxx; nr xxxx, nr xxxx, nr xxxx, nr xxxx, nr xxxx ja nr xxxx tegi tema või tema korraldusel teised isikud (L K, M T ja I P) nimetatud kontodele sularaha sissemaksed,

mida kasutati nii I Pi ja tema pereliikmete huvides kui ka muude tehingute tegemiseks. Selliselt pandi tema korraldusel ajavahemikul 2011 jaanuar kuni 2012 jaanuar L K arveldusarvetele nr xxxx ja nr xxxx sularaha 100 000 eurot ning ajavahemikul 2011 jaanuar kuni november 2011 M T arveldusarvetele nr xxxx; nr xxxx, nr xxxx, nr xxxx, nr xxxx, nr xxxx, nr xxxx sularaha 33500 eurot. Selle tegevusega, st kolmandate isikute arvelduskontodele sularaha sissemaksete tegemisega summas 133 500 eurot, varjas I P rahasummade tegelikku omanikku ning raha päritolu, jättes mulje, et raha tegelikeks omanikeks on L K ja M T. 23.09.2011 on I P M T Xxxx arvelduskontolt teinud rahalise ülekande summas 23000 eurot L K Xxxx AS arvelduskontole selgitusega krediit. Osa sisse makstud sularahast on kasutatud kinnistu ostmiseks ja nimelt. 26.09.2011 on I P sõlminud L K nimel väljastatud volikirja alusel asjaõiguslepingu nr 4749 millega ostis OÜ-lt Xxxx L K nimele kinnistu aadressil xxxx (ärimaa). Lepingu kohaselt oli kinnistu ostuhinnaks 100 000 eurot, L K Xxxx arvelduskontolt on 26.09.2011 ja 27.09.2011 tehtud OÜ-le Xxxx ülekanded kokku summas 100 000 eurot. Eeltoodud tegevus on käsitletav rahapesuna alates 28.01.2008 jõustunud Rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seaduse § 4 lg 1 p 1 ja 2 tähenduses: „Rahapesu on kuritegeliku tegevuse tulemusel saadud vara või selle asemel saadud vara: 1) tõelise olemuse, päritolu, asukoha, käsutamisviisi, ümberpaigutamise, omandiõiguse või varaga seotud muude õiguste varjamine või saladuses hoidmine; 2) muundamine, ülekandmine, omandamine, valdamine või kasutamine eesmärgiga varjata või hoida saladuses vara ebaseaduslikku päritolu või abistada kuritegelikus tegevuses osalenud isikut, et ta saaks hoiduda oma tegude õiguslikest tagajärgedest.“ I Pi eesmärk oli varjata raha kuritegelikku päritolu ja selle tegelikku omanikku. Arvestades asjaolu, et kuritegelik raha investeeriti majandustegevusse, jõudis raha legaalsesse majanduskäibesse ja kahjustas Eesti finantssüsteemi.Eelkirjeldatud tegudega varjas I P kuriteo tulemusena saadud vara päritolu ja tegi toiminguid kuriteo tulemusena saadud varaga suures ulatuses, muundas kuriteo tulemusel saadud vara ja sooritas sellega ülekandeid ning tehes tehinguid eesmärgiga varjata vara tegelikku omanikku ja selle ebaseaduslikku päritolu. Seega pani I P toime rahapesu suures ulatuses (vähemalt 133500 eurot), so KarS § 394 lg 2 p 3 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Vastavalt KarS RS §-le 8 punktile 2 oli kuriteo toimepanemise ajal tegemist suure kahjuga siis, kui see ületas kehtivat palga alammäära ühes kuus sajakordselt. 2011 oli kehtiva palga alammäär 278 eurot. Seega 2011 oli tegemist suure kahjuga siis, kui see ületas 27800 eurot. Käesoleval hetkel on suur kahju KarS § 121 järgi siis kui see ületab 40 000 eurot. Samuti on eeluurimise käigus on tuvastatud, et I P, olles OÜ Xxxx xxxx ja pannes ajavahemikul jaanuar 2011 kuni veebruar 2012 kavatsetult toime maksupettuse ning teenides seeläbi kuritegelikku tulu, on samuti kuritegeliku tegevuse tulemusena saadud vara vähemalt summas 250 000 eurot muundanud järgmiselt. Nimelt on I P 26.09.2011 vormistanud OÜ Xxxx kassasse O Lga sõlmitud võltsitud laenulepingu nr 01/09 alusel sularaha sissemakse summas 250 000 eurot, ning seejärel teinud OÜ Xxxx AS Xxxx pangakontole nr xxxx ja AS Xxxx pangakontole nr xxxx sularaha sissemaksed järgnevalt: 26.09.2011 I P tegi sissemakse summas 125 000 € OÜ Xxxx Xxxx oleva pangakontole nr xxxx selgitusega „SS< KASSA“ 27.09.2011 I P tegi sissemakse summas 125 000 € OÜ Xxxx Xxxx oleva pangakontole nr xxxx selgitusega „Sularaha sissemakse kassast“ Seejärel finantseeriti OÜ Xxxx pangakontole sisse makstud summade kaudu kinnistu (katastritunnus 78406:611:8870) soetust aadressil xxxx järgmiselt: 26.09.2011 OÜ Xxxx Xxxx olevalt pangakontolt nr xxxx kanti raha summas 130 000 eurot notar T T kontole xxxx selgitusega: „Ostetava objekti aadress xxxx osamaks“ 27.09.2011 OÜ Xxxx Xxxx olevalt pangakontolt nr xxxx kanti raha summas 127 000 eurot notar T T kontole xxxx selgitusega: „xxxx lõppmaks“.

OÜ Xxxx on kinnistu omanikuna kinnistusregistrisse sisse kantud 27.09.2011 asjaõiguslepingu nr 1915 alusel. Lepingu kohaselt soetas OÜ Xxxx nimetatud kinnistu 27.09.2011 S S ́lt hinnaga 257 000 eurot, millise rahasumma on OÜ Xxxx tulenevalt lepingust kandnud Tallinna notar T T notarikontole. Seega on kinnistut finantseeritud vähemalt 250000 euro ulatuses kuritegelikul teel saadud rahalistest vahenditest. Eeltoodud tegevus on käsitletav rahapesuna alates 28.01.2008 jõustunud Rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seaduse § 4 lg 1 p 1 ja 2 tähenduses: „Rahapesu on kuritegeliku tegevuse tulemusel saadud vara või selle asemel saadud vara: 1) tõelise olemuse, päritolu, asukoha, käsutamisviisi, ümberpaigutamise, omandiõiguse või varaga seotud muude õiguste varjamine või saladuses hoidmine; 2) muundamine, ülekandmine, omandamine, valdamine või kasutamine eesmärgiga varjata või hoida saladuses vara ebaseaduslikku päritolu või abistada kuritegelikus tegevuses osalenud isikut, et ta saaks hoiduda oma tegude õiguslikest tagajärgedest.“ Nende toimingute eesmärk oli varjata raha kuritegelikku päritolu ja tegelikku omanikku. Arvestades asjaolu, et kuritegelik raha investeeriti majandustegevusse, jõudis raha legaalsesse majanduskäibesse ja kahjustas Eesti finantssüsteemi. Eelkirjeldatud tegudega varjas I P kuriteo tulemusena saadud vara päritolu ja tegi toiminguid kuriteo tulemusena saadud varaga suures ulatuses, et varjata vara tegelikku omanikku ja selle ebaseaduslikku päritolu, muundas kuriteo tulemusel saadud vara ja sooritas sellega ülekandeid ning tehes tehinguid ning tegi seda vähemalt teist korda. Seega pani I P toime rahapesu suures ulatuses (250 000 eurot) ja vähemalt teist korda, so KarS § 394 lg 2 p 2, 3 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Vastavalt KarS RS §-le 8 punktile 2 oli kuriteo toimepanemise ajal tegemist suure kahjuga siis, kui see ületas kehtivat palga alammäära ühes kuus sajakordselt. 2011 oli kehtiva palga alammäär 278 eurot. Seega 2011 oli tegemist suure kahjuga siis, kui see ületas 27800 eurot. Käesoleval hetkel on suur kahju KarS § 121 järgi siis kui see ületab 40 000 eurot. Samuti süüdistatakse I Pit selles, et tema eelneval kokkuleppel J Miga varjas viimase poolt Lätis toimepandud kuritegelikust tegevusest saadud vara ebaseaduslikku päritolu ja tegelikku omanikku. Nimelt, J M olles Lätis registreeritud äriühingu SIA Xxxx tegelik juht pani alates 2011 aasta jaanuarist kuni novembrini kuritegeliku ühenduse liikmena toime maksukuritegusid Läti vabariigi territooriumil ja teenis seeläbi kuritegelikku tulu. Selline J Mi poolne tegevus on käsitletav kuritegeliku tegevusena Rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seaduse mõistes ja selle tulemusena saadud vara- raha vähemalt 510 500 eurot kuritegeliku tegevuse tulemusena saadud vara. Selleks, et varjata J Mi kuritegeliku tegevuse teel saadud vara päritolu ja tegelikku omanikku ning selleks, et raha legaalselt käibesse tuua, muundasid J M ja I P seda ja tegid mitmekordseid ülekandeid järgnevalt: Raha, mis on eelnevalt kantud SIA Xxxx kontodelt nr xxxx ja nr xxxx J Mi kontroll all oleva Läti varifirma SIA Xxxx kontodele xxxx ja nr xxxx, kandis J M oma endise abikaasa J S I M AS Xxxx pangakontole nr xxxx. Nimetatud arvelduskonto avas J S I M 17.10.2011 AS Xxxx J Mi palvel ning sõlmis pangakontol ülekannete tegemiseks internetipanga lepingu, misjärel loovutas ta pangakonto kasutamisõiguse koos PIN kalkulaatoriga J Mile. Edasi, I P võimaldas J Mile kanda oma poja I Pi nimele xxxx pangas (endine xxxx, xxxx) olevale arvelduskontole nr xxxx (mis vastab endise xxxx, xxxx panga kontole numbriga xxxx ning kuulub I Pile, I Ple ja I P) kokku 500 000 eurot. 20.10.2011 xxxx Xxxx pangas olevalt kontolt nr xxxx kanti 30 002,50 eurot tagatisraha J A G G –le kinnisvara tehingu tagamiseks. 21.11.2011 võeti kontolt nr xxxx 423 345 eurot välja tšekkide ja talongide alusel ning 40 000 eurot kanti I Pile. Samal päeval so 21.11.2011 soetasid I P, I P ja I P kaasomanikena kinnistu xxxx asukohaga aadressil xxxx (xxxx), mille tegelikuks omanikuks sai eelneval kokkuleppel I Piga tegelikult J M. Selliselt I P koos J Miga varjasid raha kuritegelikku päritolu ja tegelikku omanikku ning panid toime rahapesu suures

ulatuses ja grupis. Eeltoodud tegevus on käsitletav rahapesuna alates 28.01.2008 jõustunud Rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seaduse § 4 lg 1 p 1 ja 2 tähenduses: „Rahapesu on kuritegeliku tegevuse tulemusel saadud vara või selle asemel saadud vara: 1) tõelise olemuse, päritolu, asukoha, käsutamisviisi, ümberpaigutamise, omandiõiguse või varaga seotud muude õiguste varjamine või saladuses hoidmine; 2) muundamine, ülekandmine, omandamine, valdamine või kasutamine eesmärgiga varjata või hoida saladuses vara ebaseaduslikku päritolu või abistada kuritegelikus tegevuses osalenud isikut, et ta saaks hoiduda oma tegude õiguslikest tagajärgedest.“ J Mi ja I Pi eesmärk oli varjata raha kuritegelikku päritolu ja selle tegelikku omanikku. Eelkirjeldatud tegudega varjasid J M ja I P kuriteo tulemusena saadud vara päritolu ja tegi toiminguid kuriteo tulemusena saadud varaga suures ulatuses, muundas kuriteo tulemusel saadud vara ja sooritas sellega ülekandeid ning tehes tehinguid eesmärgiga varjata vara tegelikku omanikku ja selle ebaseaduslikku päritolu. Seega pani I P koos J Miga toime rahapesu suures ulatuses (500 000 eurot) ja grupi poolt, so KarS § 394 lg 2 p 1, 3 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Vastavalt KarS RS §-le 8 punktile 2 oli kuriteo toimepanemise ajal tegemist suure kahjuga siis, kui see ületas kehtivat palga alammäära ühes kuus sajakordselt. 2011 oli kehtiva palga alammäär 278 eurot. Seega 2011 oli tegemist suure kahjuga siis, kui see ületas 27800 eurot. Käesoleval hetkel on suur kahju KarS § 121 järgi siis kui see ületab 40 000 eurot.

selleks J M kindlustab variettevõtte, OÜ Xxxx, OÜ Xxxx, OÜ Xxxx ja OÜ Xxxx nimelt fiktiivsete, so tegelikkusele mittevastavate arvete koostamise ja esitamise kondenspiima, kala, lihakonservide ja kalamarja müügi kohta. Selliselt kasutati järgnevatel ajavahemikel J Mi poolt organiseeritud variettevõtteid:  ajavahemikul 01.01.2011 kuni 20.01.2011.a OÜ Xxxx (reg.kood xxxx, käibemaksukohustuslaseks registreeritud alates 30.03.2010 registreerimisnumbriga xxxx, xxxx J M alates 29.10.2010, juriidiline aadress Xxxx)  ajavahemikul 01.01.2011 kuni 27.04.2011.a OÜ Xxxx (reg.kood xxxx, käibemaksukohustuslaseks registreeritud alates 16.02.2005 registreerimisnumbriga xxxx, xxxx O K alates 26.11.2010, juriidiline aadress Xxxx)  ajavahemikul 01.05.2011 kuni 27.10.2011.a OÜ Xxxx (reg.kood xxxx, käibemaksukohustuslaseks registreeritud alates 01.07.1994 registreerimisnumbriga xxxx, xxxx O K alates 28.04.2011, juriidiline aadress Xxxx)  ajavahemikul 01.11.2011 kuni 29.02. 2012.a (kaasarvestatud) OÜ Xxxx (reg.kood xxxx, käibemaksukohustuslaseks registreeritud alates 18.10.2011 registreerimisnumbriga xxxx, asutaja E S, alates 25.08.2011 kuni 02.04.2012 osanik E S, alates 02.04.2012 kuni käesoleva ajani osanik O K, alates 25.08.2011 kuni 26.03.2012 xxxx E S, alates 26.03.2012 kuni 09.07.2012 xxxx O K ja J M, alates 09.07.2012 kuni käesoleva ajani xxxx A K,juriidiline aadress xxxx, lao asukoht: Xxxx, alates 26.03.2012 kuni käesoleva ajani juriidiline aadress Xxxx) Rahaülekannete ning raha väljavõtmise jaoks kasutati ka OÜ-d Xxxx (reg.kood xxxx, asutatud 05.01.1998, käibemaksukohustuslaseks registreeritud alates 01.03.2011. kuni 09.05.2011 nr xxxx, alates 12.06.1998 kuni 19.10.2011 osanik E S, alates 19.10.2011 kuni käesoleva ajani osanik O K, alates 27.11.1997 kuni 01.02.2011 xxxx E S, alates 01.02.2011 kuni käesoleva ajani xxxx J M, alates 29.04.1999 kuni käesoleva ajani juriidiline aadress Xxxx). Tegelikkuses ei olnud OÜ Xxxx ja OÜ Xxxx xxxx O K iseseisev otsustaja ega tehingute sõlmija OÜ Xxxx ja OÜ Xxxx nimel, selleks isikuks oli ettevõtete tegelik juht J M, kes omas täielikku kontrolli varifirmade tegevuse üle. Samuti omas J M täielikku kontrolli OÜ Xxxx ning OÜ Xxxx üle. Nimelt asutas E S J Mi ja O Ki palvel OÜ Xxxx, mille ta koheselt loovutas nendele kasutamiseks. J.Mi korraldusel O K koostas ja allkirjastas variettevõtete OÜ Xxxx, OÜ Xxxx ja OÜ Xxxx nimel dokumente, samuti andis ta oma allkirjapitsati J Mile kasutamiseks. Peale selle, J M, omades juurdepääsu varifirmade pangakontodele, teostas ise neil ülekandeid, samuti andis ta juhtnööre ja korraldusi O Kile varifirmade pangakontodele laekunud summade liigutamiseks, st laekunud summade edasikandmiseks ning sularahas väljavõtmiseks. E S, omades raamatupidamisfirmasid OÜ Xxxx ja OÜ Xxxx, J Mi juhendamisel otse või läbi O Ki, sõlmis OÜ Xxxx nimelt ettevõtetega OÜ Xxxx ja OÜ Xxxx ning OÜ Xxxx nimelt ettevõttega OÜ Xxxx lepingud raamatupidamisteenuste osutamiseks, misjärel korraldas ta nende ettevõtete raamatupidamist ning esitas maksudeklaratsioone, kasutades selleks OÜ Xxxx ja OÜ Xxxx raamatupidajat O Ft ja OÜ Xxxx raamatupidajat S St. Sealhulgas koostasid raamatupidajad E Si kontrolli all fiktiivsed kauba müügiarved OÜ-le Xxxx OÜ-de Xxxx, OÜ Xxxx ja OÜ Xxxx nimelt OÜ Xxxx töötaja M K saadetud andmete alusel. Samuti E S, olles ettevõtte OÜ Xxxx xxxx kuni 01.02.2011 ja osanik kuni 19.10.2011, võimaldas J.Mil ja O.Kil kasutada nimetatud firma arveldusarvet andes sellega võimaluse kasutada OÜ Xxxx maksupettuse skeemis. Variettevõtete OÜ Xxxx, OÜ Xxxx, OÜ Xxxx ja OÜ Xxxx poolt OÜ Xxxx pangakontole kantud raha segati ja võeti sularahas välja. Nimelt, OÜ Xxxx poolt varifirmade OÜ Xxxx, OÜ Xxxx, OÜ Xxxx ja OÜ Xxxx pangakontodele arvete alusel ülekantud summad võeti osaliselt sularahana välja läbi ATM-i või läbi AS-i Xxxxi või läbi O Ki pangakonto. Samuti kasutati selleks varifirma OÜ Xxxx pangakontot, kus raha peale segunemist läbi AS Xxxx ja/või O Ki pangakonto sularahana välja võeti. Välja võetud sularaha tagastati I Pile. Tegelikkuses aga variettevõtted OÜ Xxxx, OÜ Xxxx, OÜ Xxxx ja OÜ Xxxx ei

olnud kauba müüjad. Faktiliselt OÜ Xxxx soetas ajavahemikul jaanuar 2011 kuni veebruar 2012.a kondenspiima otse Leedu ettevõttelt Xxxx, kalakonservid Läti ettevõttelt SIA Xxxx, Leedu ettevõttelt Xxxx ja Poola ettevõttelt Xxxx, lihakonservid Prantsuse ettevõttelt Xxxx ja Läti ettevõttelt SIA Xxxx ning kalamarja Saksamaa ettevõttelt Xxxx. Selleks tellis kauba ja transpordi OÜ Xxxx töötaja D R varifirmade nimelt olles teadlik, et varifirmad ei ole kauba tegelikud ostjad ühendusesiseselt. Seega oli varifirmadest äriühingute OÜ Xxxx, OÜ Xxxx, OÜ Xxxx ja OÜ Xxxx tegevuse eesmärgiks võimaldada OÜ-le Xxxx ebaseaduslikult omandada sisendkäibemaksu (kaupade/teenuste soetamisel tasutud käibemaks) mahaarvamise õigust vastavalt käibemaksuseaduse § 29 lg 3, vähendada osaühingu maksukoormust, suurendada tagastamisele kuuluvaid enammakstud käibemaksusummasid. Selliselt kajastas OÜ Xxxx xxxx I P maksuperioodil jaanuar 2011 kuni veebruar 2012 OÜ Xxxx raamatupidamisarvestuses OÜ Xxxx, OÜ Xxxx, OÜ Xxxx ja OÜ Xxxx fiktiivseid arveid kogusummas 1 762 622,29 eurot. OÜ Xxxx nimelt kajastati käibedeklaratsioonides alusetult KMD 5. real sisendkäibemaksusummasid, KMD 12. real tasumisele kuuluvat käibemaksu ja KMD 13. real enammakstud käibemaksu, rikkudes sellega 01.05.2004 kehtima hakanud KMS § 24 lg 1, § 31 lg 1 ja § 38 lg 1 ettenähtud kohustusi, kuna äriühingu nimelt Maksu-ja Tolliametile emaksuameti kaudu esitatud käibedeklaratsioonides kajastati alusetult soetamist äriühingutelt OÜ Xxxx, OÜ Xxxx, OÜ Xxxx, OÜ Xxxx – kaupade näol, millised tegelikkuses ei pärinenud nimetatud riiulifirmadelt. Kuna OÜ Xxxx soetas kaupu vahetult ühendusesisestelt hankijatelt, siis on temal kui ostjal oli kohustus vastavalt KMS –le rakendada pöörmaksustamist, ehk deklareerida soetuse summa KMD 1. ja 6. real ning arvestada sellelt nii tasumisele kuuluv käibemaks ja deklareerida see KMD 4. real ning ka sisendkäibemaks ja deklareerida see KMD

47 373,25 EUR, 0% määraga maksustatav käive summas 5 568,58 EUR, sisendkäibemaks 25 616,29 EUR ja ühendusesisene soetamine summas 122 429,28 EUR ning tasumisele kuuluv käibemaks 21 756,96 EUR Seega alusetult mahaarvatud käibemaksu summas 34 253,21 EUR; 05.2011 deklaratsioon esitatud 20.06.2011 – käive summas 112 779,65 EUR, käibemaksu summas sellest 22 555,93 EUR, 0% määraga maksustatav käive summas 11 038,74 EUR, sisendkäibemaks 31 568,85 EUR ja ühendusesisene soetamine summas 36 811,80 EUR. Enammakstud käibemaks 9 012,92 EUR. Tegelikkuses oli käive summas 136 852,95 EUR, käibemaks sellest 27 370,59 EUR, 0% määraga maksustatav käive summas 11 038,74 EUR, sisendkäibemaks 15 756,84 EUR ja ühendusesisene soetamine summas 60 885,10 EUR ning tasumisele kuuluv käibemaks 11 613,75 EUR Seega alusetult mahaarvatud käibemaksu summas 20 626,67 EUR; 06.2011 deklaratsioon esitatud 20.07.2011 (deklaratsioon on tühistatud 19.08.2011) – käive summas 70 790,66 EUR, käibemaksu summas sellest 14 158,13 EUR, 0% määraga maksustatav käive summas 4 391,28 EUR, sisendkäibemaks 7 572,17 EUR ja ühendusesisene soetamine summas 70 EUR. Tasumisele kuuluv käibemaks 6 585,96 EUR. Tegelikkuses oli käive summas 143 386,94 EUR, käibemaks sellest 28 677,39 EUR, 0% määraga maksustatav käive summas 4 391,28 EUR, sisendkäibemaks 14 828,27 EUR ja ühendusesisene soetamine summas 72 666,28 EUR ning tasumisele kuuluv käibemaks 13 849,12 EUR Seega alusetult mahaarvatud käibemaksu summas 7 263,16 EUR; 06.2011 deklaratsioon esitatud 19.08.2011 (parandus) – käive summas 70 790,66 EUR, käibemaksu summas sellest 14 158,13 EUR, 0% määraga maksustatav käive summas 4 391,28 EUR, sisendkäibemaks 8 608,97 EUR ja ühendusesisene soetamine summas 70 EUR. Tasumisele kuuluv käibemaks 5 549,16 EUR. Tegelikkuses oli käive summas 143 386,94 EUR, käibemaks sellest 28 677,39 EUR, 0% määraga maksustatav käive summas 4 391,28 EUR, sisendkäibemaks 14 828,27 EUR ja ühendusesisene soetamine summas 72 666,28 EUR ning tasumisele kuuluv käibemaks 13 849,12 EUR Seega alusetult mahaarvatud käibemaksu summas 8 299,96 EUR; 07.2011 deklaratsioon esitatud 20.08.2011 – käive summas 93 731,55 EUR, käibemaksu summas sellest 18 746,31 EUR, 0% määraga maksustatav käive summas 11 342,65 EUR, sisendkäibemaks 8 462,89 EUR ja ühendusesisene soetamine summas 180 EUR. Tasumisele kuuluv käibemaks 10 283,42 EUR. Tegelikkuses oli käive summas 108 020,09 EUR, käibemaks sellest 21 604, 02 EUR, 0% määraga maksustatav käive summas 11 342,65 EUR, sisendkäibemaks 3 282,47 EUR ja ühendusesisene soetamine summas 14 468,54 EUR ning tasumisele kuuluv käibemaks 18 321,55 EUR Seega alusetult mahaarvatud käibemaksu summas 8 038,13 EUR; 08.2011 deklaratsioon esitatud 20.09.2011 – käive summas 96 360,66 EUR, käibemaksu summas sellest 19 272,13 EUR, 0% määraga maksustatav käive summas 16 189,25 EUR, sisendkäibemaks 31 980,12 EUR ja ühendusesisene soetamine summas 145 EUR. Enammakstud käibemaks 12 707,99 EUR. Tegelikkuses oli käive summas 218 226,83 EUR, käibemaks sellest 43 645,37 EUR, 0% määraga maksustatav käive summas 16 189,25 EUR, sisendkäibemaks 25 007 EUR ja ühendusesisene soetamine summas 122 011,17 EUR ning tasumisele kuuluv käibemaks 18 638,37 EUR Seega alusetult mahaarvatud käibemaksu summas 31 346,35 EUR; 09.2011 deklaratsioon esitatud 12.10.2011 – käive summas 12 603,96 EUR, käibemaksu summas sellest 2 520,79 EUR, 0% määraga maksustatav käive summas 6 082,29 EUR, sisendkäibemaks 11 294,49 EUR ja ühendusesisene soetamine summas 0 EUR. Enammakstud käibemaks 8 773,70 EUR. Tegelikkuses oli käive summas 43 014,84 EUR, käibemaks sellest 8 602,97 EUR, 0% määraga maksustatav käive summas 6 082,29 EUR, sisendkäibemaks 10 165,44 EUR ja ühendusesisene soetamine summas 30 410,88 EUR ning enammakstud

käibemaks 1 562,47 EUR Seega suurendati alusetult enammakstud käibemaksu summas 7

211,23 EUR;

10.2011 deklaratsioon esitatud 20.11.2011 (deklaratsioon on tühistatud 22.11.2011) – käive summas 116 993,10 EUR, käibemaksu summas sellest 23 398,62 EUR, 0% määraga maksustatav käive summas 1315,27 EUR, sisendkäibemaks 32 439,71 EUR ja ühendusesisene soetamine summas 16 152,10 EUR. Enammakstud käibemaks 9 041,09 EUR. Tegelikkuses oli käive summas 174 335,70 EUR, käibemaks sellest 34 867,14 EUR, 0% määraga maksustatav käive summas 1315,27 EUR, sisendkäibemaks 34 003,48 EUR ja ühendusesisene soetamine summas 73 494,70 EUR ning tasumisele kuuluv käibemaks 863,66 EUR Seega alusetult mahaarvatud käibemaksu summas 9 904,75.EUR; 10.2011 deklaratsioon esitatud 22.11.2011 (parandus ning deklaratsioon on tühistatud 28.12.2011) – käive summas 116 993,10 EUR, käibemaksu summas sellest 23 398,62 EUR, 0% määraga maksustatav käive summas 19 462,87 EUR, sisendkäibemaks 32 439, 71 EUR ja ühendusesisene soetamine summas 16 152,10 EUR. Enammakstud käibemaks 9 041,09 EUR. Tegelikkuses oli käive summas 174 335,70 EUR, käibemaks sellest 34 867,14 EUR, 0% määraga maksustatav käive summas 19 462,87 EUR, sisendkäibemaks 34 003,48 EUR ja ühendusesisene soetamine summas 73 494,70 EUR ning tasumisele kuuluv käibemaks 863,66 EUR Seega alusetult mahaarvatud käibemaksu summas 9 904,75 EUR; 10.2011 deklaratsioon esitatud 28.12.2011 (parandus) – käive summas 116 993,10 EUR, käibemaksu summas sellest 23 398,62 EUR, 0% määraga maksustatav käive summas 19 462,87 EUR, sisendkäibemaks 35 759,71 EUR ja ühendusesisene soetamine summas 16 152,10 EUR. Enammakstud käibemaks 12 361,09 EUR. Tegelikkuses oli käive summas 174 335,70 EUR, käibemaks sellest 34 867,14 EUR, 0% määraga maksustatav käive summas 19 462,87 EUR, sisendkäibemaks 34 003,48 EUR ja ühendusesisene soetamine summas 73 494,70 EUR ning tasumisele kuuluv käibemaks 863,66 EUR Seega alusetult mahaarvatud käibemaksu summas

13 224,75 EUR;

11.2011 deklaratsioon esitatud 20.12.2011 – käive summas 110 505 EUR, käibemaksu summas sellest 22 101 EUR, 0% määraga maksustatav käive summas 21 759,64 EUR, sisendkäibemaks 41 179,47 EUR ja ühendusesisene soetamine summas 220 EUR. Enammakstud käibemaks 19 078,47 EUR. Tegelikkuses oli käive summas 222 854,82 EUR, käibemaks sellest 44 570,96 EUR, 0% määraga maksustatav käive summas 21 759,64 EUR, sisendkäibemaks 37 468,86 EUR ja ühendusesisene soetamine summas 112 569,82 EUR ning tasumisele kuuluv käibemaks 7 102,10 EUR Seega alusetult mahaarvatud käibemaksu summas 26 180,57 EUR; 12.2011 deklaratsioon esitatud 20.01.2012 - käive summas 160 396,91 EUR, käibemaksu summas sellest 32 079,38 EUR, 0% määraga maksustatav käive summas 35 162,18 EUR, sisendkäibemaks 33 642,16 EUR ja ühendusesisene soetamine summas 150 EUR. Enammakstud käibemaks 1 562,78 EUR. Tegelikkuses oli käive summas 290 524,07 EUR, käibemaks sellest 58 104,81 EUR, 0% määraga maksustatav käive summas 35 162,18 EUR, sisendkäibemaks 41 604,65 EUR ja ühendusesisene soetamine summas 130 277,16 EUR ning tasumisele kuuluv käibemaks 16 500,16 EUR Seega alusetult mahaarvatud käibemaksu summas 18 062,94 EUR; 01.2012 deklaratsioon esitatud 19.02.2012 – käive summas 106 584,51 EUR, käibemaksu summas sellest 21 316,90 EUR, 0% määraga maksustatav käive summas 36 192,17 EUR, sisendkäibemaks 21 316,90 EUR ja ühendusesisene soetamine summas 694,15 EUR. Enammakstud käibemaks 20 598,28 EUR. Tegelikkuses oli käive summas 233 355,03 EUR, käibemaks sellest 46 671,01 EUR, 0% määraga maksustatav käive summas 36 192,17 EUR, sisendkäibemaks 40 949,77 EUR ja ühendusesisene soetamine summas 127 464,67 EUR ning tasumisele kuuluv käibemaks 5 721,24 EUR Seega alusetult mahaarvatud käibemaksu summas

26 319,51 EUR;

02.2012 deklaratsioon esitatud 19.03.2012 (deklaratsioon on tühistatud 20.06.2012) – käive summas 0 EUR, käibemaksu summas sellest 0 EUR, 0% määraga maksustatav käive summas 0 EUR, sisendkäibemaks 0 EUR ja ühendusesisene soetamine summas 0 EUR. Enammakstud käibemaks 0 EUR ning tasumisele kuuluv käibemaks 0 EUR. Tegelikkuses oli käive summas 103 443,94 EUR, käibemaks sellest 20 688,79 EUR, 0% määraga maksustatav käive summas 0 EUR, sisendkäibemaks 12 772,84 EUR ja ühendusesisene soetamine summas 18 737,36 EUR ning tasumisele kuuluv käibemaks 7 915,95 EUR Seega alusetult mahaarvatud käibemaksu summas 7 915,95 EUR; 02.2012 deklaratsioon esitatud 20.06.2012 (parandus ning deklaratsioon on tühistatud 17.07.2012) - käive summas 84 816,58 EUR, käibemaksu summas sellest 16 963,32 EUR, 0% määraga maksustatav käive summas 0 EUR, sisendkäibemaks 19 809,41 EUR ja ühendusesisene soetamine summas 110 EUR. Enammakstud käibemaks 2 846,09 EUR. Tegelikkuses oli käive summas 103 443,94 EUR, käibemaks sellest 20 688,79 EUR, 0% määraga maksustatav käive summas 0 EUR, sisendkäibemaks 12 772,84 EUR ja ühendusesisene soetamine summas 18 737,36 EUR ning tasumisele kuuluv käibemaks 7 915,95 EUR Seega alusetult mahaarvatud käibemaksu summas 10 762,04 EUR; 02.2012 deklaratsioon esitatud 17.07.2012 (parandus) – käive summas 84 816,58 EUR, käibemaksu summas sellest 16 963,32 EUR, 0% määraga maksustatav käive summas 17 967,29 EUR, sisendkäibemaks 19 809,41 EUR ja ühendusesisene soetamine summas 110 EUR. Enammakstud käibemaks 2 846,09 EUR. Tegelikkuses oli käive summas 103 443,94 EUR, käibemaks sellest 20 688,79 EUR, 0% määraga maksustatav käive summas 17 967,29 EUR, sisendkäibemaks 12 772,84 EUR ja ühendusesisene soetamine summas 18 737,36 EUR ning tasumisele kuuluv käibemaks 7 915,95 EUR Seega alusetult mahaarvatud käibemaksu summas

10 762,04 EUR;

Sel viisil esitati OÜ Xxxx nimelt maksustamisperioodil jaanuar 2011 kuni veebruar 2012 emaksuameti kaudu käibemaksudeklaratsioonides valeandmeid ja nimelt, real 5 deklareeris sisendkäibemaksu 401 532,52 EUR, millest 301 868,20 EUR rohkem, kui on seadusega lubatud maha arvata, ning sellega vähendas tasumisele kuuluvate käibemaksu 153 717,90 EUR ning tekitas (140 939,07 EUR) ja suurendas (7 211,23 EUR) enammakstud käibemaksu summas 148 150,30 EUR, millisest summast 143 008,51 EUR tasaarveldati. Sellest tulenevalt ei arvutatud tasumisele kuuluvat käibemaksu ja sisendkäibemaksusummasid seaduses sätestatud korras, rikkudes sellega alates 01.05.2004.a. kehtiva Käibemaksuseaduse (RT I 2003, 82, 554 koos hilisemate muudatuste ja täiendustega) nõudeid: - § 24 lg 1 kohaselt maksukohustuslasena registreerimise päevast alates peab isik täitma maksukohustuslase kohustusi, sealhulgas lisama võõrandatava kauba või osutatava teenuse maksustatavale väärtusele käibemaksu, arvutama tasumisele kuuluva käibemaksusumma käibemaksuseaduse §-s 29 sätestatud korras, tasuma käibemaksu §-s 38 sätestatud korras, säilitama dokumente ja pidama arvestust §-s 36 sätestatu kohaselt ning esitama § 37 nõuetele vastavaid arveid. - § 27 lg 1 kohaselt on maksustamisperioodiks kalendrikuu; - § 29 lg 1 kohaselt on maksukohustuslase poolt tasumisele kuuluv käibemaksusumma maksustamisperioodil KMS § 3 lõikes 4 nimetatud tehingutelt või toimingutelt arvestatud käibemaks, millest on maha arvatud maksustatava käibe tarbeks, samuti ettevõtlusega seotud § 4 lõikes 2 nimetatud tehingute või toimingute või välisriigis toimuva ettevõtluse, välja arvatud maksuvaba käibena käsitatavad tehingud (§ 16), tarbeks kasutatava kauba või teenuse sama maksustamisperioodi sisendkäibemaks; - § 29 lg 3 p 1 kohaselt on sisendkäibemaks maksukohustuslase poolt teiselt maksukohustuslaselt soetatud või saadud kauba või teenuse eest tasumisele kuuluv käibemaks; - § 31 lg 1 kohaselt arvatakse sisendkäibemaks maha teiselt maksukohustuslaselt kauba või teenuse saamise korral KMS §-s 37 sätestatud nõuete kohase arve alusel.

- § 38 lg 1 kohaselt tasub maksukohustuslane tasumisele kuuluva käibemaksu summa käibedeklaratsiooni esitamise kuupäevaks. Maksukorralduse seaduse § 83 lg 4 sätestab, et näilikku tehingut ei võeta maksustamisel arvesse. Kui näilik tehing tehakse teise tehingu varjamiseks, kohaldatakse maksustamisel varjatud tehingu kohta käivaid sätteid. Samuti I P, olles osaühingu OÜ Xxxx xxxx, esitas ajavahemikul 09.02.2011 kuni 04.05.2011; 04.07.2011 kuni 07.03.2012 ja 04.05.2012 kuni 10.08.2012 e-maksuameti kaudu kasutades selleks vahendina OÜ Xxxx raamatupidamisega tegelevat isikut I A ́t maksuperioodidel jaanuar 2011 kuni aprill 2011, juuni 2011 kuni veebruar 2012, aprill 2012 kuni juuli 2012.a valeandmeid osaühingu tulu- ja sotsiaalmaksu, kohustusliku kogumispensioni makse ja töötuskindlustusmakse deklaratsioonis jättes arvestamata, deklareerimata ja tasumata tulumaksu ettevõtlusega mitteseotud kuludelt. Nimelt OÜ Xxxx arvelduskontolt OÜ Xxxx AS Xxxx arvelduskontole xxxx ja AS Xxxx arvelduskontole xxxx, OÜ Xxxx AS Xxxx arvelduskontole xxxx ja AS Xxxx arvelduskontole xxxx, OÜ Xxxx AS Xxxx arvelduskontole nr xxxx ja OÜ Xxxx AS Xxxx arvelduskontole xxxx teostatud ülekanded/väljamaksed ei ole täielikult seotud OÜ Xxxx majandustegevusega ja seega ei ole need täielikult käsitletavad ettevõtlusega seotud kuludena, kuna OÜ Xxxx tegelikult ei soetanud kaupu OÜ-delt Xxxx, Xxxx, Xxxx vaid EL Ühendusse kuuluvates riikides asuvatest ettevõtetest oste. OÜ Xxxx tegi AS Xxxx arvelduskontolt xxxx OÜ-delt Xxxx, Xxxx, Xxxx majandustegevusega mitteseotud väljamakseid. Eelnimetatud väljamaksete ja kauba tegeliku soetushinna vahe kuulub maksustamisele tulumaksuga kui ettevõtlusega mitteseotud kulu tulumaksuseaduse (kehtib alates 01.01.2000.a) § 51 lg 2 p 3 tähenduses ja seega jäeti deklareerimata ja tasumata tulumaksu: 09.02.2011 esitatud 2011.a jaanuarikuu tulu- ja sotsiaalmaksu, kohustusliku kogumispensioni makse ja töötuskindlustusmakse deklaratsioonis 27 051,81 EUR (101 766,35 X 21/79) 07.03.2011 esitatud 2011.a veebruarikuu tulu- ja sotsiaalmaksu, kohustusliku kogumispensioni makse ja töötuskindlustusmakse deklaratsioonis 9 188,11 EUR (34 564,81 X 21/79) 05.04.2011 esitatud 2011.a märtsikuu tulu- ja sotsiaalmaksu, kohustusliku kogumispensioni makse ja töötuskindlustusmakse deklaratsioonis 9 487,95 EUR (35 692,78 X 21/79) 04.05.2011 esitatud 2011.a aprillikuu tulu- ja sotsiaalmaksu, kohustusliku kogumispensioni makse ja töötuskindlustusmakse deklaratsioonis 28 443,35 EUR (107 001,19 X 21/79) 04.07.2011 esitatud 2011.a juunikuu tulu- ja sotsiaalmaksu, kohustusliku kogumispensioni makse ja töötuskindlustusmakse deklaratsioonis 3 194,70 EUR (12 018,15 X 21/79) 05.08.2011 esitatud 2011.a juulikuu tulu- ja sotsiaalmaksu, kohustusliku kogumispensioni makse ja töötuskindlustusmakse deklaratsioonis 10 357,42 EUR ( 38 963,61 X 21/79) 02.09.2011 esitatud 2011.a augustikuu tulu- ja sotsiaalmaksu, kohustusliku kogumispensioni makse ja töötuskindlustusmakse deklaratsioonis 4 461,31 EUR (16 783,04 X 21/79) 02.10.2011 esitatud 2011.a septembrikuu tulu- ja sotsiaalmaksu, kohustusliku kogumispensioni makse ja töötuskindlustusmakse deklaratsioonis 12 774,01 EUR (48 054,60 X 21/79) 10.11.2011 esitatud 2011.a oktoobrikuu tulu- ja sotsiaalmaksu, kohustusliku kogumispensioni makse ja töötuskindlustusmakse deklaratsioonis 10 763,87 EUR (40 492,67 X 21/79) 07.12.2011 esitatud 2011.a novembrikuu tulu- ja sotsiaalmaksu, kohustusliku kogumispensioni makse ja töötuskindlustusmakse deklaratsioonis 1 916,08 EUR (7 208,12 X 21/79) 10.01.2012 esitatud 2011.a detsembrikuu tulu- ja sotsiaalmaksu, kohustusliku kogumispensioni makse ja töötuskindlustusmakse deklaratsioonis 4 348,93 EUR 16 360,28 X 21/79) 07.02.2012 esitatud 2012.a jaanuarikuu tulu- ja sotsiaalmaksu, kohustusliku kogumispensioni makse ja töötuskindlustusmakse deklaratsioonis 7 007,38 EUR (26 361,08 X 21/79) 07.03.2012 esitatud 2012.a veebruarikuu tulu- ja sotsiaalmaksu, kohustusliku kogumispensioni makse ja töötuskindlustusmakse deklaratsioonis 4 387,34 EUR (16 504,74 X 21/79)

04.05.2012 esitatud 2012.a aprillikuu tulu- ja sotsiaalmaksu, kohustusliku kogumispensioni makse ja töötuskindlustusmakse deklaratsioonis 7 435,28 EUR (27 970,81X 21/79) 11.06.2012 esitatud 2012.a maikuu tulu- ja sotsiaalmaksu, kohustusliku kogumispensioni makse ja töötuskindlustusmakse deklaratsioonis 7 317,00 EUR (27 525,84 X 21/79) 10.07.2012 esitatud 2012.a juunikuu tulu- ja sotsiaalmaksu, kohustusliku kogumispensioni makse ja töötuskindlustusmakse deklaratsioonis 1 181,49 EUR (4 444,64 X 21/79) 10.08.2012 esitatud 2012.a juulikuu tulu- ja sotsiaalmaksu, kohustusliku kogumispensioni makse ja töötuskindlustusmakse deklaratsioonis 525,18 EUR (1 975,69 X 21/79) kokku summas 149 841,21- EUR, kuna TMS § 4 lg 1-1 p 1 kohaselt tulumaksu määr 21%, residendist juriidilise isiku poolt ettevõtlusega mitteseotud kulude puhul jagatakse maksustav summa enne maksumääraga korrutamist 0,79. Samuti TMS § 54 lg 4 kohaselt on maksumaksja kohustatud kandma TMS § 48-53 alusel maksmisele kuuluva tulumaksu Maksu-ja Tolliameti pangakontole hiljemalt maksustamisperioodile järgneva kalendrikuu 10. kuupäevaks. Süüteo toimepanemise ajal oli OÜ Xxxx tegevus kvalifitseeritav KarS § 3891 lg 3 ja § 3892 lg 3 järgi (RT I 2010, 22, 108) järgmiselt. Seega OÜ Xxxx läbi oma xxxx I Pi, kes vahendliku täideviimise läbi valitsedes ülekaaluka teadmisega raamatupidajat, esitas maksuhaldurile teadvalt valeandmeid, nimelt OÜ Xxxx käibedeklaratsioonides ning tulu- ja sotsiaalmaksu, kohustusliku kogumispensioni makse ja töötuskindlustusmakse deklaratsioonides maksukohustuse vähendamise ning tagastusnõude tekitamise ja suurendamise eesmärgil, mille tulemusel jäi laekumata käibemaksuna 153 717,90 EUR, tulumaksuna 149 841,21 EUR ning mille tulemusel tekitati (140 939,07 EUR) ja suurendati (7 211,23 EUR) alusetu käibemaksu tagastusnõue summas kokku 148 150,30 EUR, ning pani seega toime KarS § 3891 lg 3 ja § 3892 lg 3 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Sama kuritegu on alates 01.01.2015 endiselt karistatav KarS § 3891 lg 3 (RT I, 23.12.2014, 16) järgi. KarS § 121 lg 3 kohaselt on eriti suur kahju või süüteo ulatus, mis ületab 400 000 eurot. Seega OÜ Xxxx läbi oma xxxx I Pi, kes vahendliku täideviimise läbi valitsedes ülekaaluka teadmisega raamatupidajat, esitas maksuhaldurile OÜ Xxxx käibedeklaratsioonides ning tulu- ja sotsiaalmaksu, kohustusliku kogumispensioni makse ja töötuskindlustusmakse deklaratsioonides valeandmeid maksukohustuse vähendamise ning tagastusnõude tekitamise ja suurendamise eesmärgil, mille tulemusel jäi laekumata käibemaksuna 153 717,90 EUR, tulumaksuna 149 841,21 EUR ning mille tulemusel tekitati (140 939,07 EUR) ja suurendati (7 211,23 EUR) alusetu käibemaksu tagastusnõue summas kokku 148 150,30 EUR, seega kokku 451 709 EUR, millega pani toime KarS § 3891 lg 3 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

tasaarveldatud 281 996 eurot ehk suurele kahjule vastav summa. Nimelt on OÜ Xxxx maksukohustuslane Maksukorralduse seaduse (edaspidi MKS) § 6 lg 1 p 1 tähenduses, kes on kohustatud MKS § 6 lg 2 alusel tagama seadusega sätestatud tingimustel ja korras maksude maksmise ning teiste, rahaliste ja mitterahaliste kohustustuste täitmise. Samuti OÜ Xxxx nimelt, milline olles alates 01.05.2004 jõustunud käibemaksuseaduse (edaspidi KMS) § 11 lg 1, § 13 lg 1, § 20 lg 1, 3 ja § 29 lg 1 sätestatu alusel vastutav ettevõtluse tulemusena tekkivalt käibelt käibemaksu arvestamise, tasumisele kuuluva käibemaksusumma arvutamise, käibedeklaratsioonide esitamise ja käibemaksu tasumise eest – esitati valeandmeid käibedeklaratsioonides. Selleks J M omades eelnevaid sidemeid ja kontakte Läti metallitootjaga Xxxx SIA (xxxx A P) leppis N Miga kokku näilike tehingute ahelas, mille kohaselt OÜ Xxxx soetab toormetalli – silikoonimetalli ja alumiiniumkangid 20%-lise käibemaksu määraga variettevõttelt OÜ Xxxx. OÜ Xxxx soetab toormetalli samuti 20 %-lise käibemaksumääraga teiselt variettevõttelt OÜ-lt Xxxx, milline omakorda soetab toormetalli 0 %-lise maksumääraga Läti ettevõtetelt SIA-lt Xxxx, SIA-lt Xxxx, millised ettevõtted on SIA Xxxx toodete vahendajad ja SIA-lt Xxxx. Samuti lepiti kokku, et peale kauba jõudmist OÜ-sse Xxxx müüakse toormetall 0 %-lise käibemaksumääraga Euroopa Liidu riikides asuvatele ettevõtetele. Sellise näiliku tehinguteahela tulemusel, kus OÜ Xxxx ühelt poolt soetab kauba 20 %-lise käibemaksumääraga ja teiselt poolt müüb sama kauba Euroopasse 0%-lise käibemaksumääraga tekkis OÜ-l Xxxx variettevõtte OÜ Xxxx fiktiivsete arvete alusel õigus alusetult riigilt tagasi küsida kauba soetamise tasutud käibemaksusummad. Samuti lepiti kokku, et J M kindlustab variettevõtete OÜ Xxxx ja OÜ Xxxx nimelt fiktiivsete, so tegelikkusele mittevastavate arvete koostamise ja esitamise alumiiniumkangide ja silikoonmetalli müügi kohta. Selliselt kasutati kõnealuses maksupettuse skeemis J Mi poolt organiseeritud variettevõtteid: OÜ Xxxx (reg.kood xxxx, asutatud 15.10.2003, käibemaksukohustuslaseks registreeritud alates 16.02.2005 kuni 1.11.2011 nr xxxx, xxxx O K alates 26.11.2010, juriidiline aadress Xxxx) OÜ Xxxx (reg.kood xxxx, asutatud 29.12.1998, käibemaksukohustuslaseks registreeritud alates 01.07.1994 kuni 15.11.2011 nr xxxx, xxxx O K alates 28.04.2011 kuni 27.06.2012, juriidiline aadress Xxxx.) Tegelikkuses ei olnud OÜ Xxxx ja OÜ Xxxx xxxx O K iseseisev otsustaja ega tehingute sõlmija OÜ Xxxx ja OÜ Xxxx nimel, selleks isikuks oli ettevõtete tegelik juht J M, kes omas täielikku kontrolli varifirmade tegevuse üle. J.Mi korraldusel O K koostas ja allkirjastas variettevõtete OÜ Xxxx ja OÜ Xxxx nimel dokumente, samuti andis oma allkirjapitsati J Mile kasutamiseks. Peale selle, J M, omades juurdepääsu varifirmade pangakontodele, teostas ise neil ülekandeid, samuti andis ta juhtnööre ja korraldusi O Kile teostada varifirmade pangakontodele laekunud summade liigutamiseks, st laekunud summade edasikandmist ning sularahas väljavõtmiseks. E S, omades raamatupidamisfirmat OÜ Xxxx, J Mi juhendamisel otse või läbi O Ki, sõlmis lepingud ettevõtetega OÜ Xxxx ja OÜ Xxxx raamatupidamisteenuste osutamise kohta, korraldas nende ettevõtete raamatupidamist ning esitas maksudeklaratsioone, kasutades selleks raamatupidaja O Ft. Samuti E S, olles ettevõtte OÜ Xxxx xxxx kuni 01.02.2011 ja osanik kuni 19.10.2011, võimaldas J.Mil ja O.Kil kasutada nimetatud firma arveldusarvet ning edaspidi vormistas selle ettevõtte xxxx J Mi, andes sellega võimaluse kasutada OÜ Xxxx maksupettuse skeemis. Nimelt, OÜ Xxxx poolt varifirma OÜ Xxxx kontole arvete alusel ülekantud summad võeti osaliselt sularahana välja läbi ATM-i või läbi AS-i Xxxx. Samuti kasutati selleks varifirma OÜ Xxxx pangakontot, kus raha peale segunemist läbi AS Xxxx sularahana O Ki, J Mi ja E Si poolt välja võeti. Tegelikkuses ei olnud variettevõtted OÜ Xxxx ja OÜ Xxxx kauba müüjad. Faktiliselt soetas OÜ Xxxx ajavahemikus august-oktoober 2011.a alumiiniumkangid otse SIA Xxxx kauba vahendusfirmadelt SIA-lt Xxxx ja SIA-lt Xxxx ning silikoonmetalli SIA-lt Xxxx. SIA Xxxx tegeles Lätis alumiiniumkangide tootmisega ning ta olid olemas oma toodete turustamiseks kliendid Euroopas. Kuid selleks, et OÜ-l Xxxxs tekiks võimalus riigilt

käibemaksu tagasi küsida leppis J M eelnevalt kokku SIA Xxxx xxxx A Pga toormetalli ostu osas Eesti ettevõtte OÜ Xxxx jaoks läbi variettevõtete OÜ Xxxx ja OÜ Xxxx ning kauba edasi müügi osas SIA Xxxx klientidele Euroopas. Kauba edasi müümiseks EL ettevõtetele Xxxx, Xxxx, Xxxx, Xxxx, Xxxx, Xxxx ja Xxxx leppis N M nimetatud ettevõtete esindajatega kokku kauba hinna ja tarne ajad ning koostas OÜ Xxxx nimelt müügiarved 0 %-lise käibemaksumääraga. Samuti tegi ta J Mi poolt organiseeritud OÜ Xxxx fiktiivsete arvete alusel ülekanded OÜ Xxxx AS Xxxx kontolt nr xxxx ja AS Xxxx kontolt nr xxxx OÜ Xxxx AS Xxxx kontole nr xxxx Selliselt variettevõtete OÜ Xxxx ja OÜ Xxxx tegevuse tegelik eesmärk oli anda võimalus äriühingul OÜ Xxxx ebaseaduslikult omandada sisendkäibemaksu (kaupade/teenuste soetamisel tasutud käibemaks) mahaarvamise õigust vastavalt käibemaksuseaduse § 29 lg 3, vähendada osaühingu maksukoormust, suurendada tagastamisele kuuluvaid enammakstud käibemaksusummasid ning luua alusetult tagastamisnõudeid. OÜ Xxxx raamatupidamises kajastasid N M ja J M maksustamisperioodil august-november 2011.a OÜ Xxxx fiktiivseid arveid kogusummas 1 640 476,8 eurot (sh käibemaks 281 995,73 eurot). N M ja J M kajastasid OÜ Xxxx käibedeklaratsioonides alusetult KMD 5. real sisendkäibemaksusummasid, KMD 12. real tasumisele kuuluvat käibemaksu ja KMD 13. real enammakstud käibemaksu, rikkudes sellega 01.05.2004 kehtima hakanud KMS § 24 lg 1, § 31 lg 1 ja § 38 lg 1 ettenähtud kohustusi, kuna äriühingu nimelt Maksu-ja Tolliametile e-maksuameti kaudu esitatud käibedeklaratsioonides kajastati alusetult soetamist äriühingult OÜ Xxxx – kaupade näol, millised tegelikkuses ei pärinenud nimetatud riiulifirmalt. Kuna OÜ Xxxx soetas kaupu vahetult ühendusesisestelt hankijatelt, siis on temal kui ostjal oli kohustus vastavalt KMS –le rakendada pöörmaksustamist, ehk deklareerida soetuse summa KMD 1. ja 6. real ning arvestada sellelt nii tasumisele kuuluv käibemaks ja deklareerida see KMD 4. real ning ka sisendkäibemaks ja deklareerida see KMD 5. real. Sellest tulenevalt ei arvutatud tasumisele kuuluvat käibemaksu ja sisendkäibemaksusummasid seadusega sätestatud korras ning selle tulemusel jäi käibemaksuna laekumata 281 995,73 eurot järgnevalt: 08.2011.a deklaratsioon esitatud 20.09.2011 – käive summas 1 856,67 eurot, käibemaksusumma sellest 371,33 eurot, 0% määraga maksustav käive summas 419 562 EUR, sisendkäibemaks 81 295,10 eurot ja ühendusesisene soetamine summas 1 000 EUR. Enammakstud käibemaks 80 923,77 eurot. Tegelikkuses oli käive summas 397 484 eurot, käibemaks sellest 79 496,8 eurot, 0% määraga maksustav käive summas 419 562 EUR, sisendkäibemaks 80 227,10 eurot ja ühendusesisene soetamine summas 398 484 EUR ning enammakstud käibemaks 358,97 eurot. Seega alusetult mahaarvatud käibemaksu summas 80 564,80 eurot; 09.2011.a deklaratsioon esitatud 12.10.2011 – käive summas 11 463,33 eurot, käibemaksusumma sellest 2 292,67 eurot, 0% määraga maksustav käive summas 406 063 EUR, sisendkäibemaks 79 463,49 eurot ja ühendusesisene soetamine summas 11 250 EUR Enammakstud käibemaks 77 170,82 eurot. Tegelikkuses oli käive summas 392 455,33 eurot, käibemaks sellest 78 491,07 eurot, 0% määraga maksustav käive summas 406 063 EUR, sisendkäibemaks 78 599,49 eurot ja ühendusesisene soetamine summas 392 242 EUR ning enammakstud käibemaks 108,42 eurot. Seega alusetult mahaarvatud käibemaksu summas 77 062,40 eurot; 10.2011.a deklaratsioon esitatud 20.11.2011 (tühistatud 13.01.2012) – käive summas 66 163,33 eurot, käibemaksu summa sellest 13 232,67 eurot, 0% määraga maksustav käive summas 614 553 EUR, sisendkäibemaks 119 350,93 eurot ja ühendusesisene soetamine summas 15 250 EUR. Enammakstud käibemaks 106 118,26 eurot. Tegelikkuses oli käive summas 654 971,33 eurot, käibemaks sellest 130 994,27 eurot, 0% määraga maksustav käive summas 614 553 EUR, sisendkäibemaks 118 006,93 eurot ja ühendusesisene soetamine summas 587 458 EUR ning tasumisele kuuluv käibemaks 12 987,34 eurot. Seega alusetult mahaarvatud käibemaksu summas 119 105,60 eurot;

10.2011.a deklaratsioon esitatud 13.01.2012 – käive summas 82 763,33 eurot, käibemaksusumma sellest 16 552,67 eurot, 0% määraga maksustav käive summas 614 553 EUR, sisendkäibemaks 119 350,93 eurot ja ühendusesisene soetamine summas 15 250 EUR. Enammakstud käibemaks 102 798,26 eurot. Tegelikkuses oli käive summas 654 971,33 eurot, käibemaks sellest 130 994,27 eurot, 0% määraga maksustav käive summas 614 553 EUR, sisendkäibemaks 118 006,93 eurot ja ühendusesisene soetamine summas 587 458 EUR ning tasumisele kuuluv käibemaks 12 987,34 eurot. Seega alusetult mahaarvatud käibemaksu summas 115 785,60 eurot; 11.2011 deklaratsioon esitatud 20.12.2011 (tühistatud 20.12.2011) – käive summas 113 357,90 eurot, käibemaksu summa sellest 22 671,60 eurot, 0% määraga maksustav käive summas 168 760,53 EUR, sisendkäibemaks 31 440,20 eurot ja ühendusesisene soetamine summas 0 EUR. Enammakstud käibemaks 8 768,63 eurot. Tegelikkuses oli käive summas 113 357,87 eurot, käibemaks sellest 22 671,57 eurot, 0% määraga maksustav käive summas 168 760,53 EUR, sisendkäibemaks 22 857,27 eurot ja ühendusesisene soetamine summas 42 434,70 EUR ning enammakstud käibemaks 185,70 eurot Seega alusetult mahaarvatud käibemaksu summas 8 582,93 eurot; 11.2011 deklaratsioon esitatud 20.12.2011 (tühistatud 09.01.2012) – käive summas 113 357,90 eurot, käibemaksu summa sellest 22 671,60 eurot, 0% määraga maksustav käive summas 168 760,53 EUR, sisendkäibemaks 31 440,20 eurot ja ühendusesisene soetamine summas 0 EUR. Enammakstud käibemaks 8 768,63 eurot. Tegelikkuses oli käive summas 113 357,87 eurot, käibemaks sellest 22 671,57 eurot, 0% määraga maksustav käive summas 168 760,53 EUR, sisendkäibemaks 22 857,27 eurot ja ühendusesisene soetamine summas 42 434,70 EUR ning enammakstud käibemaks 185,70 EUR Seega alusetult mahaarvatud käibemaksu summas 8 582,93 eurot; 11.2011 deklaratsioon esitatud 20.12.2011 – käive summas 113 357,90 eurot, käibemaksu summas sellest 22 671,60 eurot, 0% määraga maksustav käive summas 168 760,53 EUR, sisendkäibemaks 31 440,20 eurot ja ühendusesisene soetamine summas 0 EUR. Enammakstud käibemaks 8 768,63 eurot. Tegelikkuses oli käive summas 113 357,87 eurot, käibemaks sellest 22 671,57 eurot, 0% määraga maksustav käive summas 168 760,53 EUR, sisendkäibemaks 22 857,27 eurot ja ühendusesisene soetamine summas 42 434,70 EUR .ning enammakstud käibemaks 185,70 eurot. Seega alusetult mahaarvatud käibemaksu summas 8 582,93 eurot; Sel viisil esitasid OÜ Xxxx xxxx N M ja tegelik juht J M maksustamisperioodil augustnovember 2011.a e-maksuameti kaudu OÜ Xxxx käibedeklaratsioonides valeandmeid ja nimelt, real 5 deklareeriti sisendkäibemaksu 311 549,72 eurot, millest 281 995,73 eurot rohkem kui seadusega lubatud maha arvata, ning sellega vähendati tasumisele kuuluvat käibemaksu 12 987,34 eurot võrra ning tekitati (102 798,26 eurot) ja suurendati (166 210,13 eurot) enammakstud käibemaksu summas 269 008,39 eurot.Sellest tulenevalt ei arvutatud tasumisele kuuluvat käibemaksu ja sisendkäibemaksusummasid seaduses sätestatud korras, rikkudes sellega alates 01.05.2004.a kehtiva Käibemaksuseaduse (RT I 2003, 82, 554 koos hilisemate muudatuste ja täiendustega) nõudeid: - § 24 lg 1 kohaselt maksukohustuslasena registreerimise päevast alates peab isik täitma maksukohustuslase kohustusi, sealhulgas lisama võõrandatava kauba või osutatava teenuse maksustatavale väärtusele käibemaksu, arvutama tasumisele kuuluva käibemaksusumma käibemaksuseaduse §-s 29 sätestatud korras, tasuma käibemaksu §-s 38 sätestatud korras, säilitama dokumente ja pidama arvestust §-s 36 sätestatu kohaselt ning esitama § 37 nõuetele vastavaid arveid; - § 27 lg 1 kohaselt on maksustamisperioodiks kalendrikuu; - § 29 lg 1 kohaselt on maksukohustuslase poolt tasumisele kuuluv käibemaksusumma maksustamisperioodil KMS § 3 lõikes 4 nimetatud tehingutelt või toimingutelt arvestatud käibemaks, millest on maha arvatud maksustatava käibe tarbeks, samuti ettevõtlusega seotud

§ 4 lõikes 2 nimetatud tehingute või toimingute või välisriigis toimuva ettevõtluse, välja arvatud maksuvaba käibena käsitatavad tehingud (§ 16), tarbeks kasutatava kauba või teenuse sama maksustamisperioodi sisendkäibemaks; - § 29 lg 3 p 1 kohaselt on sisendkäibemaks maksukohustuslase poolt teiselt maksukohustuslaselt soetatud või saadud kauba või teenuse eest tasumisele kuuluv käibemaks; - § 31 lg 1 kohaselt arvatakse sisendkäibemaks maha teiselt maksukohustuslaselt kauba või teenuse saamise korral KMS §-s 37 sätestatud nõuete kohaselt arve alusel. - § 38 lg 1 kohaselt tasub maksukohustuslane tasumisele kuuluva käibemaksu summa käibedeklaratsiooni esitamise kuupäevaks. Maksukorralduse seaduse § 83 lg 4 sätestab, et näilikku tehingut ei võeta maksustamisel arvesse. Kui näilik tehing tehakse teise tehingu varjamiseks, kohaldatakse maksustamisel varjatud tehingu kohta käivaid sätteid. 13.01.2012 esitas OÜ Xxxx e-maksuameti kaudu tagastustaotluse summas 8 000 eurot, mis tagastati 03.02.2012 maksuhalduri poolt OÜ Xxxx AS Xxxx pangakontole xxxx. 17.04.2012 esitas OÜ Xxxx e-maksuameti kaudu tagastustaotluse summas 79 000 eurot, mis tagastati 17.04.2012 maksuhalduri poolt OÜ Xxxx AS Xxxx pangakontole xxxx. Ülejäänud summast 2 333,43 eurot (768,63 + 1564,80) tasaarveldati ning 179 860,66 eurot (77062,40+102798,26) tagastamine peatati maksuhalduri poolt. Süüteo toimepanemise ajal oli N Mi tegevus kvalifitseeritav KarS § 3892 lg 1 järgi (RT I 2010, 22, 108) järgmiselt. Seega N M koos J Miga esitas OÜ Xxxx käibedeklaratsioonides teadvalt valeandmeid maksukohustuse vähendamise ja tagastusnõude tekitamise ja suurendamise eesmärgil, mille tulemusel jäi laekumata 281 996 EUR, millega pani toime KarS § 389 2 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Sama kuritegu on alates 01.01.2015 endiselt karistatav KarS § 3891 lg 1 (RT I, 23.12.2014, 16) järgi.

soetab toormetalli – silikoonimetalli ja alumiiniumkangid 20%-lise käibemaksu määraga variettevõttelt OÜ Xxxx. OÜ Xxxx soetab toormetalli samuti 20 %-lise käibemaksumääraga teiselt variettevõttelt OÜ-lt Xxxx, milline omakorda soetab toormetalli 0 %-lise maksumääraga Läti ettevõtetelt SIA-lt Xxxx, SIA-lt Xxxx, millised ettevõtted on SIA Xxxx toodete vahendajad ja SIA-lt Xxxx (direktor T P, kes on A P abikaasa). Samuti lepiti kokku, et peale kauba jõudmist OÜ-sse Xxxx müüakse toormetall 0 %-lise käibemaksumääraga Euroopa Liidu riikides asuvatele ettevõtetele. Sellise näiliku tehinguteahela tulemusel, kus OÜ Xxxx ühelt poolt soetab kauba 20 %-lise käibemaksumääraga ja teiselt poolt müüb sama kauba Euroopasse 0%-lise käibemaksumääraga tekkis OÜ-l Xxxx variettevõtte OÜ Xxxx fiktiivsete arvete alusel õigus alusetult riigilt tagasi küsida kauba soetamise tasutud käibemaksusummad. Samuti lepiti kokku, et J M kindlustab variettevõtete OÜ Xxxx ja OÜ Xxxx nimelt fiktiivsete, so tegelikkusele mittevastavate arvete koostamise ja esitamise alumiiniumkangide ja silikoonmetalli müügi kohta. Selliselt kasutati kõnealuses maksupettuse skeemis J Mi poolt organiseeritud variettevõtteid: OÜ Xxxx (reg.kood xxxx, asutatud 15.10.2003, käibemaksukohustuslaseks registreeritud alates 16.02.2005 kuni 1.11.2011 nr xxxx, xxxx O K alates 26.11.2010, juriidiline aadress Xxxx) OÜ Xxxx (reg.kood xxxx, asutatud 29.12.1998, käibemaksukohustuslaseks registreeritud alates 01.07.1994 kuni 15.11.2011 nr xxxx, xxxx O K alates 28.04.2011 kuni 27.06.2012, juriidiline aadress Xxxx.) Tegelikkuses ei olnud OÜ Xxxx ja OÜ Xxxx xxxx O K iseseisev otsustaja ega tehingute sõlmija OÜ Xxxx ja OÜ Xxxx nimel, selleks isikuks oli ettevõtete tegelik juht J M, kes omas täielikku kontrolli varifirmade tegevuse üle. J.Mi korraldusel O K koostas ja allkirjastas variettevõtete OÜ Xxxx ja OÜ Xxxx nimel dokumente, samuti andis oma allkirjapitsati J Mile kasutamiseks. Peale selle, J M, omades juurdepääsu varifirmade pangakontodele, teostas ise neil ülekandeid, samuti andis ta juhtnööre ja korraldusi O Kile teostada varifirmade pangakontodele laekunud summade liigutamiseks, st laekunud summade edasikandmist ning sularahas väljavõtmiseks. E S, omades raamatupidamisfirmat OÜ Xxxx, J Mi juhendamisel otse või läbi O Ki, sõlmis lepingud ettevõtetega OÜ Xxxx ja OÜ Xxxx raamatupidamisteenuste osutamise kohta, korraldas nende ettevõtete raamatupidamist ning esitas maksudeklaratsioone, kasutades selleks raamatupidaja O Ft. Samuti E S, olles ettevõtte OÜ Xxxx xxxx kuni 01.02.2011 ja osanik kuni 19.10.2011, võimaldas J.Mil ja O.Kil kasutada nimetatud firma arveldusarvet ning edaspidi vormistas selle ettevõtte xxxxks J Mi, andes sellega võimaluse kasutada OÜ Xxxx maksupettuse skeemis. Nimelt, OÜ Xxxx poolt varifirma OÜ Xxxx kontole arvete alusel ülekantud summad võeti osaliselt sularahana välja läbi ATM-i või läbi AS-i Xxxx. Samuti kasutati selleks varifirma OÜ Xxxx pangakontot, kus raha peale segunemist läbi AS Xxxx sularahana O Ki, J Mi ja E Si poolt välja võeti. Tegelikkuses ei olnud variettevõtted OÜ Xxxx ja OÜ Xxxx kauba müüjad. Faktiliselt soetas OÜ Xxxx ajavahemikus august-oktoober 2011.a alumiiniumkangid otse SIA Xxxx kauba vahendusfirmadelt SIA-lt Xxxx ja SIA-lt Xxxx ning silikoonmetalli SIA-lt Xxxx. SIA Xxxx tegeles Lätis alumiiniumkangide tootmisega ning ta olid olemas oma toodete turustamiseks kliendid Euroopas. Kuid selleks, et OÜ-l Xxxx tekiks võimalus riigilt käibemaksu tagasi küsida leppis J M eelnevalt kokku SIA Xxxx xxxxga A Pga toormetalli ostu osas Eesti ettevõtte OÜ Xxxx jaoks läbi variettevõtete OÜ Xxxx ja OÜ Xxxx ning kauba edasi müügi osas SIA Xxxx klientidele Euroopas. Kauba edasi müümiseks EL ettevõtetele Xxxx, Xxxx, Xxxx, Xxxx, Xxxx, xxxx ja Xxxx leppis N M nimetatud ettevõtete esindajatega kokku kauba hinna ja tarne ajad ning koostas OÜ Xxxx nimelt müügiarved 0 %lise käibemaksumääraga. Samuti tegi ta J Mi poolt organiseeritud OÜ Xxxx fiktiivsete arvete alusel ülekanded OÜ Xxxx AS Xxxx kontolt nr xxxx ja AS Xxxx kontolt nr xxxx OÜ Xxxx AS Xxxx kontole nr xxxx Selliselt variettevõtete OÜ Xxxx ja OÜ Xxxx tegevuse tegelik eesmärk oli anda võimalus äriühingul OÜ Xxxx ebaseaduslikult omandada sisendkäibemaksu (kaupade/teenuste soetamisel tasutud käibemaks) mahaarvamise õigust vastavalt

käibemaksuseaduse § 29 lg 3, vähendada osaühingu maksukoormust, suurendada tagastamisele kuuluvaid enammakstud käibemaksusummasid ning luua alusetult tagastamisnõudeid. OÜ Xxxx kajastas maksustamisperioodil august-november 2011.a oma raamatupidamises OÜ Xxxx fiktiivseid arveid kogusummas 1 640 476,8 eurot (sh käibemaks 281 995,73 eurot). N M ja J M kajastasid OÜ Xxxx käibedeklaratsioonides alusetult KMD 5. real sisendkäibemaksusummasid, KMD 12. real tasumisele kuuluvat käibemaksu ja KMD 13. real enammakstud käibemaksu, rikkudes sellega 01.05.2004 kehtima hakanud KMS § 24 lg 1, § 31 lg 1 ja § 38 lg 1 ettenähtud kohustusi, kuna äriühingu nimelt Maksu-ja Tolliametile emaksuameti kaudu esitatud käibedeklaratsioonides kajastati alusetult soetamist äriühingult OÜ Xxxx – kaupade näol, millised tegelikkuses ei pärinenud nimetatud riiulifirmalt. Kuna OÜ Xxxx soetas kaupu vahetult ühendusesisestelt hankijatelt, siis on temal kui ostjal oli kohustus vastavalt KMS –le rakendada pöörmaksustamist, ehk deklareerida soetuse summa KMD 1. ja

760,53 EUR, sisendkäibemaks 31 440,20 eurot ja ühendusesisene soetamine summas 0 EUR. Enammakstud käibemaks 8 768,63 eurot. Tegelikkuses oli käive summas 113 357,87 eurot, käibemaks sellest 22 671,57 eurot, 0% määraga maksustav käive summas 168 760,53 EUR, sisendkäibemaks 22 857,27 eurot ja ühendusesisene soetamine summas 42 434,70 EUR ning enammakstud käibemaks 185,70 eurot Seega alusetult mahaarvatud käibemaksu summas 8 582,93 eurot; 11.2011 deklaratsioon esitatud 20.12.2011 (tühistatud 09.01.2012) – käive summas 113 357,90 eurot, käibemaksu summa sellest 22 671,60 eurot, 0% määraga maksustav käive summas 168 760,53 EUR, sisendkäibemaks 31 440,20 eurot ja ühendusesisene soetamine summas 0 EUR. Enammakstud käibemaks 8 768,63 eurot. Tegelikkuses oli käive summas 113 357,87 eurot, käibemaks sellest 22 671,57 eurot, 0% määraga maksustav käive summas 168 760,53 EUR, sisendkäibemaks 22 857,27 eurot ja ühendusesisene soetamine summas 42 434,70 EUR ning enammakstud käibemaks 185,70 EUR Seega alusetult mahaarvatud käibemaksu summas 8 582,93 eurot; 11.2011 deklaratsioon esitatud 20.12.2011 – käive summas 113 357,90 eurot, käibemaksu summas sellest 22 671,60 eurot, 0% määraga maksustav käive summas 168 760,53 EUR, sisendkäibemaks 31 440,20 eurot ja ühendusesisene soetamine summas 0 EUR. Enammakstud käibemaks 8 768,63 eurot. Tegelikkuses oli käive summas 113 357,87 eurot, käibemaks sellest 22 671,57 eurot, 0% määraga maksustav käive summas 168 760,53 EUR, sisendkäibemaks 22 857,27 eurot ja ühendusesisene soetamine summas 42 434,70 EUR .ning enammakstud käibemaks 185,70 eurot. Seega alusetult mahaarvatud käibemaksu summas 8 582,93 eurot; Sel viisil esitati OÜ Xxxx nimel maksustamisperioodil august-november 2011.a e-maksuameti kaudu käibedeklaratsioonides valeandmeid ja nimelt, real 5 deklareeriti sisendkäibemaksu 311 549,72 eurot, millest 281 995,73 eurot rohkem kui seadusega lubatud maha arvata, ning sellega vähendati tasumisele kuuluvat käibemaksu 12 987,34 eurot võrra ning tekitati (102 798,26 eurot) ja suurendati (166 210,13 eurot) enammakstud käibemaksu summas 269 008,39 eurot. Sellest tulenevalt ei arvutatud tasumisele kuuluvat käibemaksu ja sisendkäibemaksusummasid seaduses sätestatud korras, rikkudes sellega alates 01.05.2004.a kehtiva Käibemaksuseaduse (RT I 2003, 82, 554 koos hilisemate muudatuste ja täiendustega) nõudeid: - § 24 lg 1 kohaselt maksukohustuslasena registreerimise päevast alates peab isik täitma maksukohustuslase kohustusi, sealhulgas lisama võõrandatava kauba või osutatava teenuse maksustatavale väärtusele käibemaksu, arvutama tasumisele kuuluva käibemaksusumma käibemaksuseaduse §-s 29 sätestatud korras, tasuma käibemaksu §-s 38 sätestatud korras, säilitama dokumente ja pidama arvestust §-s 36 sätestatu kohaselt ning esitama § 37 nõuetele vastavaid arveid; - § 27 lg 1 kohaselt on maksustamisperioodiks kalendrikuu; - § 29 lg 1 kohaselt on maksukohustuslase poolt tasumisele kuuluv käibemaksusumma maksustamisperioodil KMS § 3 lõikes 4 nimetatud tehingutelt või toimingutelt arvestatud käibemaks, millest on maha arvatud maksustatava käibe tarbeks, samuti ettevõtlusega seotud § 4 lõikes 2 nimetatud tehingute või toimingute või välisriigis toimuva ettevõtluse, välja arvatud maksuvaba käibena käsitatavad tehingud (§ 16), tarbeks kasutatava kauba või teenuse sama maksustamisperioodi sisendkäibemaks; - § 29 lg 3 p 1 kohaselt on sisendkäibemaks maksukohustuslase poolt teiselt maksukohustuslaselt soetatud või saadud kauba või teenuse eest tasumisele kuuluv käibemaks; - § 31 lg 1 kohaselt arvatakse sisendkäibemaks maha teiselt maksukohustuslaselt kauba või teenuse saamise korral KMS §-s 37 sätestatud nõuete kohaselt arve alusel. - § 38 lg 1 kohaselt tasub maksukohustuslane tasumisele kuuluva käibemaksu summa käibedeklaratsiooni esitamise kuupäevaks.

Maksukorralduse seaduse § 83 lg 4 sätestab, et näilikku tehingut ei võeta maksustamisel arvesse. Kui näilik tehing tehakse teise tehingu varjamiseks, kohaldatakse maksustamisel varjatud tehingu kohta käivaid sätteid. 13.01.2012 esitas OÜ Xxxx e-maksuameti kaudu tagastustaotluse summas 8 000 eurot, mis tagastati 03.02.2012 maksuhalduri poolt OÜ Xxxx AS Xxxx pangakontole xxxx. 17.04.2012 esitas OÜ Xxxx e-maksuameti kaudu tagastustaotluse summas 79 000 eurot, mis tagastati 17.04.2012 maksuhalduri poolt OÜ Xxxx AS Xxxx pangakontole xxxx. Ülejäänud summast 2 333,43 eurot (768,63 + 1564,80) tasaarveldati ning 179 860,66 eurot (77062,40+102798,26) tagastamine peatati maksuhalduri poolt. Süüteo toimepanemise ajal oli OÜ Xxxx tegevus kvalifitseeritav KarS § 3892 lg 3 järgi (RT I 2010, 22, 108) järgmiselt. Seega OÜ Xxxx läbi oma xxxx N Mi ja J Mi, esitas käibedeklaratsioonides teadvalt valeandmeid maksukohustuse vähendamise ja tagastusnõude tekitamise ja suurendamise eesmärgil, mille tulemusel jäi laekumata 281 996 EUR, millega pani toime KarS § 3892 lg 3 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Sama kuritegu on alates 01.01.2015 endiselt karistatav KarS § 3891 lg 3 (RT I, 23.12.2014, 16) järgi.

OÜ Xxxx (reg.kood xxxx, asutatud 05.01.1998, käibemaksukohustuslaseks registreeritud alates 01.03.2011. kuni 09.05.2011, alates 12.06.1998 kuni 19.10.2011 osanik E S, alates 19.10.2011 kuni käesoleva ajani osanik O K, alates 27.11.1997 kuni 01.02.2011 xxxx E S, alates 01.02.2011 kuni käesoleva ajani xxxx J M, alates 29.04.1999 kuni käesoleva ajani juriidiline aadress Xxxx). Kuritegeliku ühenduse kontrolli all olid järgmised Läti variettevõtted: SIA Xxxx (reg.kood xxxx, asutatud 16.11.2010, alates 14.12.2010 xxxx J M (Eesti kodanik), juriidiline aadress: xxxx) SIA Xxxx (reg.kood xxxx, asutatud 18.03.2010, alates 14.12.2010 xxxx O K (Eestis elav kodakondsuseta isik), juriidiline aadress xxxx) SIA Xxxx (reg.kood xxxx, asutatud 28.03.2011, xxxx T B (Leedu kodanik), prokurist J M, juriidiline aadress xxxx). Kuritegeliku ühenduse kontrolli all oli järgmine Bulgaaria variettevõte: Xxxx (reg.kood xxxx), osanik ja juhataja J M /Eesti kodanik/, juriidiline aadress xxxx). Nimetatud ettevõtteid kasutati maksupettusskeemides, mis pandi toime Eestis ja Lätis, ning nende ainukeseks eesmärgiks oli pakkuda erinevatele tegutsevatele äriühingutele Eestis ja Lätis fiktiivseid arveid maksukohustuse vähendamiseks ja/või tagastusnõude tekitamiseks ning läbi selle tegevuse kuritegelikku tulu teenimiseks. Nimetatud konkreetsete isikutevaheliste ülesannete jaotusega grupis oli rollide jaotus alljärgnev: J M organiseeris ülalloetletud variettevõtete soetamist ning omades täielikku kontrolli nende fiktiivse tegevuse üle, juhtis ja andis korraldusi O Kile, samuti isiklikult või O Ki kaudu – E S`ile. Samuti J M, olles variettevõtte OÜ Xxxx xxxx, esindas nimetatud osaühingut, koostas ja allkirjastas selle nimel dokumente, sõlmis raamatupidamisfirmaga OÜ Xxxx lepingu raamatupidamisteenuste ostmise kohta, mille alusel raamatupidaja I A koostas ning esitas OÜ Xxxx nimel maksudeklaratsioone. J M sõlmis raamatupidamisfirmaga SIA Xxxx lepingud raamatupidamisteenuste osutamise kohta variettevõtetele SIA Xxxx ja SIA Xxxx. Koostas dokumente, sealhulgas müügiarveid SIA Xxxx, SIA Xxxx, SIA Xxxx ja Xxxx nimel ning esitas raamatupidaja S Z`le SIA Xxxx, SIA Xxxx, SIA Xxxx dokumente, mille alusel viimane koostas ja esitas maksudeklaratsioone. Samuti J M, omades juurdepääsu varifirmade pangakontodele, teostas varifirmade pangakontodele laekunud summade liikumist, st laekunud summade edasikandmist. Muu hulgas kandis ta raha AS-le Xxxx, seejärel võttis välja sularahana. Selleks, et raskendada tõe väljaselgitamist, J M kasutas maksupettuse skeemis OÜ Xxxx pangakontot, mille kasutamiseks oli koostatud OÜ Xxxx, OÜ Xxxx, OÜ Xxxx ja OÜ Xxxx vahel pangakonto rendilepingud. Erinevatelt ettevõtetelt laekunud raha segunes OÜ Xxxx pangakontol, seejärel osa rahast läks arvete tasumiseks, osa kanti AS Xxxx pangakontole, kust võeti sularahana välja. Samal eesmärgil J M kasutas maksupettuse skeemis maksude optimeerimist, mille tulemusel variettevõtete OÜ Xxxx, OÜ Xxxx ja OÜ Xxxx fiktiivse tegevuse tulemusena tekkinud maksukohustus vähendati omakorda OÜ Xxxx fiktiivsete soetusarvetega. Selliselt lasus maksukoormus variettevõttel OÜ Xxxx, kes küll deklareeris tasumisele kuuluvat käibemaksu, kuid ei tasunud seda. Selle tulemusel OÜ-l Xxxx tekkis maksuvõlg 867 284,40 €. Kokku on OÜ Xxxx teadaolevaid kohustusi summas 6 016 336,50 € ning Harju Maakohtu 10.01.2012 määrusega kuulutati välja OÜ Xxxx pankrott. Analoogselt Lätis, lasus maksukoormus 2011-2012.a erinevatel perioodidel variettevõtetel SIA Xxxx ja SIA Xxxx, millised ettevõtted deklareerisid tasumisele kuuluvat käibemaksu, kuid ei tasunud seda. Selle tulemusel on maksuvõlad ettevõtetel SIA Xxxx 865 296,56 LT ja SIA Xxxx 2 354 337,10 LT, lisaks sellele deklareeris SIA Xxxx enammakstud käibemaksu 163 699,38 LT. Samuti J M jagas kuritegelikul teel saadud tulu.

O K, olles variettevõtete OÜ Xxxx, OÜ Xxxx, OÜ Xxxx ja SIA Xxxx xxxx, omas ülevaadet ettevõtete fiktiivse tegevuse üle, esindas nimetatud äriühinguid Maksu-ja Tolliametis ning teistes asutustes, allkirjastas loetletud ettevõtete nimel dokumente, kaasaarvatud müügiarveid. Samuti O K teostas variettevõtete OÜ Xxxx ja OÜ Xxxx fiktiivset tegevust, millede juhatuste liige oli E S, allkirjastas arveid nende ettevõtete nimel. Vastavalt J Milt saadud korraldustele O K andis E S`ile juhiseid ettevõtete OÜ Xxxx, OÜ Xxxx, OÜ Xxxx, OÜ Xxxx ja OÜ Xxxx raamatupidamisarvestuse kohta, kaasaarvatud maksudeklaratsioonide koostamise ja esitamise kohta. Samuti sõlmis lepingu raamatupidamisfirmaga SIA Xxxx variettevõtte SIA Xxxx raamatupidamisarvestuse pidamise kohta. Peale selle O K, omades juurdepääsu variettevõtete pangakontodele, J Mi korraldusel, tegi rahaülekandeid variettevõtete OÜ Xxxx, OÜ Xxxx, OÜ Xxxx, OÜ Xxxx, OÜ Xxxx, OÜ Xxxx ja SIA Xxxx nimel, samuti tegeles raha väljaviimisega nende pangakontodelt. OÜ Xxxx pangakontolt raha väljaviimiseks kanti see O Ki isiklikule kontole, kust ta selle sularahana välja võttis. Samuti, kandis ta OÜ Xxxx, OÜ Xxxx, OÜ Xxxx pangakontodelt rahasummad üle AS-le Xxxx, kust ta selle sularahana välja võttis. Samuti O K lasi valmistada oma allkirja pitsati ning andis selle kasutamiseks J Mile. E S, olles OÜ Xxxx, OÜ Xxxx ja OÜ Xxxx xxxx, loovutas enda poolt soetatud ettevõtted J Mi ja O Kile. Samuti E S, olles raamatupidamisfirma OÜ Xxxx omanik ja xxxx, sõlmis lepingud raamatupidamisteenuste osutamise kohta variettevõtetele OÜ Xxxx, OÜ Xxxx, OÜ Xxxx ja OÜ Xxxx, ning olles ettevõtte OÜ Xxxx omanik ja xxxx, sõlmis lepingud raamatupidamisteenuste osutamise kohta variettevõtetele OÜ Xxxx ja OÜ Xxxx. Sõlmitud lepingute alusel OÜ Xxxx raamatupidaja O F pidas ettevõtete OÜ Xxxx ja OÜ Xxxx raamatupidamist, koostas fiktiivseid müügiarveid ning esitas maksudeklaratsioone. Raamatupidaja S S, kokkuleppel E S`iga, pidas ettevõtte OÜ Xxxx raamatupidamist ja koostas fiktiivseid müügiarveid. Variettevõtetele OÜ Xxxx, OÜ Xxxx ja OÜ Xxxx tegi raamatupidamist isiklikult E S, samuti ta esitas maksudeklaratsioone nii ülalmainitud ettevõtete nimel, kui ka OÜ Xxxx nimel. Peale seda E S võttis AS-st Xxxx välja sularaha, mis oli OÜ Xxxx pangakontodelt ülekantud AS-le Xxxx pangakontole. Samuti E S hoidis oma kontoris aadressil: xxxx kuritegeliku ühenduse raha. Seega J M pani toime KarS § 255 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo, so so kolmest või enamast isikust koosnevasse püsivasse isikutevahelise ülesannete jaotusega ühendusse kuulumises, mille tegevus oli suunatud maksukuritegude, so KarS § 389 1 ja KarS § 3892 järgi sätestatud teise astme kuritegude toimepanemisele. Samuti süüdistatakse J Mit selles, et tema koos O K ́iga, E S ́iga ja D R ́iga aitas vaimselt, aineliselt ja füüsiliselt kaasa OÜ-le Xxxx (reg.kood xxxx, käibemaksukohustuslane 01.11.1997.a KMKR nr xxxx, juriidiline aadress Xxxx) ja OÜ Xxxx xxxx ning tegevjuhile I Pile ajavahemikul 21.02.2011-17.07.2012 käibedeklaratsioonides ja ajavahemikul 09.02.2011 kuni 04.05.2011; 04.07.2011 kuni 07.03.2012 ja 04.05.2012 kuni 10.08.2012 tulu- ja sotsiaalmaksu, kohustusliku kogumispensioni makse ja töötuskindlustusmakse deklaratsioonides valeandmete esitamisele. Selleks, I P koos J Miga leppisid eelnevalt kokku näilike tehingute sõlmimises, mille kohaselt OÜ Xxxx soetab toidukauba - kondenspiima, kala-, lihakonservide ja kalamarja 20%-lise käibemaksu määraga variettevõttelt. Variettevõtted soetavad toidukauba omakorda 0 %-lise maksumääraga Läti, Leedu, Prantsusmaa ja Saksamaa ettevõtetelt. Sellise näiliku tehinguteahela tulemusel, kus OÜ Xxxx soetab kauba 20 %-lise käibemaksumääraga, mitte otse teistes EL riikides asuvatelt ettevõtetelt 0 %-lise käibemaksumääraga tekkis OÜ-l Xxxx variettevõtete fiktiivsete arvete alusel õigus alusetult vähendada tasumisele kuuluvat käibemaksu, suurendada tagastamisele kuuluvat enammakstud käibemaksu ja tekitada alusetu tagastusnõue. Lisaks lepiti kokku, et selleks J M kindlustab variettevõtte, OÜ Xxxx, OÜ Xxxx, OÜ Xxxx ja OÜ Xxxx nimelt fiktiivsete, so tegelikkusele mittevastavate arvete koostamise ja

esitamise kondenspiima, kala-, lihakonservide ja kalamarja müügi kohta. Seega kasutati järgnevatel ajavahemikel J Mi poolt organiseeritud variettevõtteid: ajavahemikul 01.01.2011 kuni 20.01.2011.a OÜ Xxxx (reg.kood xxxx, käibemaksukohustuslaseks registreeritud alates 30.03.2010 registreerimisnumbriga xxxx, xxxx J M alates 29.10.2010, , juriidiline aadress Xxxx) ajavahemikul 01.01.2011 kuni 27.04.2011.a OÜ Xxxx (reg.kood xxxx, käibemaksukohustuslaseks registreeritud alates 16.02.2005 registreerimisnumbriga xxxx, xxxx O K alates 26.11.2010, juriidiline aadress Xxxx) ajavahemikul 01.05.2011 kuni 27.10.2011.a OÜ Xxxx (reg.kood xxxx, käibemaksukohustuslaseks registreeritud alates 01.07.1994 registreerimisnumbriga xxxx, xxxx O K alates 28.04.2011, juriidiline aadress Xxxx) ajavahemikul 01.11.2011 kuni 29.02. 2012.a (kaasarvestatud) OÜ Xxxx (reg.kood xxxx, käibemaksukohustuslaseks registreeritud alates 18.10.2011 registreerimisnumbriga xxxx, asutaja E S, alates 25.08.2011 kuni 02.04.2012 osanik E S, alates 02.04.2012 kuni käesoleva ajani osanik O K, alates 25.08.2011 kuni 26.03.2012 xxxx E S, alates 26.03.2012 kuni 09.07.2012 xxxx O K ja J M, alates 09.07.2012 kuni käesoleva ajani xxxx A K,juriidiline aadress xxxx, lao asukoht: Xxxx, alates 26.03.2012 kuni käesoleva ajani juriidiline aadress Xxxx) Rahaülekannete ning raha väljavõtmise jaoks kasutati ka OÜ-d Xxxx (reg.kood xxxx, asutatud 05.01.1998, käibemaksukohustuslaseks registreeritud alates 01.03.2011. kuni 09.05.2011 nr xxxx, alates 12.06.1998 kuni 19.10.2011 osanik E S, alates 19.10.2011 kuni käesoleva ajani osanik O K, alates 27.11.1997 kuni 01.02.2011 xxxx E S, alates 01.02.2011 kuni käesoleva ajani xxxx J M, alates 29.04.1999 kuni käesoleva ajani juriidiline aadress Xxxx). Tegelikkuses ei olnud OÜ Xxxx ja OÜ Xxxx xxxx O K iseseisev otsustaja ega tehingute sõlmija OÜ Xxxx ja OÜ Xxxx nimel, selleks isikuks oli ettevõtete tegelik juht J M, kes omas täielikku kontrolli varifirmade tegevuse üle. Samuti omas J M täielikku kontrolli OÜ Xxxx ning OÜ Xxxx üle. Nimelt asutas E S J Mi ja O Ki palvel OÜ Xxxx, mille ta koheselt loovutas nendele kasutamiseks. J.Mi korraldusel O K koostas ja allkirjastas variettevõtete OÜ Xxxx, OÜ Xxxx ja OÜ Xxxx nimel dokumente, samuti andis ta oma allkirjapitsati J Mile kasutamiseks. Peale selle, J M, omades juurdepääsu varifirmade pangakontodele, teostas ise neil ülekandeid, samuti andis ta juhtnööre ja korraldusi O Kile varifirmade pangakontodele laekunud summade liigutamiseks, st laekunud summade edasikandmiseks ning sularahas väljavõtmiseks. E S, omades raamatupidamisfirmasid OÜ Xxxx ja OÜ Xxxx, J Mi juhendamisel otse või läbi O Ki, sõlmis OÜ Xxxx nimelt ettevõtetega OÜ Xxxx ja OÜ Xxxx ning OÜ Xxxx nimelt ettevõttega OÜ Xxxx lepingud raamatupidamisteenuste osutamiseks, misjärel korraldas ta nende ettevõtete raamatupidamist ning esitas maksudeklaratsioone, kasutades selleks OÜ Xxxx ja OÜ Xxxx raamatupidajat O Ft ja OÜ Xxxx raamatupidajat S St. Sealhulgas koostasid raamatupidajad E Si kontrolli all fiktiivsed kauba müügiarved OÜ-le Xxxx OÜ-de Xxxx, OÜ Xxxx ja OÜ Xxxx nimelt OÜ Xxxx töötaja M K saadetud andmete alusel. Samuti E S, olles ettevõtte OÜ Xxxx xxxx kuni 01.02.2011 ja osanik kuni 19.10.2011, võimaldas J.Mil ja O.Kil kasutada nimetatud firma arveldusarvet andes sellega võimaluse kasutada OÜ Xxxx maksupettuse skeemis. Variettevõtete OÜ Xxxx, OÜ Xxxx, OÜ Xxxx ja OÜ Xxxx poolt OÜ Xxxx pangakontole kantud raha segati ja võeti sularahas välja. Nimelt, OÜ Xxxx poolt varifirmade OÜ Xxxx, OÜ Xxxx, OÜ Xxxx ja OÜ Xxxx pangakontodele arvete alusel ülekantud summad võeti osaliselt sularahana välja läbi ATM-i või läbi AS-i Xxxxi või läbi O Ki pangakonto. Samuti kasutati selleks varifirma OÜ Xxxx pangakontot, kus raha peale segunemist läbi AS Xxxx ja/või O Ki pangakonto sularahana välja võeti. Välja võetud sularaha tagastati I Pile. Tegelikkuses aga variettevõtted OÜ Xxxx, OÜ Xxxx, OÜ Xxxx ja OÜ Xxxx ei olnud kauba müüjad. Faktiliselt OÜ Xxxx soetas ajavahemikul jaanuar 2011 kuni veebruar 2012.a kondenspiima otse Leedu ettevõttelt Xxxx, kalakonservid Läti ettevõttelt SIA Xxxx,

Leedu ettevõttelt Xxxx ja Poola ettevõttelt Xxxx, lihakonservid Prantsuse ettevõttelt Xxxx ja Läti ettevõttelt SIA Xxxx ning kalamarja Saksamaa ettevõttelt Xxxx. Selleks tellis kauba ja transpordi OÜ Xxxx töötaja D R varifirmade nimelt olles teadlik, et varifirmad ei ole kauba tegelikud ostjad ühendusesiseselt. Seega oli varifirmadest äriühingute OÜ Xxxx, OÜ Xxxx, OÜ Xxxx ja OÜ Xxxx tegevuse eesmärgiks võimaldada OÜ-le Xxxx ebaseaduslikult omandada sisendkäibemaksu (kaupade/teenuste soetamisel tasutud käibemaks) mahaarvamise õigust vastavalt käibemaksuseaduse § 29 lg 3, vähendada osaühingu maksukoormust, suurendada tagastamisele kuuluvaid enammakstud käibemaksusummasid. Selliselt kajastas OÜ Xxxx xxxx I P maksuperioodil jaanuar 2011 kuni veebruar 2012 OÜ Xxxx raamatupidamisarvestuses OÜ Xxxx, OÜ Xxxx, OÜ Xxxx ja OÜ Xxxx fiktiivseid arveid kogusummas 1 762 622,29 eurot. Nii kajastas OÜ Xxxx juhataja I P J Mi, O Ki, E Si ja D Ri kaasabil OÜ Xxxx nimelt käibedeklaratsioonides alusetult KMD 5. real sisendkäibemaksusummasid, KMD 12. real tasumisele kuuluvat käibemaksu ja KMD 13. real enammakstud käibemaksu, rikkudes sellega 01.05.2004 kehtima hakanud KMS § 24 lg 1, § 31 lg 1 ja § 38 lg 1 ettenähtud kohustusi, kuna äriühingu nimelt Maksu-ja Tolliametile e-maksuameti kaudu esitatud käibedeklaratsioonides kajastati alusetult soetamist äriühingutelt OÜ Xxxx, OÜ Xxxx, OÜ Xxxx, OÜ Xxxx – kaupade näol, millised tegelikkuses ei pärinenud nimetatud riiulifirmadelt. Kuna OÜ Xxxx soetas kaupu vahetult ühendusesisestelt hankijatelt, siis on temal kui ostjal oli kohustus vastavalt KMS –le rakendada pöörmaksustamist, ehk deklareerida soetuse summa KMD 1. ja 6. real ning arvestada sellelt nii tasumisele kuuluv käibemaks ja deklareerida see KMD 4. real ning ka sisendkäibemaks ja deklareerida see KMD 5. real. Nimelt: 01.2011 deklaratsioon esitatud 21.02.2011 – käive summas 80 490,93 EUR, käibemaksu summa sellest 16 098,19 EUR, 0% määraga maksustatav käive summas 11 950,59 EUR, sisendkäibemaks 40 406,39 EUR ja ühendusesisene soetamine summas 80 EUR. Enammakstud käibemaks 24 308,20 EUR. Tegelikkuses oli käive summas 166 450,41 EUR, käibemaks sellest 33 290,08 EUR, 0% määraga maksustatav käive summas 11 950,59 EUR, sisendkäibemaks 18 835,45 EUR ja ühendusesisene soetamine summas 86 039,48 EUR ning tasumisele kuuluv käibemaks 14 454,63 EUR Seega alusetult mahaarvatud käibemaksu summas 38 762,84 EUR; 02.2011 deklaratsioon esitatud 21.03.2011 – käive summas 84 383,93 EUR, käibemaksu summas sellest 16 876,79 EUR, 0% määraga maksustatav käive summas 3 594,23 EUR, sisendkäibemaks 42 843,80 EUR ja ühendusesisene soetamine summas 120 EUR. Enammakstud käibemaks 25 967,01 EUR. Tegelikkuses oli käive summas 300 345,65 EUR, käibemaks sellest 60 069,13 EUR, 0% määraga maksustatav käive summas 3 594,23 EUR, sisendkäibemaks 44 846,41 EUR ja ühendusesisene soetamine summas 216 081,72 EUR ning tasumisele kuuluv käibemaks 15 222,72 EUR Seega alusetult mahaarvatud käibemaksu summas 41 189,73 EUR; 03.2011 deklaratsioon esitatid 20.04.2011 – käive summas 157 064 EUR, käibemaksu summas sellest 31 412,80 EUR, 0% määraga maksustatav käive summas 5 229,02 EUR, sisendkäibemaks 18 677,44 EUR ja ühendusesisene soetamine summas 50 EUR. Tasumisele kuuluv käibemaks 12 735,36 EUR. Tegelikkuses oli käive summas 269 432,76 EUR, käibemaks sellest 53 886,55 EUR, 0% määraga maksustatav käive summas 5 229,02 EUR, sisendkäibemaks 23 560,92 EUR ja ühendusesisene soetamine summas 112 418,76 EUR ning tasumisele kuuluv käibemaks 30 325,63 EUR Seega alusetult mahaarvatud käibemaksu summas 17 590,27 EUR; 04.2011 deklaratsioon esitatud 20.05.2011 – käive summas 114 436,98 EUR, käibemaksu summas sellest 22 887,40 EUR, 0% määraga maksustatav käive summas 5 568,58 EUR, sisendkäibemaks 35 383,64 EUR ja ühendusesisene soetamine summas 0 EUR. Enammakstud käibemaks 12 496,24 EUR. Tegelikkuses oli käive summas 236 866,26 EUR, käibemaks sellest 47 373,25 EUR, 0% määraga maksustatav käive summas 5 568,58 EUR, sisendkäibemaks 25

616,29 EUR ja ühendusesisene soetamine summas 122 429,28 EUR ning tasumisele kuuluv käibemaks 21 756,96 EUR Seega alusetult mahaarvatud käibemaksu summas 34 253,21 EUR; 05.2011 deklaratsioon esitatud 20.06.2011 – käive summas 112 779,65 EUR, käibemaksu summas sellest 22 555,93 EUR, 0% määraga maksustatav käive summas 11 038,74 EUR, sisendkäibemaks 31 568,85 EUR ja ühendusesisene soetamine summas 36 811,80 EUR. Enammakstud käibemaks 9 012,92 EUR. Tegelikkuses oli käive summas 136 852,95 EUR, käibemaks sellest 27 370,59 EUR, 0% määraga maksustatav käive summas 11 038,74 EUR, sisendkäibemaks 15 756,84 EUR ja ühendusesisene soetamine summas 60 885,10 EUR ning tasumisele kuuluv käibemaks 11 613,75 EUR Seega alusetult mahaarvatud käibemaksu summas 20 626,67 EUR; 06.2011 deklaratsioon esitatud 20.07.2011 (deklaratsioon on tühistatud 19.08.2011) – käive summas 70 790,66 EUR, käibemaksu summas sellest 14 158,13 EUR, 0% määraga maksustatav käive summas 4 391,28 EUR, sisendkäibemaks 7 572,17 EUR ja ühendusesisene soetamine summas 70 EUR. Tasumisele kuuluv käibemaks 6 585,96 EUR. Tegelikkuses oli käive summas 143 386,94 EUR, käibemaks sellest 28 677,39 EUR, 0% määraga maksustatav käive summas 4 391,28 EUR, sisendkäibemaks 14 828,27 EUR ja ühendusesisene soetamine summas 72 666,28 EUR ning tasumisele kuuluv käibemaks 13 849,12 EUR Seega alusetult mahaarvatud käibemaksu summas 7 263,16 EUR; 06.2011 deklaratsioon esitatud 19.08.2011 (parandus) – käive summas 70 790,66 EUR, käibemaksu summas sellest 14 158,13 EUR, 0% määraga maksustatav käive summas 4 391,28 EUR, sisendkäibemaks 8 608,97 EUR ja ühendusesisene soetamine summas 70 EUR. Tasumisele kuuluv käibemaks 5 549,16 EUR. Tegelikkuses oli käive summas 143 386,94 EUR, käibemaks sellest 28 677,39 EUR, 0% määraga maksustatav käive summas 4 391,28 EUR, sisendkäibemaks 14 828,27 EUR ja ühendusesisene soetamine summas 72 666,28 EUR ning tasumisele kuuluv käibemaks 13 849,12 EUR Seega alusetult mahaarvatud käibemaksu summas 8 299,96 EUR; 07.2011 deklaratsioon esitatud 20.08.2011 – käive summas 93 731,55 EUR, käibemaksu summas sellest 18 746,31 EUR, 0% määraga maksustatav käive summas 11 342,65 EUR, sisendkäibemaks 8 462,89 EUR ja ühendusesisene soetamine summas 180 EUR. Tasumisele kuuluv käibemaks 10 283,42 EUR. Tegelikkuses oli käive summas 108 020,09 EUR, käibemaks sellest 21 604, 02 EUR, 0% määraga maksustatav käive summas 11 342,65 EUR, sisendkäibemaks 3 282,47 EUR ja ühendusesisene soetamine summas 14 468,54 EUR ning tasumisele kuuluv käibemaks 18 321,55 EUR Seega alusetult mahaarvatud käibemaksu summas 8 038,13 EUR; 08.2011 deklaratsioon esitatud 20.09.2011 – käive summas 96 360,66 EUR, käibemaksu summas sellest 19 272,13 EUR, 0% määraga maksustatav käive summas 16 189,25 EUR, sisendkäibemaks 31 980,12 EUR ja ühendusesisene soetamine summas 145 EUR. Enammakstud käibemaks 12 707,99 EUR. Tegelikkuses oli käive summas 218 226,83 EUR, käibemaks sellest 43 645,37 EUR, 0% määraga maksustatav käive summas 16 189,25 EUR, sisendkäibemaks 25 007 EUR ja ühendusesisene soetamine summas 122 011,17 EUR ning tasumisele kuuluv käibemaks 18 638,37 EUR Seega alusetult mahaarvatud käibemaksu summas 31 346,35 EUR; 09.2011 deklaratsioon esitatud 12.10.2011 – käive summas 12 603,96 EUR, käibemaksu summas sellest 2 520,79 EUR, 0% määraga maksustatav käive summas 6 082,29 EUR, sisendkäibemaks 11 294,49 EUR ja ühendusesisene soetamine summas 0 EUR. Enammakstud käibemaks 8 773,70 EUR. Tegelikkuses oli käive summas 43 014,84 EUR, käibemaks sellest 8 602,97 EUR, 0% määraga maksustatav käive summas 6 082,29 EUR, sisendkäibemaks 10 165,44 EUR ja ühendusesisene soetamine summas 30 410,88 EUR ning enammakstud käibemaks 1 562,47 EUR Seega suurendati alusetult enammakstud käibemaksu summas 7

211,23 EUR;

10.2011 deklaratsioon esitatud 20.11.2011 (deklaratsioon on tühistatud 22.11.2011) – käive summas 116 993,10 EUR, käibemaksu summas sellest 23 398,62 EUR, 0% määraga maksustatav käive summas 1315,27 EUR, sisendkäibemaks 32 439,71 EUR ja ühendusesisene soetamine summas 16 152,10 EUR. Enammakstud käibemaks 9 041,09 EUR. Tegelikkuses oli käive summas 174 335,70 EUR, käibemaks sellest 34 867,14 EUR, 0% määraga maksustatav käive summas 1315,27 EUR, sisendkäibemaks 34 003,48 EUR ja ühendusesisene soetamine summas 73 494,70 EUR ning tasumisele kuuluv käibemaks 863,66 EUR Seega alusetult mahaarvatud käibemaksu summas 9 904,75.EUR; 10.2011 deklaratsioon esitatud 22.11.2011 (parandus ning deklaratsioon on tühistatud 28.12.2011) – käive summas 116 993,10 EUR, käibemaksu summas sellest 23 398,62 EUR, 0% määraga maksustatav käive summas 19 462,87 EUR, sisendkäibemaks 32 439, 71 EUR ja ühendusesisene soetamine summas 16 152,10 EUR. Enammakstud käibemaks 9 041,09 EUR. Tegelikkuses oli käive summas 174 335,70 EUR, käibemaks sellest 34 867,14 EUR, 0% määraga maksustatav käive summas 19 462,87 EUR, sisendkäibemaks 34 003,48 EUR ja ühendusesisene soetamine summas 73 494,70 EUR ning tasumisele kuuluv käibemaks 863,66 EUR Seega alusetult mahaarvatud käibemaksu summas 9 904,75 EUR; 10.2011 deklaratsioon esitatud 28.12.2011 (parandus) – käive summas 116 993,10 EUR, käibemaksu summas sellest 23 398,62 EUR, 0% määraga maksustatav käive summas 19 462,87 EUR, sisendkäibemaks 35 759,71 EUR ja ühendusesisene soetamine summas 16 152,10 EUR. Enammakstud käibemaks 12 361,09 EUR. Tegelikkuses oli käive summas 174 335,70 EUR, käibemaks sellest 34 867,14 EUR, 0% määraga maksustatav käive summas 19 462,87 EUR, sisendkäibemaks 34 003,48 EUR ja ühendusesisene soetamine summas 73 494,70 EUR ning tasumisele kuuluv käibemaks 863,66 EUR Seega alusetult mahaarvatud käibemaksu summas

13 224,75 EUR;

11.2011 deklaratsioon esitatud 20.12.2011 – käive summas 110 505 EUR, käibemaksu summas sellest 22 101 EUR, 0% määraga maksustatav käive summas 21 759,64 EUR, sisendkäibemaks 41 179,47 EUR ja ühendusesisene soetamine summas 220 EUR. Enammakstud käibemaks 19 078,47 EUR. Tegelikkuses oli käive summas 222 854,82 EUR, käibemaks sellest 44 570,96 EUR, 0% määraga maksustatav käive summas 21 759,64 EUR, sisendkäibemaks 37 468,86 EUR ja ühendusesisene soetamine summas 112 569,82 EUR ning tasumisele kuuluv käibemaks 7 102,10 EUR Seega alusetult mahaarvatud käibemaksu summas 26 180,57 EUR; 12.2011 deklaratsioon esitatud 20.01.2012 - käive summas 160 396,91 EUR, käibemaksu summas sellest 32 079,38 EUR, 0% määraga maksustatav käive summas 35 162,18 EUR, sisendkäibemaks 33 642,16 EUR ja ühendusesisene soetamine summas 150 EUR. Enammakstud käibemaks 1 562,78 EUR. Tegelikkuses oli käive summas 290 524,07 EUR, käibemaks sellest 58 104,81 EUR, 0% määraga maksustatav käive summas 35 162,18 EUR, sisendkäibemaks 41 604,65 EUR ja ühendusesisene soetamine summas 130 277,16 EUR ning tasumisele kuuluv käibemaks 16 500,16 EUR Seega alusetult mahaarvatud käibemaksu summas 18 062,94 EUR; 01.2012 deklaratsioon esitatud 19.02.2012 – käive summas 106 584,51 EUR, käibemaksu summas sellest 21 316,90 EUR, 0% määraga maksustatav käive summas 36 192,17 EUR, sisendkäibemaks 21 316,90 EUR ja ühendusesisene soetamine summas 694,15 EUR. Enammakstud käibemaks 20 598,28 EUR. Tegelikkuses oli käive summas 233 355,03 EUR, käibemaks sellest 46 671,01 EUR, 0% määraga maksustatav käive summas 36 192,17 EUR, sisendkäibemaks 40 949,77 EUR ja ühendusesisene soetamine summas 127 464,67 EUR ning tasumisele kuuluv käibemaks 5 721,24 EUR Seega alusetult mahaarvatud käibemaksu summas

26 319,51 EUR;

02.2012 deklaratsioon esitatud 19.03.2012 (deklaratsioon on tühistatud 20.06.2012) – käive summas 0 EUR, käibemaksu summas sellest 0 EUR, 0% määraga maksustatav käive summas 0 EUR, sisendkäibemaks 0 EUR ja ühendusesisene soetamine summas 0 EUR. Enammakstud

käibemaks 0 EUR ning tasumisele kuuluv käibemaks 0 EUR. Tegelikkuses oli käive summas 103 443,94 EUR, käibemaks sellest 20 688,79 EUR, 0% määraga maksustatav käive summas 0 EUR, sisendkäibemaks 12 772,84 EUR ja ühendusesisene soetamine summas 18 737,36 EUR ning tasumisele kuuluv käibemaks 7 915,95 EUR Seega alusetult mahaarvatud käibemaksu summas 7 915,95 EUR; 02.2012 deklaratsioon esitatud 20.06.2012 (parandus ning deklaratsioon on tühistatud 17.07.2012) - käive summas 84 816,58 EUR, käibemaksu summas sellest 16 963,32 EUR, 0% määraga maksustatav käive summas 0 EUR, sisendkäibemaks 19 809,41 EUR ja ühendusesisene soetamine summas 110 EUR. Enammakstud käibemaks 2 846,09 EUR. Tegelikkuses oli käive summas 103 443,94 EUR, käibemaks sellest 20 688,79 EUR, 0% määraga maksustatav käive summas 0 EUR, sisendkäibemaks 12 772,84 EUR ja ühendusesisene soetamine summas 18 737,36 EUR ning tasumisele kuuluv käibemaks 7 915,95 EUR Seega alusetult mahaarvatud käibemaksu summas 10 762,04 EUR; 02.2012 deklaratsioon esitatud 17.07.2012 (parandus) – käive summas 84 816,58 EUR, käibemaksu summas sellest 16 963,32 EUR, 0% määraga maksustatav käive summas 17 967,29 EUR, sisendkäibemaks 19 809,41 EUR ja ühendusesisene soetamine summas 110 EUR. Enammakstud käibemaks 2 846,09 EUR. Tegelikkuses oli käive summas 103 443,94 EUR, käibemaks sellest 20 688,79 EUR, 0% määraga maksustatav käive summas 17 967,29 EUR, sisendkäibemaks 12 772,84 EUR ja ühendusesisene soetamine summas 18 737,36 EUR ning tasumisele kuuluv käibemaks 7 915,95 EUR Seega alusetult mahaarvatud käibemaksu summas

10 762,04 EUR;

Sel viisil esitati ajavahemikul 21.02.2011 – 17.07.2012 OÜ Xxxx nimelt maksustamisperioodil jaanuar 2011 kuni veebruar 2012 e-maksuameti kaudu käibemaksudeklaratsioonides valeandmeid ja nimelt, real 5 deklareeris sisendkäibemaksu 401 532,52 EUR, millest 301 868,20 EUR rohkem, kui on seadusega lubatud maha arvata, ning sellega vähendas tasumisele kuuluvate käibemaksu 153 717,90 EUR ning tekitas (140 939,07 EUR) ja suurendas (7 211,23 EUR) enammakstud käibemaksu summas 148 150,30 EUR, millisest summast 143 008,51 EUR tasaarveldati. Sellest tulenevalt ei arvutatud tasumisele kuuluvat käibemaksu ja sisendkäibemaksusummasid seaduses sätestatud korras, rikkudes sellega alates 01.05.2004.a. kehtiva Käibemaksuseaduse (RT I 2003, 82, 554 koos hilisemate muudatuste ja täiendustega) nõudeid; - § 24 lg 1 kohaselt maksukohustuslasena registreerimise päevast alates peab isik täitma maksukohustuslase kohustusi, sealhulgas lisama võõrandatava kauba või osutatava teenuse maksustatavale väärtusele käibemaksu, arvutama tasumisele kuuluva käibemaksusumma käibemaksuseaduse §-s 29 sätestatud korras, tasuma käibemaksu §-s 38 sätestatud korras, säilitama dokumente ja pidama arvestust §-s 36 sätestatu kohaselt ning esitama § 37 nõuetele vastavaid arveid. - § 27 lg 1 kohaselt on maksustamisperioodiks kalendrikuu; - § 29 lg 1 kohaselt on maksukohustuslase poolt tasumisele kuuluv käibemaksusumma maksustamisperioodil KMS § 3 lõikes 4 nimetatud tehingutelt või toimingutelt arvestatud käibemaks, millest on maha arvatud maksustatava käibe tarbeks, samuti ettevõtlusega seotud § 4 lõikes 2 nimetatud tehingute või toimingute või välisriigis toimuva ettevõtluse, välja arvatud maksuvaba käibena käsitatavad tehingud (§ 16), tarbeks kasutatava kauba või teenuse sama maksustamisperioodi sisendkäibemaks; - § 29 lg 3 p 1 kohaselt on sisendkäibemaks maksukohustuslase poolt teiselt maksukohustuslaselt soetatud või saadud kauba või teenuse eest tasumisele kuuluv käibemaks; - § 31 lg 1 kohaselt arvatakse sisendkäibemaks maha teiselt maksukohustuslaselt kauba või teenuse saamise korral KMS §-s 37 sätestatud nõuete kohase arve alusel. - § 38 lg 1 kohaselt tasub maksukohustuslane tasumisele kuuluva käibemaksu summa käibedeklaratsiooni esitamise kuupäevaks.

Maksukorralduse seaduse § 83 lg 4 sätestab, et näilikku tehingut ei võeta maksustamisel arvesse. Kui näilik tehing tehakse teise tehingu varjamiseks, kohaldatakse maksustamisel varjatud tehingu kohta käivaid sätteid. Samuti J M koos O Ki, E Si ja D Riga aitas kaasa OÜ-le Xxxx ja OÜ Xxxx xxxxle I Pile ajavahemikul 09.02.2011 kuni 04.05.2011; 04.07.2011 kuni 07.03.2012 ja 04.05.2012 kuni 10.08.2012 valeandmete esitamisele osaühingu tulu- ja sotsiaalmaksu, kohustusliku kogumispensioni makse ja töötuskindlustusmakse deklaratsioonides maksuperioodide jaanuar 2011 kuni aprill 2011, juuni 2011 kuni veebruar 2012, aprill 2012 kuni juuli 2012.a. kohta jättes arvestamata, deklareerimata ja tasumata tulumaksu ettevõtlusega mitteseotud kuludelt. Deklaratsioonid esitati läbi e-maksuameti kasutades selleks vahendina OÜ Xxxx raamatupidamisega tegelevat isikut I A ́t. Nimelt OÜ Xxxx arvelduskontolt OÜ Xxxx AS Xxxx arvelduskontole xxxx ja AS Xxxx arvelduskontole xxxx, OÜ Xxxx AS Xxxx arvelduskontole xxxx ja AS Xxxx arvelduskontole xxxx, OÜ Xxxx AS Xxxx arvelduskontole nr xxxx ja OÜ Xxxx AS Xxxx arvelduskontole xxxx teostatud ülekanded/väljamaksed ei ole täielikult seotud OÜ Xxxx majandustegevusega ja seega ei ole need täielikult käsitletavad ettevõtlusega seotud kuludena, kuna OÜ Xxxx ei soetanud kaupu tegelikult OÜ-delt Xxxx, Xxxx, Xxxx vaid EL Ühendusse kuuluvates riikides asuvatest ettevõtetest oste. OÜ Xxxx tegi AS Xxxx arvelduskontolt xxxx OÜ-delt Xxxx, Xxxx, Xxxx majandustegevusega mitteseotud väljamakseid. Eelnimetatud väljamaksete ja kauba tegeliku soetushinna vahe kuulub maksustamisele tulumaksuga kui ettevõtlusega mitteseotud kulu tulumaksuseaduse (kehtib alates 01.01.2000.a) § 51 lg 2 p 3 tähenduses ja seega jäeti deklareerimata ja tasumata tulumaksu: 09.02.2011 esitatud 2011.a jaanuarikuu tulu- ja sotsiaalmaksu, kohustusliku kogumispensioni makse ja töötuskindlustusmakse deklaratsioonis 27 051,81 EUR (101 766,35 X 21/79) 07.03.2011 esitatud 2011.a veebruarikuu tulu- ja sotsiaalmaksu, kohustusliku kogumispensioni makse ja töötuskindlustusmakse deklaratsioonis 9 188,11 EUR (34 564,81 X 21/79) 05.04.2011 esitatud 2011.a märtsikuu tulu- ja sotsiaalmaksu, kohustusliku kogumispensioni makse ja töötuskindlustusmakse deklaratsioonis 9 487,95 EUR (35 692,78 X 21/79) 04.05.2011 esitatud 2011.a aprillikuu tulu- ja sotsiaalmaksu, kohustusliku kogumispensioni makse ja töötuskindlustusmakse deklaratsioonis 28 443,35 EUR (107 001,19 X 21/79) 04.07.2011 esitatud 2011.a juunikuu tulu- ja sotsiaalmaksu, kohustusliku kogumispensioni makse ja töötuskindlustusmakse deklaratsioonis 3 194,70 EUR (12 018,15 X 21/79) 05.08.2011 esitatud 2011.a juulikuu tulu- ja sotsiaalmaksu, kohustusliku kogumispensioni makse ja töötuskindlustusmakse deklaratsioonis 10 357,42 EUR ( 38 963,61 X 21/79) 02.09.2011 esitatud 2011.a augustikuu tulu- ja sotsiaalmaksu, kohustusliku kogumispensioni makse ja töötuskindlustusmakse deklaratsioonis 4 461,31 EUR (16 783,04 X 21/79) 02.10.2011 esitatud 2011.a septembrikuu tulu- ja sotsiaalmaksu, kohustusliku kogumispensioni makse ja töötuskindlustusmakse deklaratsioonis 12 774,01 EUR (48 054,60 X 21/79) 10.11.2011 esitatud 2011.a oktoobrikuu tulu- ja sotsiaalmaksu, kohustusliku kogumispensioni makse ja töötuskindlustusmakse deklaratsioonis 10 763,87 EUR (40 492,67 X 21/79) 07.12.2011 esitatud 2011.a novembrikuu tulu- ja sotsiaalmaksu, kohustusliku kogumispensioni makse ja töötuskindlustusmakse deklaratsioonis 1 916,08 EUR (7 208,12 X 21/79) 10.01.2012 esitatud 2011.a detsembrikuu tulu- ja sotsiaalmaksu, kohustusliku kogumispensioni makse ja töötuskindlustusmakse deklaratsioonis 4 348,93 EUR 16 360,28 X 21/79) 07.02.2012 esitatud 2012.a jaanuarikuu tulu- ja sotsiaalmaksu, kohustusliku kogumispensioni makse ja töötuskindlustusmakse deklaratsioonis 7 007,38 EUR (26 361,08 X 21/79) 07.03.2012 esitatud 2012.a veebruarikuu tulu- ja sotsiaalmaksu, kohustusliku kogumispensioni makse ja töötuskindlustusmakse deklaratsioonis 4 387,34 EUR (16 504,74 X 21/79) 04.05.2012 esitatud 2012.a aprillikuu tulu- ja sotsiaalmaksu, kohustusliku kogumispensioni makse ja töötuskindlustusmakse deklaratsioonis 7 435,28 EUR (27 970,81X 21/79)

11.06.2012 esitatud 2012.a maikuu tulu- ja sotsiaalmaksu, kohustusliku kogumispensioni makse ja töötuskindlustusmakse deklaratsioonis 7 317,00 EUR (27 525,84 X 21/79) 10.07.2012 esitatud 2012.a juunikuu tulu- ja sotsiaalmaksu, kohustusliku kogumispensioni makse ja töötuskindlustusmakse deklaratsioonis 1 181,49 EUR (4 444,64 X 21/79) 10.08.2012 esitatud 2012.a juulikuu tulu- ja sotsiaalmaksu, kohustusliku kogumispensioni makse ja töötuskindlustusmakse deklaratsioonis 525,18 EUR (1 975,69 X 21/79) kokku summas 149 841,21- EUR, kuna TMS § 4 lg 1-1 p 1 kohaselt tulumaksu määr 21%, residendist juriidilise isiku poolt ettevõtlusega mitteseotud kulude puhul jagatakse maksustav summa enne maksumääraga korrutamist 0,79. Samuti TMS § 54 lg 4 kohaselt on maksumaksja kohustatud kandma TMS § 48-53 alusel maksmisele kuuluva tulumaksu Maksu-ja Tolliameti pangakontole hiljemalt maksustamisperioodile järgneva kalendrikuu 10. kuupäevaks. Süüteo toimepanemise ajal oli J Mi tegevus kvalifitseeritav KarS § 3891 lg 1, 3 - § 22 lg 3 ja § 3892 lg 1, 3 - § 22 lg 3 järgi (RT I 2010, 22, 108) järgmiselt. Seega J M, aitas I Pile ja OÜ-le Xxxx kaasa valeandmete esitamisele OÜ Xxxx käibedeklaratsioonides ning tulu- ja sotsiaalmaksu, kohustusliku kogumispensioni makse ja töötuskindlustusmakse deklaratsioonides maksukohustuse vähendamise ning tagastusnõude tekitamise ja suurendamise eesmärgil, mille tulemusel jäi laekumata käibemaksuna 153 717,90 EUR, tulumaksuna 149 841,21 EUR ning mille tulemusel tekitati (140 939,07 EUR) ja suurendati (7 211,23 EUR) alusetu käibemaksu tagastusnõue summas kokku 148 150,30 EUR, ning pani seega toime KarS § 3891 lg 1, 3 - § 22 lg 3 ja § 3892 lg 1, 3 - § 22 lg 3 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Sama kuritegu on alates 01.01.2015 endiselt karistatav KarS § 3891 lg 2, 3 § 22 lg 3 (RT I, 23.12.2014, 16) järgi. KarS § 121 lg 3 kohaselt on eriti suur kahju või süüteo ulatus, mis ületab 400 000 eurot. Samuti süüdistatakse J Mit selles, et tema olles OÜ Xxxx (reg.kood xxxx, käibemaksukohustuslane alates 01.07.1998 KMKR nr xxxx, ajavahemikul 29.08.1997 15.09.2011 xxxx I P, alates 16.09.2011 xxxx N M, juriidiline aadress Xxxx) tegelik juht koos N Miga ning O Ki ja E Si kaasabil, esitas valeandmeid OÜ Xxxx maksudeklaratsioonides. Nimelt, N M, olles osaühingu xxxx, kes lähtudes äriseadustiku § 180 lg 1 ja § 183 esindab ja juhib osaühingut ning korraldab osaühingu raamatupidamist, ning lähtudes maksukorralduse seaduse § 8 lg 1 (RT I 2002, 26, 150) on kohustatud tagama maksuseadustest tulenevate rahaliste ja mitterahaliste kohustuste tähtaegse ning täieliku täitmise, ja J M, olles ettevõtte tegelik juht, kasutades selleks vahendina OÜ Xxxx raamatupidamisega tegelevat isikut I A ́t, esitasid ajavahemikul 20.09.2011 - 13.01.2012 maksustamisperioodi august-november 2011.a kohta valeandmeid osaühingu käibedeklaratsioonides eesmärgiga vähendada osaühingu maksukoormust ning alusetult tekitada ja suurendada tagastamisnõudeid, mille tulemusel on alusetult tagastatud ja tasaarveldatud 281 995,73 € ehk suurele kahjule vastav summa. Nimelt on Xxxx OÜ maksukohustuslane Maksukorralduse seaduse (edaspidi MKS) § 6 lg 1 p 1 tähenduses, kes on kohustatud MKS § 6 lg 2 alusel tagama seadusega sätestatud tingimustel ja korras maksude maksmise ning teiste, rahaliste ja mitterahaliste kohustustuste täitmise. Samuti OÜ Xxxx olles alates 01.05.2004 jõustunud käibemaksuseaduse (edaspidi KMS) § 11 lg 1, § 13 lg 1, § 20 lg 1, 3 ja § 29 lg 1 sätestatu alusel vastutav ettevõtluse tulemusena tekkivalt käibelt käibemaksu arvestamise, tasumisele kuuluva käibemaksusumma arvutamise, käibedeklaratsioonide esitamise ja käibemaksu tasumise eest – esitati valeandmeid käibedeklaratsioonides. Selleks J M omades eelnevaid sidemeid ja kontakte Läti metallitootjaga Xxxx SIA (xxxx A P) leppis N Miga kokku näilike tehingute ahelas, mille kohaselt OÜ Xxxx soetab toormetalli – silikoonimetalli ja alumiiniumkangid 20%-lise käibemaksu määraga variettevõttelt OÜ Xxxx. OÜ Xxxx soetab toormetalli samuti 20 %-lise käibemaksumääraga teiselt variettevõttelt OÜ-lt Xxxx, milline omakorda soetab toormetalli 0 %-lise maksumääraga

Läti ettevõtetelt SIA-lt Xxxx, SIA-lt Xxxx, millised ettevõtted on SIA Xxxx toodete vahendajad ja SIA-lt Xxxx (direktor T P, kes on A P abikaasa). Samuti lepiti kokku, et peale kauba jõudmist OÜ-sse Xxxx müüakse toormetall 0 %-lise käibemaksumääraga Euroopa Liidu riikides asuvatele ettevõtetele. Sellise näiliku tehinguteahela tulemusel, kus OÜ Xxxx ühelt poolt soetab kauba 20 %-lise käibemaksumääraga ja teiselt poolt müüb sama kauba Euroopasse 0%-lise käibemaksumääraga tekkis OÜ-l Xxxxs variettevõtte OÜ Xxxx fiktiivsete arvete alusel õigus alusetult riigilt tagasi küsida kauba soetamise tasutud käibemaksusummad. Samuti lepiti kokku, et J M kindlustab variettevõtete OÜ Xxxx ja OÜ Xxxx nimelt fiktiivsete, so tegelikkusele mittevastavate arvete koostamise ja esitamise alumiiniumkangide ja silikoonmetalli müügi kohta. Selliselt kasutati kõnealuses maksupettuse skeemis J Mi poolt organiseeritud variettevõtteid: OÜ Xxxx (reg.kood xxxx, asutatud 15.10.2003, käibemaksukohustuslaseks registreeritud alates 16.02.2005 kuni 1.11.2011 nr xxxx, xxxx O K alates 26.11.2010, juriidiline aadress Xxxx) OÜ Xxxx (reg.kood xxxx, asutatud 29.12.1998, käibemaksukohustuslaseks registreeritud alates 01.07.1994 kuni 15.11.2011 nr xxxx, xxxx O K alates 28.04.2011 kuni 27.06.2012, juriidiline aadress Xxxx.) Tegelikkuses ei olnud OÜ Xxxx ja OÜ Xxxx xxxx O K iseseisev otsustaja ega tehingute sõlmija OÜ Xxxx ja OÜ Xxxx nimel, selleks isikuks oli ettevõtete tegelik juht J M, kes omas täielikku kontrolli varifirmade tegevuse üle. J.Mi korraldusel O K koostas ja allkirjastas variettevõtete OÜ Xxxx ja OÜ Xxxx nimel dokumente, samuti andis oma allkirjapitsati J Mile kasutamiseks. Peale selle, J M, omades juurdepääsu varifirmade pangakontodele, teostas ise neil ülekandeid, samuti andis ta juhtnööre ja korraldusi O Kile teostada varifirmade pangakontodele laekunud summade liigutamiseks, st laekunud summade edasikandmist ning sularahas väljavõtmiseks. E S, omades raamatupidamisfirmat OÜ Xxxx, J Mi juhendamisel otse või läbi O Ki, sõlmis lepingud ettevõtetega OÜ Xxxx ja OÜ Xxxx raamatupidamisteenuste osutamise kohta, korraldas nende ettevõtete raamatupidamist ning esitas maksudeklaratsioone, kasutades selleks raamatupidaja O Ft. Samuti E S, olles ettevõtte OÜ Xxxx xxxx kuni 01.02.2011 ja osanik kuni 19.10.2011, võimaldas J.Mil ja O.Kil kasutada nimetatud firma arveldusarvet ning edaspidi vormistas selle ettevõtte xxxx J Mi, andes sellega võimaluse kasutada OÜ Xxxx maksupettuse skeemis. Nimelt, OÜ Xxxx poolt varifirma OÜ Xxxx kontole arvete alusel ülekantud summad võeti osaliselt sularahana välja läbi ATM-i või läbi AS-i Xxxx. Samuti kasutati selleks varifirma OÜ Xxxx pangakontot, kus raha peale segunemist läbi AS Xxxx sularahana O Ki, J Mi ja E Si poolt välja võeti. Tegelikkuses ei olnud variettevõtted OÜ Xxxx ja OÜ Xxxx kauba müüjad. Faktiliselt soetas OÜ Xxxx ajavahemikus august-oktoober 2011.a alumiiniumkangid otse SIA Xxxx kauba vahendusfirmadelt SIA-lt Xxxx ja SIA-lt Xxxx ning silikoonmetalli SIA-lt Xxxx. SIA Xxxx tegeles Lätis alumiiniumkangide tootmisega ning ta olid olemas oma toodete turustamiseks kliendid Euroopas. Kuid selleks, et OÜ-l Xxxx tekiks võimalus riigilt käibemaksu tagasi küsida leppis J M eelnevalt kokku SIA Xxxx xxxxga A Pga toormetalli ostu osas Eesti ettevõtte OÜ Xxxx jaoks läbi variettevõtete OÜ Xxxx ja OÜ Xxxx ning kauba edasi müügi osas SIA Xxxx klientidele Euroopas. Kauba edasi müümiseks EL ettevõtetele Xxxx, Xxxx, Xxxx, Xxxx, Xxxx, Xxxx ja Xxxx leppis N M nimetatud ettevõtete esindajatega kokku kauba hinna ja tarne ajad ning koostas OÜ Xxxx nimelt müügiarved 0 %-lise käibemaksumääraga. Samuti tegi ta J Mi poolt organiseeritud OÜ Xxxx fiktiivsete arvete alusel ülekanded OÜ Xxxx AS Xxxx kontolt nr xxxx ja AS Xxxx kontolt nr xxxx OÜ Xxxx AS Xxxx kontole nr xxxx Selliselt variettevõtete OÜ Xxxx ja OÜ Xxxx tegevuse tegelik eesmärk oli anda võimalus äriühingul OÜ Xxxx ebaseaduslikult omandada sisendkäibemaksu (kaupade/teenuste soetamisel tasutud käibemaks) mahaarvamise õigust vastavalt käibemaksuseaduse § 29 lg 3, vähendada osaühingu maksukoormust, suurendada tagastamisele kuuluvaid enammakstud käibemaksusummasid ning luua alusetult tagastamisnõudeid. OÜ Xxxx raamatupidamises kajastasid N M ja J M maksustamisperioodil august-november 2011.a OÜ Xxxx fiktiivseid

arveid kogusummas 1 640 476,8 eurot (sh käibemaks 281 995,73 eurot). N M ja J M kajastasid OÜ Xxxx käibedeklaratsioonides alusetult KMD 5. real sisendkäibemaksusummasid, KMD 12. real tasumisele kuuluvat käibemaksu ja KMD 13. real enammakstud käibemaksu, rikkudes sellega 01.05.2004 kehtima hakanud KMS § 24 lg 1, § 31 lg 1 ja § 38 lg 1 ettenähtud kohustusi, kuna äriühingu nimelt Maksu-ja Tolliametile e-maksuameti kaudu esitatud käibedeklaratsioonides kajastati alusetult soetamist äriühingult OÜ Xxxx – kaupade näol, millised tegelikkuses ei pärinenud nimetatud riiulifirmalt. Kuna OÜ Xxxx soetas kaupu vahetult ühendusesisestelt hankijatelt, siis on temal kui ostjal oli kohustus vastavalt KMS –le rakendada pöörmaksustamist, ehk deklareerida soetuse summa KMD 1. ja 6. real ning arvestada sellelt nii tasumisele kuuluv käibemaks ja deklareerida see KMD 4. real ning ka sisendkäibemaks ja deklareerida see KMD 5. real. Nimelt: 08.2011.a deklaratsioon esitatud 20.09.2011 – käive summas 1 856,67 eurot, käibemaksusumma sellest 371,33 eurot, 0% määraga maksustav käive summas 419 562 EUR, sisendkäibemaks 81 295,10 eurot ja ühendusesisene soetamine summas 1 000 EUR. Enammakstud käibemaks 80 923,77 eurot. Tegelikkuses oli käive summas 397 484 eurot, käibemaks sellest 79 496,8 eurot, 0% määraga maksustav käive summas 419 562 EUR, sisendkäibemaks 80 227,10 eurot ja ühendusesisene soetamine summas 398 484 EUR ning enammakstud käibemaks 358,97 eurot. Seega alusetult mahaarvatud käibemaksu summas 80 564,80 eurot; 09.2011.a deklaratsioon esitatud 12.10.2011 – käive summas 11 463,33 eurot, käibemaksusumma sellest 2 292,67 eurot, 0% määraga maksustav käive summas 406 063 EUR, sisendkäibemaks 79 463,49 eurot ja ühendusesisene soetamine summas 11 250 EUR Enammakstud käibemaks 77 170,82 eurot. Tegelikkuses oli käive summas 392 455,33 eurot, käibemaks sellest 78 491,07 eurot, 0% määraga maksustav käive summas 406 063 EUR, sisendkäibemaks 78 599,49 eurot ja ühendusesisene soetamine summas 392 242 EUR ning enammakstud käibemaks 108,42 eurot. Seega alusetult mahaarvatud käibemaksu summas 77 062,40 eurot; 10.2011.a deklaratsioon esitatud 20.11.2011 (tühistatud 13.01.2012) – käive summas 66 163,33 eurot, käibemaksu summa sellest 13 232,67 eurot, 0% määraga maksustav käive summas 614 553 EUR, sisendkäibemaks 119 350,93 eurot ja ühendusesisene soetamine summas 15 250 EUR. Enammakstud käibemaks 106 118,26 eurot. Tegelikkuses oli käive summas 654 971,33 eurot, käibemaks sellest 130 994,27 eurot, 0% määraga maksustav käive summas 614 553 EUR, sisendkäibemaks 118 006,93 eurot ja ühendusesisene soetamine summas 587 458 EUR ning tasumisele kuuluv käibemaks 12 987,34 eurot. Seega alusetult mahaarvatud käibemaksu summas 119 105,60 eurot; 10.2011.a deklaratsioon esitatud 13.01.2012 – käive summas 82 763,33 eurot, käibemaksusumma sellest 16 552,67 eurot, 0% määraga maksustav käive summas 614 553 EUR, sisendkäibemaks 119 350,93 eurot ja ühendusesisene soetamine summas 15 250 EUR. Enammakstud käibemaks 102 798,26 eurot. Tegelikkuses oli käive summas 654 971,33 eurot, käibemaks sellest 130 994,27 eurot, 0% määraga maksustav käive summas 614 553 EUR, sisendkäibemaks 118 006,93 eurot ja ühendusesisene soetamine summas 587 458 EUR ning tasumisele kuuluv käibemaks 12 987,34 eurot. Seega alusetult mahaarvatud käibemaksu summas 115 785,60 eurot; 11.2011 deklaratsioon esitatud 20.12.2011 (tühistatud 20.12.2011) – käive summas 113 357,90 eurot, käibemaksu summa sellest 22 671,60 eurot, 0% määraga maksustav käive summas 168 760,53 EUR, sisendkäibemaks 31 440,20 eurot ja ühendusesisene soetamine summas 0 EUR. Enammakstud käibemaks 8 768,63 eurot. Tegelikkuses oli käive summas 113 357,87 eurot, käibemaks sellest 22 671,57 eurot, 0% määraga maksustav käive summas 168 760,53 EUR, sisendkäibemaks 22 857,27 eurot ja ühendusesisene soetamine summas 42 434,70 EUR ning

enammakstud käibemaks 185,70 eurot Seega alusetult mahaarvatud käibemaksu summas 8 582,93 eurot; 11.2011 deklaratsioon esitatud 20.12.2011 (tühistatud 09.01.2012) – käive summas 113 357,90 eurot, käibemaksu summa sellest 22 671,60 eurot, 0% määraga maksustav käive summas 168 760,53 EUR, sisendkäibemaks 31 440,20 eurot ja ühendusesisene soetamine summas 0 EUR. Enammakstud käibemaks 8 768,63 eurot. Tegelikkuses oli käive summas 113 357,87 eurot, käibemaks sellest 22 671,57 eurot, 0% määraga maksustav käive summas 168 760,53 EUR, sisendkäibemaks 22 857,27 eurot ja ühendusesisene soetamine summas 42 434,70 EUR ning enammakstud käibemaks 185,70 EUR Seega alusetult mahaarvatud käibemaksu summas 8 582,93 eurot; 11.2011 deklaratsioon esitatud 20.12.2011 – käive summas 113 357,90 eurot, käibemaksu summas sellest 22 671,60 eurot, 0% määraga maksustav käive summas 168 760,53 EUR, sisendkäibemaks 31 440,20 eurot ja ühendusesisene soetamine summas 0 EUR. Enammakstud käibemaks 8 768,63 eurot. Tegelikkuses oli käive summas 113 357,87 eurot, käibemaks sellest 22 671,57 eurot, 0% määraga maksustav käive summas 168 760,53 EUR, sisendkäibemaks 22 857,27 eurot ja ühendusesisene soetamine summas 42 434,70 EUR .ning enammakstud käibemaks 185,70 eurot. Seega alusetult mahaarvatud käibemaksu summas 8 582,93 eurot; Sel viisil esitasid OÜ Xxxx xxxx N M ja tegelik juht J M maksustamisperioodil augustnovember 2011.a e-maksuameti kaudu OÜ Xxxx käibedeklaratsioonides valeandmeid ja nimelt, real 5 deklareeriti sisendkäibemaksu 311 549,72 eurot, millest 281 995,73 eurot rohkem kui seadusega lubatud maha arvata, ning sellega vähendati tasumisele kuuluvat käibemaksu 12 987,34 eurot võrra ning tekitati (102 798,26 eurot) ja suurendati (166 210,13 eurot) enammakstud käibemaksu summas 269 008,39 eurot. Sellest tulenevalt ei arvutatud tasumisele kuuluvat käibemaksu ja sisendkäibemaksusummasid seaduses sätestatud korras, rikkudes sellega alates 01.05.2004.a kehtiva Käibemaksuseaduse (RT I 2003, 82, 554 koos hilisemate muudatuste ja täiendustega) nõudeid: - § 24 lg 1 kohaselt maksukohustuslasena registreerimise päevast alates peab isik täitma maksukohustuslase kohustusi, sealhulgas lisama võõrandatava kauba või osutatava teenuse maksustatavale väärtusele käibemaksu, arvutama tasumisele kuuluva käibemaksusumma käibemaksuseaduse §-s 29 sätestatud korras, tasuma käibemaksu §-s 38 sätestatud korras, säilitama dokumente ja pidama arvestust §-s 36 sätestatu kohaselt ning esitama § 37 nõuetele vastavaid arveid; - § 27 lg 1 kohaselt on maksustamisperioodiks kalendrikuu; - § 29 lg 1 kohaselt on maksukohustuslase poolt tasumisele kuuluv käibemaksusumma maksustamisperioodil KMS § 3 lõikes 4 nimetatud tehingutelt või toimingutelt arvestatud käibemaks, millest on maha arvatud maksustatava käibe tarbeks, samuti ettevõtlusega seotud § 4 lõikes 2 nimetatud tehingute või toimingute või välisriigis toimuva ettevõtluse, välja arvatud maksuvaba käibena käsitatavad tehingud (§ 16), tarbeks kasutatava kauba või teenuse sama maksustamisperioodi sisendkäibemaks; - § 29 lg 3 p 1 kohaselt on sisendkäibemaks maksukohustuslase poolt teiselt maksukohustuslaselt soetatud või saadud kauba või teenuse eest tasumisele kuuluv käibemaks; - § 31 lg 1 kohaselt arvatakse sisendkäibemaks maha teiselt maksukohustuslaselt kauba või teenuse saamise korral KMS §-s 37 sätestatud nõuete kohaselt arve alusel. - § 38 lg 1 kohaselt tasub maksukohustuslane tasumisele kuuluva käibemaksu summa käibedeklaratsiooni esitamise kuupäevaks. Maksukorralduse seaduse § 83 lg 4 sätestab, et näilikku tehingut ei võeta maksustamisel arvesse. Kui näilik tehing tehakse teise tehingu varjamiseks, kohaldatakse maksustamisel varjatud tehingu kohta käivaid sätteid. 13.01.2012 esitas OÜ Xxxx e-maksuameti kaudu tagastustaotluse summas 8 000 eurot, mis tagastati 03.02.2012 maksuhalduri poolt OÜ Xxxx AS Xxxx pangakontole xxxx. 17.04.2012

esitas OÜ Xxxx e-maksuameti kaudu tagastustaotluse summas 79 000 eurot, mis tagastati 17.04.2012 maksuhalduri poolt OÜ Xxxx AS Xxxx pangakontole xxxx. Ülejäänud summast 2 333,43 eurot (768,63 + 1564,80) tasaarveldati ning 179 860,66 eurot (77062,40+102798,26) tagastamine peatati maksuhalduri poolt. Süüteo toimepanemise ajal oli J Mi tegevus kvalifitseeritav KarS § 3892 lg 1 järgi (RT I 2010, 22, 108) järgmiselt. Seega J M koos N Miga esitas OÜ Xxxx käibedeklaratsioonides teadvalt valeandmeid maksukohustuse vähendamise ja tagastusnõude tekitamise ja suurendamise eesmärgil, mille tulemusel jäi laekumata 281 996 EUR, millega pani toime KarS § 3892 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Sama kuritegu on alates 01.01.2015 endiselt karistatav KarS § 3891 lg 1 (RT I, 23.12.2014, 16) järgi. Samuti süüdistatakse J Mit, et tema olles OÜ Xxxx xxxx, O Ki ja E S kaasabil, esitas valeandmeid OÜ Xxxx maksudeklaratsioonis. Nimelt, J M, olles alates 18.11.2011.a OÜ Xxxx (reg.kood xxxx, käibemaksukohustuslane alates 19.10.2011 kuni 01.02.2012.a KMKR nr xxxx, ajavahemikul 22.08.2011 kuni 18.11.2011 xxxx E S, juriidiline aadress Xxxx) xxxx, kes lähtudes äriseadustiku §-de 180 lg 1 ja 183 esindab ja juhib osaühingut ning on korraldab osaühingu raamatupidamist ning lähtudes maksukorralduse seaduse § 8 lg 1 (RT I 2002, 26, 150) on kohustatud tagama maksuseadustest tulenevate rahaliste ja mitterahaliste kohustuste tähtaegse ning täieliku täitmise, esitas 20.03.2012 e-maksuameti kaudu läbi kuritegeliku ühenduse liikme E S maksuperioodi valeandmeid osaühingu november 2011.a käibedeklaratsiooni parandusdeklaratsioonis eesmärgiga vähendada osaühingu maksukoormust ning tekitada alusetu tagastusnõude, mille tulemusel vähendati tasumisele kuuluvat käibemaksu 24 640 eurot võrra ning tekitati alusetu tagastusnõue 30 660 eurot. OÜ Xxxx 2011.a. novembrikuu käibedeklaratsioon oli eelnevalt esitatud 09.01.2012 – käive summas 123 200 eurot, käibemaksusumma sellest 24 640 eurot ja sisendkäibemaks 0 eurot. Tasumisele kuuluv käibemaks 24 640 eurot. Hiljem, J M, O K ja E S leppisid eelnevalt kokku novembrikuu 2011 parandusdeklaratsiooni esitamises. Selleks koostas J M ise või lasi koostada fiktiivsed, so tegelikkusele mittevastavad arved toormetalli CU katoodi müügi kohta. Selleks kasutati J Mi poolt organiseeritud variettevõtet OÜ Xxxx (reg.kood xxxx, asutatud 25.11.2009; käibemaksukohustuslaseks registreeritud alates 30.03.2010 registreerimisnumbriga xxxx, xxxx J M alates 29.10.2010, juriidiline aadress Xxxx, Harju Maakohtu 10.01.2012 kohtumäärusega OÜ Xxxx on välja kuulutatud pankroti) ning koostati OÜ Xxxx fiktiivsed toormetalli - CU katoodi müügiarved OÜ-le Xxxx, millised O K edastas E S ́ile OÜ Xxxx raamatupidamises kajastamiseks ning parandusdeklaratsiooni esitamiseks. Tegelikkuses toormetalli tehinguid ei toimunud, kaupu ei liikunud ning kauba eest ei tasutud. Variettevõtte OÜ Xxxx tegevuse tegelik eesmärk oli anda võimalus äriühingul OÜ Xxxx ebaseaduslikult omandada sisendkäibemaksu (kaupade/teenuste soetamisel tasutud käibemaks) mahaarvamise õigus vastavalt käibemaksuseaduse § 29 lg 3 ja seeläbi tekitada alusetu tagastusnõue. Sellisel viisil kajastas J M OÜ Xxxx maksustamisperioodil november 2011.a oma raamatupidamises OÜ Xxxx fiktiivseid toormetalli arveid kogusummas 331 800 eurot (sh käibemaks 55 300 eurot). Samuti kajastas ta OÜ Xxxx raamatupidamises alusetult pöördmaksustatud metallijäätmete soetust OÜ-lt Xxxx kokku summas 1 378 440 eurot (sh käibemaks 229 740 eurot) ning CU katoodide müüki OÜ-le Xxxx summas 147 840 eurot (sh käibemaks 24 640 eurot), sest tegelikkuses nimetatud tehinguid ei toimunud. Selliselt kajastas J M E S ja O Ki kaasabil OÜ Xxxx käibedeklaratsioonis alusetult KMD 5. real sisendkäibemaksusummasid, KMD 12. real tasumisele kuuluvat käibemaksu ja KMD 13. real enammakstud käibemaksu, rikkudes sellega 01.05.2004 kehtima hakanud KMS § 24 lg 1, § 29 lg 1 ja 3 ettenähtud kohustusi, kuna äriühingu nimelt Maksu-ja Tolliametile e-maksuameti kaudu esitatud käibedeklaratsiooni

parandusdeklaratsioonis kajastati alusetult soetamist äriühingult OÜ Xxxx – kaupade näol, millised tegelikkuses ei eksisteerinud ning millest tulenevalt ei arvutatud tasumisele kuuluvat käibemaksu ja sisendkäibemaksusummasid seadusega sätestatud korras. Samuti kajastas ta alusetult andmeid KMD real 1, 4, 5 ja 7.1 OÜ-le Xxxx müügi ja OÜ-lt Xxxx vanametalli soetuse andmete näol. Valeandmeid sisaldav 11.2011.a deklaratsioon on esitatud 20.03.2012 järgmiste andmetega – käive summas 1 271 900 eurot, käibemaksusumma sellest 254 380 eurot ja sisendkäibemaks 285 040 eurot. Enammakstud käibemaks 30 660 eurot. Tegelikkuses oli käive summas 123 200 eurot, käibemaks sellest 24 640 eurot ja sisendkäibemaks 0 eurot ning tasumisele kuuluv käibemaks 24 640 eurot. Seega alusetult mahaarvatud käibemaksu kokku vastavalt 55 300 eurot; Sel viisil esitati OÜ Xxxx nimel maksustamisperioodil november 2011.a e-maksuameti kaudu käibedeklaratsioonides valeandmeid ja nimelt, real 5 deklareeriti sisendkäibemaksu 285 040 eurot, millest 55 300 eurot rohkem kui seadusega lubatud maha arvata, ning sellega vähendati tasumisele kuuluvat käibemaksu 24 640 eurot võrra ning tekitati alusetu käibemaksu enammakse summas 30 660 eurot. Sellest tulenevalt ei arvutatud tasumisele kuuluvat käibemaksu ja sisendkäibemaksusummasid seaduses sätestatud korras, rikkudes sellega alates 01.05.2004.a kehtiva Käibemaksuseaduse (RT I 2003, 82, 554 koos hilisemate muudatuste ja täiendustega) nõudeid: - § 24 lg 1 kohaselt maksukohustuslasena registreerimise päevast alates peab isik täitma maksukohustuslase kohustusi, sealhulgas lisama võõrandatava kauba või osutatava teenuse maksustatavale väärtusele käibemaksu, arvutama tasumisele kuuluva käibemaksusumma käibemaksuseaduse §-s 29 sätestatud korras, tasuma käibemaksu §-s 38 sätestatud korras, säilitama dokumente ja pidama arvestust §-s 36 sätestatu kohaselt ning esitama § 37 nõuetele vastavaid arveid; - § 27 lg 1 kohaselt on maksustamisperioodiks kalendrikuu; - § 29 lg 1 kohaselt on maksukohustuslase poolt tasumisele kuuluv käibemaksusumma maksustamisperioodil KMS § 3 lõikes 4 nimetatud tehingutelt või toimingutelt arvestatud käibemaks, millest on maha arvatud maksustatava käibe tarbeks, samuti ettevõtlusega seotud § 4 lõikes 2 nimetatud tehingute või toimingute või välisriigis toimuva ettevõtluse, välja arvatud maksuvaba käibena käsitatavad tehingud (§ 16), tarbeks kasutatava kauba või teenuse sama maksustamisperioodi sisendkäibemaks; - § 29 lg 3 p 1 kohaselt on sisendkäibemaks maksukohustuslase poolt teiselt maksukohustuslaselt soetatud või saadud kauba või teenuse eest tasumisele kuuluv käibemaks; 09.04.2012 maksuhaldur alustas kontrolli OÜ Xxxx käibemaksu arvestamise ja deklareerimise õigust maksuperioodil 2011 novembrikuu ning enammakse tagastamine peatati maksuhalduri poolt, mistõttu jäi kuritegu toimepanijatest mitteolenevatel asjaoludel lõpule viimata. Süüteo toimepanemise ajal oli J Mi tegevus kvalifitseeritav KarS § 3892 lg 1 - § 25 järgi (RT I 2010, 22, 108). Seega J M esitas OÜ Xxxx käibedeklaratsioonis valeandmeid, mille tulemusel vähendati tasumisele kuuluvat käibemaksu 24 640 eurot võrra ja tekitati alusetu käibemaksu tagastusnõue summas 30 660 EUR, kokku esitati valeandmeid seega summas 55300 eurot, millega pani toime KarS § 3892 lg 1 - § 25 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Sama kuritegu on alates 01.01.2015 endiselt karistatav KarS § 3891 lg 1 - § 25 (RT I, 23.12.2014, 16) järgi. Samuti J Mit süüdistatakse koos I Piga rahapesus, mis seisnes selles, et tema eelneval kokkuleppel I Piga varjas Läti vabariigi territooriumil kuritegeliku ühenduse poolt toimepandud maksukuriteost, so kuritegelikust tegevusest, saadud vara ebaseaduslikku päritolu ja tegelikku omanikku. Nimelt, J M olles Lätis registreeritud äriühingu SIA Xxxx tegelik juht pani alates 2011 aasta jaanuarist kuni novembrini kuritegeliku ühenduse liikmena toime maksukuritegusid Läti

vabariigi territooriumil ja teenis seeläbi kuritegelikku tulu. Selline J Mi poolne tegevus on käsitletav kuritegeliku tegevusena Rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seaduse mõistes ja selle tulemusena saadud vara- raha vähemalt 510 500 eurot kuritegeliku tegevuse tulemusena saadud vara. Selleks, et varjata oma kuritegeliku tegevuse teel saadud vara päritolu ja tegelikku omanikku ning selleks, et raha legaalselt käibesse tuua, muundas J M seda järgnevalt: Raha, mis on eelnevalt kantud SIA Xxxx kontodelt nr xxxx ja nr xxxx J Mi kontroll all oleva Läti varifirma SIA Xxxx kontodele xxxx ja nr xxxx, kandis J M edasi oma endise abikaasa J S I M AS Xxxx asuvale pangakontole nr xxxx. Nimetatud arvelduskonto avas J S I M 17.10.2011 AS Xxxx J Mi palvel ning sõlmis pangakontol ülekannete tegemiseks internetipanga lepingu, misjärel loovutas ta pangakonto kasutamisõiguse koos PIN kalkulaatoriga J Mile. Edasi, J M, eelneval kokkuleppel I Piga, kandis J S E M Xxxx arvelduskontol olevad rahasummad kokku 500 000 eurot edasi I Pi nimele xxxx Xxxx pangas (endine xxxx) olevale arvelduskontole nr xxxx (mis vastab endise xxxx panga kontole numbriga xxxx ning, mis kuulub I Pile, I Ple ja I P). 20.10.2011 xxxx Xxxx pangas olevalt kontolt nr xxxx kanti 30 002,50 eurot J Mi palvel tagatisraha J A G G –le kinnisvara tehingu tagamiseks. 21.11.2011 võeti kontolt nr xxxx 423 345 eurot välja tšekkide ja talongide alusel ning 40 000 eurot kanti I Pile. Samal päeval so 21.11.2011 soetasid I P, I P ja I P kaasomanikena kinnistu xxxx asukohaga aadressil xxxx (xxxx), mille tegelikuks omanikuks sai eelneval kokkuleppel I Piga tegelikult J M. Selliselt J M koos I Piga varjates raha kuritegelikku päritolu ja tegelikku omanikku pani toime rahapesu suures ulatuses. Eeltoodud tegevus on käsitletav rahapesuna alates 28.01.2008 jõustunud Rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seaduse § 4 lg 1 p 1 ja 2 tähenduses: „Rahapesu on kuritegeliku tegevuse tulemusel saadud vara või selle asemel saadud vara: 1) tõelise olemuse, päritolu, asukoha, käsutamisviisi, ümberpaigutamise, omandiõiguse või varaga seotud muude õiguste varjamine või saladuses hoidmine; 2) muundamine, ülekandmine, omandamine, valdamine või kasutamine eesmärgiga varjata või hoida saladuses vara ebaseaduslikku päritolu või abistada kuritegelikus tegevuses osalenud isikut, et ta saaks hoiduda oma tegude õiguslikest tagajärgedest.“ J Mi eesmärk oli varjata raha kuritegelikku päritolu ja selle tegelikku omanikku. Eelkirjeldatud tegudega varjas J M koos I Piga kuriteo tulemusena saadud vara päritolu ja tegi toiminguid kuriteo tulemusena saadud varaga suures ulatuses, muundas kuriteo tulemusel saadud vara ja sooritas sellega ülekandeid ning tehes tehinguid eesmärgiga varjata vara tegelikku omanikku ja selle ebaseaduslikku päritolu. Seega pani J M koos I Piga toime rahapesu suures ulatuses (500 000 eurot) ja grupi poolt, so KarS § 394 lg 2 p 1, 3 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Vastavalt KarS RS §-le 8 punktile 2 oli kuriteo toimepanemise ajal tegemist suure kahjuga siis, kui see ületas kehtivat palga alammäära ühes kuus sajakordselt. 2011 oli kehtiva palga alammäär 278 eurot. Seega 2011 oli tegemist suure kahjuga siis, kui see ületas 27800 eurot. Käesoleval hetkel on suur kahju KarS § 121 järgi siis kui see ületab 40 000 eurot.

OÜ Xxxx (reg.kood xxxx, asutatud 25.11.2009; käibemaksukohustuslaseks registreeritud alates 30.03.2010 registreerimisnumbriga xxxx, xxxx J M alates 29.10.2010, juriidiline aadress Xxxx, Harju Maakohtu 10.01.2012 kohtumäärusega OÜ Xxxx on välja kuulutatud pankrott) OÜ Xxxx (reg.kood xxxx, asutatud 15.10.2003, käibemaksukohustuslaseks registreeritud alates 16.02.2005 ja kustutati 1.11.2011, xxxx O K alates 26.11.2010, juriidiline aadress Xxxx, Harju Maakohtu kohtumäärusega 25.09.2012 on OÜ Xxxx kandemäärus tühistatud ja ettevõte kustutatud äriregistrist 25.03.2013) OÜ Xxxx (reg.kood xxxx, asutatud 29.12.1998, käibemaksukohustuslaseks registreeritud alates 01.07.1994 ja kustutati 15.11.2011, xxxx O K alates 28.04.2011 kuni 27.06.2012, juriidiline aadress Xxxx, Harju Maakohtu 21.06.2012 kohtumäärusega lõpetati OÜ Xxxx pankrotimenetlus pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu) Xxxx OÜ (reg.kood xxxx, asutatud 26.09.2011, käibemaksukohustuslaseks registreeritud alates 05.10.2011 kuni 18.05.2012, .xxxx O K alates 11.10.2011, juriidiline aadress Xxxx, Harju Maakohtu 09.08.2012 kohtumäärusega OÜ-le Xxxx on välja kuulutatud pankrott) OÜ Xxxx (reg.kood xxxx, asutatud 25.08.2011, käibemaksukohustuslaseks registreeritud alates 18.10.2011 registreerimisnumbriga xxxx, asutaja E S, alates 25.08.2011 kuni 02.04.2012 osanik E S, alates 02.04.2012 kuni käesoleva ajani osanik O K, alates 25.08.2011 kuni 26.03.2012 xxxx E S, alates 26.03.2012 kuni 09.07.2012 xxxx O K ja J M, alates 09.07.2012 kuni käesoleva ajani xxxx A K, alates 25.08.2011 kuni 26.03.2012 juriidiline aadress: Xxxx, alates 26.03.2012 kuni käesoleva ajani juriidiline aadress Xxxx) OÜ Xxxx (reg.kood xxxx, asutatud 22.08.2011, käibemaksukohustuslaseks registreeritud alates 19.10.2011 kuni 02.02.2012, asutaja E S, alates 22.08.2011 kuni 03.04.2012 osanik E S, alates 03.04.2012 kuni käesoleva ajani osanik O K, alates 22.08.2011 kuni 18.11.2011 xxxx E S, alates 18.11.2011 kuni käesoleva ajani xxxx J M, alates 22.08.2011 kuni 03.04.2012 juriidiline aadress Xxxx, alates 03.04.2012 kuni käesoleva ajani juriidiline aadress Xxxx) OÜ Xxxx (reg.kood xxxx, asutatud 05.01.1998, käibemaksukohustuslaseks registreeritud alates 01.03.2011. kuni 09.05.2011, alates 12.06.1998 kuni 19.10.2011 osanik E S, alates 19.10.2011 kuni käesoleva ajani osanik O K, alates 27.11.1997 kuni 01.02.2011 xxxx E S, alates 01.02.2011 kuni käesoleva ajani xxxx J M, alates 29.04.1999 kuni käesoleva ajani juriidiline aadress Xxxx). Kuritegeliku ühenduse kontrolli all olid järgmised Läti variettevõtted: SIA Xxxx (reg.kood xxxx, asutatud 16.11.2010, alates 14.12.2010 xxxx J M (Eesti kodanik), juriidiline aadress: xxxx) SIA Xxxx (reg.kood xxxx, asutatud 18.03.2010, alates 14.12.2010 xxxx O K (Eestis elav kodakondsuseta isik), juriidiline aadress xxxx) SIA Xxxx (reg.kood xxxx, asutatud 28.03.2011, xxxx T B (Leedu kodanik), prokurist J M, juriidiline aadress xxxx). Kuritegeliku ühenduse kontrolli all oli järgmine Bulgaaria variettevõte: Xxxx (reg.kood xxxx), osanik ja juhataja J M /Eesti kodanik/, juriidiline aadress xxxx). Nimetatud ettevõtteid kasutati maksupettusskeemides, mis pandi toime Eestis ja Lätis, ning nende ainukeseks eesmärgiks oli pakkuda erinevatele tegutsevatele äriühingutele Eestis ja Lätis fiktiivseid arveid maksukohustuse vähendamiseks ja/või tagastusnõude tekitamiseks ning läbi selle tegevuse kuritegelikku tulu teenimiseks. Nimetatud konkreetsete isikutevaheliste ülesannete jaotusega grupis oli rollide jaotus alljärgnev: J M organiseeris ülal loetletud variettevõtete soetamist ning omades täielikku kontrolli nende fiktiivse tegevuse üle, juhtis ja andis korraldusi O Kile, samuti isiklikult või O Ki kaudu – E S`ile. Samuti J M, olles variettevõtte OÜ Xxxx xxxx, esindas nimetatud osaühingut, koostas ja allkirjastas selle nimel dokumente, sõlmis raamatupidamisfirmaga OÜ Xxxx lepingu raamatupidamisteenuste ostmise kohta, mille alusel raamatupidaja I A koostas ning esitas OÜ

Xxxx nimel maksudeklaratsioone. J M sõlmis raamatupidamisfirmaga SIA Xxxx lepingud raamatupidamisteenuste osutamise kohta variettevõtetele SIA Xxxx ja SIA Xxxx. Koostas dokumente, sealhulgas müügiarveid SIA Xxxx, SIA Xxxx, SIA Xxxx ja Xxxx nimel ning esitas raamatupidaja S Z`le SIA Xxxx, SIA Xxxx, SIA Xxxx dokumente, mille alusel viimane koostas ja esitas maksudeklaratsioone. Samuti J M, omades juurdepääsu varifirmade pangakontodele, teostas varifirmade pangakontodele laekunud summade liikumist, st laekunud summade edasikandmist. Muu hulgas kandis ta raha AS-le Xxxx, seejärel võttis välja sularahana. Selleks, et raskendada tõe väljaselgitamist, J M kasutas maksupettuse skeemis OÜ Xxxx pangakontot, mille kasutamiseks oli koostatud OÜ Xxxx, OÜ Xxxx, OÜ Xxxx ja OÜ Xxxx vahel pangakonto rendilepingud. Erinevatelt ettevõtetelt laekunud raha segunes OÜ Xxxx pangakontol, seejärel osa rahast läks arvete tasumiseks, osa kanti AS Xxxx pangakontole, kust võeti sularahana välja. Samal eesmärgil J M kasutas maksupettuse skeemis maksudeoptimeerimist, mille tulemusel variettevõtete OÜ Xxxx, OÜ Xxxx ja OÜ Xxxx fiktiivse tegevuse tulemusena tekkinud maksukohustus vähendati omakorda OÜ Xxxx fiktiivsete soetusarvetega. Selliselt lasus maksukoormus variettevõttel OÜ Xxxx, kes küll deklareeris tasumisele kuuluvat käibemaksu, kuid ei tasunud seda. Selle tulemusel OÜ-l Xxxx tekkis maksuvõlg 867 284,40 eurot. Kokku on OÜ Xxxx teadaolevaid kohustusi summas 6 016 336,50 eurot ning Harju Maakohtu 10.01.2012 määrusega kuulutati välja OÜ Xxxx pankrott. Analoogselt Lätis, lasus maksukoormus 2011-2012.a erinevatel perioodidel variettevõtetel SIA Xxxx ja SIA Xxxx, millised ettevõtted deklareerisid tasumisele kuuluvat käibemaksu, kuid ei tasunud seda. Selle tulemusel on maksuvõlad ettevõtetel SIA Xxxx 865 296,56 LT ja SIA Xxxx 2 354 337,10 LT, lisaks sellele deklareeris SIA Xxxx enammakstud käibemaksu 163 699,38 LT. Samuti J M jagas kuritegelikul teel saadud tulu. O K, olles variettevõtete OÜ Xxxx, OÜ Xxxx, OÜ Xxxx ja SIA Xxxx xxxx, omas ülevaadet ettevõtete fiktiivse tegevuse üle, esindas nimetatud äriühinguid Maksu-ja Tolliametis ning teistes asutustes, allkirjastas loetletud ettevõtete nimel dokumente, kaasaarvatud müügiarveid. Samuti O K teostas variettevõtete OÜ Xxxx ja OÜ Xxxx fiktiivset tegevust, millede juhatuste liige oli E S, allkirjastas arveid nende ettevõtete nimel. Vastavalt J Milt saadud korraldustele O K andis E S`ile juhiseid ettevõtete OÜ Xxxx, OÜ Xxxx, OÜ Xxxx, OÜ Xxxx ja OÜ Xxxx raamatupidamisarvestuse kohta, kaasaarvatud maksudeklaratsioonide koostamise ja esitamise kohta. Samuti sõlmis lepingu raamatupidamisfirmaga SIA Xxxx variettevõtte SIA Xxxx raamatupidamisarvestuse pidamise kohta. Peale selle O K, omades juurdepääsu variettevõtete pangakontodele, J Mi korraldusel, tegi rahaülekandeid variettevõtete OÜ Xxxx, OÜ Xxxx, OÜ Xxxx, OÜ Xxxx, OÜ Xxxx, OÜ Xxxx ja SIA Xxxx nimel, samuti tegeles raha väljaviimisega nende pangakontodelt. OÜ Xxxx pangakontolt raha väljaviimiseks kanti see O Ki isiklikule kontole, kust ta selle sularahana välja võttis. Samuti, kandis ta OÜ Xxxx, OÜ Xxxx, OÜ Xxxx pangakontodelt rahasummad üle AS-le Xxxx, kust ta selle sularahana välja võttis. Samuti O K lasi valmistada oma allkirja pitsati ning andis selle kasutamiseks J Mile. E S, olles OÜ Xxxx, OÜ Xxxx ja OÜ Xxxx xxxx, loovutas enda poolt soetatud ettevõtted J Mi ja O Kile. Samuti E S, olles raamatupidamisfirma OÜ Xxxx omanik ja xxxx, sõlmis lepingud raamatupidamisteenuste osutamise kohta variettevõtetele OÜ Xxxx, OÜ Xxxx, OÜ Xxxx ja OÜ Xxxx, ning olles ettevõtte OÜ Xxxx omanik ja xxxx, sõlmis lepingud raamatupidamisteenuste osutamise kohta variettevõtetele OÜ Xxxx ja OÜ Xxxx. Sõlmitud lepingute alusel OÜ Xxxx raamatupidaja O F pidas ettevõtete OÜ Xxxx ja OÜ Xxxx raamatupidamist, koostas fiktiivseid müügiarveid ning esitas maksudeklaratsioone. Raamatupidaja S S, kokkuleppel E S`iga, pidas ettevõtte OÜ Xxxx raamatupidamist ja koostas fiktiivseid müügiarveid. Variettevõtetele OÜ Xxxx, OÜ Xxxx ja OÜ Xxxx tegi raamatupidamist isiklikult E S, samuti ta esitas maksudeklaratsioone nii ülalmainitud ettevõtete nimel, kui ka OÜ Xxxx nimel. Peale seda E S võttis AS-st Xxxx välja sularaha, mis oli OÜ Xxxx pangakontodelt ülekantud AS-le Xxxx pangakontole. Samuti E S hoidis oma kontoris aadressil: xxxx kuritegeliku ühenduse raha.

Seega O K pani toime KarS § 255 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo, so kolmest või enamast isikust koosnevasse püsivasse isikutevahelise ülesannete jaotusega ühendusse kuulumises, mille tegevus oli suunatud maksukuritegude, so KarS § 389 1 ja KarS § 3892 järgi sätestatud teise astme kuritegude toimepanemisele. Samuti süüdistatakse O Ki selles, et tema koos J Mi, E Siga ja D Riga aitas vaimselt, aineliselt ja füüsiliselt kaasa OÜ-le Xxxx (reg.kood xxxx, käibemaksukohustuslane 01.11.1997.a KMKR nr xxxx, juriidiline aadress Xxxx) ja OÜ Xxxx xxxxle ning tegevjuhile I Pile ajavahemikul 21.02.2011-17.07.2012 käibedeklaratsioonides ja ajavahemikul 09.02.2011 kuni 04.05.2011; 04.07.2011 kuni 07.03.2012 ja 04.05.2012 kuni 10.08.2012 tulu- ja sotsiaalmaksu, kohustusliku kogumispensioni makse ja töötuskindlustusmakse deklaratsioonides valeandmete esitamisele. Selleks, I P koos J Miga leppisid eelnevalt kokku näilike tehingute sõlmimises, mille kohaselt OÜ Xxxx soetab toidukauba - kondenspiima, kala-, lihakonservide ja kalamarja 20%-lise käibemaksu määraga variettevõttelt. Variettevõtted soetavad toidukauba omakorda 0 %-lise maksumääraga Läti, Leedu, Prantsusmaa ja Saksamaa ettevõtetelt. Sellise näiliku tehinguteahela tulemusel, kus OÜ Xxxx soetab kauba 20 %-lise käibemaksumääraga, mitte otse teistes EL riikides asuvatelt ettevõtetelt 0 %-lise käibemaksumääraga tekkis OÜ-l Xxxx variettevõtete fiktiivsete arvete alusel õigus alusetult vähendada tasumisele kuuluvat käibemaksu, suurendada tagastamisele kuuluvat enammakstud käibemaksu ja tekitada alusetu tagastusnõue. Lisaks lepiti kokku, et selleks J M kindlustab variettevõtte, OÜ Xxxx, OÜ Xxxx, OÜ Xxxx ja OÜ Xxxx nimelt fiktiivsete, so tegelikkusele mittevastavate arvete koostamise ja esitamise kondenspiima, kala-, lihakonservide ja kalamarja müügi kohta. Seega kasutati järgnevatel ajavahemikel J Mi poolt organiseeritud variettevõtteid: ajavahemikul 01.01.2011 kuni 20.01.2011.a OÜ Xxxx (reg.kood xxxx, käibemaksukohustuslaseks registreeritud alates 30.03.2010 registreerimisnumbriga xxxx, xxxx J M alates 29.10.2010, juriidiline aadress Xxxx) ajavahemikul 01.01.2011 kuni 27.04.2011.a OÜ Xxxx (reg.kood xxxx, käibemaksukohustuslaseks registreeritud alates 16.02.2005 registreerimisnumbriga xxxx, xxxx O K alates 26.11.2010, juriidiline aadress Xxxx) ajavahemikul 01.05.2011 kuni 27.10.2011.a OÜ Xxxx (reg.kood xxxx, käibemaksukohustuslaseks registreeritud alates 01.07.1994 registreerimisnumbriga xxxx, xxxx O K alates 28.04.2011, juriidiline aadress Xxxx) ajavahemikul 01.11.2011 kuni 29.02. 2012.a (kaasarvestatud) OÜ Xxxx (reg.kood xxxx, käibemaksukohustuslaseks registreeritud alates 18.10.2011 registreerimisnumbriga xxxx, asutaja E S, alates 25.08.2011 kuni 02.04.2012 osanik E S, alates 02.04.2012 kuni käesoleva ajani osanik O K, alates 25.08.2011 kuni 26.03.2012 xxxx E S, alates 26.03.2012 kuni 09.07.2012 xxxx O K ja J M, alates 09.07.2012 kuni käesoleva ajani xxxx A K, juriidiline aadress xxxx, lao asukoht: Xxxx, alates 26.03.2012 kuni käesoleva ajani juriidiline aadress Xxxx) Rahaülekannete ning raha väljavõtmise jaoks kasutati ka OÜ-d Xxxx (reg.kood xxxx, asutatud 05.01.1998, käibemaksukohustuslaseks registreeritud alates 01.03.2011. kuni 09.05.2011 nr xxxx, alates 12.06.1998 kuni 19.10.2011 osanik E S, alates 19.10.2011 kuni käesoleva ajani osanik O K, alates 27.11.1997 kuni 01.02.2011 xxxx E S, alates 01.02.2011 kuni käesoleva ajani xxxx J M, alates 29.04.1999 kuni käesoleva ajani juriidiline aadress Xxxx). Tegelikkuses ei olnud OÜ Xxxx ja OÜ Xxxx xxxx O K iseseisev otsustaja ega tehingute sõlmija OÜ Xxxx ja OÜ Xxxx nimel, selleks isikuks oli ettevõtete tegelik juht J M, kes omas täielikku kontrolli varifirmade tegevuse üle. Samuti omas J M täielikku kontrolli OÜ Xxxx ning OÜ Xxxx üle. Nimelt asutas E S J Mi ja O Ki palvel OÜ Xxxx, mille ta koheselt loovutas nendele kasutamiseks. J. Mi korraldusel O K koostas ja allkirjastas variettevõtete OÜ Xxxx, OÜ Xxxx ja OÜ Xxxx nimel dokumente, samuti andis ta oma allkirjapitsati J Mile kasutamiseks. Peale

selle, J M, omades juurdepääsu varifirmade pangakontodele, teostas ise neil ülekandeid, samuti andis ta juhtnööre ja korraldusi O Kile varifirmade pangakontodele laekunud summade liigutamiseks, st laekunud summade edasikandmiseks ning sularahas väljavõtmiseks. E S, omades raamatupidamisfirmasid OÜ Xxxx ja OÜ Xxxx, J Mi juhendamisel otse või läbi O Ki, sõlmis OÜ Xxxx nimelt ettevõtetega OÜ Xxxx ja OÜ Xxxx ning OÜ Xxxx nimelt ettevõttega OÜ Xxxx lepingud raamatupidamisteenuste osutamiseks, misjärel korraldas ta nende ettevõtete raamatupidamist ning esitas maksudeklaratsioone, kasutades selleks OÜ Xxxx ja OÜ Xxxx raamatupidajat O Ft ja OÜ Xxxx raamatupidajat S St. Sealhulgas koostasid raamatupidajad E Si kontrolli all fiktiivsed kauba müügiarved OÜ-le Xxxx OÜ-de Xxxx, OÜ Xxxx ja OÜ Xxxx nimelt OÜ Xxxx töötaja M K saadetud andmete alusel. Samuti E S, olles ettevõtte OÜ Xxxx xxxx kuni 01.02.2011 ja osanik kuni 19.10.2011, võimaldas J.Mil ja O.Kil kasutada nimetatud firma arveldusarvet andes sellega võimaluse kasutada OÜ Xxxx maksupettuse skeemis. Variettevõtete OÜ Xxxx, OÜ Xxxx, OÜ Xxxx ja OÜ Xxxx poolt OÜ Xxxx pangakontole kantud raha segati ja võeti sularahas välja. Nimelt, OÜ Xxxx poolt varifirmade OÜ Xxxx, OÜ Xxxx, OÜ Xxxx ja OÜ Xxxx pangakontodele arvete alusel ülekantud summad võeti osaliselt sularahana välja läbi ATM-i või läbi AS-i Xxxxi või läbi O Ki pangakonto. Samuti kasutati selleks varifirma OÜ Xxxx pangakontot, kus raha peale segunemist läbi AS Xxxx ja/või O Ki pangakonto sularahana välja võeti. Välja võetud sularaha tagastati I Pile. Tegelikkuses aga variettevõtted OÜ Xxxx, OÜ Xxxx, OÜ Xxxx ja OÜ Xxxx ei olnud kauba müüjad. Faktiliselt OÜ Xxxx soetas ajavahemikul jaanuar 2011 kuni veebruar 2012.a kondenspiima otse Leedu ettevõttelt Xxxx, kalakonservid Läti ettevõttelt SIA Xxxx, Leedu ettevõttelt Xxxx ja Poola ettevõttelt Xxxx, lihakonservid Prantsuse ettevõttelt Xxxx ja Läti ettevõttelt SIA Xxxx ning kalamarja Saksamaa ettevõttelt Xxxx. Selleks tellis kauba ja transpordi OÜ Xxxx töötaja D R varifirmade nimelt olles teadlik, et varifirmad ei ole kauba tegelikud ostjad ühendusesiseselt. Seega oli varifirmadest äriühingute OÜ Xxxx, OÜ Xxxx, OÜ Xxxx ja OÜ Xxxx tegevuse eesmärgiks võimaldada OÜ-le Xxxx ebaseaduslikult omandada sisendkäibemaksu (kaupade/teenuste soetamisel tasutud käibemaks) maha arvamise õigust vastavalt käibemaksuseaduse § 29 lg 3, vähendada osaühingu maksukoormust, suurendada tagastamisele kuuluvaid enammakstud käibemaksusummasid. Selliselt kajastas OÜ Xxxx xxxx I P maksuperioodil jaanuar 2011 kuni veebruar 2012 OÜ Xxxx raamatupidamisarvestuses OÜ Xxxx, OÜ Xxxx, OÜ Xxxx ja OÜ Xxxx fiktiivseid arveid kogusummas 1 762 622,29 eurot. Nii kajastas OÜ Xxxx juhataja I P J Mi, O Ki, E Si ja D Ri kaasabil OÜ Xxxx nimelt käibedeklaratsioonides alusetult KMD 5. real sisendkäibemaksusummasid, KMD 12. real tasumisele kuuluvat käibemaksu ja KMD 13. real enammakstud käibemaksu, rikkudes sellega 01.05.2004 kehtima hakanud KMS § 24 lg 1, § 31 lg 1 ja § 38 lg 1 ettenähtud kohustusi, kuna äriühingu nimelt Maksu-ja Tolliametile e-maksuameti kaudu esitatud käibedeklaratsioonides kajastati alusetult soetamist äriühingutelt OÜ Xxxx, OÜ Xxxx, OÜ Xxxx, OÜ Xxxx – kaupade näol, millised tegelikkuses ei pärinenud nimetatud riiulifirmadelt. Kuna OÜ Xxxx soetas kaupu vahetult ühendusesisestelt hankijatelt, siis on temal kui ostjal oli kohustus vastavalt KMS –le rakendada pöörmaksustamist, ehk deklareerida soetuse summa KMD 1. ja 6. real ning arvestada sellelt nii tasumisele kuuluv käibemaks ja deklareerida see KMD 4. real ning ka sisendkäibemaks ja deklareerida see KMD 5. real. Nimelt: 01.2011 deklaratsioon esitatud 21.02.2011 – käive summas 80 490,93 EUR, käibemaksu summa sellest 16 098,19 EUR, 0% määraga maksustatav käive summas 11 950,59 EUR, sisendkäibemaks 40 406,39 EUR ja ühendusesisene soetamine summas 80 EUR. Enammakstud käibemaks 24 308,20 EUR. Tegelikkuses oli käive summas 166 450,41 EUR, käibemaks sellest 33 290,08 EUR, 0% määraga maksustatav käive summas 11 950,59 EUR, sisendkäibemaks 18 835,45 EUR ja ühendusesisene soetamine summas 86 039,48 EUR ning tasumisele kuuluv käibemaks 14 454,63 EUR Seega alusetult mahaarvatud käibemaksu summas 38 762,84 EUR;

02.2011 deklaratsioon esitatud 21.03.2011 – käive summas 84 383,93 EUR, käibemaksu summas sellest 16 876,79 EUR, 0% määraga maksustatav käive summas 3 594,23 EUR, sisendkäibemaks 42 843,80 EUR ja ühendusesisene soetamine summas 120 EUR. Enammakstud käibemaks 25 967,01 EUR. Tegelikkuses oli käive summas 300 345,65 EUR, käibemaks sellest 60 069,13 EUR, 0% määraga maksustatav käive summas 3 594,23 EUR, sisendkäibemaks 44 846,41 EUR ja ühendusesisene soetamine summas 216 081,72 EUR ning tasumisele kuuluv käibemaks 15 222,72 EUR Seega alusetult mahaarvatud käibemaksu summas 41 189,73 EUR; 03.2011 deklaratsioon esitatid 20.04.2011 – käive summas 157 064 EUR, käibemaksu summas sellest 31 412,80 EUR, 0% määraga maksustatav käive summas 5 229,02 EUR, sisendkäibemaks 18 677,44 EUR ja ühendusesisene soetamine summas 50 EUR. Tasumisele kuuluv käibemaks 12 735,36 EUR. Tegelikkuses oli käive summas 269 432,76 EUR, käibemaks sellest 53 886,55 EUR, 0% määraga maksustatav käive summas 5 229,02 EUR, sisendkäibemaks 23 560,92 EUR ja ühendusesisene soetamine summas 112 418,76 EUR ning tasumisele kuuluv käibemaks 30 325,63 EUR Seega alusetult mahaarvatud käibemaksu summas 17 590,27 EUR; 04.2011 deklaratsioon esitatud 20.05.2011 – käive summas 114 436,98 EUR, käibemaksu summas sellest 22 887,40 EUR, 0% määraga maksustatav käive summas 5 568,58 EUR, sisendkäibemaks 35 383,64 EUR ja ühendusesisene soetamine summas 0 EUR. Enammakstud käibemaks 12 496,24 EUR. Tegelikkuses oli käive summas 236 866,26 EUR, käibemaks sellest 47 373,25 EUR, 0% määraga maksustatav käive summas 5 568,58 EUR, sisendkäibemaks 25 616,29 EUR ja ühendusesisene soetamine summas 122 429,28 EUR ning tasumisele kuuluv käibemaks 21 756,96 EUR Seega alusetult mahaarvatud käibemaksu summas 34 253,21 EUR; 05.2011 deklaratsioon esitatud 20.06.2011 – käive summas 112 779,65 EUR, käibemaksu summas sellest 22 555,93 EUR, 0% määraga maksustatav käive summas 11 038,74 EUR, sisendkäibemaks 31 568,85 EUR ja ühendusesisene soetamine summas 36 811,80 EUR. Enammakstud käibemaks 9 012,92 EUR. Tegelikkuses oli käive summas 136 852,95 EUR, käibemaks sellest 27 370,59 EUR, 0% määraga maksustatav käive summas 11 038,74 EUR, sisendkäibemaks 15 756,84 EUR ja ühendusesisene soetamine summas 60 885,10 EUR ning tasumisele kuuluv käibemaks 11 613,75 EUR Seega alusetult mahaarvatud käibemaksu summas 20 626,67 EUR; 06.2011 deklaratsioon esitatud 20.07.2011 (deklaratsioon on tühistatud 19.08.2011) – käive summas 70 790,66 EUR, käibemaksu summas sellest 14 158,13 EUR, 0% määraga maksustatav käive summas 4 391,28 EUR, sisendkäibemaks 7 572,17 EUR ja ühendusesisene soetamine summas 70 EUR. Tasumisele kuuluv käibemaks 6 585,96 EUR. Tegelikkuses oli käive summas 143 386,94 EUR, käibemaks sellest 28 677,39 EUR, 0% määraga maksustatav käive summas 4 391,28 EUR, sisendkäibemaks 14 828,27 EUR ja ühendusesisene soetamine summas 72 666,28 EUR ning tasumisele kuuluv käibemaks 13 849,12 EUR Seega alusetult mahaarvatud käibemaksu summas 7 263,16 EUR; 06.2011 deklaratsioon esitatud 19.08.2011 (parandus) – käive summas 70 790,66 EUR, käibemaksu summas sellest 14 158,13 EUR, 0% määraga maksustatav käive summas 4 391,28 EUR, sisendkäibemaks 8 608,97 EUR ja ühendusesisene soetamine summas 70 EUR. Tasumisele kuuluv käibemaks 5 549,16 EUR. Tegelikkuses oli käive summas 143 386,94 EUR, käibemaks sellest 28 677,39 EUR, 0% määraga maksustatav käive summas 4 391,28 EUR, sisendkäibemaks 14 828,27 EUR ja ühendusesisene soetamine summas 72 666,28 EUR ning tasumisele kuuluv käibemaks 13 849,12 EUR Seega alusetult mahaarvatud käibemaksu summas 8 299,96 EUR; 07.2011 deklaratsioon esitatud 20.08.2011 – käive summas 93 731,55 EUR, käibemaksu summas sellest 18 746,31 EUR, 0% määraga maksustatav käive summas 11 342,65 EUR, sisendkäibemaks 8 462,89 EUR ja ühendusesisene soetamine summas 180 EUR. Tasumisele

kuuluv käibemaks 10 283,42 EUR. Tegelikkuses oli käive summas 108 020,09 EUR, käibemaks sellest 21 604, 02 EUR, 0% määraga maksustatav käive summas 11 342,65 EUR, sisendkäibemaks 3 282,47 EUR ja ühendusesisene soetamine summas 14 468,54 EUR ning tasumisele kuuluv käibemaks 18 321,55 EUR Seega alusetult mahaarvatud käibemaksu summas 8 038,13 EUR; 08.2011 deklaratsioon esitatud 20.09.2011 – käive summas 96 360,66 EUR, käibemaksu summas sellest 19 272,13 EUR, 0% määraga maksustatav käive summas 16 189,25 EUR, sisendkäibemaks 31 980,12 EUR ja ühendusesisene soetamine summas 145 EUR. Enammakstud käibemaks 12 707,99 EUR. Tegelikkuses oli käive summas 218 226,83 EUR, käibemaks sellest 43 645,37 EUR, 0% määraga maksustatav käive summas 16 189,25 EUR, sisendkäibemaks 25 007 EUR ja ühendusesisene soetamine summas 122 011,17 EUR ning tasumisele kuuluv käibemaks 18 638,37 EUR Seega alusetult mahaarvatud käibemaksu summas 31 346,35 EUR; 09.2011 deklaratsioon esitatud 12.10.2011 – käive summas 12 603,96 EUR, käibemaksu summas sellest 2 520,79 EUR, 0% määraga maksustatav käive summas 6 082,29 EUR, sisendkäibemaks 11 294,49 EUR ja ühendusesisene soetamine summas 0 EUR. Enammakstud käibemaks 8 773,70 EUR. Tegelikkuses oli käive summas 43 014,84 EUR, käibemaks sellest 8 602,97 EUR, 0% määraga maksustatav käive summas 6 082,29 EUR, sisendkäibemaks 10 165,44 EUR ja ühendusesisene soetamine summas 30 410,88 EUR ning enammakstud käibemaks 1 562,47 EUR Seega suurendati alusetult enammakstud käibemaksu summas 7

211,23 EUR;

10.2011 deklaratsioon esitatud 20.11.2011 (deklaratsioon on tühistatud 22.11.2011) – käive summas 116 993,10 EUR, käibemaksu summas sellest 23 398,62 EUR, 0% määraga maksustatav käive summas 1315,27 EUR, sisendkäibemaks 32 439,71 EUR ja ühendusesisene soetamine summas 16 152,10 EUR. Enammakstud käibemaks 9 041,09 EUR. Tegelikkuses oli käive summas 174 335,70 EUR, käibemaks sellest 34 867,14 EUR, 0% määraga maksustatav käive summas 1315,27 EUR, sisendkäibemaks 34 003,48 EUR ja ühendusesisene soetamine summas 73 494,70 EUR ning tasumisele kuuluv käibemaks 863,66 EUR Seega alusetult mahaarvatud käibemaksu summas 9 904,75.EUR; 10.2011 deklaratsioon esitatud 22.11.2011 (parandus ning deklaratsioon on tühistatud 28.12.2011) – käive summas 116 993,10 EUR, käibemaksu summas sellest 23 398,62 EUR, 0% määraga maksustatav käive summas 19 462,87 EUR, sisendkäibemaks 32 439, 71 EUR ja ühendusesisene soetamine summas 16 152,10 EUR. Enammakstud käibemaks 9 041,09 EUR. Tegelikkuses oli käive summas 174 335,70 EUR, käibemaks sellest 34 867,14 EUR, 0% määraga maksustatav käive summas 19 462,87 EUR, sisendkäibemaks 34 003,48 EUR ja ühendusesisene soetamine summas 73 494,70 EUR ning tasumisele kuuluv käibemaks 863,66 EUR Seega alusetult mahaarvatud käibemaksu summas 9 904,75 EUR; 10.2011 deklaratsioon esitatud 28.12.2011 (parandus) – käive summas 116 993,10 EUR, käibemaksu summas sellest 23 398,62 EUR, 0% määraga maksustatav käive summas 19 462,87 EUR, sisendkäibemaks 35 759,71 EUR ja ühendusesisene soetamine summas 16 152,10 EUR. Enammakstud käibemaks 12 361,09 EUR. Tegelikkuses oli käive summas 174 335,70 EUR, käibemaks sellest 34 867,14 EUR, 0% määraga maksustatav käive summas 19 462,87 EUR, sisendkäibemaks 34 003,48 EUR ja ühendusesisene soetamine summas 73 494,70 EUR ning tasumisele kuuluv käibemaks 863,66 EUR Seega alusetult mahaarvatud käibemaksu summas

13 224,75 EUR;

11.2011 deklaratsioon esitatud 20.12.2011 – käive summas 110 505 EUR, käibemaksu summas sellest 22 101 EUR, 0% määraga maksustatav käive summas 21 759,64 EUR, sisendkäibemaks 41 179,47 EUR ja ühendusesisene soetamine summas 220 EUR. Enammakstud käibemaks 19 078,47 EUR. Tegelikkuses oli käive summas 222 854,82 EUR, käibemaks sellest 44 570,96 EUR, 0% määraga maksustatav käive summas 21 759,64 EUR, sisendkäibemaks 37 468,86

EUR ja ühendusesisene soetamine summas 112 569,82 EUR ning tasumisele kuuluv käibemaks 7 102,10 EUR Seega alusetult mahaarvatud käibemaksu summas 26 180,57 EUR; 12.2011 deklaratsioon esitatud 20.01.2012 - käive summas 160 396,91 EUR, käibemaksu summas sellest 32 079,38 EUR, 0% määraga maksustatav käive summas 35 162,18 EUR, sisendkäibemaks 33 642,16 EUR ja ühendusesisene soetamine summas 150 EUR. Enammakstud käibemaks 1 562,78 EUR. Tegelikkuses oli käive summas 290 524,07 EUR, käibemaks sellest 58 104,81 EUR, 0% määraga maksustatav käive summas 35 162,18 EUR, sisendkäibemaks 41 604,65 EUR ja ühendusesisene soetamine summas 130 277,16 EUR ning tasumisele kuuluv käibemaks 16 500,16 EUR Seega alusetult mahaarvatud käibemaksu summas 18 062,94 EUR; 01.2012 deklaratsioon esitatud 19.02.2012 – käive summas 106 584,51 EUR, käibemaksu summas sellest 21 316,90 EUR, 0% määraga maksustatav käive summas 36 192,17 EUR, sisendkäibemaks 21 316,90 EUR ja ühendusesisene soetamine summas 694,15 EUR. Enammakstud käibemaks 20 598,28 EUR. Tegelikkuses oli käive summas 233 355,03 EUR, käibemaks sellest 46 671,01 EUR, 0% määraga maksustatav käive summas 36 192,17 EUR, sisendkäibemaks 40 949,77 EUR ja ühendusesisene soetamine summas 127 464,67 EUR ning tasumisele kuuluv käibemaks 5 721,24 EUR Seega alusetult mahaarvatud käibemaksu summas

26 319,51 EUR;

02.2012 deklaratsioon esitatud 19.03.2012 (deklaratsioon on tühistatud 20.06.2012) – käive summas 0 EUR, käibemaksu summas sellest 0 EUR, 0% määraga maksustatav käive summas 0 EUR, sisendkäibemaks 0 EUR ja ühendusesisene soetamine summas 0 EUR. Enammakstud käibemaks 0 EUR ning tasumisele kuuluv käibemaks 0 EUR. Tegelikkuses oli käive summas 103 443,94 EUR, käibemaks sellest 20 688,79 EUR, 0% määraga maksustatav käive summas 0 EUR, sisendkäibemaks 12 772,84 EUR ja ühendusesisene soetamine summas 18 737,36 EUR ning tasumisele kuuluv käibemaks 7 915,95 EUR Seega alusetult mahaarvatud käibemaksu summas 7 915,95 EUR; 02.2012 deklaratsioon esitatud 20.06.2012 (parandus ning deklaratsioon on tühistatud 17.07.2012) - käive summas 84 816,58 EUR, käibemaksu summas sellest 16 963,32 EUR, 0% määraga maksustatav käive summas 0 EUR, sisendkäibemaks 19 809,41 EUR ja ühendusesisene soetamine summas 110 EUR. Enammakstud käibemaks 2 846,09 EUR. Tegelikkuses oli käive summas 103 443,94 EUR, käibemaks sellest 20 688,79 EUR, 0% määraga maksustatav käive summas 0 EUR, sisendkäibemaks 12 772,84 EUR ja ühendusesisene soetamine summas 18 737,36 EUR ning tasumisele kuuluv käibemaks 7 915,95 EUR Seega alusetult mahaarvatud käibemaksu summas 10 762,04 EUR; 02.2012 deklaratsioon esitatud 17.07.2012 (parandus) – käive summas 84 816,58 EUR, käibemaksu summas sellest 16 963,32 EUR, 0% määraga maksustatav käive summas 17 967,29 EUR, sisendkäibemaks 19 809,41 EUR ja ühendusesisene soetamine summas 110 EUR. Enammakstud käibemaks 2 846,09 EUR. Tegelikkuses oli käive summas 103 443,94 EUR, käibemaks sellest 20 688,79 EUR, 0% määraga maksustatav käive summas 17 967,29 EUR, sisendkäibemaks 12 772,84 EUR ja ühendusesisene soetamine summas 18 737,36 EUR ning tasumisele kuuluv käibemaks 7 915,95 EUR Seega alusetult mahaarvatud käibemaksu summas

10 762,04 EUR;

Sel viisil esitati ajavahemikul 21.02.2011 – 17.07.2012 OÜ Xxxx nimelt maksustamisperioodil jaanuar 2011 kuni veebruar 2012 e-maksuameti kaudu käibemaksudeklaratsioonides valeandmeid ja nimelt, real 5 deklareeris sisendkäibemaksu 401 532,52 EUR, millest 301 868,20 EUR rohkem, kui on seadusega lubatud maha arvata, ning sellega vähendas tasumisele kuuluvate käibemaksu 153 717,90 EUR ning tekitas (140 939,07 EUR) ja suurendas (7 211,23 EUR) enammakstud käibemaksu summas 148 150,30 EUR, millisest summast 143 008,51 EUR tasaarveldati. Sellest tulenevalt ei arvutatud tasumisele kuuluvat käibemaksu ja sisendkäibemaksusummasid seaduses sätestatud korras, rikkudes sellega alates 01.05.2004.a.

kehtiva Käibemaksuseaduse (RT I 2003, 82, 554 koos hilisemate muudatuste ja täiendustega) nõudeid; - § 24 lg 1 kohaselt maksukohustuslasena registreerimise päevast alates peab isik täitma maksukohustuslase kohustusi, sealhulgas lisama võõrandatava kauba või osutatava teenuse maksustatavale väärtusele käibemaksu, arvutama tasumisele kuuluva käibemaksusumma käibemaksuseaduse §-s 29 sätestatud korras, tasuma käibemaksu §-s 38 sätestatud korras, säilitama dokumente ja pidama arvestust §-s 36 sätestatu kohaselt ning esitama § 37 nõuetele vastavaid arveid. - § 27 lg 1 kohaselt on maksustamisperioodiks kalendrikuu; - § 29 lg 1 kohaselt on maksukohustuslase poolt tasumisele kuuluv käibemaksusumma maksustamisperioodil KMS § 3 lõikes 4 nimetatud tehingutelt või toimingutelt arvestatud käibemaks, millest on maha arvatud maksustatava käibe tarbeks, samuti ettevõtlusega seotud § 4 lõikes 2 nimetatud tehingute või toimingute või välisriigis toimuva ettevõtluse, välja arvatud maksuvaba käibena käsitatavad tehingud (§ 16), tarbeks kasutatava kauba või teenuse sama maksustamisperioodi sisendkäibemaks; - § 29 lg 3 p 1 kohaselt on sisendkäibemaks maksukohustuslase poolt teiselt maksukohustuslaselt soetatud või saadud kauba või teenuse eest tasumisele kuuluv käibemaks; - § 31 lg 1 kohaselt arvatakse sisendkäibemaks maha teiselt maksukohustuslaselt kauba või teenuse saamise korral KMS §-s 37 sätestatud nõuete kohase arve alusel. - § 38 lg 1 kohaselt tasub maksukohustuslane tasumisele kuuluva käibemaksu summa käibedeklaratsiooni esitamise kuupäevaks. Maksukorralduse seaduse § 83 lg 4 sätestab, et näilikku tehingut ei võeta maksustamisel arvesse. Kui näilik tehing tehakse teise tehingu varjamiseks, kohaldatakse maksustamisel varjatud tehingu kohta käivaid sätteid. Samuti, O K koos J Mi, E Si ja D Riga aitas kaasa OÜ-le Xxxx ja OÜ Xxxx xxxxle I Pile ajavahemikul 09.02.2011 kuni 04.05.2011; 04.07.2011 kuni 07.03.2012 ja 04.05.2012 kuni 10.08.2012 valeandmete esitamisele osaühingu tulu- ja sotsiaalmaksu, kohustusliku kogumispensioni makse ja töötuskindlustusmakse deklaratsioonides maksuperioodide jaanuar 2011 kuni aprill 2011, juuni 2011 kuni veebruar 2012, aprill 2012 kuni juuli 2012.a. kohta jättes arvestamata, deklareerimata ja tasumata tulumaksu ettevõtlusega mitteseotud kuludelt. Deklaratsioonid esitati läbi e-maksuameti kasutades selleks vahendina OÜ Xxxx raamatupidamisega tegelevat isikut I A ́t Nimelt OÜ Xxxx arvelduskontolt OÜ Xxxx AS Xxxx arvelduskontole xxxx ja AS Xxxx arvelduskontole xxxx, OÜ Xxxx AS Xxxx arvelduskontole xxxx ja AS Xxxx arvelduskontole xxxx, OÜ Xxxx AS Xxxx arvelduskontole nr xxxx ja OÜ Xxxx AS Xxxx arvelduskontole xxxx teostatud ülekanded/väljamaksed ei ole täielikult seotud OÜ Xxxx majandustegevusega ja seega ei ole need täielikult käsitletavad ettevõtlusega seotud kuludena, kuna OÜ Xxxx ei soetanud kaupu tegelikult OÜ-delt Xxxx, Xxxx, Xxxx vaid EL Ühendusse kuuluvates riikides asuvatest ettevõtetest oste. OÜ Xxxx tegi AS Xxxx arvelduskontolt xxxx OÜ-delt Xxxx, Xxxx, Xxxx majandustegevusega mitteseotud väljamakseid. Eelnimetatud väljamaksete ja kauba tegeliku soetushinna vahe kuulub maksustamisele tulumaksuga kui ettevõtlusega mitteseotud kulu tulumaksuseaduse (kehtib alates 01.01.2000.a) § 51 lg 2 p 3 tähenduses ja seega jäeti deklareerimata ja tasumata tulumaksu: 09.02.2011 esitatud 2011.a jaanuarikuu tulu- ja sotsiaalmaksu, kohustusliku kogumispensioni makse ja töötuskindlustusmakse deklaratsioonis 27 051,81 EUR (101 766,35 X 21/79) 07.03.2011 esitatud 2011.a veebruarikuu tulu- ja sotsiaalmaksu, kohustusliku kogumispensioni makse ja töötuskindlustusmakse deklaratsioonis 9 188,11 EUR (34 564,81 X 21/79) 05.04.2011 esitatud 2011.a märtsikuu tulu- ja sotsiaalmaksu, kohustusliku kogumispensioni makse ja töötuskindlustusmakse deklaratsioonis 9 487,95 EUR (35 692,78 X 21/79)

04.05.2011 esitatud 2011.a aprillikuu tulu- ja sotsiaalmaksu, kohustusliku kogumispensioni makse ja töötuskindlustusmakse deklaratsioonis 28 443,35 EUR (107 001,19 X 21/79) 04.07.2011 esitatud 2011.a juunikuu tulu- ja sotsiaalmaksu, kohustusliku kogumispensioni makse ja töötuskindlustusmakse deklaratsioonis 3 194,70 EUR (12 018,15 X 21/79) 05.08.2011 esitatud 2011.a juulikuu tulu- ja sotsiaalmaksu, kohustusliku kogumispensioni makse ja töötuskindlustusmakse deklaratsioonis 10 357,42 EUR ( 38 963,61 X 21/79) 02.09.2011 esitatud 2011.a augustikuu tulu- ja sotsiaalmaksu, kohustusliku kogumispensioni makse ja töötuskindlustusmakse deklaratsioonis 4 461,31 EUR (16 783,04 X 21/79) 02.10.2011 esitatud 2011.a septembrikuu tulu- ja sotsiaalmaksu, kohustusliku kogumispensioni makse ja töötuskindlustusmakse deklaratsioonis 12 774,01 EUR (48 054,60 X 21/79) 10.11.2011 esitatud 2011.a oktoobrikuu tulu- ja sotsiaalmaksu, kohustusliku kogumispensioni makse ja töötuskindlustusmakse deklaratsioonis 10 763,87 EUR (40 492,67 X 21/79) 07.12.2011 esitatud 2011.a novembrikuu tulu- ja sotsiaalmaksu, kohustusliku kogumispensioni makse ja töötuskindlustusmakse deklaratsioonis 1 916,08 EUR (7 208,12 X 21/79) 10.01.2012 esitatud 2011.a detsembrikuu tulu- ja sotsiaalmaksu, kohustusliku kogumispensioni makse ja töötuskindlustusmakse deklaratsioonis 4 348,93 EUR 16 360,28 X 21/79) 07.02.2012 esitatud 2012.a jaanuarikuu tulu- ja sotsiaalmaksu, kohustusliku kogumispensioni makse ja töötuskindlustusmakse deklaratsioonis 7 007,38 EUR (26 361,08 X 21/79) 07.03.2012 esitatud 2012.a veebruarikuu tulu- ja sotsiaalmaksu, kohustusliku kogumispensioni makse ja töötuskindlustusmakse deklaratsioonis 4 387,34 EUR (16 504,74 X 21/79) 04.05.2012 esitatud 2012.a aprillikuu tulu- ja sotsiaalmaksu, kohustusliku kogumispensioni makse ja töötuskindlustusmakse deklaratsioonis 7 435,28 EUR (27 970,81X 21/79) 11.06.2012 esitatud 2012.a maikuu tulu- ja sotsiaalmaksu, kohustusliku kogumispensioni makse ja töötuskindlustusmakse deklaratsioonis 7 317,00 EUR (27 525,84 X 21/79) 10.07.2012 esitatud 2012.a juunikuu tulu- ja sotsiaalmaksu, kohustusliku kogumispensioni makse ja töötuskindlustusmakse deklaratsioonis 1 181,49 EUR (4 444,64 X 21/79) 10.08.2012 esitatud 2012.a juulikuu tulu- ja sotsiaalmaksu, kohustusliku kogumispensioni makse ja töötuskindlustusmakse deklaratsioonis 525,18 EUR (1 975,69 X 21/79) kokku summas 149 841,21- EUR, kuna TMS § 4 lg 1-1 p 1 kohaselt tulumaksu määr 21%, residendist juriidilise isiku poolt ettevõtlusega mitteseotud kulude puhul jagatakse maksustav summa enne maksumääraga korrutamist 0,79. Samuti TMS § 54 lg 4 kohaselt on maksumaksja kohustatud kandma TMS § 48-53 alusel maksmisele kuuluva tulumaksu Maksu-ja Tolliameti pangakontole hiljemalt maksustamisperioodile järgneva kalendrikuu 10. kuupäevaks. Süüteo toimepanemise ajal oli O Ki tegevus kvalifitseeritav KarS § 3891 lg 1, 3 - § 22 lg 3 ja § 3892 lg 1, 3 - § 22 lg 3 järgi (RT I 2010, 22, 108) järgmiselt. Seega O K, aitas I Pile ja OÜ-le Xxxx kaasa valeandmete esitamisele OÜ Xxxx käibedeklaratsioonides ning tulu- ja sotsiaalmaksu, kohustusliku kogumispensioni makse ja töötuskindlustusmakse deklaratsioonides maksukohustuse vähendamise ning tagastusnõude tekitamise ja suurendamise eesmärgil, mille tulemusel jäi laekumata käibemaksuna 153 717,90 EUR, tulumaksuna 149 841,21 EUR ning mille tulemusel tekitati (140 939,07 EUR) ja suurendati (7 211,23 EUR) alusetu käibemaksu tagastusnõue summas kokku 148 150,30 EUR, ning pani seega toime KarS § 3891 lg 1, 3 - § 22 lg 3 ja § 3892 lg 1, 3 - § 22 lg 3 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Sama kuritegu on alates 01.01.2015 endiselt karistatav KarS § 3891 lg 2, 3 § 22 lg 3 (RT I, 23.12.2014, 16) järgi. KarS § 121 lg 3 kohaselt on eriti suur kahju või süüteo ulatus, mis ületab 400 000 eurot. Samuti süüdistatakse O Ki selles, et tema koos E Siga aitas vaimselt, aineliselt ja füüsiliselt kaasa OÜ-le OÜ Xxxx (reg.kood xxxx, käibemaksukohustuslane alates 01.07.1998 KMKR nr xxxx, juriidiline aadress Xxxx) ja OÜ Xxxx xxxxle N Mile ning tegelikule juhile J Mile

ajavahemikul 20.09.2011 - 13.01.2012 maksustamisperioodi august-november 2011.a kohta käibedeklaratsioonides valeandmete esitamisele. Selleks, J M omades eelnevaid sidemeid ja kontakte Läti metallitootjaga Xxxx SIA (xxxx A P) leppis N Miga kokku näilike tehingute ahelas, mille kohaselt OÜ Xxxx soetab toormetalli – silikoonimetalli ja alumiiniumkangid 20%-lise käibemaksu määraga variettevõttelt OÜ Xxxx. OÜ Xxxx soetab toormetalli samuti 20 %-lise käibemaksumääraga teiselt variettevõttelt OÜ-lt Xxxx, milline omakorda soetab toormetalli 0 %-lise maksumääraga Läti ettevõtetelt SIA-lt Xxxx, SIA-lt Xxxx, millised ettevõtted on SIA Xxxx toodete vahendajad ja SIA-lt Xxxx (direktor T P, kes on A P abikaasa). Samuti lepiti kokku, et peale kauba jõudmist OÜ-sse Xxxx müüakse toormetall 0 %-lise käibemaksumääraga Euroopa Liidu riikides asuvatele ettevõtetele. Sellise näiliku tehinguteahela tulemusel, kus OÜ Xxxx ühelt poolt soetab kauba 20 %-lise käibemaksumääraga ja teiselt poolt müüb sama kauba Euroopasse 0%-lise käibemaksumääraga tekkis OÜ-l Xxxxs variettevõtte OÜ Xxxx fiktiivsete arvete alusel õigus alusetult riigilt tagasi küsida kauba soetamise tasutud käibemaksusummad. Samuti lepiti kokku, et J M kindlustab variettevõtete OÜ Xxxx ja OÜ Xxxx nimelt fiktiivsete, so tegelikkusele mittevastavate arvete koostamise ja esitamise alumiiniumkangide ja silikoonmetalli müügi kohta. Selliselt kasutati kõnealuses maksupettuse skeemis J Mi poolt organiseeritud variettevõtteid: OÜ Xxxx (reg.kood xxxx, asutatud 15.10.2003, käibemaksukohustuslaseks registreeritud alates 16.02.2005 kuni 1.11.2011 nr xxxx, xxxx O K alates 26.11.2010, juriidiline aadress Xxxx) OÜ Xxxx (reg.kood xxxx, asutatud 29.12.1998, käibemaksukohustuslaseks registreeritud alates 01.07.1994 kuni 15.11.2011 nr xxxx, xxxx O K alates 28.04.2011 kuni 27.06.2012, juriidiline aadress Xxxx.) Tegelikkuses ei olnud OÜ Xxxx ja OÜ Xxxx xxxx O K iseseisev otsustaja ega tehingute sõlmija OÜ Xxxx ja OÜ Xxxx nimel, selleks isikuks oli ettevõtete tegelik juht J M, kes omas täielikku kontrolli varifirmade tegevuse üle. J. Mi korraldusel O K koostas ja allkirjastas variettevõtete OÜ Xxxx ja OÜ Xxxx nimel dokumente, samuti andis oma allkirjapitsati J Mile kasutamiseks. Peale selle, J M, omades juurdepääsu varifirmade pangakontodele, teostas ise neil ülekandeid, samuti andis ta juhtnööre ja korraldusi O Kile teostada varifirmade pangakontodele laekunud summade liigutamiseks, st laekunud summade edasikandmist ning sularahas väljavõtmiseks. E S, omades raamatupidamisfirmat OÜ Xxxx, J Mi juhendamisel otse või läbi O Ki, sõlmis lepingud ettevõtetega OÜ Xxxx ja OÜ Xxxx raamatupidamisteenuste osutamise kohta, korraldas nende ettevõtete raamatupidamist ning esitas maksudeklaratsioone, kasutades selleks raamatupidaja O Ft. Samuti E S, olles ettevõtte OÜ Xxxx xxxx kuni 01.02.2011 ja osanik kuni 19.10.2011, võimaldas J. Mil ja O. Kil kasutada nimetatud firma arveldusarvet ning edaspidi vormistas selle ettevõtte xxxxks J Mi, andes sellega võimaluse kasutada OÜ Xxxx maksupettuse skeemis. Nimelt, OÜ Xxxx poolt varifirma OÜ Xxxx kontole arvete alusel ülekantud summad võeti osaliselt sularahana välja läbi ATM-i või läbi AS-i Xxxx. Samuti kasutati selleks varifirma OÜ Xxxx pangakontot, kus raha peale segunemist läbi AS Xxxx sularahana O Ki, J Mi ja E Si poolt välja võeti. Tegelikkuses ei olnud variettevõtted OÜ Xxxx ja OÜ Xxxx kauba müüjad. Faktiliselt soetas OÜ Xxxx ajavahemikus august-oktoober 2011.a alumiiniumkangid otse SIA Xxxx kauba vahendusfirmadelt SIA-lt Xxxx ja SIA-lt Xxxx ning silikoonmetalli SIA-lt Xxxx. SIA Xxxx tegeles Lätis alumiiniumkangide tootmisega ning ta olid olemas oma toodete turustamiseks kliendid Euroopas. Kuid selleks, et OÜ-l Xxxxs tekiks võimalus riigilt käibemaksu tagasi küsida leppis J M eelnevalt kokku SIA Xxxx xxxxga A Pga toormetalli ostu osas Eesti ettevõtte OÜ Xxxx jaoks läbi variettevõtete OÜ Xxxx ja OÜ Xxxx ning kauba edasi müügi osas SIA Xxxx klientidele Euroopas. Kauba edasi müümiseks EL ettevõtetele Xxxx, Xxxx, Xxxx, Xxxx, Xxxx, Xxxx ja Xxxx leppis N M nimetatud ettevõtete esindajatega kokku kauba hinna ja tarne ajad ning koostas OÜ Xxxx nimelt müügiarved 0 %lise käibemaksumääraga. Samuti tegi ta J Mi poolt organiseeritud OÜ Xxxx fiktiivsete arvete

alusel ülekanded OÜ Xxxx AS Xxxx kontolt nr xxxx ja AS Xxxx kontolt nr xxxx OÜ Xxxx AS Xxxx kontole nr xxxx. Selliselt variettevõtete OÜ Xxxx ja OÜ Xxxx tegevuse tegelik eesmärk oli anda võimalus äriühingul OÜ Xxxx ebaseaduslikult omandada sisendkäibemaksu (kaupade/teenuste soetamisel tasutud käibemaks) mahaarvamise õigust vastavalt käibemaksuseaduse § 29 lg 3, vähendada osaühingu maksukoormust, suurendada tagastamisele kuuluvaid enammakstud käibemaksusummasid ning luua alusetult tagastamisnõudeid. OÜ Xxxx raamatupidamises kajastasid N M ja J M maksustamisperioodil august-november 2011.a OÜ Xxxx fiktiivseid arveid kogusummas 1 640 476,8 eurot (sh käibemaks 281 995,73 eurot). Nii kajastasid OÜ Xxxx xxxx N M ja tegelik juht J Mi, O Ki ja E Si kaasabil OÜ Xxxx nimelt käibedeklaratsioonides alusetult KMD 5. real sisendkäibemaksusummasid, KMD 12. real tasumisele kuuluvat käibemaksu ja KMD 13. real enammakstud käibemaksu, rikkudes sellega 01.05.2004 kehtima hakanud KMS § 24 lg 1, § 31 lg 1 ja § 38 lg 1 ettenähtud kohustusi, kuna äriühingu nimelt Maksu-ja Tolliametile e-maksuameti kaudu esitatud käibedeklaratsioonides kajastati alusetult soetamist äriühingult OÜ Xxxx – kaupade näol, millised tegelikkuses ei pärinenud nimetatud riiulifirmalt. Kuna OÜ Xxxx soetas kaupu vahetult ühendusesisestelt hankijatelt, siis on temal kui ostjal oli kohustus vastavalt KMS –le rakendada pöörmaksustamist, ehk deklareerida soetuse summa KMD 1. ja 6. real ning arvestada sellelt nii tasumisele kuuluv käibemaks ja deklareerida see KMD 4. real ning ka sisendkäibemaks ja deklareerida see KMD 5. real. Nimelt: 08.2011.a deklaratsioon esitatud 20.09.2011 – käive summas 1 856,67 eurot, käibemaksusumma sellest 371,33 eurot, 0% määraga maksustav käive summas 419 562 EUR, sisendkäibemaks 81 295,10 eurot ja ühendusesisene soetamine summas 1 000 EUR. Enammakstud käibemaks 80 923,77 eurot. Tegelikkuses oli käive summas 397 484 eurot, käibemaks sellest 79 496,8 eurot, 0% määraga maksustav käive summas 419 562 EUR, sisendkäibemaks 80 227,10 eurot ja ühendusesisene soetamine summas 398 484 EUR ning enammakstud käibemaks 358,97 eurot. Seega alusetult mahaarvatud käibemaksu summas 80 564,80 eurot; 09.2011.a deklaratsioon esitatud 12.10.2011 – käive summas 11 463,33 eurot, käibemaksusumma sellest 2 292,67 eurot, 0% määraga maksustav käive summas 406 063 EUR, sisendkäibemaks 79 463,49 eurot ja ühendusesisene soetamine summas 11 250 EUR Enammakstud käibemaks 77 170,82 eurot. Tegelikkuses oli käive summas 392 455,33 eurot, käibemaks sellest 78 491,07 eurot, 0% määraga maksustav käive summas 406 063 EUR, sisendkäibemaks 78 599,49 eurot ja ühendusesisene soetamine summas 392 242 EUR ning enammakstud käibemaks 108,42 eurot. Seega alusetult mahaarvatud käibemaksu summas 77 062,40 eurot; 10.2011.a deklaratsioon esitatud 20.11.2011 (tühistatud 13.01.2012) – käive summas 66 163,33 eurot, käibemaksu summa sellest 13 232,67 eurot, 0% määraga maksustav käive summas 614 553 EUR, sisendkäibemaks 119 350,93 eurot ja ühendusesisene soetamine summas 15 250 EUR. Enammakstud käibemaks 106 118,26 eurot. Tegelikkuses oli käive summas 654 971,33 eurot, käibemaks sellest 130 994,27 eurot, 0% määraga maksustav käive summas 614 553 EUR, sisendkäibemaks 118 006,93 eurot ja ühendusesisene soetamine summas 587 458 EUR ning tasumisele kuuluv käibemaks 12 987,34 eurot. Seega alusetult mahaarvatud käibemaksu summas 119 105,60 eurot; 10.2011.a deklaratsioon esitatud 13.01.2012 – käive summas 82 763,33 eurot, käibemaksusumma sellest 16 552,67 eurot, 0% määraga maksustav käive summas 614 553 EUR, sisendkäibemaks 119 350,93 eurot ja ühendusesisene soetamine summas 15 250 EUR. Enammakstud käibemaks 102 798,26 eurot. Tegelikkuses oli käive summas 654 971,33 eurot, käibemaks sellest 130 994,27 eurot, 0% määraga maksustav käive summas 614 553 EUR, sisendkäibemaks 118 006,93 eurot ja ühendusesisene soetamine summas 587 458 EUR ning

tasumisele kuuluv käibemaks 12 987,34 eurot. Seega alusetult mahaarvatud käibemaksu summas 115 785,60 eurot; 11.2011 deklaratsioon esitatud 20.12.2011 (tühistatud 20.12.2011) – käive summas 113 357,90 eurot, käibemaksu summa sellest 22 671,60 eurot, 0% määraga maksustav käive summas 168 760,53 EUR, sisendkäibemaks 31 440,20 eurot ja ühendusesisene soetamine summas 0 EUR. Enammakstud käibemaks 8 768,63 eurot. Tegelikkuses oli käive summas 113 357,87 eurot, käibemaks sellest 22 671,57 eurot, 0% määraga maksustav käive summas 168 760,53 EUR, sisendkäibemaks 22 857,27 eurot ja ühendusesisene soetamine summas 42 434,70 EUR ning enammakstud käibemaks 185,70 eurot Seega alusetult mahaarvatud käibemaksu summas 8 582,93 eurot; 11.2011 deklaratsioon esitatud 20.12.2011 (tühistatud 09.01.2012) – käive summas 113 357,90 eurot, käibemaksu summa sellest 22 671,60 eurot, 0% määraga maksustav käive summas 168 760,53 EUR, sisendkäibemaks 31 440,20 eurot ja ühendusesisene soetamine summas 0 EUR. Enammakstud käibemaks 8 768,63 eurot. Tegelikkuses oli käive summas 113 357,87 eurot, käibemaks sellest 22 671,57 eurot, 0% määraga maksustav käive summas 168 760,53 EUR, sisendkäibemaks 22 857,27 eurot ja ühendusesisene soetamine summas 42 434,70 EUR ning enammakstud käibemaks 185,70 EUR Seega alusetult mahaarvatud käibemaksu summas 8 582,93 eurot; 11.2011 deklaratsioon esitatud 20.12.2011 – käive summas 113 357,90 eurot, käibemaksu summas sellest 22 671,60 eurot, 0% määraga maksustav käive summas 168 760,53 EUR, sisendkäibemaks 31 440,20 eurot ja ühendusesisene soetamine summas 0 EUR. Enammakstud käibemaks 8 768,63 eurot. Tegelikkuses oli käive summas 113 357,87 eurot, käibemaks sellest 22 671,57 eurot, 0% määraga maksustav käive summas 168 760,53 EUR, sisendkäibemaks 22 857,27 eurot ja ühendusesisene soetamine summas 42 434,70 EUR .ning enammakstud käibemaks 185,70 eurot. Seega alusetult mahaarvatud käibemaksu summas 8 582,93 eurot. Sel viisil esitasid OÜ Xxxx xxxx N M ja tegelik juht J M maksustamisperioodil august-november 2011.a e-maksuameti kaudu OÜ Xxxx käibedeklaratsioonides valeandmeid ja nimelt, real 5 deklareeriti sisendkäibemaksu 311 549,72 eurot, millest 281 995,73 eurot rohkem kui seadusega lubatud maha arvata, ning sellega vähendati tasumisele kuuluvat käibemaksu 12 987,34 eurot võrra ning tekitati (102 798,26 eurot) ja suurendati (166 210,13 eurot) enammakstud käibemaksu summas 269 008,39 eurot. Sellest tulenevalt ei arvutatud tasumisele kuuluvat käibemaksu ja sisendkäibemaksusummasid seaduses sätestatud korras, rikkudes sellega alates 01.05.2004.a kehtiva Käibemaksuseaduse (RT I 2003, 82, 554 koos hilisemate muudatuste ja täiendustega) nõudeid: - § 24 lg 1 kohaselt maksukohustuslasena registreerimise päevast alates peab isik täitma maksukohustuslase kohustusi, sealhulgas lisama võõrandatava kauba või osutatava teenuse maksustatavale väärtusele käibemaksu, arvutama tasumisele kuuluva käibemaksusumma käibemaksuseaduse §-s 29 sätestatud korras, tasuma käibemaksu §-s 38 sätestatud korras, säilitama dokumente ja pidama arvestust §-s 36 sätestatu kohaselt ning esitama § 37 nõuetele vastavaid arveid; - § 27 lg 1 kohaselt on maksustamisperioodiks kalendrikuu; - § 29 lg 1 kohaselt on maksukohustuslase poolt tasumisele kuuluv käibemaksusumma maksustamisperioodil KMS § 3 lõikes 4 nimetatud tehingutelt või toimingutelt arvestatud käibemaks, millest on maha arvatud maksustatava käibe tarbeks, samuti ettevõtlusega seotud § 4 lõikes 2 nimetatud tehingute või toimingute või välisriigis toimuva ettevõtluse, välja arvatud maksuvaba käibena käsitatavad tehingud (§ 16), tarbeks kasutatava kauba või teenuse sama maksustamisperioodi sisendkäibemaks; - § 29 lg 3 p 1 kohaselt on sisendkäibemaks maksukohustuslase poolt teiselt maksukohustuslaselt soetatud või saadud kauba või teenuse eest tasumisele kuuluv käibemaks;

- § 31 lg 1 kohaselt arvatakse sisendkäibemaks maha teiselt maksukohustuslaselt kauba või teenuse saamise korral KMS §-s 37 sätestatud nõuete kohaselt arve alusel. - § 38 lg 1 kohaselt tasub maksukohustuslane tasumisele kuuluva käibemaksu summa käibedeklaratsiooni esitamise kuupäevaks. Maksukorralduse seaduse § 83 lg 4 sätestab, et näilikku tehingut ei võeta maksustamisel arvesse. Kui näilik tehing tehakse teise tehingu varjamiseks, kohaldatakse maksustamisel varjatud tehingu kohta käivaid sätteid. 13.01.2012 esitas OÜ Xxxx e-maksuameti kaudu tagastustaotluse summas 8 000 eurot, mis tagastati 03.02.2012 maksuhalduri poolt OÜ Xxxx AS Xxxx pangakontole xxxx. 17.04.2012 esitas OÜ Xxxx e-maksuameti kaudu tagastustaotluse summas 79 000 eurot, mis tagastati 17.04.2012 maksuhalduri poolt OÜ Xxxx AS Xxxx pangakontole xxxx. Ülejäänud summast 2 333,43 eurot (768,63 + 1564,80) tasaarveldati ning 179 860,66 eurot (77062,40+102798,26) tagastamine peatati maksuhalduri poolt. Süüteo toimepanemise ajal oli O Ki tegevus kvalifitseeritav KarS § 3892 lg 1, 3 - § 22 lg 3 järgi (RT I 2010, 22, 108) järgmiselt. Seega O K, aitas J Mile, N Mile ja OÜ-le Xxxx kaasa esitada OÜ Xxxx käibedeklaratsioonides teadvalt valeandmeid maksukohustuse vähendamise ja tagastusnõude tekitamise ja suurendamise eesmärgil, mille tulemusel jäi laekumata kokku 281 996 EUR, millega pani toime KarS § 3892 lg 1, 3 - § 22 lg 3 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Sama kuritegu on alates 01.01.2015 endiselt karistatav KarS § 3891 lg 1, 3 § 22 lg 3 (RT I, 23.12.2014, 16) järgi. Samuti süüdistatakse O Ki selles, et tema koos E Siga aitas vaimselt, aineliselt ja füüsiliselt kaasa OÜ-le Xxxx (reg.kood xxxx, käibemaksukohustuslane alates 19.10.2011 kuni 01.02.2012.a KMKR nr xxxx, juriidiline aadress Xxxx) ja OÜ Xxxx xxxxle J Mile 20.03.2012.a novembrikuu 2011.a käibedeklaratsioonis valeandmete esitamisele. OÜ Xxxx 2011.a. novembrikuu käibedeklaratsioon oli eelnevalt esitatud 09.01.2012 – käive summas 123 200 eurot, käibemaksusumma sellest 24 640 eurot ja sisendkäibemaks 0 eurot. Tasumisele kuuluv käibemaks 24 640 eurot. Hiljem, J M, O K ja E S leppisid eelnevalt kokku novembrikuu 2011 parandusdeklaratsiooni esitamises. Selleks koostas J M ise või lasi koostada fiktiivsed, so tegelikkusele mittevastavad arved toormetalli CU katoodi müügi kohta. Selleks kasutati J Mi poolt organiseeritud variettevõtet OÜ Xxxx (reg.kood xxxx, asutatud 25.11.2009; käibemaksukohustuslaseks registreeritud alates 30.03.2010 registreerimisnumbriga xxxx, xxxx J M alates 29.10.2010, juriidiline aadress Xxxx, Harju Maakohtu 10.01.2012 kohtumäärusega OÜ Xxxx on välja kuulutatud pankroti) ning koostati OÜ Xxxx fiktiivsed toormetalli - CU katoodi müügiarved OÜ-le Xxxx, millised O K edastas E S ́ile OÜ Xxxx raamatupidamises kajastamiseks ning parandusdeklaratsiooni esitamiseks. Tegelikkuses toormetalli tehinguid ei toimunud, kaupu ei liikunud ning kauba eest ei tasutud. Variettevõtte OÜ Xxxx tegevuse tegelik eesmärk oli anda võimalus äriühingul OÜ Xxxx ebaseaduslikult omandada sisendkäibemaksu (kaupade/teenuste soetamisel tasutud käibemaks) mahaarvamise õigus vastavalt käibemaksuseaduse § 29 lg 3 ja seeläbi tekitada alusetu tagastusnõue. Sellisel viisil kajastas J M OÜ Xxxx maksustamisperioodil november 2011.a oma raamatupidamises OÜ Xxxx fiktiivseid toormetalli arveid kogusummas 331 800 eurot (sh käibemaks 55 300 eurot). Samuti kajastas ta OÜ Xxxx raamatupidamises alusetult pöördmaksustatud metallijäätmete soetust OÜ-lt Xxxx kokku summas 1 378 440 eurot (sh käibemaks 229 740 eurot) ning CU katoodide müüki OÜ-le Xxxx summas 147 840 eurot (sh käibemaks 24 640 eurot), sest tegelikkuses nimetatud tehinguid ei toimunud. Selliselt kajastas J M E S ja O Ki kaasabil OÜ Xxxx käibedeklaratsioonis alusetult KMD 5. real sisendkäibemaksusummasid, KMD 12. real tasumisele kuuluvat käibemaksu ja KMD 13. real enammakstud käibemaksu, rikkudes sellega 01.05.2004 kehtima hakanud KMS § 24 lg 1, § 29 lg 1 ja 3 ettenähtud kohustusi, kuna äriühingu

nimelt Maksu-ja Tolliametile e-maksuameti kaudu esitatud käibedeklaratsiooni parandusdeklaratsioonis kajastati alusetult soetamist äriühingult OÜ Xxxx – kaupade näol, millised tegelikkuses ei eksisteerinud ning millest tulenevalt ei arvutatud tasumisele kuuluvat käibemaksu ja sisendkäibemaksusummasid seadusega sätestatud korras. Samuti kajastas ta alusetult andmeid KMD real 1, 4, 5 ja 7.1 OÜ-le Xxxx müügi ja OÜ-lt Xxxx vanametalli soetuse andmete näol. Valeandmeid sisaldav 11.2011.a deklaratsioon on esitatud 20.03.2012 järgmiste andmetega – käive summas 1 271 900 eurot, käibemaksusumma sellest 254 380 eurot ja sisendkäibemaks 285 040 eurot. Enammakstud käibemaks 30 660 eurot. Tegelikkuses oli käive summas 123 200 eurot, käibemaks sellest 24 640 eurot ja sisendkäibemaks 0 eurot ning tasumisele kuuluv käibemaks 24 640 eurot. Seega alusetult mahaarvatud käibemaksu kokku vastavalt 55 300 eurot; Sel viisil esitati OÜ Xxxx nimel maksustamisperioodil november 2011.a e-maksuameti kaudu käibedeklaratsioonides valeandmeid ja nimelt, real 5 deklareeriti sisendkäibemaksu 285 040 eurot, millest 55 300 eurot rohkem kui seadusega lubatud maha arvata, ning sellega vähendati tasumisele kuuluvat käibemaksu 24 640 eurot võrra ning tekitati alusetu käibemaksu enammakse summas 30 660 eurot. Sellest tulenevalt ei arvutatud tasumisele kuuluvat käibemaksu ja sisendkäibemaksusummasid seaduses sätestatud korras, rikkudes sellega alates 01.05.2004.a kehtiva Käibemaksuseaduse (RT I 2003, 82, 554 koos hilisemate muudatuste ja täiendustega) nõudeid: - § 24 lg 1 kohaselt maksukohustuslasena registreerimise päevast alates peab isik täitma maksukohustuslase kohustusi, sealhulgas lisama võõrandatava kauba või osutatava teenuse maksustatavale väärtusele käibemaksu, arvutama tasumisele kuuluva käibemaksusumma käibemaksuseaduse §-s 29 sätestatud korras, tasuma käibemaksu §-s 38 sätestatud korras, säilitama dokumente ja pidama arvestust §-s 36 sätestatu kohaselt ning esitama § 37 nõuetele vastavaid arveid; - § 27 lg 1 kohaselt on maksustamisperioodiks kalendrikuu; - § 29 lg 1 kohaselt on maksukohustuslase poolt tasumisele kuuluv käibemaksusumma maksustamisperioodil KMS § 3 lõikes 4 nimetatud tehingutelt või toimingutelt arvestatud käibemaks, millest on maha arvatud maksustatava käibe tarbeks, samuti ettevõtlusega seotud § 4 lõikes 2 nimetatud tehingute või toimingute või välisriigis toimuva ettevõtluse, välja arvatud maksuvaba käibena käsitatavad tehingud (§ 16), tarbeks kasutatava kauba või teenuse sama maksustamisperioodi sisendkäibemaks; - § 29 lg 3 p 1 kohaselt on sisendkäibemaks maksukohustuslase poolt teiselt maksukohustuslaselt soetatud või saadud kauba või teenuse eest tasumisele kuuluv käibemaks; 09.04.2012 maksuhaldur alustas kontrolli OÜ Xxxx käibemaksu arvestamise ja deklareerimise õigust maksuperioodil 2011 novembrikuu ning enammakse tagastamine peatati maksuhalduri poolt, mistõttu jäi kuritegu toimepanijatest mitteolenevatel asjaoludel lõpule viimata. Süüteo toimepanemise ajal oli O Ki tegevus kvalifitseeritav KarS § 3892 lg 1, 3 - § 25 - § 22 lg 3 järgi (RT I 2010, 22, 108) järgmiselt: Seega süüdistatakse O Ki selles, et tema aitas kaasa OÜ-le Xxxx ja J Mile esitada teadavalt OÜ Xxxx nimelt käibedeklaratsioonis valeandmeid tagastusnõude tekitamise eesmärgil, mille tulemusel vähendati tasumisele kuuluvat käibemaksu 24 640 eurot võrra ja tekitati alusetu käibemaksu tagastusnõue summas 30 660 EUR, kokku esitati valeandmeid seega summas 55300 eurot, millega pani toime KarS § 3892 lg 1 ja 3 - § 25 ja § 22 lg 3 järgi kvalifitseeritava kuriteo katse. Sama kuritegu on alates 01.01.2015 endiselt karistatav KarS § 3891 lg 1, 3 - § 25 § 22 lg 3 (RT I, 23.12.2014, 16) järgi.

selle tegevuse kuritegelikku tulu teenimiseks. Nimetatud konkreetsete isikutevaheliste ülesannete jaotusega grupis oli rollide jaotus alljärgnev: J M organiseeris ülalloetletud variettevõtete soetamist ning omades täielikku kontrolli nende fiktiivse tegevuse üle, juhtis ja andis korraldusi O Kile, samuti isiklikult või O Ki kaudu E Sile. Samuti J M, olles variettevõtte OÜ Xxxx xxxx, esindas nimetatud osaühingut, koostas ja allkirjastas selle nimel dokumente, sõlmis raamatupidamisfirmaga OÜ Xxxx lepingu raamatupidamisteenuste ostmise kohta, mille alusel raamatupidaja I A koostas ning esitas OÜ Xxxx nimel maksudeklaratsioone. J M sõlmis raamatupidamisfirmaga SIA Xxxx lepingud raamatupidamisteenuste osutamise kohta variettevõtetele SIA Xxxx ja SIA Xxxx. Koostas dokumente, sealhulgas müügiarveid SIA Xxxx, SIA Xxxx, SIA Xxxx ja Xxxx nimel ning esitas raamatupidaja S Z`le SIA Xxxx, SIA Xxxx, SIA Xxxx dokumente, mille alusel viimane koostas ja esitas maksudeklaratsioone. Samuti J M, omades juurdepääsu varifirmade pangakontodele, teostas varifirmade pangakontodele laekunud summade liikumist, st laekunud summade edasikandmist. Muu hulgas kandis ta raha AS-le Xxxx, seejärel võttis välja sularahana. Selleks, et raskendada tõe väljaselgitamist, J M kasutas maksupettuse skeemis OÜ Xxxx pangakontot, mille kasutamiseks oli koostatud OÜ Xxxx, OÜ Xxxx, OÜ Xxxx ja OÜ Xxxx vahel pangakonto rendilepingud. Erinevatelt ettevõtetelt laekunud raha segunes OÜ Xxxx pangakontol, seejärel osa rahast läks arvete tasumiseks, osa kanti AS Xxxx pangakontole, kust võeti sularahana välja. Samal eesmärgil J M kasutas maksupettuse skeemis maksudeoptimeerimist, mille tulemusel variettevõtete OÜ Xxxx, OÜ Xxxx ja OÜ Xxxx fiktiivse tegevuse tulemusena tekkinud maksukohustus vähendati omakorda OÜ Xxxx fiktiivsete soetusarvetega. Selliselt lasus maksukoormus variettevõttel OÜ Xxxx, kes küll deklareeris tasumisele kuuluvat käibemaksu, kuid ei tasunud seda. Selle tulemusel OÜ-l Xxxx tekkis maksuvõlg 867 284,40 eurot. Kokku on OÜ Xxxx teadaolevaid kohustusi summas 6 016 336,50 eurot ning Harju Maakohtu 10.01.2012 määrusega kuulutati välja OÜ Xxxx pankrott. Analoogselt Lätis, lasus maksukoormus 2011-2012.a erinevatel perioodidel variettevõtetel SIA Xxxx ja SIA Xxxx, millised ettevõtted deklareerisid tasumisele kuuluvat käibemaksu, kuid ei tasunud seda. Selle tulemusel on maksuvõlad ettevõtetel SIA Xxxx 865 296,56 LT ja SIA Xxxx 2 354 337,10 LT, lisaks sellele deklareeris SIA Xxxx enammakstud käibemaksu 163 699,38 LT. Samuti J M jagas kuritegelikul teel saadud tulu. O K, olles variettevõtete OÜ Xxxx, OÜ Xxxx, OÜ Xxxx ja SIA Xxxx xxxx, omas ülevaadet ettevõtete fiktiivse tegevuse üle, esindas nimetatud äriühinguid Maksu-ja Tolliametis ning teistes asutustes, allkirjastas loetletud ettevõtete nimel dokumente, kaasaarvatud müügiarveid. Samuti O K teostas variettevõtete OÜ Xxxx ja OÜ Xxxx fiktiivset tegevust, millede juhatuste liige oli E S, allkirjastas arveid nende ettevõtete nimel. Vastavalt J Milt saadud korraldustele O K andis E S`ile juhiseid ettevõtete OÜ Xxxx, OÜ Xxxx, OÜ Xxxx, OÜ Xxxx ja OÜ Xxxx raamatupidamisarvestuse kohta, kaasaarvatud maksudeklaratsioonide koostamise ja esitamise kohta. Samuti sõlmis lepingu raamatupidamisfirmaga SIA Xxxx variettevõtte SIA Xxxx raamatupidamisarvestuse pidamise kohta. Peale selle O K, omades juurdepääsu variettevõtete pangakontodele, J Mi korraldusel, tegi rahaülekandeid variettevõtete OÜ Xxxx, OÜ Xxxx, OÜ Xxxx, OÜ Xxxx, OÜ Xxxx, OÜ Xxxx ja SIA Xxxx nimel, samuti tegeles raha väljaviimisega nende pangakontodelt. OÜ Xxxx pangakontolt raha väljaviimiseks kanti see O Ki isiklikule kontole, kust ta selle sularahana välja võttis. Samuti, kandis ta OÜ Xxxx, OÜ Xxxx, OÜ Xxxx pangakontodelt rahasummad üle AS-le Xxxx, kust ta selle sularahana välja võttis. Samuti O K lasi valmistada oma allkirja pitsati ning andis selle kasutamiseks J Mile. E S, olles OÜ Xxxx, OÜ Xxxx ja OÜ Xxxx xxxx, loovutas enda poolt soetatud ettevõtted J Mi ja O Kile. Samuti E S, olles raamatupidamisfirma OÜ Xxxx omanik ja xxxx, sõlmis lepingud raamatupidamisteenuste osutamise kohta variettevõtetele OÜ Xxxx, OÜ Xxxx, OÜ Xxxx ja OÜ Xxxx, ning olles ettevõtte OÜ Xxxx omanik ja xxxx, sõlmis lepingud raamatupidamisteenuste osutamise kohta variettevõtetele OÜ Xxxx ja OÜ Xxxx. Sõlmitud lepingute alusel OÜ Xxxx raamatupidaja O F pidas ettevõtete OÜ Xxxx ja OÜ Xxxx

raamatupidamist, koostas fiktiivseid müügiarveid ning esitas maksudeklaratsioone. Raamatupidaja S S, kokkuleppel E S`iga, pidas ettevõtte OÜ Xxxx raamatupidamist ja koostas fiktiivseid müügiarveid. Variettevõtetele OÜ Xxxx, OÜ Xxxx ja OÜ Xxxx tegi raamatupidamist isiklikult E S, samuti ta esitas maksudeklaratsioone nii ülalmainitud ettevõtete nimel, kui ka OÜ Xxxx nimel. Peale seda E S võttis AS-st Xxxx välja sularaha, mis oli OÜ Xxxx pangakontodelt ülekantud AS-le Xxxx pangakontole. Samuti E S hoidis oma kontoris aadressil: Xxxx kuritegeliku ühenduse raha. Seega E S pani toime KarS § 255 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo, so kolmest või enamast isikust koosnevasse püsivasse isikutevahelise ülesannete jaotusega ühendusse kuulumises, mille tegevus oli suunatud maksukuritegude, so KarS § 389 1 ja KarS § 3892 järgi sätestatud teise astme kuritegude toimepanemisele. Samuti süüdistatakse E Si selles, et tema koos J Mi, O Kiga ja D Riga aitas vaimselt, aineliselt ja füüsiliselt kaasa OÜ-le Xxxx (reg.kood xxxx, käibemaksukohustuslane 01.11.1997.a KMKR nr xxxx, juriidiline aadress Xxxx) ja OÜ Xxxx xxxxle ning tegevjuhile I Pile ajavahemikul 21.02.2011-17.07.2012 käibedeklaratsioonides ja ajavahemikul 09.02.2011 kuni 04.05.2011; 04.07.2011 kuni 07.03.2012 ja 04.05.2012 kuni 10.08.2012 tulu- ja sotsiaalmaksu, kohustusliku kogumispensioni makse ja töötuskindlustusmakse deklaratsioonides valeandmete esitamisele. Selleks, I P koos J Miga leppisid eelnevalt kokku näilike tehingute sõlmimises, mille kohaselt OÜ Xxxx soetab toidukauba - kondenspiima, kala-, lihakonservide ja kalamarja 20%-lise käibemaksu määraga variettevõttelt. Variettevõtted soetavad toidukauba omakorda 0 %-lise maksumääraga Läti, Leedu, Prantsusmaa ja Saksamaa ettevõtetelt. Sellise näiliku tehinguteahela tulemusel, kus OÜ Xxxx soetab kauba 20 %-lise käibemaksumääraga, mitte otse teistes EL riikides asuvatelt ettevõtetelt 0 %-lise käibemaksumääraga tekkis OÜ-l Xxxx variettevõtete fiktiivsete arvete alusel õigus alusetult vähendada tasumisele kuuluvat käibemaksu, suurendada tagastamisele kuuluvat enammakstud käibemaksu ja tekitada alusetu tagastusnõue. Lisaks lepiti kokku, et selleks J M kindlustab variettevõtte, OÜ Xxxx, OÜ Xxxx, OÜ Xxxx ja OÜ Xxxx nimelt fiktiivsete, so tegelikkusele mittevastavate arvete koostamise ja esitamise kondenspiima, kala-, lihakonservide ja kalamarja müügi kohta. Seega kasutati järgnevatel ajavahemikel J Mi poolt organiseeritud variettevõtteid: ajavahemikul 01.01.2011 kuni 20.01.2011.a OÜ Xxxx (reg.kood xxxx, käibemaksukohustuslaseks registreeritud alates 30.03.2010 registreerimisnumbriga xxxx, xxxx J M alates 29.10.2010, juriidiline aadress Xxxx) ajavahemikul 01.01.2011 kuni 27.04.2011.a OÜ Xxxx (reg.kood xxxx, käibemaksukohustuslaseks registreeritud alates 16.02.2005 registreerimisnumbriga xxxx, xxxx O K alates 26.11.2010, juriidiline aadress Xxxx) ajavahemikul 01.05.2011 kuni 27.10.2011.a OÜ Xxxx (reg.kood xxxx, käibemaksukohustuslaseks registreeritud alates 01.07.1994 registreerimisnumbriga xxxx, xxxx O K alates 28.04.2011, juriidiline aadress Xxxx) ajavahemikul 01.11.2011 kuni 29.02. 2012.a (kaasarvestatud) OÜ Xxxx (reg.kood xxxx, käibemaksukohustuslaseks registreeritud alates 18.10.2011 registreerimisnumbriga xxxx, asutaja E S, alates 25.08.2011 kuni 02.04.2012 osanik E S, alates 02.04.2012 kuni käesoleva ajani osanik O K, alates 25.08.2011 kuni 26.03.2012 xxxx E S, alates 26.03.2012 kuni 09.07.2012 xxxx O K ja J M, alates 09.07.2012 kuni käesoleva ajani xxxx A K, juriidiline aadress Xxxx, lao asukoht: Xxxx, alates 26.03.2012 kuni käesoleva ajani juriidiline aadress Xxxx) Rahaülekannete ning raha väljavõtmise jaoks kasutati ka OÜ-d Xxxx (reg.kood xxxx, asutatud 05.01.1998, käibemaksukohustuslaseks registreeritud alates 01.03.2011. kuni 09.05.2011 nr xxxx, alates 12.06.1998 kuni 19.10.2011 osanik E S, alates 19.10.2011 kuni käesoleva ajani

osanik O K, alates 27.11.1997 kuni 01.02.2011 xxxx E S, alates 01.02.2011 kuni käesoleva ajani xxxx J M, alates 29.04.1999 kuni käesoleva ajani juriidiline aadress Xxxx). Tegelikkuses ei olnud OÜ Xxxx ja OÜ Xxxx xxxx O K iseseisev otsustaja ega tehingute sõlmija OÜ Xxxx ja OÜ Xxxx nimel, selleks isikuks oli ettevõtete tegelik juht J M, kes omas täielikku kontrolli varifirmade tegevuse üle. Samuti omas J M täielikku kontrolli OÜ Xxxx ning OÜ Xxxx üle. Nimelt asutas E S J Mi ja O Ki palvel OÜ Xxxx, mille ta koheselt loovutas nendele kasutamiseks. J.Mi korraldusel O K koostas ja allkirjastas variettevõtete OÜ Xxxx, OÜ Xxxx ja OÜ Xxxx nimel dokumente, samuti andis ta oma allkirjapitsati J Mile kasutamiseks. Peale selle, J M, omades juurdepääsu varifirmade pangakontodele, teostas ise neil ülekandeid, samuti andis ta juhtnööre ja korraldusi O Kile varifirmade pangakontodele laekunud summade liigutamiseks, st laekunud summade edasikandmiseks ning sularahas väljavõtmiseks. E S, omades raamatupidamisfirmasid OÜ Xxxx ja OÜ Xxxx, J Mi juhendamisel otse või läbi O Ki, sõlmis OÜ Xxxx nimelt ettevõtetega OÜ Xxxx ja OÜ Xxxx ning OÜ Xxxx nimelt ettevõttega OÜ Xxxx lepingud raamatupidamisteenuste osutamiseks, misjärel korraldas ta nende ettevõtete raamatupidamist ning esitas maksudeklaratsioone, kasutades selleks OÜ Xxxx ja OÜ Xxxx raamatupidajat O Ft ja OÜ Xxxx raamatupidajat S St. Sealhulgas koostasid raamatupidajad E Si kontrolli all fiktiivsed kauba müügiarved OÜ-le Xxxx OÜ-de Xxxx, OÜ Xxxx ja OÜ Xxxx nimelt OÜ Xxxx töötaja M K saadetud andmete alusel. Samuti E S, olles ettevõtte OÜ Xxxx xxxx kuni 01.02.2011 ja osanik kuni 19.10.2011, võimaldas J. Mil ja O. Kil kasutada nimetatud firma arveldusarvet andes sellega võimaluse kasutada OÜ Xxxx maksupettuse skeemis. Variettevõtete OÜ Xxxx, OÜ Xxxx, OÜ Xxxx ja OÜ Xxxx poolt OÜ Xxxx pangakontole kantud raha segati ja võeti sularahas välja. Nimelt, OÜ Xxxx poolt varifirmade OÜ Xxxx, OÜ Xxxx, OÜ Xxxx ja OÜ Xxxx pangakontodele arvete alusel ülekantud summad võeti osaliselt sularahana välja läbi ATM-i või läbi AS-i Xxxxi või läbi O Ki pangakonto. Samuti kasutati selleks varifirma OÜ Xxxx pangakontot, kus raha peale segunemist läbi AS Xxxx ja/või O Ki pangakonto sularahana välja võeti. Välja võetud sularaha tagastati I Pile. Tegelikkuses aga variettevõtted OÜ Xxxx, OÜ Xxxx, OÜ Xxxx ja OÜ Xxxx ei olnud kauba müüjad. Faktiliselt OÜ Xxxx soetas ajavahemikul jaanuar 2011 kuni veebruar 2012.a kondenspiima otse Leedu ettevõttelt Xxxx, kalakonservid Läti ettevõttelt SIA Xxxx, Leedu ettevõttelt Xxxx ja Poola ettevõttelt Xxxx, lihakonservid Prantsuse ettevõttelt Xxxx ja Läti ettevõttelt SIA Xxxx ning kalamarja Saksamaa ettevõttelt Xxxx. Selleks tellis kauba ja transpordi OÜ Xxxx töötaja D R varifirmade nimelt olles teadlik, et varifirmad ei ole kauba tegelikud ostjad ühendusesiseselt. Seega oli varifirmadest äriühingute OÜ Xxxx, OÜ Xxxx, OÜ Xxxx ja OÜ Xxxx tegevuse eesmärgiks võimaldada OÜ-le Xxxx ebaseaduslikult omandada sisendkäibemaksu (kaupade/teenuste soetamisel tasutud käibemaks) mahaarvamise õigust vastavalt käibemaksuseaduse § 29 lg 3, vähendada osaühingu maksukoormust, suurendada tagastamisele kuuluvaid enammakstud käibemaksusummasid. Selliselt kajastas OÜ Xxxx xxxx I P maksuperioodil jaanuar 2011 kuni veebruar 2012 OÜ Xxxx raamatupidamisarvestuses OÜ Xxxx, OÜ Xxxx, OÜ Xxxx ja OÜ Xxxx fiktiivseid arveid kogusummas 1 762 622,29 eurot. Nii kajastas OÜ Xxxx juhataja I P J Mi, O Ki, E Si ja D Ri kaasabil OÜ Xxxx nimelt käibedeklaratsioonides alusetult KMD 5. real sisendkäibemaksusummasid, KMD 12. real tasumisele kuuluvat käibemaksu ja KMD 13. real enammakstud käibemaksu, rikkudes sellega 01.05.2004 kehtima hakanud KMS § 24 lg 1, § 31 lg 1 ja § 38 lg 1 ettenähtud kohustusi, kuna äriühingu nimelt Maksu-ja Tolliametile e-maksuameti kaudu esitatud käibedeklaratsioonides kajastati alusetult soetamist äriühingutelt OÜ Xxxx, OÜ Xxxx, OÜ Xxxx, OÜ Xxxx – kaupade näol, millised tegelikkuses ei pärinenud nimetatud riiulifirmadelt. Kuna OÜ Xxxx soetas kaupu vahetult ühendusesisestelt hankijatelt, siis on temal kui ostjal oli kohustus vastavalt KMS –le rakendada pöörmaksustamist, ehk deklareerida soetuse summa KMD 1. ja 6. real ning arvestada sellelt nii tasumisele kuuluv käibemaks ja deklareerida see KMD 4. real ning ka sisendkäibemaks ja deklareerida see KMD 5. real. Nimelt:

01.2011 deklaratsioon esitatud 21.02.2011 – käive summas 80 490,93 EUR, käibemaksu summa sellest 16 098,19 EUR, 0% määraga maksustatav käive summas 11 950,59 EUR, sisendkäibemaks 40 406,39 EUR ja ühendusesisene soetamine summas 80 EUR. Enammakstud käibemaks 24 308,20 EUR. Tegelikkuses oli käive summas 166 450,41 EUR, käibemaks sellest 33 290,08 EUR, 0% määraga maksustatav käive summas 11 950,59 EUR, sisendkäibemaks 18 835,45 EUR ja ühendusesisene soetamine summas 86 039,48 EUR ning tasumisele kuuluv käibemaks 14 454,63 EUR Seega alusetult mahaarvatud käibemaksu summas 38 762,84 EUR; 02.2011 deklaratsioon esitatud 21.03.2011 – käive summas 84 383,93 EUR, käibemaksu summas sellest 16 876,79 EUR, 0% määraga maksustatav käive summas 3 594,23 EUR, sisendkäibemaks 42 843,80 EUR ja ühendusesisene soetamine summas 120 EUR. Enammakstud käibemaks 25 967,01 EUR. Tegelikkuses oli käive summas 300 345,65 EUR, käibemaks sellest 60 069,13 EUR, 0% määraga maksustatav käive summas 3 594,23 EUR, sisendkäibemaks 44 846,41 EUR ja ühendusesisene soetamine summas 216 081,72 EUR ning tasumisele kuuluv käibemaks 15 222,72 EUR Seega alusetult mahaarvatud käibemaksu summas 41 189,73 EUR; 03.2011 deklaratsioon esitatid 20.04.2011 – käive summas 157 064 EUR, käibemaksu summas sellest 31 412,80 EUR, 0% määraga maksustatav käive summas 5 229,02 EUR, sisendkäibemaks 18 677,44 EUR ja ühendusesisene soetamine summas 50 EUR. Tasumisele kuuluv käibemaks 12 735,36 EUR. Tegelikkuses oli käive summas 269 432,76 EUR, käibemaks sellest 53 886,55 EUR, 0% määraga maksustatav käive summas 5 229,02 EUR, sisendkäibemaks 23 560,92 EUR ja ühendusesisene soetamine summas 112 418,76 EUR ning tasumisele kuuluv käibemaks 30 325,63 EUR Seega alusetult mahaarvatud käibemaksu summas 17 590,27 EUR; 04.2011 deklaratsioon esitatud 20.05.2011 – käive summas 114 436,98 EUR, käibemaksu summas sellest 22 887,40 EUR, 0% määraga maksustatav käive summas 5 568,58 EUR, sisendkäibemaks 35 383,64 EUR ja ühendusesisene soetamine summas 0 EUR. Enammakstud käibemaks 12 496,24 EUR. Tegelikkuses oli käive summas 236 866,26 EUR, käibemaks sellest 47 373,25 EUR, 0% määraga maksustatav käive summas 5 568,58 EUR, sisendkäibemaks 25 616,29 EUR ja ühendusesisene soetamine summas 122 429,28 EUR ning tasumisele kuuluv käibemaks 21 756,96 EUR Seega alusetult mahaarvatud käibemaksu summas 34 253,21 EUR; 05.2011 deklaratsioon esitatud 20.06.2011 – käive summas 112 779,65 EUR, käibemaksu summas sellest 22 555,93 EUR, 0% määraga maksustatav käive summas 11 038,74 EUR, sisendkäibemaks 31 568,85 EUR ja ühendusesisene soetamine summas 36 811,80 EUR. Enammakstud käibemaks 9 012,92 EUR. Tegelikkuses oli käive summas 136 852,95 EUR, käibemaks sellest 27 370,59 EUR, 0% määraga maksustatav käive summas 11 038,74 EUR, sisendkäibemaks 15 756,84 EUR ja ühendusesisene soetamine summas 60 885,10 EUR ning tasumisele kuuluv käibemaks 11 613,75 EUR Seega alusetult mahaarvatud käibemaksu summas 20 626,67 EUR; 06.2011 deklaratsioon esitatud 20.07.2011 (deklaratsioon on tühistatud 19.08.2011) – käive summas 70 790,66 EUR, käibemaksu summas sellest 14 158,13 EUR, 0% määraga maksustatav käive summas 4 391,28 EUR, sisendkäibemaks 7 572,17 EUR ja ühendusesisene soetamine summas 70 EUR. Tasumisele kuuluv käibemaks 6 585,96 EUR. Tegelikkuses oli käive summas 143 386,94 EUR, käibemaks sellest 28 677,39 EUR, 0% määraga maksustatav käive summas 4 391,28 EUR, sisendkäibemaks 14 828,27 EUR ja ühendusesisene soetamine summas 72 666,28 EUR ning tasumisele kuuluv käibemaks 13 849,12 EUR Seega alusetult mahaarvatud käibemaksu summas 7 263,16 EUR; 06.2011 deklaratsioon esitatud 19.08.2011 (parandus) – käive summas 70 790,66 EUR, käibemaksu summas sellest 14 158,13 EUR, 0% määraga maksustatav käive summas 4 391,28 EUR, sisendkäibemaks 8 608,97 EUR ja ühendusesisene soetamine summas 70 EUR. Tasumisele kuuluv käibemaks 5 549,16 EUR. Tegelikkuses oli käive summas 143 386,94 EUR,

käibemaks sellest 28 677,39 EUR, 0% määraga maksustatav käive summas 4 391,28 EUR, sisendkäibemaks 14 828,27 EUR ja ühendusesisene soetamine summas 72 666,28 EUR ning tasumisele kuuluv käibemaks 13 849,12 EUR Seega alusetult mahaarvatud käibemaksu summas 8 299,96 EUR; 07.2011 deklaratsioon esitatud 20.08.2011 – käive summas 93 731,55 EUR, käibemaksu summas sellest 18 746,31 EUR, 0% määraga maksustatav käive summas 11 342,65 EUR, sisendkäibemaks 8 462,89 EUR ja ühendusesisene soetamine summas 180 EUR. Tasumisele kuuluv käibemaks 10 283,42 EUR. Tegelikkuses oli käive summas 108 020,09 EUR, käibemaks sellest 21 604, 02 EUR, 0% määraga maksustatav käive summas 11 342,65 EUR, sisendkäibemaks 3 282,47 EUR ja ühendusesisene soetamine summas 14 468,54 EUR ning tasumisele kuuluv käibemaks 18 321,55 EUR Seega alusetult mahaarvatud käibemaksu summas 8 038,13 EUR; 08.2011 deklaratsioon esitatud 20.09.2011 – käive summas 96 360,66 EUR, käibemaksu summas sellest 19 272,13 EUR, 0% määraga maksustatav käive summas 16 189,25 EUR, sisendkäibemaks 31 980,12 EUR ja ühendusesisene soetamine summas 145 EUR. Enammakstud käibemaks 12 707,99 EUR. Tegelikkuses oli käive summas 218 226,83 EUR, käibemaks sellest 43 645,37 EUR, 0% määraga maksustatav käive summas 16 189,25 EUR, sisendkäibemaks 25 007 EUR ja ühendusesisene soetamine summas 122 011,17 EUR ning tasumisele kuuluv käibemaks 18 638,37 EUR Seega alusetult mahaarvatud käibemaksu summas 31 346,35 EUR; 09.2011 deklaratsioon esitatud 12.10.2011 – käive summas 12 603,96 EUR, käibemaksu summas sellest 2 520,79 EUR, 0% määraga maksustatav käive summas 6 082,29 EUR, sisendkäibemaks 11 294,49 EUR ja ühendusesisene soetamine summas 0 EUR. Enammakstud käibemaks 8 773,70 EUR. Tegelikkuses oli käive summas 43 014,84 EUR, käibemaks sellest 8 602,97 EUR, 0% määraga maksustatav käive summas 6 082,29 EUR, sisendkäibemaks 10 165,44 EUR ja ühendusesisene soetamine summas 30 410,88 EUR ning enammakstud käibemaks 1 562,47 EUR Seega suurendati alusetult enammakstud käibemaksu summas 7

211,23 EUR;

10.2011 deklaratsioon esitatud 20.11.2011 (deklaratsioon on tühistatud 22.11.2011) – käive summas 116 993,10 EUR, käibemaksu summas sellest 23 398,62 EUR, 0% määraga maksustatav käive summas 1315,27 EUR, sisendkäibemaks 32 439,71 EUR ja ühendusesisene soetamine summas 16 152,10 EUR. Enammakstud käibemaks 9 041,09 EUR. Tegelikkuses oli käive summas 174 335,70 EUR, käibemaks sellest 34 867,14 EUR, 0% määraga maksustatav käive summas 1315,27 EUR, sisendkäibemaks 34 003,48 EUR ja ühendusesisene soetamine summas 73 494,70 EUR ning tasumisele kuuluv käibemaks 863,66 EUR Seega alusetult mahaarvatud käibemaksu summas 9 904,75.EUR; 10.2011 deklaratsioon esitatud 22.11.2011 (parandus ning deklaratsioon on tühistatud 28.12.2011) – käive summas 116 993,10 EUR, käibemaksu summas sellest 23 398,62 EUR, 0% määraga maksustatav käive summas 19 462,87 EUR, sisendkäibemaks 32 439, 71 EUR ja ühendusesisene soetamine summas 16 152,10 EUR. Enammakstud käibemaks 9 041,09 EUR. Tegelikkuses oli käive summas 174 335,70 EUR, käibemaks sellest 34 867,14 EUR, 0% määraga maksustatav käive summas 19 462,87 EUR, sisendkäibemaks 34 003,48 EUR ja ühendusesisene soetamine summas 73 494,70 EUR ning tasumisele kuuluv käibemaks 863,66 EUR Seega alusetult mahaarvatud käibemaksu summas 9 904,75 EUR; 10.2011 deklaratsioon esitatud 28.12.2011 (parandus) – käive summas 116 993,10 EUR, käibemaksu summas sellest 23 398,62 EUR, 0% määraga maksustatav käive summas 19 462,87 EUR, sisendkäibemaks 35 759,71 EUR ja ühendusesisene soetamine summas 16 152,10 EUR. Enammakstud käibemaks 12 361,09 EUR. Tegelikkuses oli käive summas 174 335,70 EUR, käibemaks sellest 34 867,14 EUR, 0% määraga maksustatav käive summas 19 462,87 EUR, sisendkäibemaks 34 003,48 EUR ja ühendusesisene soetamine summas 73 494,70 EUR ning

tasumisele kuuluv käibemaks 863,66 EUR Seega alusetult mahaarvatud käibemaksu summas

13 224,75 EUR;

11.2011 deklaratsioon esitatud 20.12.2011 – käive summas 110 505 EUR, käibemaksu summas sellest 22 101 EUR, 0% määraga maksustatav käive summas 21 759,64 EUR, sisendkäibemaks 41 179,47 EUR ja ühendusesisene soetamine summas 220 EUR. Enammakstud käibemaks 19 078,47 EUR. Tegelikkuses oli käive summas 222 854,82 EUR, käibemaks sellest 44 570,96 EUR, 0% määraga maksustatav käive summas 21 759,64 EUR, sisendkäibemaks 37 468,86 EUR ja ühendusesisene soetamine summas 112 569,82 EUR ning tasumisele kuuluv käibemaks 7 102,10 EUR Seega alusetult mahaarvatud käibemaksu summas 26 180,57 EUR; 12.2011 deklaratsioon esitatud 20.01.2012 - käive summas 160 396,91 EUR, käibemaksu summas sellest 32 079,38 EUR, 0% määraga maksustatav käive summas 35 162,18 EUR, sisendkäibemaks 33 642,16 EUR ja ühendusesisene soetamine summas 150 EUR. Enammakstud käibemaks 1 562,78 EUR. Tegelikkuses oli käive summas 290 524,07 EUR, käibemaks sellest 58 104,81 EUR, 0% määraga maksustatav käive summas 35 162,18 EUR, sisendkäibemaks 41 604,65 EUR ja ühendusesisene soetamine summas 130 277,16 EUR ning tasumisele kuuluv käibemaks 16 500,16 EUR Seega alusetult mahaarvatud käibemaksu summas 18 062,94 EUR; 01.2012 deklaratsioon esitatud 19.02.2012 – käive summas 106 584,51 EUR, käibemaksu summas sellest 21 316,90 EUR, 0% määraga maksustatav käive summas 36 192,17 EUR, sisendkäibemaks 21 316,90 EUR ja ühendusesisene soetamine summas 694,15 EUR. Enammakstud käibemaks 20 598,28 EUR. Tegelikkuses oli käive summas 233 355,03 EUR, käibemaks sellest 46 671,01 EUR, 0% määraga maksustatav käive summas 36 192,17 EUR, sisendkäibemaks 40 949,77 EUR ja ühendusesisene soetamine summas 127 464,67 EUR ning tasumisele kuuluv käibemaks 5 721,24 EUR Seega alusetult mahaarvatud käibemaksu summas

26 319,51 EUR;

02.2012 deklaratsioon esitatud 19.03.2012 (deklaratsioon on tühistatud 20.06.2012) – käive summas 0 EUR, käibemaksu summas sellest 0 EUR, 0% määraga maksustatav käive summas 0 EUR, sisendkäibemaks 0 EUR ja ühendusesisene soetamine summas 0 EUR. Enammakstud käibemaks 0 EUR ning tasumisele kuuluv käibemaks 0 EUR. Tegelikkuses oli käive summas 103 443,94 EUR, käibemaks sellest 20 688,79 EUR, 0% määraga maksustatav käive summas 0 EUR, sisendkäibemaks 12 772,84 EUR ja ühendusesisene soetamine summas 18 737,36 EUR ning tasumisele kuuluv käibemaks 7 915,95 EUR Seega alusetult mahaarvatud käibemaksu summas 7 915,95 EUR; 02.2012 deklaratsioon esitatud 20.06.2012 (parandus ning deklaratsioon on tühistatud 17.07.2012) - käive summas 84 816,58 EUR, käibemaksu summas sellest 16 963,32 EUR, 0% määraga maksustatav käive summas 0 EUR, sisendkäibemaks 19 809,41 EUR ja ühendusesisene soetamine summas 110 EUR. Enammakstud käibemaks 2 846,09 EUR. Tegelikkuses oli käive summas 103 443,94 EUR, käibemaks sellest 20 688,79 EUR, 0% määraga maksustatav käive summas 0 EUR, sisendkäibemaks 12 772,84 EUR ja ühendusesisene soetamine summas 18 737,36 EUR ning tasumisele kuuluv käibemaks 7 915,95 EUR Seega alusetult mahaarvatud käibemaksu summas 10 762,04 EUR; 02.2012 deklaratsioon esitatud 17.07.2012 (parandus) – käive summas 84 816,58 EUR, käibemaksu summas sellest 16 963,32 EUR, 0% määraga maksustatav käive summas 17 967,29 EUR, sisendkäibemaks 19 809,41 EUR ja ühendusesisene soetamine summas 110 EUR. Enammakstud käibemaks 2 846,09 EUR. Tegelikkuses oli käive summas 103 443,94 EUR, käibemaks sellest 20 688,79 EUR, 0% määraga maksustatav käive summas 17 967,29 EUR, sisendkäibemaks 12 772,84 EUR ja ühendusesisene soetamine summas 18 737,36 EUR ning tasumisele kuuluv käibemaks 7 915,95 EUR Seega alusetult mahaarvatud käibemaksu summas

10 762,04 EUR;

Sel viisil esitati ajavahemikul 21.02.2011 – 17.07.2012 OÜ Xxxx nimelt maksustamisperioodil jaanuar 2011 kuni veebruar 2012 e-maksuameti kaudu käibemaksudeklaratsioonides valeandmeid ja nimelt, real 5 deklareeris sisendkäibemaksu 401 532,52 EUR, millest 301 868,20 EUR rohkem, kui on seadusega lubatud maha arvata, ning sellega vähendas tasumisele kuuluvate käibemaksu 153 717,90 EUR ning tekitas (140 939,07 EUR) ja suurendas (7 211,23 EUR) enammakstud käibemaksu summas 148 150,30 EUR, millisest summast 143 008,51 EUR tasaarveldati. Sellest tulenevalt ei arvutatud tasumisele kuuluvat käibemaksu ja sisendkäibemaksusummasid seaduses sätestatud korras, rikkudes sellega alates 01.05.2004.a. kehtiva Käibemaksuseaduse (RT I 2003, 82, 554 koos hilisemate muudatuste ja täiendustega) nõudeid; - § 24 lg 1 kohaselt maksukohustuslasena registreerimise päevast alates peab isik täitma maksukohustuslase kohustusi, sealhulgas lisama võõrandatava kauba või osutatava teenuse maksustatavale väärtusele käibemaksu, arvutama tasumisele kuuluva käibemaksusumma käibemaksuseaduse §-s 29 sätestatud korras, tasuma käibemaksu §-s 38 sätestatud korras, säilitama dokumente ja pidama arvestust §-s 36 sätestatu kohaselt ning esitama § 37 nõuetele vastavaid arveid. - § 27 lg 1 kohaselt on maksustamisperioodiks kalendrikuu; - § 29 lg 1 kohaselt on maksukohustuslase poolt tasumisele kuuluv käibemaksusumma maksustamisperioodil KMS § 3 lõikes 4 nimetatud tehingutelt või toimingutelt arvestatud käibemaks, millest on maha arvatud maksustatava käibe tarbeks, samuti ettevõtlusega seotud § 4 lõikes 2 nimetatud tehingute või toimingute või välisriigis toimuva ettevõtluse, välja arvatud maksuvaba käibena käsitatavad tehingud (§ 16), tarbeks kasutatava kauba või teenuse sama maksustamisperioodi sisendkäibemaks; - § 29 lg 3 p 1 kohaselt on sisendkäibemaks maksukohustuslase poolt teiselt maksukohustuslaselt soetatud või saadud kauba või teenuse eest tasumisele kuuluv käibemaks; - § 31 lg 1 kohaselt arvatakse sisendkäibemaks maha teiselt maksukohustuslaselt kauba või teenuse saamise korral KMS §-s 37 sätestatud nõuete kohase arve alusel. - § 38 lg 1 kohaselt tasub maksukohustuslane tasumisele kuuluva käibemaksu summa käibedeklaratsiooni esitamise kuupäevaks. Maksukorralduse seaduse § 83 lg 4 sätestab, et näilikku tehingut ei võeta maksustamisel arvesse. Kui näilik tehing tehakse teise tehingu varjamiseks, kohaldatakse maksustamisel varjatud tehingu kohta käivaid sätteid. Samuti, E S koos O Ki, J Mi ja D Riga aitas kaasa OÜ-le Xxxx ja OÜ Xxxx xxxxle I Pile ajavahemikul 09.02.2011 kuni 04.05.2011; 04.07.2011 kuni 07.03.2012 ja 04.05.2012 kuni 10.08.2012 valeandmete esitamisele osaühingu tulu- ja sotsiaalmaksu, kohustusliku kogumispensioni makse ja töötuskindlustusmakse deklaratsioonides maksuperioodide jaanuar 2011 kuni aprill 2011, juuni 2011 kuni veebruar 2012, aprill 2012 kuni juuli 2012.a. kohta jättes arvestamata, deklareerimata ja tasumata tulumaksu ettevõtlusega mitteseotud kuludelt. Deklaratsioonid esitati läbi e-maksuameti kasutades selleks vahendina OÜ Xxxx raamatupidamisega tegelevat isikut I A ́t Nimelt OÜ Xxxx arvelduskontolt OÜ Xxxx AS Xxxx arvelduskontole xxxx ja AS Xxxx arvelduskontole xxxx, OÜ Xxxx AS Xxxx arvelduskontole xxxx ja AS Xxxx arvelduskontole xxxx, OÜ Xxxx AS Xxxx arvelduskontole nr xxxx ja OÜ Xxxx AS Xxxx arvelduskontole xxxx teostatud ülekanded/väljamaksed ei ole täielikult seotud OÜ Xxxx majandustegevusega ja seega ei ole need täielikult käsitletavad ettevõtlusega seotud kuludena, kuna OÜ Xxxx ei soetanud kaupu tegelikult OÜ-delt Xxxx, Xxxx, Xxxx vaid EL Ühendusse kuuluvates riikides asuvatest ettevõtetest oste. OÜ Xxxx tegi AS Xxxx arvelduskontolt xxxx OÜ-delt Xxxx, Xxxx, Xxxx majandustegevusega mitteseotud väljamakseid. Eelnimetatud väljamaksete ja kauba tegeliku soetushinna vahe kuulub maksustamisele tulumaksuga kui ettevõtlusega mitteseotud kulu tulumaksuseaduse (kehtib

alates 01.01.2000.a) § 51 lg 2 p 3 tähenduses ja seega jäeti deklareerimata ja tasumata tulumaksu: 09.02.2011 esitatud 2011.a jaanuarikuu tulu- ja sotsiaalmaksu, kohustusliku kogumispensioni makse ja töötuskindlustusmakse deklaratsioonis 27 051,81 EUR (101 766,35 X 21/79) 07.03.2011 esitatud 2011.a veebruarikuu tulu- ja sotsiaalmaksu, kohustusliku kogumispensioni makse ja töötuskindlustusmakse deklaratsioonis 9 188,11 EUR (34 564,81 X 21/79) 05.04.2011 esitatud 2011.a märtsikuu tulu- ja sotsiaalmaksu, kohustusliku kogumispensioni makse ja töötuskindlustusmakse deklaratsioonis 9 487,95 EUR (35 692,78 X 21/79) 04.05.2011 esitatud 2011.a aprillikuu tulu- ja sotsiaalmaksu, kohustusliku kogumispensioni makse ja töötuskindlustusmakse deklaratsioonis 28 443,35 EUR (107 001,19 X 21/79) 04.07.2011 esitatud 2011.a juunikuu tulu- ja sotsiaalmaksu, kohustusliku kogumispensioni makse ja töötuskindlustusmakse deklaratsioonis 3 194,70 EUR (12 018,15 X 21/79) 05.08.2011 esitatud 2011.a juulikuu tulu- ja sotsiaalmaksu, kohustusliku kogumispensioni makse ja töötuskindlustusmakse deklaratsioonis 10 357,42 EUR ( 38 963,61 X 21/79) 02.09.2011 esitatud 2011.a augustikuu tulu- ja sotsiaalmaksu, kohustusliku kogumispensioni makse ja töötuskindlustusmakse deklaratsioonis 4 461,31 EUR (16 783,04 X 21/79) 02.10.2011 esitatud 2011.a septembrikuu tulu- ja sotsiaalmaksu, kohustusliku kogumispensioni makse ja töötuskindlustusmakse deklaratsioonis 12 774,01 EUR (48 054,60 X 21/79) 10.11.2011 esitatud 2011.a oktoobrikuu tulu- ja sotsiaalmaksu, kohustusliku kogumispensioni makse ja töötuskindlustusmakse deklaratsioonis 10 763,87 EUR (40 492,67 X 21/79) 07.12.2011 esitatud 2011.a novembrikuu tulu- ja sotsiaalmaksu, kohustusliku kogumispensioni makse ja töötuskindlustusmakse deklaratsioonis 1 916,08 EUR (7 208,12 X 21/79) 10.01.2012 esitatud 2011.a detsembrikuu tulu- ja sotsiaalmaksu, kohustusliku kogumispensioni makse ja töötuskindlustusmakse deklaratsioonis 4 348,93 EUR 16 360,28 X 21/79) 07.02.2012 esitatud 2012.a jaanuarikuu tulu- ja sotsiaalmaksu, kohustusliku kogumispensioni makse ja töötuskindlustusmakse deklaratsioonis 7 007,38 EUR (26 361,08 X 21/79) 07.03.2012 esitatud 2012.a veebruarikuu tulu- ja sotsiaalmaksu, kohustusliku kogumispensioni makse ja töötuskindlustusmakse deklaratsioonis 4 387,34 EUR (16 504,74 X 21/79) 04.05.2012 esitatud 2012.a aprillikuu tulu- ja sotsiaalmaksu, kohustusliku kogumispensioni makse ja töötuskindlustusmakse deklaratsioonis 7 435,28 EUR (27 970,81X 21/79) 11.06.2012 esitatud 2012.a maikuu tulu- ja sotsiaalmaksu, kohustusliku kogumispensioni makse ja töötuskindlustusmakse deklaratsioonis 7 317,00 EUR (27 525,84 X 21/79) 10.07.2012 esitatud 2012.a juunikuu tulu- ja sotsiaalmaksu, kohustusliku kogumispensioni makse ja töötuskindlustusmakse deklaratsioonis 1 181,49 EUR (4 444,64 X 21/79) 10.08.2012 esitatud 2012.a juulikuu tulu- ja sotsiaalmaksu, kohustusliku kogumispensioni makse ja töötuskindlustusmakse deklaratsioonis 525,18 EUR (1 975,69 X 21/79) kokku summas 149 841,21- EUR, kuna TMS § 4 lg 1-1 p 1 kohaselt tulumaksu määr 21%, residendist juriidilise isiku poolt ettevõtlusega mitteseotud kulude puhul jagatakse maksustav summa enne maksumääraga korrutamist 0,79. Samuti TMS § 54 lg 4 kohaselt on maksumaksja kohustatud kandma TMS § 48-53 alusel maksmisele kuuluva tulumaksu Maksu-ja Tolliameti pangakontole hiljemalt maksustamisperioodile järgneva kalendrikuu 10. kuupäevaks. Süüteo toimepanemise ajal oli E S tegevus kvalifitseeritav KarS § 3891 lg 1, 3 - § 22 lg 3 ja § 3892 lg 1, 3 - § 22 lg 3 järgi (RT I 2010, 22, 108) järgmiselt. Seega E S, aitas I Pile ja OÜ-le Xxxx kaasa valeandmete esitamisele OÜ Xxxx käibedeklaratsioonides ning tulu- ja sotsiaalmaksu, kohustusliku kogumispensioni makse ja töötuskindlustusmakse deklaratsioonides maksukohustuse vähendamise ning tagastusnõude tekitamise ja suurendamise eesmärgil, mille tulemusel jäi laekumata käibemaksuna 153 717,90 EUR, tulumaksuna 149 841,21 EUR ning mille tulemusel tekitati (140 939,07 EUR) ja suurendati (7 211,23 EUR) alusetu käibemaksu tagastusnõue

summas kokku 148 150,30 EUR, ning pani seega toime KarS § 3891 lg 1, 3 - § 22 lg 3 ja § 3892 lg 1, 3 - § 22 lg 3 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Sama kuritegu on alates 01.01.2015 endiselt karistatav KarS § 3891 lg 2, 3 § 22 lg 3 (RT I, 23.12.2014, 16) järgi. KarS § 121 lg 3 kohaselt on eriti suur kahju või süüteo ulatus, mis ületab 400 000 eurot Samuti süüdistatakse E Si selles, et tema koos O K ́iga aitas vaimselt, aineliselt ja füüsiliselt kaasa OÜ-le OÜ Xxxx (reg.kood xxxx, käibemaksukohustuslane alates 01.07.1998 KMKR nr xxxx, juriidiline aadress Xxxx) ja OÜ Xxxx xxxxle N Mile ning tegelik juhile J Mile ajavahemikul 20.09.2011 - 13.01.2012 maksustamisperioodi august-november 2011.a kohta käibedeklaratsioonides valeandmete esitamisele. Selleks, J M omades eelnevaid sidemeid ja kontakte Läti metallitootjaga Xxxx SIA (xxxx A P) leppis N Miga kokku näilike tehingute ahelas, mille kohaselt OÜ Xxxx soetab toormetalli – silikoonimetalli ja alumiiniumkangid 20%-lise käibemaksu määraga variettevõttelt OÜ Xxxx. OÜ Xxxx soetab toormetalli samuti 20 %-lise käibemaksumääraga teiselt variettevõttelt OÜ-lt Xxxx, milline omakorda soetab toormetalli 0 %-lise maksumääraga Läti ettevõtetelt SIA-lt Xxxx, SIA-lt Xxxx, millised ettevõtted on SIA Xxxx toodete vahendajad ja SIA-lt Xxxx (direktor T P, kes on A P abikaasa). Samuti lepiti kokku, et peale kauba jõudmist OÜ-sse Xxxx müüakse toormetall 0 %-lise käibemaksumääraga Euroopa Liidu riikides asuvatele ettevõtetele. Sellise näiliku tehinguteahela tulemusel, kus OÜ Xxxx ühelt poolt soetab kauba 20 %-lise käibemaksumääraga ja teiselt poolt müüb sama kauba Euroopasse 0%-lise käibemaksumääraga tekkis OÜ-l Xxxxs variettevõtte OÜ Xxxx fiktiivsete arvete alusel õigus alusetult riigilt tagasi küsida kauba soetamise tasutud käibemaksusummad. Samuti lepiti kokku, et J M kindlustab variettevõtete OÜ Xxxx ja OÜ Xxxx nimelt fiktiivsete, so tegelikkusele mittevastavate arvete koostamise ja esitamise alumiiniumkangide ja silikoonmetalli müügi kohta. Selliselt kasutati kõnealuses maksupettuse skeemis J Mi poolt organiseeritud variettevõtteid: OÜ Xxxx (reg.kood xxxx, asutatud 15.10.2003, käibemaksukohustuslaseks registreeritud alates 16.02.2005 kuni 1.11.2011 nr xxxx, xxxx O K alates 26.11.2010, juriidiline aadress Xxxx) OÜ Xxxx (reg.kood xxxx, asutatud 29.12.1998, käibemaksukohustuslaseks registreeritud alates 01.07.1994 kuni 15.11.2011 nr xxxx, xxxx O K alates 28.04.2011 kuni 27.06.2012, juriidiline aadress Xxxx.) Tegelikkuses ei olnud OÜ Xxxx ja OÜ Xxxx xxxx O K iseseisev otsustaja ega tehingute sõlmija OÜ Xxxx ja OÜ Xxxx nimel, selleks isikuks oli ettevõtete tegelik juht J M, kes omas täielikku kontrolli varifirmade tegevuse üle. J. Mi korraldusel O K koostas ja allkirjastas variettevõtete OÜ Xxxx ja OÜ Xxxx nimel dokumente, samuti andis oma allkirjapitsati J Mile kasutamiseks. Peale selle, J M, omades juurdepääsu varifirmade pangakontodele, teostas ise neil ülekandeid, samuti andis ta juhtnööre ja korraldusi O Kile teostada varifirmade pangakontodele laekunud summade liigutamiseks, st laekunud summade edasikandmist ning sularahas väljavõtmiseks. E S, omades raamatupidamisfirmat OÜ Xxxx, J Mi juhendamisel otse või läbi O Ki, sõlmis lepingud ettevõtetega OÜ Xxxx ja OÜ Xxxx raamatupidamisteenuste osutamise kohta, korraldas nende ettevõtete raamatupidamist ning esitas maksudeklaratsioone, kasutades selleks raamatupidaja O Ft. Samuti E S, olles ettevõtte OÜ Xxxx xxxx kuni 01.02.2011 ja osanik kuni 19.10.2011, võimaldas J. Mil ja O. Kil kasutada nimetatud firma arveldusarvet ning edaspidi vormistas selle ettevõtte xxxxks J Mi, andes sellega võimaluse kasutada OÜ Xxxx maksupettuse skeemis. Nimelt, OÜ Xxxx poolt varifirma OÜ Xxxx kontole arvete alusel ülekantud summad võeti osaliselt sularahana välja läbi ATM-i või läbi AS-i Xxxx. Samuti kasutati selleks varifirma OÜ Xxxx pangakontot, kus raha peale segunemist läbi AS Xxxx sularahana O Ki, J Mi ja E Si poolt välja võeti. Tegelikkuses ei olnud variettevõtted OÜ Xxxx ja OÜ Xxxx kauba müüjad. Faktiliselt soetas OÜ Xxxx ajavahemikus august-oktoober 2011.a

alumiiniumkangid otse SIA Xxxx kauba vahendusfirmadelt SIA-lt Xxxx ja SIA-lt Xxxx ning silikoonmetalli SIA-lt Xxxx. SIA Xxxx tegeles Lätis alumiiniumkangide tootmisega ning ta olid olemas oma toodete turustamiseks kliendid Euroopas. Kuid selleks, et OÜ-l Xxxxs tekiks võimalus riigilt käibemaksu tagasi küsida leppis J M eelnevalt kokku SIA Xxxx xxxxga A Pga toormetalli ostu osas Eesti ettevõtte OÜ Xxxx jaoks läbi variettevõtete OÜ Xxxx ja OÜ Xxxx ning kauba edasi müügi osas SIA Xxxx klientidele Euroopas. Kauba edasi müümiseks EL ettevõtetele Xxxx, Xxxx, Xxxx, Xxxx, Xxxx, Xxxx ja Xxxx leppis N M nimetatud ettevõtete esindajatega kokku kauba hinna ja tarne ajad ning koostas OÜ Xxxx nimelt müügiarved 0 %lise käibemaksumääraga. Samuti tegi ta J Mi poolt organiseeritud OÜ Xxxx fiktiivsete arvete alusel ülekanded OÜ Xxxx AS Xxxx kontolt nr xxxx ja AS Xxxx kontolt nr xxxx OÜ Xxxx AS Xxxx kontole nr xxxx Selliselt variettevõtete OÜ Xxxx ja OÜ Xxxx tegevuse tegelik eesmärk oli anda võimalus äriühingul OÜ Xxxx ebaseaduslikult omandada sisendkäibemaksu (kaupade/teenuste soetamisel tasutud käibemaks) mahaarvamise õigust vastavalt käibemaksuseaduse § 29 lg 3, vähendada osaühingu maksukoormust, suurendada tagastamisele kuuluvaid enammakstud käibemaksusummasid ning luua alusetult tagastamisnõudeid. OÜ Xxxx raamatupidamises kajastasid N M ja J M maksustamisperioodil august-november 2011.a OÜ Xxxx fiktiivseid arveid kogusummas 1 640 476,8 eurot (sh käibemaks 281 995,73 eurot). Nii kajastasid OÜ Xxxx xxxx N M ja tegelik juht J Mi, O Ki ja E Si kaasabil OÜ Xxxx nimelt käibedeklaratsioonides alusetult KMD 5. real sisendkäibemaksusummasid, KMD 12. real tasumisele kuuluvat käibemaksu ja KMD 13. real enammakstud käibemaksu, rikkudes sellega 01.05.2004 kehtima hakanud KMS § 24 lg 1, § 31 lg 1 ja § 38 lg 1 ettenähtud kohustusi, kuna äriühingu nimelt Maksu-ja Tolliametile e-maksuameti kaudu esitatud käibedeklaratsioonides kajastati alusetult soetamist äriühingult OÜ Xxxx – kaupade näol, millised tegelikkuses ei pärinenud nimetatud riiulifirmalt. Kuna OÜ Xxxx soetas kaupu vahetult ühendusesisestelt hankijatelt, siis on temal kui ostjal oli kohustus vastavalt KMS –le rakendada pöörmaksustamist, ehk deklareerida soetuse summa KMD 1. ja 6. real ning arvestada sellelt nii tasumisele kuuluv käibemaks ja deklareerida see KMD 4. real ning ka sisendkäibemaks ja deklareerida see KMD 5. real. Nimelt: 08.2011.a deklaratsioon esitatud 20.09.2011 – käive summas 1 856,67 eurot, käibemaksusumma sellest 371,33 eurot, 0% määraga maksustav käive summas 419 562 EUR, sisendkäibemaks 81 295,10 eurot ja ühendusesisene soetamine summas 1 000 EUR. Enammakstud käibemaks 80 923,77 eurot. Tegelikkuses oli käive summas 397 484 eurot, käibemaks sellest 79 496,8 eurot, 0% määraga maksustav käive summas 419 562 EUR, sisendkäibemaks 80 227,10 eurot ja ühendusesisene soetamine summas 398 484 EUR ning enammakstud käibemaks 358,97 eurot. Seega alusetult mahaarvatud käibemaksu summas 80 564,80 eurot; 09.2011.a deklaratsioon esitatud 12.10.2011 – käive summas 11 463,33 eurot, käibemaksusumma sellest 2 292,67 eurot, 0% määraga maksustav käive summas 406 063 EUR, sisendkäibemaks 79 463,49 eurot ja ühendusesisene soetamine summas 11 250 EUR Enammakstud käibemaks 77 170,82 eurot. Tegelikkuses oli käive summas 392 455,33 eurot, käibemaks sellest 78 491,07 eurot, 0% määraga maksustav käive summas 406 063 EUR, sisendkäibemaks 78 599,49 eurot ja ühendusesisene soetamine summas 392 242 EUR ning enammakstud käibemaks 108,42 eurot. Seega alusetult mahaarvatud käibemaksu summas 77 062,40 eurot; 10.2011.a deklaratsioon esitatud 20.11.2011 (tühistatud 13.01.2012) – käive summas 66 163,33 eurot, käibemaksu summa sellest 13 232,67 eurot, 0% määraga maksustav käive summas 614 553 EUR, sisendkäibemaks 119 350,93 eurot ja ühendusesisene soetamine summas 15 250 EUR. Enammakstud käibemaks 106 118,26 eurot. Tegelikkuses oli käive summas 654 971,33 eurot, käibemaks sellest 130 994,27 eurot, 0% määraga maksustav käive summas 614 553 EUR, sisendkäibemaks 118 006,93 eurot ja ühendusesisene soetamine summas 587 458 EUR ning

tasumisele kuuluv käibemaks 12 987,34 eurot. Seega alusetult mahaarvatud käibemaksu summas 119 105,60 eurot; 10.2011.a deklaratsioon esitatud 13.01.2012 – käive summas 82 763,33 eurot, käibemaksusumma sellest 16 552,67 eurot, 0% määraga maksustav käive summas 614 553 EUR, sisendkäibemaks 119 350,93 eurot ja ühendusesisene soetamine summas 15 250 EUR. Enammakstud käibemaks 102 798,26 eurot. Tegelikkuses oli käive summas 654 971,33 eurot, käibemaks sellest 130 994,27 eurot, 0% määraga maksustav käive summas 614 553 EUR, sisendkäibemaks 118 006,93 eurot ja ühendusesisene soetamine summas 587 458 EUR ning tasumisele kuuluv käibemaks 12 987,34 eurot. Seega alusetult mahaarvatud käibemaksu summas 115 785,60 eurot; 11.2011 deklaratsioon esitatud 20.12.2011 (tühistatud 20.12.2011) – käive summas 113 357,90 eurot, käibemaksu summa sellest 22 671,60 eurot, 0% määraga maksustav käive summas 168 760,53 EUR, sisendkäibemaks 31 440,20 eurot ja ühendusesisene soetamine summas 0 EUR. Enammakstud käibemaks 8 768,63 eurot. Tegelikkuses oli käive summas 113 357,87 eurot, käibemaks sellest 22 671,57 eurot, 0% määraga maksustav käive summas 168 760,53 EUR, sisendkäibemaks 22 857,27 eurot ja ühendusesisene soetamine summas 42 434,70 EUR ning enammakstud käibemaks 185,70 eurot Seega alusetult mahaarvatud käibemaksu summas 8 582,93 eurot; 11.2011 deklaratsioon esitatud 20.12.2011 (tühistatud 09.01.2012) – käive summas 113 357,90 eurot, käibemaksu summa sellest 22 671,60 eurot, 0% määraga maksustav käive summas 168 760,53 EUR, sisendkäibemaks 31 440,20 eurot ja ühendusesisene soetamine summas 0 EUR. Enammakstud käibemaks 8 768,63 eurot. Tegelikkuses oli käive summas 113 357,87 eurot, käibemaks sellest 22 671,57 eurot, 0% määraga maksustav käive summas 168 760,53 EUR, sisendkäibemaks 22 857,27 eurot ja ühendusesisene soetamine summas 42 434,70 EUR ning enammakstud käibemaks 185,70 EUR Seega alusetult mahaarvatud käibemaksu summas 8 582,93 eurot; 11.2011 deklaratsioon esitatud 20.12.2011 – käive summas 113 357,90 eurot, käibemaksu summas sellest 22 671,60 eurot, 0% määraga maksustav käive summas 168 760,53 EUR, sisendkäibemaks 31 440,20 eurot ja ühendusesisene soetamine summas 0 EUR. Enammakstud käibemaks 8 768,63 eurot. Tegelikkuses oli käive summas 113 357,87 eurot, käibemaks sellest 22 671,57 eurot, 0% määraga maksustav käive summas 168 760,53 EUR, sisendkäibemaks 22 857,27 eurot ja ühendusesisene soetamine summas 42 434,70 EUR .ning enammakstud käibemaks 185,70 eurot. Seega alusetult mahaarvatud käibemaksu summas 8 582,93 eurot; Sel viisil esitasid OÜ Xxxx xxxx N M ja tegelik juht J M maksustamisperioodil augustnovember 2011.a e-maksuameti kaudu OÜ Xxxx käibedeklaratsioonides valeandmeid ja nimelt, real 5 deklareeriti sisendkäibemaksu 311 549,72 eurot, millest 281 995,73 eurot rohkem kui seadusega lubatud maha arvata, ning sellega vähendati tasumisele kuuluvat käibemaksu 12 987,34 eurot võrra ning tekitati (102 798,26 eurot) ja suurendati (166 210,13 eurot) enammakstud käibemaksu summas 269 008,39 eurot. Sellest tulenevalt ei arvutatud tasumisele kuuluvat käibemaksu ja sisendkäibemaksusummasid seaduses sätestatud korras, rikkudes sellega alates 01.05.2004.a kehtiva Käibemaksuseaduse (RT I 2003, 82, 554 koos hilisemate muudatuste ja täiendustega) nõudeid: - § 24 lg 1 kohaselt maksukohustuslasena registreerimise päevast alates peab isik täitma maksukohustuslase kohustusi, sealhulgas lisama võõrandatava kauba või osutatava teenuse maksustatavale väärtusele käibemaksu, arvutama tasumisele kuuluva käibemaksusumma käibemaksuseaduse §-s 29 sätestatud korras, tasuma käibemaksu §-s 38 sätestatud korras, säilitama dokumente ja pidama arvestust §-s 36 sätestatu kohaselt ning esitama § 37 nõuetele vastavaid arveid; - § 27 lg 1 kohaselt on maksustamisperioodiks kalendrikuu;

- § 29 lg 1 kohaselt on maksukohustuslase poolt tasumisele kuuluv käibemaksusumma maksustamisperioodil KMS § 3 lõikes 4 nimetatud tehingutelt või toimingutelt arvestatud käibemaks, millest on maha arvatud maksustatava käibe tarbeks, samuti ettevõtlusega seotud § 4 lõikes 2 nimetatud tehingute või toimingute või välisriigis toimuva ettevõtluse, välja arvatud maksuvaba käibena käsitatavad tehingud (§ 16), tarbeks kasutatava kauba või teenuse sama maksustamisperioodi sisendkäibemaks; - § 29 lg 3 p 1 kohaselt on sisendkäibemaks maksukohustuslase poolt teiselt maksukohustuslaselt soetatud või saadud kauba või teenuse eest tasumisele kuuluv käibemaks; - § 31 lg 1 kohaselt arvatakse sisendkäibemaks maha teiselt maksukohustuslaselt kauba või teenuse saamise korral KMS §-s 37 sätestatud nõuete kohaselt arve alusel. - § 38 lg 1 kohaselt tasub maksukohustuslane tasumisele kuuluva käibemaksu summa käibedeklaratsiooni esitamise kuupäevaks. Maksukorralduse seaduse § 83 lg 4 sätestab, et näilikku tehingut ei võeta maksustamisel arvesse. Kui näilik tehing tehakse teise tehingu varjamiseks, kohaldatakse maksustamisel varjatud tehingu kohta käivaid sätteid. 13.01.2012 esitas OÜ Xxxx e-maksuameti kaudu tagastustaotluse summas 8 000 eurot, mis tagastati 03.02.2012 maksuhalduri poolt OÜ Xxxx AS Xxxx pangakontole xxxx. 17.04.2012 esitas OÜ Xxxx e-maksuameti kaudu tagastustaotluse summas 79 000 eurot, mis tagastati 17.04.2012 maksuhalduri poolt OÜ Xxxx AS Xxxx pangakontole xxxx. Ülejäänud summast 2 333,43 eurot (768,63 + 1564,80) tasaarveldati ning 179 860,66 eurot (77062,40+102798,26) tagastamine peatati maksuhalduri poolt. Süüteo toimepanemise ajal oli E S tegevus kvalifitseeritav KarS § 3892 lg 1, 3 - § 22 lg 3 järgi (RT I 2010, 22, 108) järgmiselt. Seega E S, aitas J Mile, N Mile ja OÜ-le Xxxx kaasa esitada OÜ Xxxx käibedeklaratsioonides teadvalt valeandmeid maksukohustuse vähendamise ja tagastusnõude tekitamise ja suurendamise eesmärgil, mille tulemusel jäi laekumata kokku 281 996 EUR, millega pani toime KarS § 3892 lg 1, 3 - § 22 lg 3 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Sama kuritegu on alates 01.01.2015 endiselt karistatav KarS § 3891 lg 1, 3 § 22 lg 3 (RT I, 23.12.2014, 16) järgi. Samuti süüdistatakse E Si selles, et tema koos O Kiga aitas vaimselt, aineliselt ja füüsiliselt kaasa OÜ-le Xxxx (reg.kood xxxx, käibemaksukohustuslane alates 19.10.2011 kuni 01.02.2012.a KMKR nr xxxx, juriidiline aadress Xxxx) ja OÜ Xxxx xxxxle J Mile 20.03.2012.a novembrikuu 2011.a käibedeklaratsioonis valeandmete esitamisele. OÜ Xxxx 2011.a. novembrikuu käibedeklaratsioon oli eelnevalt esitatud 09.01.2012 – käive summas 123 200 eurot, käibemaksusumma sellest 24 640 eurot ja sisendkäibemaks 0 eurot. Tasumisele kuuluv käibemaks 24 640 eurot. Hiljem, J M, O K ja E S leppisid eelnevalt kokku novembrikuu 2011 parandusdeklaratsiooni esitamises. Selleks koostas J M ise või lasi koostada fiktiivsed, so tegelikkusele mittevastavad arved toormetalli CU katoodi müügi kohta. Selleks kasutati J Mi poolt organiseeritud variettevõtet OÜ Xxxx (reg.kood xxxx, asutatud 25.11.2009; käibemaksukohustuslaseks registreeritud alates 30.03.2010 registreerimisnumbriga xxxx, xxxx J M alates 29.10.2010, juriidiline aadress Xxxx, Harju Maakohtu 10.01.2012 kohtumäärusega OÜ Xxxx on välja kuulutatud pankroti) ning koostati OÜ Xxxx fiktiivsed toormetalli - CU katoodi müügiarved OÜ-le Xxxx, millised O K edastas E S ́ile OÜ Xxxx raamatupidamises kajastamiseks ning parandusdeklaratsiooni esitamiseks. Tegelikkuses toormetalli tehinguid ei toimunud, kaupu ei liikunud ning kauba eest ei tasutud. Variettevõtte OÜ Xxxx tegevuse tegelik eesmärk oli anda võimalus äriühingul OÜ Xxxx ebaseaduslikult omandada sisendkäibemaksu (kaupade/teenuste soetamisel tasutud käibemaks) mahaarvamise õigus vastavalt käibemaksuseaduse § 29 lg 3 ja seeläbi tekitada alusetu tagastusnõue. Sellisel viisil kajastas J M OÜ Xxxx maksustamisperioodil november 2011.a oma raamatupidamises OÜ Xxxx

fiktiivseid toormetalli arveid kogusummas 331 800 eurot (sh käibemaks 55 300 eurot). Samuti kajastas ta OÜ Xxxx raamatupidamises alusetult pöördmaksustatud metallijäätmete soetust OÜ-lt Xxxx kokku summas 1 378 440 eurot (sh käibemaks 229 740 eurot) ning CU katoodide müüki OÜ-le Xxxx summas 147 840 eurot (sh käibemaks 24 640 eurot), sest tegelikkuses nimetatud tehinguid ei toimunud. Selliselt kajastas J M E S ja O Ki kaasabil OÜ Xxxx käibedeklaratsioonis alusetult KMD 5. real sisendkäibemaksusummasid, KMD 12. real tasumisele kuuluvat käibemaksu ja KMD 13. real enammakstud käibemaksu, rikkudes sellega 01.05.2004 kehtima hakanud KMS § 24 lg 1, § 29 lg 1 ja 3 ettenähtud kohustusi, kuna äriühingu nimelt Maksu-ja Tolliametile e-maksuameti kaudu esitatud käibedeklaratsiooni parandusdeklaratsioonis kajastati alusetult soetamist äriühingult OÜ Xxxx – kaupade näol, millised tegelikkuses ei eksisteerinud ning millest tulenevalt ei arvutatud tasumisele kuuluvat käibemaksu ja sisendkäibemaksusummasid seadusega sätestatud korras. Samuti kajastas ta alusetult andmeid KMD real 1, 4, 5 ja 7.1 OÜ-le Xxxx müügi ja OÜ-lt Xxxx vanametalli soetuse andmete näol. Valeandmeid sisaldav 11.2011.a deklaratsioon on esitatud 20.03.2012 järgmiste andmetega – käive summas 1 271 900 eurot, käibemaksusumma sellest 254 380 eurot ja sisendkäibemaks 285 040 eurot. Enammakstud käibemaks 30 660 eurot. Tegelikkuses oli käive summas 123 200 eurot, käibemaks sellest 24 640 eurot ja sisendkäibemaks 0 eurot ning tasumisele kuuluv käibemaks 24 640 eurot. Seega alusetult mahaarvatud käibemaksu kokku vastavalt 55 300 eurot; Sel viisil esitati OÜ Xxxx nimel maksustamisperioodil november 2011.a e-maksuameti kaudu käibedeklaratsioonides valeandmeid ja nimelt, real 5 deklareeriti sisendkäibemaksu 285 040 eurot, millest 55 300 eurot rohkem kui seadusega lubatud maha arvata, ning sellega vähendati tasumisele kuuluvat käibemaksu 24 640 eurot võrra ning tekitati alusetu käibemaksu enammakse summas 30 660 eurot. Sellest tulenevalt ei arvutatud tasumisele kuuluvat käibemaksu ja sisendkäibemaksusummasid seaduses sätestatud korras, rikkudes sellega alates 01.05.2004.a kehtiva Käibemaksuseaduse (RT I 2003, 82, 554 koos hilisemate muudatuste ja täiendustega) nõudeid: - § 24 lg 1 kohaselt maksukohustuslasena registreerimise päevast alates peab isik täitma maksukohustuslase kohustusi, sealhulgas lisama võõrandatava kauba või osutatava teenuse maksustatavale väärtusele käibemaksu, arvutama tasumisele kuuluva käibemaksusumma käibemaksuseaduse §-s 29 sätestatud korras, tasuma käibemaksu §-s 38 sätestatud korras, säilitama dokumente ja pidama arvestust §-s 36 sätestatu kohaselt ning esitama § 37 nõuetele vastavaid arveid; - § 27 lg 1 kohaselt on maksustamisperioodiks kalendrikuu; - § 29 lg 1 kohaselt on maksukohustuslase poolt tasumisele kuuluv käibemaksusumma maksustamisperioodil KMS § 3 lõikes 4 nimetatud tehingutelt või toimingutelt arvestatud käibemaks, millest on maha arvatud maksustatava käibe tarbeks, samuti ettevõtlusega seotud § 4 lõikes 2 nimetatud tehingute või toimingute või välisriigis toimuva ettevõtluse, välja arvatud maksuvaba käibena käsitatavad tehingud (§ 16), tarbeks kasutatava kauba või teenuse sama maksustamisperioodi sisendkäibemaks; - § 29 lg 3 p 1 kohaselt on sisendkäibemaks maksukohustuslase poolt teiselt maksukohustuslaselt soetatud või saadud kauba või teenuse eest tasumisele kuuluv käibemaks; 09.04.2012 maksuhaldur alustas kontrolli OÜ Xxxx käibemaksu arvestamise ja deklareerimise õigust maksuperioodil 2011 novembrikuu ning enammakse tagastamine peatati maksuhalduri poolt, mistõttu jäi kuritegu toimepanijatest mitteolenevatel asjaoludel lõpule viimata. Süüteo toimepanemise ajal oli E S tegevus kvalifitseeritav KarS § 3892 lg 1, 3 - § 25 - § 22 lg 3 järgi (RT I 2010, 22, 108) järgmiselt: Seega süüdistatakse E Si selles, et tema aitas kaasa OÜ-le Xxxx ja J Mile esitada teadavalt OÜ Xxxx nimelt käibedeklaratsioonis valeandmeid tagastusnõude tekitamise eesmärgil, mille tulemusel vähendati tasumisele kuuluvat käibemaksu 24 640 eurot võrra ja tekitati

alusetu käibemaksu tagastusnõue summas 30 660 EUR, kokku esitati valeandmeid seega summas 55300 eurot, millega pani toime KarS § 3892 lg 1 ja 3 - § 25 ja § 22 lg 3 järgi kvalifitseeritava kuriteo katse. Sama kuritegu on alates 01.01.2015 endiselt karistatav KarS § 3891 lg 1, 3 - § 25 § 22 lg 3 (RT I, 23.12.2014, 16) järgi.

Xxxx üle. Nimelt asutas E S J Mi ja O Ki palvel OÜ Xxxx, mille ta koheselt loovutas nendele kasutamiseks. J.Mi korraldusel O K koostas ja allkirjastas variettevõtete OÜ Xxxx, OÜ Xxxx ja OÜ Xxxx nimel dokumente, samuti andis ta oma allkirjapitsati J Mile kasutamiseks. Peale selle, J M, omades juurdepääsu varifirmade pangakontodele, teostas ise neil ülekandeid, samuti andis ta juhtnööre ja korraldusi O Kile varifirmade pangakontodele laekunud summade liigutamiseks, st laekunud summade edasikandmiseks ning sularahas väljavõtmiseks. E S, omades raamatupidamisfirmasid OÜ Xxxx ja OÜ Xxxx, J Mi juhendamisel otse või läbi O Ki, sõlmis OÜ Xxxx nimelt ettevõtetega OÜ Xxxx ja OÜ Xxxx ning OÜ Xxxx nimelt ettevõttega OÜ Xxxx lepingud raamatupidamisteenuste osutamiseks, misjärel korraldas ta nende ettevõtete raamatupidamist ning esitas maksudeklaratsioone, kasutades selleks OÜ Xxxx ja OÜ Xxxx raamatupidajat O Ft ja OÜ Xxxx raamatupidajat S St. Sealhulgas koostasid raamatupidajad E Si kontrolli all fiktiivsed kauba müügiarved OÜ-le Xxxx OÜ-de Xxxx, OÜ Xxxx ja OÜ Xxxx nimelt OÜ Xxxx töötaja M K saadetud andmete alusel. Samuti E S, olles ettevõtte OÜ Xxxx xxxx kuni 01.02.2011 ja osanik kuni 19.10.2011, võimaldas J.Mil ja O.Kil kasutada nimetatud firma arveldusarvet andes sellega võimaluse kasutada OÜ Xxxx maksupettuse skeemis. Variettevõtete OÜ Xxxx, OÜ Xxxx, OÜ Xxxx ja OÜ Xxxx poolt OÜ Xxxx pangakontole kantud raha segati ja võeti sularahas välja. Nimelt, OÜ Xxxx poolt varifirmade OÜ Xxxx, OÜ Xxxx, OÜ Xxxx ja OÜ Xxxx pangakontodele arvete alusel ülekantud summad võeti osaliselt sularahana välja läbi ATM-i või läbi AS-i Xxxxi või läbi O Ki pangakonto. Samuti kasutati selleks varifirma OÜ Xxxx pangakontot, kus raha peale segunemist läbi AS Xxxx ja/või O Ki pangakonto sularahana välja võeti. Välja võetud sularaha tagastati I Pile. Tegelikkuses aga variettevõtted OÜ Xxxx, OÜ Xxxx, OÜ Xxxx ja OÜ Xxxx ei olnud kauba müüjad. Faktiliselt OÜ Xxxx soetas ajavahemikul jaanuar 2011 kuni veebruar 2012.a kondenspiima otse Leedu ettevõttelt Xxxx, kalakonservid Läti ettevõttelt SIA Xxxx, Leedu ettevõttelt Xxxx ja Poola ettevõttelt Xxxx, lihakonservid Prantsuse ettevõttelt Xxxx ja Läti ettevõttelt SIA Xxxx ning kalamarja Saksamaa ettevõttelt Xxxx. Selleks tellis kauba ja transpordi OÜ Xxxx töötaja D R varifirmade nimelt olles teadlik, et varifirmad ei ole kauba tegelikud ostjad ühendusesiseselt. Seega oli varifirmadest äriühingute OÜ Xxxx, OÜ Xxxx, OÜ Xxxx ja OÜ Xxxx tegevuse eesmärgiks võimaldada OÜ-le Xxxx ebaseaduslikult omandada sisendkäibemaksu (kaupade/teenuste soetamisel tasutud käibemaks) mahaarvamise õigust vastavalt käibemaksuseaduse § 29 lg 3, vähendada osaühingu maksukoormust, suurendada tagastamisele kuuluvaid enammakstud käibemaksusummasid. Selliselt kajastas OÜ Xxxx xxxx I P maksuperioodil jaanuar 2011 kuni veebruar 2012 OÜ Xxxx raamatupidamisarvestuses OÜ Xxxx, OÜ Xxxx, OÜ Xxxx ja OÜ Xxxx fiktiivseid arveid kogusummas 1 762 622,29 eurot. Nii kajastas OÜ Xxxx juhataja I P D Ri, J Mi, O Ki ja E Si kaasabil OÜ Xxxx nimelt kajastati käibedeklaratsioonides alusetult KMD 5. real sisendkäibemaksusummasid, KMD 12. real tasumisele kuuluvat käibemaksu ja KMD 13. real enammakstud käibemaksu, rikkudes sellega 01.05.2004 kehtima hakanud KMS § 24 lg 1, § 31 lg 1 ja § 38 lg 1 ettenähtud kohustusi, kuna äriühingu nimelt Maksu-jaTolliametile e-maksuameti kaudu esitatud käibedeklaratsioonides kajastati alusetult soetamist äriühingutelt OÜ Xxxx, OÜ Xxxx, OÜ Xxxx, OÜ Xxxx – kaupade näol, millised tegelikkuses ei pärinenud nimetatud riiulifirmadelt. Kuna OÜ Xxxx soetas kaupu vahetult ühendusesisestelt hankijatelt, siis on temal kui ostjal oli kohustus vastavalt KMS –le rakendada pöörmaksustamist, ehk deklareerida soetuse summa KMD 1. ja 6. real ning arvestada sellelt nii tasumisele kuuluv käibemaks ja deklareerida see KMD 4. real ning ka sisendkäibemaks ja deklareerida see KMD 5. real. Nimelt: 01.2011 deklaratsioon esitatud 21.02.2011 – käive summas 80 490,93 EUR, käibemaksu summa sellest 16 098,19 EUR, 0% määraga maksustatav käive summas 11 950,59 EUR, sisendkäibemaks 40 406,39 EUR ja ühendusesisene soetamine summas 80 EUR. Enammakstud käibemaks 24 308,20 EUR. Tegelikkuses oli käive summas 166 450,41 EUR, käibemaks sellest 33 290,08 EUR, 0% määraga maksustatav käive summas 11 950,59 EUR, sisendkäibemaks 18

835,45 EUR ja ühendusesisene soetamine summas 86 039,48 EUR ning tasumisele kuuluv käibemaks 14 454,63 EUR Seega alusetult mahaarvatud käibemaksu summas 38 762,84 EUR; 02.2011 deklaratsioon esitatud 21.03.2011 – käive summas 84 383,93 EUR, käibemaksu summas sellest 16 876,79 EUR, 0% määraga maksustatav käive summas 3 594,23 EUR, sisendkäibemaks 42 843,80 EUR ja ühendusesisene soetamine summas 120 EUR. Enammakstud käibemaks 25 967,01 EUR. Tegelikkuses oli käive summas 300 345,65 EUR, käibemaks sellest 60 069,13 EUR, 0% määraga maksustatav käive summas 3 594,23 EUR, sisendkäibemaks 44 846,41 EUR ja ühendusesisene soetamine summas 216 081,72 EUR ning tasumisele kuuluv käibemaks 15 222,72 EUR Seega alusetult mahaarvatud käibemaksu summas 41 189,73 EUR; 03.2011 deklaratsioon esitatid 20.04.2011 – käive summas 157 064 EUR, käibemaksu summas sellest 31 412,80 EUR, 0% määraga maksustatav käive summas 5 229,02 EUR, sisendkäibemaks 18 677,44 EUR ja ühendusesisene soetamine summas 50 EUR. Tasumisele kuuluv käibemaks 12 735,36 EUR. Tegelikkuses oli käive summas 269 432,76 EUR, käibemaks sellest 53 886,55 EUR, 0% määraga maksustatav käive summas 5 229,02 EUR, sisendkäibemaks 23 560,92 EUR ja ühendusesisene soetamine summas 112 418,76 EUR ning tasumisele kuuluv käibemaks 30 325,63 EUR Seega alusetult mahaarvatud käibemaksu summas 17 590,27 EUR; 04.2011 deklaratsioon esitatud 20.05.2011 – käive summas 114 436,98 EUR, käibemaksu summas sellest 22 887,40 EUR, 0% määraga maksustatav käive summas 5 568,58 EUR, sisendkäibemaks 35 383,64 EUR ja ühendusesisene soetamine summas 0 EUR. Enammakstud käibemaks 12 496,24 EUR. Tegelikkuses oli käive summas 236 866,26 EUR, käibemaks sellest 47 373,25 EUR, 0% määraga maksustatav käive summas 5 568,58 EUR, sisendkäibemaks 25 616,29 EUR ja ühendusesisene soetamine summas 122 429,28 EUR ning tasumisele kuuluv käibemaks 21 756,96 EUR Seega alusetult mahaarvatud käibemaksu summas 34 253,21 EUR; 05.2011 deklaratsioon esitatud 20.06.2011 – käive summas 112 779,65 EUR, käibemaksu summas sellest 22 555,93 EUR, 0% määraga maksustatav käive summas 11 038,74 EUR, sisendkäibemaks 31 568,85 EUR ja ühendusesisene soetamine summas 36 811,80 EUR. Enammakstud käibemaks 9 012,92 EUR. Tegelikkuses oli käive summas 136 852,95 EUR, käibemaks sellest 27 370,59 EUR, 0% määraga maksustatav käive summas 11 038,74 EUR, sisendkäibemaks 15 756,84 EUR ja ühendusesisene soetamine summas 60 885,10 EUR ning tasumisele kuuluv käibemaks 11 613,75 EUR Seega alusetult mahaarvatud käibemaksu summas 20 626,67 EUR; 06.2011 deklaratsioon esitatud 20.07.2011 (deklaratsioon on tühistatud 19.08.2011) – käive summas 70 790,66 EUR, käibemaksu summas sellest 14 158,13 EUR, 0% määraga maksustatav käive summas 4 391,28 EUR, sisendkäibemaks 7 572,17 EUR ja ühendusesisene soetamine summas 70 EUR. Tasumisele kuuluv käibemaks 6 585,96 EUR. Tegelikkuses oli käive summas 143 386,94 EUR, käibemaks sellest 28 677,39 EUR, 0% määraga maksustatav käive summas 4 391,28 EUR, sisendkäibemaks 14 828,27 EUR ja ühendusesisene soetamine summas 72 666,28 EUR ning tasumisele kuuluv käibemaks 13 849,12 EUR Seega alusetult mahaarvatud käibemaksu summas 7 263,16 EUR; 06.2011 deklaratsioon esitatud 19.08.2011 (parandus) – käive summas 70 790,66 EUR, käibemaksu summas sellest 14 158,13 EUR, 0% määraga maksustatav käive summas 4 391,28 EUR, sisendkäibemaks 8 608,97 EUR ja ühendusesisene soetamine summas 70 EUR. Tasumisele kuuluv käibemaks 5 549,16 EUR. Tegelikkuses oli käive summas 143 386,94 EUR, käibemaks sellest 28 677,39 EUR, 0% määraga maksustatav käive summas 4 391,28 EUR, sisendkäibemaks 14 828,27 EUR ja ühendusesisene soetamine summas 72 666,28 EUR ning tasumisele kuuluv käibemaks 13 849,12 EUR Seega alusetult mahaarvatud käibemaksu summas 8 299,96 EUR;

07.2011 deklaratsioon esitatud 20.08.2011 – käive summas 93 731,55 EUR, käibemaksu summas sellest 18 746,31 EUR, 0% määraga maksustatav käive summas 11 342,65 EUR, sisendkäibemaks 8 462,89 EUR ja ühendusesisene soetamine summas 180 EUR. Tasumisele kuuluv käibemaks 10 283,42 EUR. Tegelikkuses oli käive summas 108 020,09 EUR, käibemaks sellest 21 604, 02 EUR, 0% määraga maksustatav käive summas 11 342,65 EUR, sisendkäibemaks 3 282,47 EUR ja ühendusesisene soetamine summas 14 468,54 EUR ning tasumisele kuuluv käibemaks 18 321,55 EUR Seega alusetult mahaarvatud käibemaksu summas 8 038,13 EUR; 08.2011 deklaratsioon esitatud 20.09.2011 – käive summas 96 360,66 EUR, käibemaksu summas sellest 19 272,13 EUR, 0% määraga maksustatav käive summas 16 189,25 EUR, sisendkäibemaks 31 980,12 EUR ja ühendusesisene soetamine summas 145 EUR. Enammakstud käibemaks 12 707,99 EUR. Tegelikkuses oli käive summas 218 226,83 EUR, käibemaks sellest 43 645,37 EUR, 0% määraga maksustatav käive summas 16 189,25 EUR, sisendkäibemaks 25 007 EUR ja ühendusesisene soetamine summas 122 011,17 EUR ning tasumisele kuuluv käibemaks 18 638,37 EUR Seega alusetult mahaarvatud käibemaksu summas 31 346,35 EUR; 09.2011 deklaratsioon esitatud 12.10.2011 – käive summas 12 603,96 EUR, käibemaksu summas sellest 2 520,79 EUR, 0% määraga maksustatav käive summas 6 082,29 EUR, sisendkäibemaks 11 294,49 EUR ja ühendusesisene soetamine summas 0 EUR. Enammakstud käibemaks 8 773,70 EUR. Tegelikkuses oli käive summas 43 014,84 EUR, käibemaks sellest 8 602,97 EUR, 0% määraga maksustatav käive summas 6 082,29 EUR, sisendkäibemaks 10 165,44 EUR ja ühendusesisene soetamine summas 30 410,88 EUR ning enammakstud käibemaks 1 562,47 EUR Seega suurendati alusetult enammakstud käibemaksu summas 7

211,23 EUR;

10.2011 deklaratsioon esitatud 20.11.2011 (deklaratsioon on tühistatud 22.11.2011) – käive summas 116 993,10 EUR, käibemaksu summas sellest 23 398,62 EUR, 0% määraga maksustatav käive summas 1315,27 EUR, sisendkäibemaks 32 439,71 EUR ja ühendusesisene soetamine summas 16 152,10 EUR. Enammakstud käibemaks 9 041,09 EUR. Tegelikkuses oli käive summas 174 335,70 EUR, käibemaks sellest 34 867,14 EUR, 0% määraga maksustatav käive summas 1315,27 EUR, sisendkäibemaks 34 003,48 EUR ja ühendusesisene soetamine summas 73 494,70 EUR ning tasumisele kuuluv käibemaks 863,66 EUR Seega alusetult mahaarvatud käibemaksu summas 9 904,75.EUR; 10.2011 deklaratsioon esitatud 22.11.2011 (parandus ning deklaratsioon on tühistatud 28.12.2011) – käive summas 116 993,10 EUR, käibemaksu summas sellest 23 398,62 EUR, 0% määraga maksustatav käive summas 19 462,87 EUR, sisendkäibemaks 32 439, 71 EUR ja ühendusesisene soetamine summas 16 152,10 EUR. Enammakstud käibemaks 9 041,09 EUR. Tegelikkuses oli käive summas 174 335,70 EUR, käibemaks sellest 34 867,14 EUR, 0% määraga maksustatav käive summas 19 462,87 EUR, sisendkäibemaks 34 003,48 EUR ja ühendusesisene soetamine summas 73 494,70 EUR ning tasumisele kuuluv käibemaks 863,66 EUR Seega alusetult mahaarvatud käibemaksu summas 9 904,75 EUR; 10.2011 deklaratsioon esitatud 28.12.2011 (parandus) – käive summas 116 993,10 EUR, käibemaksu summas sellest 23 398,62 EUR, 0% määraga maksustatav käive summas 19 462,87 EUR, sisendkäibemaks 35 759,71 EUR ja ühendusesisene soetamine summas 16 152,10 EUR. Enammakstud käibemaks 12 361,09 EUR. Tegelikkuses oli käive summas 174 335,70 EUR, käibemaks sellest 34 867,14 EUR, 0% määraga maksustatav käive summas 19 462,87 EUR, sisendkäibemaks 34 003,48 EUR ja ühendusesisene soetamine summas 73 494,70 EUR ning tasumisele kuuluv käibemaks 863,66 EUR Seega alusetult mahaarvatud käibemaksu summas

13 224,75 EUR;

11.2011 deklaratsioon esitatud 20.12.2011 – käive summas 110 505 EUR, käibemaksu summas sellest 22 101 EUR, 0% määraga maksustatav käive summas 21 759,64 EUR, sisendkäibemaks

41 179,47 EUR ja ühendusesisene soetamine summas 220 EUR. Enammakstud käibemaks 19 078,47 EUR. Tegelikkuses oli käive summas 222 854,82 EUR, käibemaks sellest 44 570,96 EUR, 0% määraga maksustatav käive summas 21 759,64 EUR, sisendkäibemaks 37 468,86 EUR ja ühendusesisene soetamine summas 112 569,82 EUR ning tasumisele kuuluv käibemaks 7 102,10 EUR Seega alusetult mahaarvatud käibemaksu summas 26 180,57 EUR; 12.2011 deklaratsioon esitatud 20.01.2012 - käive summas 160 396,91 EUR, käibemaksu summas sellest 32 079,38 EUR, 0% määraga maksustatav käive summas 35 162,18 EUR, sisendkäibemaks 33 642,16 EUR ja ühendusesisene soetamine summas 150 EUR. Enammakstud käibemaks 1 562,78 EUR. Tegelikkuses oli käive summas 290 524,07 EUR, käibemaks sellest 58 104,81 EUR, 0% määraga maksustatav käive summas 35 162,18 EUR, sisendkäibemaks 41 604,65 EUR ja ühendusesisene soetamine summas 130 277,16 EUR ning tasumisele kuuluv käibemaks 16 500,16 EUR Seega alusetult mahaarvatud käibemaksu summas 18 062,94 EUR; 01.2012 deklaratsioon esitatud 19.02.2012 – käive summas 106 584,51 EUR, käibemaksu summas sellest 21 316,90 EUR, 0% määraga maksustatav käive summas 36 192,17 EUR, sisendkäibemaks 21 316,90 EUR ja ühendusesisene soetamine summas 694,15 EUR. Enammakstud käibemaks 20 598,28 EUR. Tegelikkuses oli käive summas 233 355,03 EUR, käibemaks sellest 46 671,01 EUR, 0% määraga maksustatav käive summas 36 192,17 EUR, sisendkäibemaks 40 949,77 EUR ja ühendusesisene soetamine summas 127 464,67 EUR ning tasumisele kuuluv käibemaks 5 721,24 EUR Seega alusetult mahaarvatud käibemaksu summas

26 319,51 EUR;

02.2012 deklaratsioon esitatud 19.03.2012 (deklaratsioon on tühistatud 20.06.2012) – käive summas 0 EUR, käibemaksu summas sellest 0 EUR, 0% määraga maksustatav käive summas 0 EUR, sisendkäibemaks 0 EUR ja ühendusesisene soetamine summas 0 EUR. Enammakstud käibemaks 0 EUR ning tasumisele kuuluv käibemaks 0 EUR. Tegelikkuses oli käive summas 103 443,94 EUR, käibemaks sellest 20 688,79 EUR, 0% määraga maksustatav käive summas 0 EUR, sisendkäibemaks 12 772,84 EUR ja ühendusesisene soetamine summas 18 737,36 EUR ning tasumisele kuuluv käibemaks 7 915,95 EUR Seega alusetult mahaarvatud käibemaksu summas 7 915,95 EUR; 02.2012 deklaratsioon esitatud 20.06.2012 (parandus ning deklaratsioon on tühistatud 17.07.2012) - käive summas 84 816,58 EUR, käibemaksu summas sellest 16 963,32 EUR, 0% määraga maksustatav käive summas 0 EUR, sisendkäibemaks 19 809,41 EUR ja ühendusesisene soetamine summas 110 EUR. Enammakstud käibemaks 2 846,09 EUR. Tegelikkuses oli käive summas 103 443,94 EUR, käibemaks sellest 20 688,79 EUR, 0% määraga maksustatav käive summas 0 EUR, sisendkäibemaks 12 772,84 EUR ja ühendusesisene soetamine summas 18 737,36 EUR ning tasumisele kuuluv käibemaks 7 915,95 EUR Seega alusetult mahaarvatud käibemaksu summas 10 762,04 EUR; 02.2012 deklaratsioon esitatud 17.07.2012 (parandus) – käive summas 84 816,58 EUR, käibemaksu summas sellest 16 963,32 EUR, 0% määraga maksustatav käive summas 17 967,29 EUR, sisendkäibemaks 19 809,41 EUR ja ühendusesisene soetamine summas 110 EUR. Enammakstud käibemaks 2 846,09 EUR. Tegelikkuses oli käive summas 103 443,94 EUR, käibemaks sellest 20 688,79 EUR, 0% määraga maksustatav käive summas 17 967,29 EUR, sisendkäibemaks 12 772,84 EUR ja ühendusesisene soetamine summas 18 737,36 EUR ning tasumisele kuuluv käibemaks 7 915,95 EUR Seega alusetult mahaarvatud käibemaksu summas

10 762,04 EUR;

Sel viisil esitati ajavahemikul 21.02.2011 – 17.07.2012 OÜ Xxxx nimelt maksustamisperioodil jaanuar 2011 kuni veebruar 2012 e-maksuameti kaudu käibemaksudeklaratsioonides valeandmeid ja nimelt, real 5 deklareeris sisendkäibemaksu 401 532,52 EUR, millest 301 868,20 EUR rohkem, kui on seadusega lubatud maha arvata, ning sellega vähendas tasumisele kuuluvate käibemaksu 153 717,90 EUR ning tekitas (140 939,07 EUR) ja suurendas (7 211,23

EUR) enammakstud käibemaksu summas 148 150,30 EUR, millisest summast 143 008,51 EUR tasaarveldati. Sellest tulenevalt ei arvutatud tasumisele kuuluvat käibemaksu ja sisendkäibemaksusummasid seaduses sätestatud korras, rikkudes sellega alates 01.05.2004.a. kehtiva Käibemaksuseaduse (RT I 2003, 82, 554 koos hilisemate muudatuste ja täiendustega) nõudeid; - § 24 lg 1 kohaselt maksukohustuslasena registreerimise päevast alates peab isik täitma maksukohustuslase kohustusi, sealhulgas lisama võõrandatava kauba või osutatava teenuse maksustatavale väärtusele käibemaksu, arvutama tasumisele kuuluva käibemaksusumma käibemaksuseaduse §-s 29 sätestatud korras, tasuma käibemaksu §-s 38 sätestatud korras, säilitama dokumente ja pidama arvestust §-s 36 sätestatu kohaselt ning esitama § 37 nõuetele vastavaid arveid. - § 27 lg 1 kohaselt on maksustamisperioodiks kalendrikuu; - § 29 lg 1 kohaselt on maksukohustuslase poolt tasumisele kuuluv käibemaksusumma maksustamisperioodil KMS § 3 lõikes 4 nimetatud tehingutelt või toimingutelt arvestatud käibemaks, millest on maha arvatud maksustatava käibe tarbeks, samuti ettevõtlusega seotud § 4 lõikes 2 nimetatud tehingute või toimingute või välisriigis toimuva ettevõtluse, välja arvatud maksuvaba käibena käsitatavad tehingud (§ 16), tarbeks kasutatava kauba või teenuse sama maksustamisperioodi sisendkäibemaks; - § 29 lg 3 p 1 kohaselt on sisendkäibemaks maksukohustuslase poolt teiselt maksukohustuslaselt soetatud või saadud kauba või teenuse eest tasumisele kuuluv käibemaks; - § 31 lg 1 kohaselt arvatakse sisendkäibemaks maha teiselt maksukohustuslaselt kauba või teenuse saamise korral KMS §-s 37 sätestatud nõuete kohase arve alusel. - § 38 lg 1 kohaselt tasub maksukohustuslane tasumisele kuuluva käibemaksu summa käibedeklaratsiooni esitamise kuupäevaks. Maksukorralduse seaduse § 83 lg 4 sätestab, et näilikku tehingut ei võeta maksustamisel arvesse. Kui näilik tehing tehakse teise tehingu varjamiseks, kohaldatakse maksustamisel varjatud tehingu kohta käivaid sätteid. Samuti D R koos J M ́iga, O K ́iga ja E S ́iga aitas kaasa OÜ-le Xxxx ja OÜ Xxxx xxxx I P ́ile ajavahemikul 09.02.2011 kuni 04.05.2011; 04.07.2011 kuni 07.03.2012 ja 04.05.2012 kuni 10.08.2012 valeandmete esitamisele osaühingu tulu- ja sotsiaalmaksu, kohustusliku kogumispensioni makse ja töötuskindlustusmakse deklaratsioonides maksuperioodide jaanuar 2011 kuni aprill 2011, juuni 2011 kuni veebruar 2012, aprill 2012 kuni juuli 2012.a kohta jättes arvestamata, deklareerimata ja tasumata tulumaksu ettevõtlusega mitteseotud kuludelt. Deklaratsioonid esitati läbi e-maksuameti kasutades selleks vahendina OÜ Xxxx raamatupidamisega tegelevat isikut I A ́t. Nimelt OÜ Xxxx arvelduskontolt OÜ Xxxx AS Xxxx arvelduskontole xxxx ja AS Xxxx arvelduskontole xxxx, OÜ Xxxx AS Xxxx arvelduskontole xxxx ja AS Xxxx arvelduskontole xxxx, OÜ Xxxx AS Xxxx arvelduskontole nr xxxx ja OÜ Xxxx AS Xxxx arvelduskontole xxxx teostatud ülekanded/väljamaksed ei ole täielikult seotud OÜ Xxxx majandustegevusega ja seega ei ole need täielikult käsitletavad ettevõtlusega seotud kuludena, kuna OÜ Xxxx tegelikult ei soetanud kaupu OÜ-delt Xxxx, Xxxx, Xxxx vaid EL Ühendusse kuuluvates riikides asuvatest ettevõtetest oste. OÜ Xxxx tegi AS Xxxx arvelduskontolt xxxx OÜ-delt Xxxx, Xxxx, Xxxx majandustegevusega mitteseotud väljamakseid. Eelnimetatud väljamaksete ja kauba tegeliku soetushinna vahe kuulub maksustamisele tulumaksuga kui ettevõtlusega mitteseotud kulu tulumaksuseaduse (kehtib alates 01.01.2000.a) § 51 lg 2 p 3 tähenduses ja seega jäeti deklareerimata ja tasumata tulumaksu: 09.02.2011 esitatud 2011.a jaanuarikuu tulu- ja sotsiaalmaksu, kohustusliku kogumispensioni makse ja töötuskindlustusmakse deklaratsioonis 27 051,81 EUR (101 766,35 X 21/79) 07.03.2011 esitatud 2011.a veebruarikuu tulu- ja sotsiaalmaksu, kohustusliku kogumispensioni makse ja töötuskindlustusmakse deklaratsioonis 9 188,11 EUR (34 564,81 X 21/79)

05.04.2011 esitatud 2011.a märtsikuu tulu- ja sotsiaalmaksu, kohustusliku kogumispensioni makse ja töötuskindlustusmakse deklaratsioonis 9 487,95 EUR (35 692,78 X 21/79) 04.05.2011 esitatud 2011.a aprillikuu tulu- ja sotsiaalmaksu, kohustusliku kogumispensioni makse ja töötuskindlustusmakse deklaratsioonis 28 443,35 EUR (107 001,19 X 21/79) 04.07.2011 esitatud 2011.a juunikuu tulu- ja sotsiaalmaksu, kohustusliku kogumispensioni makse ja töötuskindlustusmakse deklaratsioonis 3 194,70 EUR (12 018,15 X 21/79) 05.08.2011 esitatud 2011.a juulikuu tulu- ja sotsiaalmaksu, kohustusliku kogumispensioni makse ja töötuskindlustusmakse deklaratsioonis 10 357,42 EUR ( 38 963,61 X 21/79) 02.09.2011 esitatud 2011.a augustikuu tulu- ja sotsiaalmaksu, kohustusliku kogumispensioni makse ja töötuskindlustusmakse deklaratsioonis 4 461,31 EUR (16 783,04 X 21/79) 02.10.2011 esitatud 2011.a septembrikuu tulu- ja sotsiaalmaksu, kohustusliku kogumispensioni makse ja töötuskindlustusmakse deklaratsioonis 12 774,01 EUR (48 054,60 X 21/79) 10.11.2011 esitatud 2011.a oktoobrikuu tulu- ja sotsiaalmaksu, kohustusliku kogumispensioni makse ja töötuskindlustusmakse deklaratsioonis 10 763,87 EUR (40 492,67 X 21/79) 07.12.2011 esitatud 2011.a novembrikuu tulu- ja sotsiaalmaksu, kohustusliku kogumispensioni makse ja töötuskindlustusmakse deklaratsioonis 1 916,08 EUR (7 208,12 X 21/79) 10.01.2012 esitatud 2011.a detsembrikuu tulu- ja sotsiaalmaksu, kohustusliku kogumispensioni makse ja töötuskindlustusmakse deklaratsioonis 4 348,93 EUR 16 360,28 X 21/79) 07.02.2012 esitatud 2012.a jaanuarikuu tulu- ja sotsiaalmaksu, kohustusliku kogumispensioni makse ja töötuskindlustusmakse deklaratsioonis 7 007,38 EUR (26 361,08 X 21/79) 07.03.2012 esitatud 2012.a veebruarikuu tulu- ja sotsiaalmaksu, kohustusliku kogumispensioni makse ja töötuskindlustusmakse deklaratsioonis 4 387,34 EUR (16 504,74 X 21/79) 04.05.2012 esitatud 2012.a aprillikuu tulu- ja sotsiaalmaksu, kohustusliku kogumispensioni makse ja töötuskindlustusmakse deklaratsioonis 7 435,28 EUR (27 970,81X 21/79) 11.06.2012 esitatud 2012.a maikuu tulu- ja sotsiaalmaksu, kohustusliku kogumispensioni makse ja töötuskindlustusmakse deklaratsioonis 7 317,00 EUR (27 525,84 X 21/79) 10.07.2012 esitatud 2012.a juunikuu tulu- ja sotsiaalmaksu, kohustusliku kogumispensioni makse ja töötuskindlustusmakse deklaratsioonis 1 181,49 EUR (4 444,64 X 21/79) 10.08.2012 esitatud 2012.a juulikuu tulu- ja sotsiaalmaksu, kohustusliku kogumispensioni makse ja töötuskindlustusmakse deklaratsioonis 525,18 EUR (1 975,69 X 21/79) kokku summas 149 841,21- EUR, kuna TMS § 4 lg 1-1 p 1 kohaselt tulumaksu määr 21%, residendist juriidilise isiku poolt ettevõtlusega mitteseotud kulude puhul jagatakse maksustav summa enne maksumääraga korrutamist 0,79. Samuti TMS § 54 lg 4 kohaselt on maksumaksja kohustatud kandma TMS § 48-53 alusel maksmisele kuuluva tulumaksu Maksu-ja Tolliameti pangakontole hiljemalt maksustamisperioodile järgneva kalendrikuu 10. kuupäevaks. Süüteo toimepanemise ajal oli D Ri tegevus kvalifitseeritav KarS § 3891 lg 1, 3 ja § 3892 lg 1, 3 - § 22 lg 3 järgi (RT I 2010, 22, 108) järgmiselt. Seega D R, aitas kaasa OÜ-le Xxxx ja I Pile esitada teadvalt OÜ Xxxx nimelt käibedeklaratsioonides ning tulu- ja sotsiaalmaksu, kohustusliku kogumispensioni makse ja töötuskindlustusmakse deklaratsioonides maksukohustuse vähendamise ning tagastusnõude tekitamise ja suurendamise eesmärgil, mille tulemusel jäi laekumata käibemaksuna 153 717,90 EUR, tulumaksuna 149 841,21 EUR ning mille tulemusel tekitati (140 939,07 EUR) ja suurendati (7 211,23 EUR) alusetu käibemaksu tagastusnõue summas kokku 148 150,30 EUR, ning pani seega toime KarS § 3891 lg 1, 3 - § 22 lg 3 ja § 3892 lg 1, 3 § 22 lg 3 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Sama kuritegu on alates 01.01.2015 endiselt karistatav KarS § 3891 lg 2 (RT I, 23.12.2014, 16) järgi. KarS § 121 lg 3 kohaselt on eriti suur kahju või süüteo ulatus, mis ületab 400 000 eurot. Seega D R, aitas kaasa OÜ-le Xxxx ja I Pile esitada teadvalt OÜ Xxxx nimelt OÜ Xxxx käibedeklaratsioonides ning tulu- ja sotsiaalmaksu, kohustusliku kogumispensioni makse ja töötuskindlustusmakse deklaratsioonides valeandmeid maksukohustuse vähendamise

ning tagastusnõude tekitamise ja suurendamise eesmärgil, mille tulemusel jäi laekumata käibemaksuna 153 717,90 EUR, tulumaksuna 149 841,21 EUR ning mille tulemusel tekitati (140 939,07 EUR) ja suurendati (7 211,23 EUR) alusetu käibemaksu tagastusnõue summas kokku 148 150,30 EUR, seega kokku 451 709 EUR, millega pani toime KarS § 3891 lg 2, 3 - § 22 lg 3 järgi kvalifitseeritava kuriteo.





 

 09.04.2012.a Harju Maakohtu määrusega nr 1-12-3231 on arestitud M Tle kuuluval Xxxx AS arvelduskontol nr xxxx olevad rahalised vahendid summas

13 180,57 USD;

 08.05.2012.a Harju Maakohtu määrusega nr 1-12-4452.on arestitud kahtlustatava O Ki sularaha 2 185 eurot;  08.05.2012.a Harju Maakohtu määrusega nr 1-12-4453 ning 04.06.2012.a Ringkonnakohtu määrusega nr 1-12-4453 arestitud kahtlustatava E Si sularaha 30 305 eurot ja 7 000 USA dollarit;  09.11.2012.a. Harju Maakohtu määrusega nr 1-12-10523 on arestitud kahtlustatavale I Pile, kolmandatele isikutele I Pile ning I Ple kaasomandina kuuluv kinnistu asukohaga xxxx (xxxx) maksumusega 400 000 eurot, kinnisvara kuulub I Pile 25%,I Pile 25% ja I Ple 50% ulatuses;  09.11.2012.a. Harju Maakohtu määrusega nr 1-12-10523 on arestitud kahtlustatavale I Pile, kolmandatele isikutele I Pile ning I Ple kaasomandina kuuluv kinnistu asukohaga xxxx (xxxx) maksumusega 390 000 eurot, kinnisvara kuulub I Pile 25%, I Pile 50% ja I Ple 25% ulatuses; vaatlusprotokollid (läbiotsimistel äravõetud arvutite, raamatupidamisdokumentide, muude dokumentide, mobiiltelefoni, pitsatite, visiitkaardi, pin-kalkulaatori, konservide ja kondenspiima etikettide, punase ümbriku, vihiku ja tühjade CMR blankettide vaatlus, OÜ Xxxx kodulehe vaatlus, pangakontode vaatlus, varalist seisundit kajastavate dokumentide vaatlus, päringute vastuste vaatlus) õigusabitaotlused:  Läti Vabariiki (22.11.2011. a, 21.02.2012.a, 22.06.2012.a, 18.07.2012.a, 21.11.2012.a, 24.01.2013.a, 03.09.2013.a, 16.09.2016.a);  Šveitsi Konföderatsiooni (17.07.2012.a);  Bulgaaria Vabariiki (20.11.2012.a);  Leedu Vabariiki (08.05.2012.a, 22.06.2012.a)  Prantsusmaale (14.09.2012.a);  Saksamaale (17.07.2012.a);  Venemaale (14.05.2012.a);  Hispaania Kuningriiki (03.05.2012.a, 29.11.2012.a, 07.07.2014.a); kahtlustatavana kinnipidamised (14.03.2012.a peeti kriminaalasjas kahtlustatavana kinni I P, D R, N M, J M, O K ja E S); isikulised tõendid:  tunnistajate ülekuulamised (märts 2012.a kuni detsember 2013.a);  kahtlustatavate ülekuulamised (N M 15.03.2012.a, 03.07.2012.a ja 03.10.2013.a, OÜ Xxxx 15.03.2012.a ja 03.10.2013.a, I P 15.03.2012.a, 07.10.2013.a ja 16.12.2013.a, OÜ Xxxx 15.03.2012.a ja 07.10.2013.a, D R 14.03.2012.a, 16.03.2012.a ja 14.10.2013.a, E S 14.03.2012.a, 12.04.2012.a ja 19.12.2012.a, J M 14.03.2012.a, 27.03.2012.a ja 14.10.2013.a ning O K 14.03.2012.a, 03.05.2012.a ja 14.10.2013.a)

08.12.2016.a esitasid kõigi süüdistatavate kaitsjad ühiselt taotluse, milles palusid pikendada kriminaalasjas nr 1-16-8467 kaitseaktide esitamise tähtaega kuni 31.01.2017.a. Kohtunik Velmar Brett rahuldas 09.12.2016.a kirjaga kaitsjate taotluse ja pikendas kaitseaktide esitamise tähtaega kuni 31.01.2017.a. Harju Maakohus korraldas 16.12.2016.a kriminaalasjas eelistungi, kus arutleti, kas kaitsjatel on esialgseid taotlusi süüdistusakti tagastamiseks, taotlusi kriminaalmenetluse lõpetamise kohta vastavalt KrMS § 199 lg 2 p 2, 6 juhtudele ning vastuväiteid kohtualluvusele ja süüdistatavate isikute kohtu alla andmiseks. Kuna kaitsjatel taotlusi ja vastuväiteid ei olnud, siis määras kohus, et süüdistatavad tuleb kohtu alla anda. Harju Maakohus andis 20.12.2016.a kohtumäärusega süüdistatavad kohtu alla ja rahuldas kaitsjate taotluse pikendada kaitseaktide esitamise tähtaega kuni 31.01.2017.a. 31.01.2017.a esitasid kaitsjad kohtule taotluse kaitseaktide esitamise tähtaja täiendavaks pikendamiseks kolme tööpäeva võrra, s.o kuni 03.02.2017.a. Harju Maakohus rahuldas 31.01.2017.a kirjaga kaitsjate taotluse. 15.02.2017.a toimus kriminaalasjas teine eelistung, kus Harju Maakohus määras kriminaalasja arutamise kohtuistungite ajavahemikuks jaanuar 2018 kuni mai 2019. Lisaks määras kohus, et kaitsjad peavad prokurörile esitama kaitseaktides toodud dokumentaalsete tõendite koopiad hiljemalt 20.11.2017.a ning kaitsjad Merle Järvala ja Madis Mahlapuu peavad esitama kaitseakti täpsustuse taotletud ülekuulatavate tunnistajate osas hiljemalt 01.03.2017.a. Harju Maakohtu 18.01.2018.a kohtumäärustega määras kohus N Mi, J Mi ja OÜ Xxxxi kaitsjaks riigi õigusabi korras vandeadvokaat Madis Mahlapuu. 22.01.2018 esitas Xxxx OÜ pankrotihaldur R K Harju Maakohtule taotluse KrMS § 401 lg 2 alusel Xxxx OÜ (pankrotis) kõrvaldamiseks kriminaalasja menetlusest, kuna Xxxx OÜ ei vasta asjaolude muutumise tõttu enam kolmanda isiku mõistele. Harju Maakohtu 24.01.2018.a kohtumäärustega määras kohus O Ki ja E Si kaitsjaks riigi õigusabi korras vandeadvokaat Merle Järvala. Harju Maakohtu 28.03.2018.a kohtumäärusega trahviti süüdistatav J Mit 26.03.2018.a, 27.03.2018.a ja 28.03.2018.a kohtuistungitelt mõjuva põhjuseta mitteilmumise eest rahatrahviga 1600 eurot. Harju Maakohtu 18.10.2018.a kohtumäärusega trahviti süüdistatav J Mit 08.10.2018.a ja 17.10.2018.a kohtuistungitele mõjuva põhjuseta mitteilmumise eest rahatrahviga 2000 eurot. Järgnevalt toob kohus välja loetelu kriminaalmenetluses planeeritud kohtuistungitest koos menetlusosaliste nimedega, kes kohtuistungitelt puudusid ja muude põhjustega, miks kohtuistungid ära jäid. Planeeritud kohtuistungite ajakava oli järgnev:  22.01.2018.a – ilmumata süüdistatav I P, kohtuistung lükati edasi seoses süüdistatav I Pi haigestumisega kuni 30.01.2018.a (haigestumise kohta esitatud kohtule tõend), planeeritud kohtuistungid 23.01.2018.a, 24.01.2018.a ja 29.01.2018.a ei toimunud;  30.01.2018.a – ilmumata süüdistatav I P, kohtuistung lükati edasi seoses I Pi tervisliku seisundiga kuni 05.02.2018.a, planeeritud kohtuistung 31.01.2018.a ei toimunud;

    

 

   

      



05.02.2018.a – ilmumata süüdistatav I P (haigestumise kohta esitatud kohtule tõend), planeeritud kohtuistungid 06.02.2018.a ja 07.02.2018.a lükatud edasi seoses I Pi tervisliku seisundiga kuni 12.02.2018.a; 12.02.2018.a – kohus rahuldas kolmanda isiku Xxxx OÜ esindaja pankrotihaldur R K taotluse ja kõrvaldas menetlusest kolmanda isiku Xxxx OÜ, kirjalike tõendite uurimine; 13.02.2018.a – kirjalike tõendite uurimine; istung lükkus poole pealt edasi seoses kaitsja vandeadvokaat Vahur Kivistiku haigestumisega (haigestumise kohta esitatud kohtule tõend); 14.02.2018.a – kohtuistung edasi lükatud kuni 19.02.2018.a seoses kaitsja Vahur Kivistiku haigestumisega (haigestumise kohta esitatud kohtule tõend); 19.02.2018.a – ilmumata kaitsja vandeadvokaat Vahur Kivistik, kohtuistung lükati edasi kuni 21.02.2018.a seoses kaitsja vandeadvokaat Vahur Kivistiku haigestumisega ja 20.02.2018.a määratud kohtuistung lükati edasi seoses süüdistatava J Mi osalemisega Lätis toimuval kohtuistungil; 21.02.2018.a – kirjalike tõendite uurimine; 14.03.2018.a – ilmumata süüdistatavad N M (sai ekslikult aru, et ta ei pea kohtuistungile tulema) ja I P (haigestus, haigestumise kohta esitatud kohtule tõend), kohtuistung lükati edasi kuni 15.03.2018.a seoses süüdistatava I Pi mitteilmumisega kohtuistungile tervisliku seisundi tõttu; 15.03.2018.a – ilmumata süüdistatav I P, kohtuistung lükatud edasi kuni 16.03.2018.a seoses süüdistatava I Pi mitteilmumisega kohtuistungile tema tervisliku seisundi tõttu (haigestumise kohta esitatud kohtule tõend); 16.03.2018.a – ilmumata süüdistatav I P, kohtuistung lükatud edasi kuni 26.03.2018.a seoses süüdistatava I Pi mitteilmumisega kohtuistungile tema tervisliku seisundi tõttu (haigestumise kohta esitatud kohtule tõend); 26.03.2018.a – ilmumata süüdistatav J M, kohtuistung lükatud edasi kuni 28.03.2018.a seoses süüdistatava J Mi mitteilmumisega kohtuistungile tema tervisliku seisundi tõttu, planeeritud kohtuistung 27.03.2018.a ei toimunud; 28.03.2018.a – ilmumata süüdistatav J M, kohtuistung lükatud edasi kuni 02.05.2018.a seoses süüdistatava J Mi mitteilmumisega kohtuistungile tema tervisliku seisundi tõttu, Harju Maakohus trahvis 28.03.2018.a kohtumäärusega süüdistatav J Mit 26.03.2018.a, 27.03.2018.a ja 28.03.2018.a kohtuistungitelt mõjuva põhjuseta mitteilmumise eest rahatrahviga 1600 eurot; 02.05.2018.a – kirjalike tõendite uurimine, kohus määras uued kohtuistungid ära jäänud kohtuistungite asemele, 03.05.2018.a – planeeritud kohtuistung ei toimunud seoses süüdistatava J Mi osalemisega Lätis toimuval kohtuistungil; 04.05.2018.a – kirjalike tõendite uurimine; 10.05.2018.a – kirjalike tõendite uurimine; 11.05.2018.a – planeeritud kohtuistung ei toimunud seoses süüdistatava J Mi osalemisega Lätis toimuval kohtuistungil; 24.05.2018.a – kirjalike tõendite uurimine; 25.05.2018.a – kirjalike tõendite uurimine; kohus teatab, et kuna tal ei õnnestunud rahvakohtunike täiendavalt saada, siis jäävad suvised kohtuistungid ära ning järgmine kohtuistung toimub 04.09.2018.a; planeeritud kohtuistungid 31.05.2018.a, 01.06.2018.a, 07.06.2018.a, 08.06.2018.a, 25.06.2018.a, 26.06.2018.a ja 27.06.2018.a, 28.06.2018.a ei toimunud; 04.09.2018.a – kohtuistung lükkus edasi seoses kohtuniku erakorralise eemalviibimisega;

          







06.09.2018.a – kirjalike tõendite uurimine; 07.09.2018.a – kirjalike tõendite uurimine; 12.09.2018.a – tunnistajate ülekuulamine ja kirjalike tõendite uurimine; 13.09.2018.a – kohtuistung lükkus edasi seoses kohtuniku erakorralise eemalviibimisega; 14.09.2018.a – tunnistajate ülekuulamine; 20.09.2018.a – tunnistajate ülekuulamine ja kirjalike tõendite uurimine; 21.09.2018.a – tunnistajate ülekuulamine ja kirjalike tõendite uurimine; 24.09.2018.a – kohtuistungile ilmumata prokurör Martin Tuulik seoses haigestumisega, kohus teatas, et Riigikohtu esimees esitab kohtunik Velmar Bretti Riigikohtu liikmeks, kohtuistung lükkus edasi; 25.09.2018.a – kohtuistung lükkus edasi prokurör Martin Tuuliku haigestumise tõttu; 26.09.2018.a – kohtuistung lükkus edasi seoses kohtuniku osalemisega prokuratuuri koolitusel; 08.10.2018.a – ilmumata J M, kohtuistungid lükati edasi kuni 17.10.2018.a seoses J Mi haigestumisega ja arstile minekuga 12.10.2018.a ning seoses kahe Saksamaal oleva tehniliste probleemide tõttu ära jääva tunnistaja ülekuulamisega; planeeritud kohtuistungid 09.10.2018.a, 10.10.2018.a, 15.10.2018.a ja 16.10.2018.a ei toimunud; 17.10.2018.a – ilmumata J M, Harju Maakohus trahvis 18.10.2018.a kohtumäärusega süüdistatav J Mit 08.10.2018.a ja 17.10.2018.a kohtuistungitele mõjuva põhjuseta mitteilmumise eest rahatrahviga 2000 eurot, kohtuistung lükati edasi kuni 29.10.2018.a, planeeritud kohtuistungid 22.10.2018.a, 23.10.2018.a ja 24.10.2018.a ei toimunud; 29.10.2018.a – kohtuistung jäi ära seoses Läti tunnistaja mitteilmumisega Läti Kohtusse; kohus teatab, et sellel aastal rohkem istungeid ei toimu, planeeritud kohtuistungid 30.10.2018.a, 31.10.2018.a, 05.11.2018.a, 06.11.2018.a, 07.11.2018.a, 12.11.2018.a, 13.11.2018.a, 14.11.2018.a, 22.11.2018.a, 23.11.2018.a, 03.12.2018.a, 04.12.2018.a, 05.12.2018.a, 10.12.2018.a, 11.12.2018.a, 12.12.2018.a, 17.12.2018.a, 18.12.2018.a ja 19.12.2018.a ei toimunud; Kohtunik Velmar Bretti poolt planeeritud kohtuistungid ei toimunud ka järgmistel kuupäevadel: 21.01.2019.a, 22.01.2019.a, 23.01.2019.a, 28.01.2019.a, 29.01.2019.a, 30.01.2019.a, 04.02.2019.a, 05.02.2019.a, 06.02.2019.a, 11.02.2019.a, 12.02.2019.a, 13.02.2019.a, 18.02.2019.a, 19.02.2019.a, 20.02.2019.a, 04.03.2019.a, 05.03.2019.a, 06.03.2019.a, 11.03.2019.a, 12.03.2019.a, 13.03.2019.a, 18.03.2019.a, 19.03.2019.a, 20.03.2019.a, 20.05.2019.a, 21.05.2019.a, 22.05.2019.a ja 23.05.2019.a.

Eeltoodust nähtub, et kriminaalasi oli kohtunik Velmar Bretti menetluses alates 30.09.2016.a kuni 01.02.2019.a, mil kohtunik Velmar Brett asus tööle Riigikohtu kriminaalkolleegiumi kohtunikuna ning kriminaalasi määrati kohtunik Anne Rebase menetlusse. 10.05.2019.a toimus kriminaalasjas korraldav kohtuistung, kus selgus, et kriminaalasjas riikliku süüdistaja rolli täitev ringkonnaprokurör Martin Tuulik ei jätka enam prokuratuuris ning tema asemele määratakse uus prokurör. Kohtuistung lükkus edasi kuni uue prokuröri selgumiseni. 22.05.2019.a toimus kriminaalasjas uus korraldav kohtuistung, mis toimus, kuid lükati edasi (kaitsja V.Kivistik esitas taotluse, millist ilma rahvakohtuniketa ei olnud võimalik arutada). 30.05.2019.a toimunud korraldaval kohtuistungil esitas I Pi, OÜ Xxxxi ja D Ri kaitsja vandeadvokaat Vahur Kivistik taotluse kriminaalasjas kriminaalmenetluse lõpetamiseks seoses mõistliku menetlusaja möödumisega KrMS § 2742 alusel. Prokurör Katrin Mikenberg nimetatud taotlusele kohtuistungil vastu ei vaielnud, vaid nõustus taotluses toodud daatumite ja

faktiväidetega ning nõustus menetluse lõpetamisega. O Ki ja E Si kaitsja vandeadvokaat Merle Järvala ning N Mi, J Mi ja OÜ Xxxx kaitsja vandeadvokaat Madis Mahlapuu esitasid samuti taotluse KrMS § 2742 alusel kriminaalmenetluse lõpetamiseks seoses mõistliku menetlusaja möödumisega, leides, et vandeadvokaat Vahur Kivistiku poolt välja toodud daatumid ja faktiväited on ülekantavad ka nende kaitsealustele. Prokurör nõustus ka nende taotlustega.

süüdistusaktist, et 16.09.2016.a on tehtud Läti Vabariiki õigusabitaotlus nr PRP-6/16/5037 ning vandeadvokaat Vahur Kivistiku taotluse kohaselt lahendati 31.03.2016.a ka kahtlustatava taotlus kriminaalmenetluse lõpetamiseks. Eelneva tõttu nõustub kohus kaitsjate seisukohaga, et kohtueelse uurimise periood ajavahemikul 2013.a detsembri lõpust kuni 2016.a septembri keskpaigani on süüdistusaktis toodud tõendite loetelu pinnalt hinnatav väheaktiivsena, kuna süüdistusaktist ei nähtu märkimisväärseid tõendeid või toiminguid, mis oleksid kogutud või tehtud pärast 2013. aastat. Prokuratuur edastas süüdistusakti Harju Maakohtusse alles 30.09.2016.a, mis tähendab, et kriminaalmenetluse peamiste asjaolude väljaselgitamise ja tõendite kogumise viimastest toimingutest 2013. aasta detsembris oli möödunud ligikaudu 2 aastat ja 9 kuud. Vandeadvokaat Vahur Kivistik on kohtule esitatud taotluses lisaks välja toonud, et prokuratuur andis küll kaitsjatele taotluste esitamise tähtaja, pikendas seda tähtaega ja lahendas kaitsjate taotluse perioodil 07.12.2015.a - 15.04.2016.a, mille võiks 2 aastast ja 9 kuust maha arvestada, kuid sellest hoolimata jääb kohtueelse menetluse viibimise ajaks (aeg, mil ei tehtud olulisi ja sisulisi toiminguid) kokku ligikaudu 2 aastat ja 5 kuud. Eelnevast nähtub, et kogu kohtueelne menetlus kestis kokku ligikaudu 5 aastat ja 9 kuud (10.01.2011.a – 30.09.2016.a). Kaitsja hinnangul on eeluurimisele kulunud aeg aastatel 2011 kuni 2016 ebamõistlikult pikk ning kohus nõustub sellise seisukohaga, sest kohtu käsutuses olevatest andmetest ei nähtu asjaolusid, mis oleksid takistanud kohtueelse menetluse kiiremat lõpuleviimist. Kriminaalasja kohtumenetlus on aga kestnud kokku 2 aastat ja 8 kuud, kui võtta arvesse süüdistusakti kohtusse esitamise kuupäeva 30.09.2016.a ja kriminaalasjas viimase korraldava kohtuistungi toimumise kuupäeva 30.05.2019.a. Seega on käesolevaks ajaks kõigi süüdistatavate suhtes kriminaalmenetlus mõistliku menetlusaja tähenduses kestnud kokku juba 7 aastat ja 2 kuud (14.03.2012.a – 30.05.2019.a). 22.05.2019.a toimunud korraldaval kohtuistungil selgus, et kriminaalasja arutamine saaks jätkuda alles veebruaris 2020.a, kuivõrd kriminaalmenetluses muutus lisaks kohtukoosseisule ka prokurör, kes vajas aega ennast asjaga kurssi viimiseks ja kellel algavad septembrist ühe teise maksuasja istungid ning kuna vandeadvokaat Vahur Kivistik on kuni 05.11.2020.a hõivatud xxxx kriminaalasjaga nr 1-17-9149. Nimetatud põhjustel leiti ka kohtuistungil, et kohtuistungeid oleks alates 2020. aasta veebruarist võimalik määrata üksnes kahele päevale nädalas (esmaspäevad ja reeded, sest kaitsja Vahur Kivistik on teistel päevadel hõivatud xxxx kriminaalasjaga). Samuti leiti kohtuistungil, et vajalike kohtuistungite päevade arv on üle 100 päeva, mille tõttu oleks realistlik jõuda lõpliku kohtuotsuseni alles 2022.a kevad (arvestades, et kõik nädalad ei pruugi kohtumenetluse pooltele asja arutamiseks sobida, vahepeal on puhkused ja teiste kriminaalasjade istungid, põhjendatud muud menetlsuosaliste äraolekud, enne kohtuvaidlusi peab jääma valmistumiseks aega ning kohtuotsuse kirjutamisele kuluvat aega tuleb samuti arvestada). Seega oleks kohtumenetlus esimeses astmes kuni kohtuotsuse tegemiseni kestnud selleks ajaks kokku ligikaudu 5 aastat ja 5 kuud. EIK on 16.05.2019.a kohtuasjas J vs R leidnud, et kriminaalasja menetlus esimese astme kohtus kogukestusega 3 aastat, 11 kuud ja 4 päeva rikub EIÕK art 6 lõikes 1 sätestatud isiku õigust enda kohtuasja menetlemisele mõistliku aja jooksul. Kohtuotsuse tegemisel tugines EIK 26.11.2013.a kohtuasjale V jt vs R, kus peeti EIÕK art 6 lõike 1 rikkumiseks 4 aasta ja 9 kuu pikkust menetlust esimese astme kohtus. Kuivõrd kohus tuvastas eelnevalt, et käesolevas kriminaalasjas on perspektiiv jõuda kohtumenetluse esimeses astmes lõpliku kohtulahendini ligikaudu 5 aasta ja 5 kuu pärast, siis oleks EIK kohtupraktika pinnalt tegemist juba mõistliku menetlusaja nõude rikkumisega. Kohus nõustub vandeadvokaat Vahur Kivistiku seisukohaga, et eelnevalt väljatoodud asjaoludest tulenevalt ei ole realistik, et kriminaalasjas tehakse kohtuotsus enne 30.09.2020, st 4 aasta möödumist süüdistusakti kohtusse esitamisest.

Euroopa Inimõiguste Kohtu väljakujunenud praktika kohaselt hinnatakse menetlusaja mõistlikkust konkreetse kohtuasja asjaolude põhjal, lähtudes seejuures eeskätt järgmistest kriteeriumidest: 1) kohtuasja keerukus; 2) süüdistatava ja tema kaitsja (kaebaja) käitumine; 3) asjaomaste asutuste (riigivõimu) käitumine ja 4) selle olulisus, mis on kaebaja jaoks konkreetses menetluses kaalul (vt nt K vs. S, otsus 28. juunist 1978, p-d 99 ja 111; K vs. P, p 124; V K vs. V, otsus 29. maist 2012, p 58). Nendele samadele põhimõtetel tuginedes on kriminaalasja mõistliku menetlusaja küsimust lahendanud ka Riigikohtu kriminaalkolleegium (vt nt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 21. juuni 2013. a otsus kohtuasjas nr 3-1-1-63-13 p 9, Riigikohtu üldkogu 22. märtsi 2011. a otsus kohtuasjas nr 3-3-1-85-09 p-d 78 ja 79) Kohus võtab eelpool nimetatud kriteeriume arvesse ka käesoleva kriminaalasja mõistliku menetlusaja küsimust analüüsides.

Samuti on oluline välja tuua, et prokuröri haigestumise tõttu jäi kriminaalmenetluses ära 2 kohtuistungit (24.09.2018.a ja 25.09.2018.a) ning prokuröri poolt kohtusse kutsutavate tunnistajate mitteilmumise ja tehniliste probleemide tõttu neid videosilla vahendusel üle kuulata lükati edasi 5 kohtuistungit (29.10.2018.a, 09.10.2018.a, 10.10.2018.a, 15.10.2018.a ja 16.10.2018.a). Kohtu hinnangul on prokuröri haigestumine mõistetav ning niisamuti on ka arusaadav, et prokurör ei saa mõjutada asjaolu, kas tunnistaja ilmub välisriigis ülekuulamisele või mitte (kui tunnistajat on eelnevalt nõuetekohaselt ülekuulamisest teavitatud) ja ka tehniliste probleemide tekkimine ei ole asjaolu, mida saaks keegi ette näha või mõjutada. Kohtuistungi protokollidest selgub lisaks, et kohtust tingituna ei toimunud kokku 58 kohtuistungit (31.05.2018.a, 01.06.2018.a, 07.06.2018.a, 08.06.2018.a, 25.06.2018.a, 26.06.2018.a, 27.06.2018.a, 28.06.2018.a, 04.09.2018.a, 13.09.2018.a, 26.09.2018.a, 30.10.2018.a, 31.10.2018.a, 05.11.2018.a, 06.11.2018.a, 07.11.2018.a, 12.11.2018.a, 13.11.2018.a, 14.11.2018.a, 22.11.2018.a, 23.11.2018.a, 03.12.2018.a, 04.12.2018.a, 05.12.2018.a, 10.12.2018.a, 11.12.2018.a, 12.12.2018.a, 17.12.2018.a, 18.12.2018.a, 19.12.2018.a, 21.01.2019.a, 22.01.2019.a, 23.01.2019.a, 28.01.2019.a, 29.01.2019.a, 30.01.2019.a, 04.02.2019.a, 05.02.2019.a, 06.02.2019.a, 11.02.2019.a, 12.02.2019.a, 13.02.2019.a, 18.02.2019.a, 19.02.2019.a, 20.02.2019.a, 04.03.2019.a, 05.03.2019.a, 06.03.2019.a, 11.03.2019.a, 12.03.2019.a, 13.03.2019.a, 18.03.2019.a, 19.03.2019.a, 20.03.2019.a, 20.05.2019.a, 21.05.2019.a, 22.05.2019.a ja 23.05.2019.a). Kui kriminaalmenetluses planeeriti kokku 102 kohtuistungi pidamine ning nendest jäi kohtust tingituna ära 58 istungit, mis on üle poole kohtuistungitest, siis on see kohtu hinnangul märkimisväärne asjaolu, olenemata sellest, et suvised kohtuistungid jäid ära rahvakohtunike puudumise tõttu ja ülejäänud kohtuistungid seoses kohtuniku suundumisega Riigikohtu kriminaalkolleegiumi kohtunikuks. Eelneva tõttu leiab kohus, et kriminaalmenetluse mõistlik aeg on kindlasti ületatud juba ainuüksi riigivõimu tegevuse tõttu (kohtueelse kriminaalmenetluse venimine 2 aasta ja 9 kuu pikkuseks, kohtumenetluses esimese sisulise kohtuistungi toimumine ligi 1 aasta ja 4 kuud pärast süüdistusakti kohtule esitamist, 2019. aasta alguses asja arutava kohtukoosseisu ja prokuröri muutumise tõttu).

Riigikohus on korduvalt märkinud, et mida raskem on kuritegu, seda ulatuslikum peab olema mõistliku menetlusaja nõude rikkumine, et sellega oleks võimalik põhjendada süüdistatava õigeksmõistmist või tema suhtes kriminaalmenetluse lõpetamist (vt nt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 23. märtsi 2011.a otsus kohtuasjas nr 3-1-1-6-11, p 19). Kohus leiab, et kuigi käesolevas kriminaalmenetluses süüdistatakse süüdistatavaid peamiselt esimese astme kuritegudes (KarS § 255 lg 1, § 3891 lg 2, § 394 lg 2), siis ei ole süüdistatavatele süüksarvatavad kuriteod oma olemuselt niivõrd rasked, et avalik huvi kaaluks üle süüdistatavate õiguse mõistlikule menetlusajale nende süüasja läbivaatamisel. Seejuures on ka oluline, et kriminaalasjas ei ole esitatud tsiviilhagi, mis võiks samuti avaliku huvi suurendada. Hinnates kõiki eespool nimetatud mõistliku menetlusaja hindamisel arvesse võetavaid kriteeriume kogumis, leiab kohus, et käesolev kriminaalasi on keskmise keerukusastmega kuid keskmisest mahukam, süüdistatavad ja nende kaitsjad ei ole põhjustanud menetluse venimist, küll aga on menetlus veninud riigivõimu tegevuse tõttu ning seetõttu on kriminaalasja senine menetlus kestnud põhjendamatult pikka aega. Seega on kohus seisukohal, et käesolevas kriminaalasjas on rikutud süüdistatavate õigust kriminaalasja menetlemisele mõistliku aja jooksul. Riigikohus on seisukohal, et juhul kui eksisteerib arvestatav tõenäosus, et kriminaalasja lahendamine lähiajal ei ole võimalik, tuleb kriminaalmenetlus lõpetada, vältimaks olukorda, kus süüdistatava õiguste juba alanud rikkumine jätkub veel pikka aega. Seejuures tuleb silmas pidada, et kõneksoleva õiguse rikkumise intensiivsus on ajas süvenev. Kui mõistlik menetlusaeg on juba möödunud ja ühtlasi on alust arvata, et kriminaalasja lahendamiseni ei jõuta enne, kui kriminaalmenetluse lõpetamine KrMS § 2742 lg 1 alusel muutub möödapääsmatuks, tuleb kriminaalmenetlus lõpetada vaatamata sellele, et menetluse lõpetamise ajal oleks süüdistatava õiguste rikkumine heastatav ka muul viisil. Viidatud kohtuasjas tuvastasid kohtud süüdistatavate õiguse menetlusele mõistliku aja jooksul rikkumise olukorras, kus kriminaalasja menetlusaeg ulatus erinevate süüdistatavate puhul ca 6 aastast 8 kuust ca 7 aasta 2 kuuni (vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 21. juuni 2013.a otsus kohtuasjas nr 3-1-1-63-13, p 18). Käesolevas kriminaalasjas on leidnud tuvastamist, et kriminaalmenetlus on kõigi süüdistatavate suhtes mõistliku menetlusaja tähenduses kestnud kokku juba 7 aastat ja 2 kuud, seega Riigikohtu lahendiga sarnases kestuses. Kuivõrd kriminaalasjas puudub perspektiiv jõuda lähemal ajal lõpliku lahenduseni, siis süvendaks kriminaalasja edasine menetlemine süüdistatavate mõistliku menetlusaja riivet veelgi. Samuti tuleb arvesse võtta, et kuna süüdistatavad eitavad oma süüd, siis on alust eeldada, et kohtumenetluse pooled kasutavad igal juhul ka kohtuotsuse edasikaebeõigust ehk kriminaalasja lõpliku kohtuotsuseni jõudmine venib veelgi. Kohtu hinnangul ei ole süüdistatavate õiguste rikkumist kriminaalasja arutamisele mõistliku aja jooksul võimalik ka muul viisil heastada, sealhulgas tulevikus määratava karistuse vähendamisega. Seega kohus, tutvunud kriminaalasjas esitatud materjalidega ning kuulanud ära menetluspoolte seisukohad, leiab, et kriminaalasi nr 1-16-8467 I Pi süüdistuses KarS § 3891 lg 1, § 3892 lg 1 (alates 01.01.2015 KarS § 3891 lg 2) ja § 394 lg 2 p 1, 2, ja 3 järgi, OÜ Xxxxi süüdistuses KarS § 3891 lg 3 ja § 3892 lg 3 (alates 01.01.2015 KarS § 3891 lg 3) järgi, N Mi süüdistuses KarS § 3892 lg 1 (alates 01.01.2015 KarS § 3891 lg 1) järgi, OÜ Xxxxi süüdistuses KarS § 3892 lg 3 (alates 01.01.2015 KarS § 3891 lg 3) järgi, J Mi süüdistuses KarS § 3891 lg 1 ja 3 - § 22 lg 3, § 3892 lg 1 ja 3 - § 22 lg 3 (alates 01.01.2015 KarS § 3891 lg 2, 3 - § 22 lg 3), § 3892 lg 1 (alates 01.01.2015 KarS § 3891 lg 1), § 3892 lg 1 - § 25 (alates 01.01.2015 KarS § 3891 lg 1 - § 25), § 255 lg 1 ja § 394 lg 2 p 1, 3 järgi, O Ki süüdistuses KarS § 3891 lg 1 ja 3 - § 22 lg 3 (alates 01.01.2015 KarS § 3891 lg 2, 3 - § 22 lg 3), § 3892 lg 1 ja 3 - § 22 lg 3 (alates 01.01.2015 KarS

§ 3891 lg 1, 3 – 22 lg 3), § 3892 lg 1 ja 3 - § 25 – § 22 lg 3 (alates 01.01.2015 KarS § 3891 lg 1 - § 25- § 22 lg 3) ja § 255 lg 1 järgi, E Si süüdistuses KarS § 3891 lg 1 ja 3 -§ 22 lg 3 (alates 01.01.2015 KarS § 3891 lg 2 ja 3 - § 22 lg 3), § 3892 lg 1 ja 3 - § 22 lg 3 (alates 01.01.2015 KarS § 3891 lg 1 ja 3 - § 22 lg 3), § 3892 lg 1 ja 3 - § 25 – § 22 lg 3 (alates 01.01.2015 KarS § 3891 lg 1 - § 25- § 22 lg 3) ja § 255 lg 1 järgi ning D Ri süüdistuses KarS § 3891 lg 1 ja 3 - § 22 lg 3 ja § 3892 lg 1 ja 3 - § 22 lg 3 (alates 01.01.2015 KarS § 3891 lg 2, 3 - § 22 lg 3) järgi tuleb lõpetada KrMS § 2742 alusel seoses mõistliku menetlusaja möödumisega. KrMS § 126 lg 3 p 1, 2 ja 4 kohaselt nähakse asitõendi suhtes ette järgmised meetmed: 1) kuriteojäljega asi, dokument või kuriteojäljest valmistatud jäljend või tõmmis võidakse jätta kriminaalasja juurde, võtta kriminaaltoimikusse või säilitada asitõendite hoidlas või muus menetleja valduses olevas ruumis või ekspertiisisutuses; 2) muu asitõend, mille kuuluvust ei ole vaidlustatud, tagastatakse omanikule või seaduslikule valdajale; 4) väärtusetu asi, piraatkaup ja võltsitud kaup hävitatakse või seaduses sätestatud juhul töötatakse ümber. Kohus tuginebki nendele alustele kohtumääruse resolutsioonis toodud asitõendite üle otsustamisel. KrMS § 183 lg 1 kohaselt kannab kriminaalmenetluse lõpetamise korral menetluskulud riik, kui kriminaalmenetluse seadustikus ei ole sätestatud teisiti. KrMS § 175 lg 1 p 1 ja 4 kohaselt on menetluskuluks: 1) valitud kaitsjale või esindajale makstud mõistliku suurusega tasu ja muud menetlusosalise vajalikud kulud, mis on tekkinud seoses kriminaalmenetlusega; 4) määratud kaitsjale määratud tasu ja kulud kuni nende põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Eelneva tõttu tuleb KrMS § 183 lg 1 alusel jätta riigi kanda kriminaalmenetluse kuluna määratud kaitsjatele vandeadvokaat Merle Järvalale makstud tasu 3648 eurot ja vandeadvokaat Madis Mahlapuule makstud tasu 3888 eurot. Lisaks kontrollis kohus I Pi kokkuleppeliste kaitsjate poolt esitatud taotlust menetluskulude väljanõudmiseks koos menetluskulude nimekirja, arvete ja aruannete ning tasumist kinnitavate väljavõtete ja maksekorraldustega. Kohtu hinnangul on kaitsjate ühe tööühiku hind 97,75 eurot tund (ühel korral 110 eurot tund ja kolmel korral 115 eurot tund) mõistlik. Kaitsjal õigusabi osutamiseks kulunud tunnid on kohtu seisukohalt põhjendatud ning arved on sellest lähtuvalt korrektselt vormistatud ja on tõendatud nende tasumine süüdistatava poolt. KrMS § 175 lg 1 p 1 alusel kuuluvad hüvitamisele ka taotluses toodud lisakulud parkimisteenuse, tõlketeenuste ja dokumentide transportimise eest. Kohus leiab, et taotluses välja toodud menetluskulud summas 52 418,38 eurot on olnud vajalikud ja need on mõistlikus ulatuses ning seetõttu tuleb need kriminaalmenetluse lõpetamisel täies ulatuses I Pile riigi poolt hüvitada.

(allkirjastatud digitaalselt)

(allkirjastatud digitaalselt)

(allkirjastatud digitaalselt)

Anne Rebane kohtunik/eesistuja

Kati Miller rahvakohtunik

Igor Katškov rahvakohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.