Rahvatervisevastased süüteod › Narkootikumidega seotud süüteod

26.04.2019 koostatud Isiku kohtuarstliku ekspertiisi aktis nr 19E-PõI0063 on ekspert andnud arvamuse, mille kohaselt arvestades X.Y tervislikku seisundit (eeskätt immuunpuudulikkuse esinemist), ei ole ta käesoleval ajal või lähima poole aasta vältel võimeline osalema menetlustoimingutel, s.h viibima kohtuistungitel. Ekspertarvamuse kohaselt X.Y põeb parandamatult rasket haigust (generaliseeritud (persistentse) lümfadenopaatiana ja pahaloomuliste kasvajatena avalduvat HIV-tõbe koos häbeme pahaloomulise kasvajaga) ning tal on vajalik järgida eriarstide poolt määratud ravirežiimi. Kuigi X.Y ei ole oma tervisliku seisundi (eeskätt immuunpuudulikkuse tõttu), võimeline osalema menetlustoimingutel, s.h viibima kohtuistungitel, võib ta kanda vanglakaristust kinnipidamiskohas juhul, kui talle on tagatud ravi eriarstide (infektsioonist, onkoloog jt) määratud raviskeemi järgi (vajadusel raviskeemi korrigeerimine) ning regulaarne tervisekontroll vastavalt eriarstide soovitustele. Prokurör leidis, et kriminaalmenetluse võib lõpetada. Isik ei saa tulla istungitele, kuid on võimeline kandma karistust kui kõik vastavad meditsiinilised vajadused on täidetud. Süüdistatava kaitsja leidis, et antud juhul tuleks X.Y suhtes kriminaalmenetlus lõpetada seoses sellega, et ta on parandamatult haigestunud. Nii selles kui paralleelses asjas on teostatud ekspertiisid ja ta ei ole võimeline tegema üldkasulikku tööd ega osalema kohtus. Kohtu seisukoht Kriminaalasi X.Y süüdistuses on Harju Maakohtu menetluses üldmenetluses alates 15.11.2018. Sellele eelnevalt oli kriminaalasi Harju Maakohtu menetluses kokkuleppemenetluses, kuid Harju Maakohus tagastas kriminaalasja prokuratuurile. Alates süüdistusakti kohtusse saabumisest on kriminaalasja kohtulikul arutamisel olnud takistuseks süüdistatava X.Y tervislik seisund ning eelmenetlusest ei ole kohtulik arutamine edasi liikunud. Kohus määras Isiku kohtuarstliku ekspertiisi tuvastamaks kas süüdistatava tervislik seisund võimaldab süüdistataval kriminaalmenetluses osaleda ja karistust kanda või tuleb süüdistatava haigust, mis senini menetlusega jätkamist on takistanud, hinnata parandamatult raske haigusena, mis võib tingida kriminaalmenetluse lõpetamise. KrMS § 35 lg 2 kohaselt on süüdistataval õigus osa võtta kohtulikust arutamisest. Samasugune õigus tuleneb ka PS § 24 lg-st 2, mis sätestab isiku põhiõiguse viibida enda asja arutamise juures ja olla kohtus ära kuulatud. Kui eelmärgitud sätted viitavad süüdistatava õigustele, siis KrMS § 269 sätestab süüdistatava osavõtu kohtulikust arutamisest ning nimetatud sätte põhimõtete kohaselt on süüdistatava osavõtt kohtulikust arutamisest kohustuslik. Seejuures on tehtud teatud erandeid, kuid samas on sätestatud loetelu kohtulikul arutamisel ette nähtud menetlustoimingutest, millest süüdistatava osavõtt on kohustuslik. Teatud juhtudel on kriminaalasja kohtulik arutamine võimalik ka süüdistatava osavõtuta, kuid käesoleval juhul ei ole need erandjuhud kohaldatavad, kuivõrd süüdistatavat ei ole istungisaalist eemaldatud ega ole ka tema asukoht Eesti Vabariigis tuvastamata. Seega esinevad kõik tingimused, mis peaksid olema aluseks süüdistatava osavõtuks kriminaalasja kohtulikul arutamisel. Samas ei ole süüdistatav kordagi ei eelistungile ega korraldavale istungile terviseseisundi tõttu ilmunud. Kohtuliku eelmenetluse käigus on süüdistatava terviseseisund olnud muutuv. Kui süüdistusakti kohtusse saatmise ajal kohtus kaitsja süüdistatavaga ja süüdistatav tõi kaitsjale tema terviseseisundit puudutavaid meditsiinidokumente, siis aja möödudes on kohtule esitatud juba selliseid meditsiinidokumente, mis viitavad süüdistatava terviseseisundi olulisele halvenemisele ja korduvale haiglaravil viibimisele. Seega ei saa süüdistatav oma terviseseisundist tulenevalt ise realiseerida oma seadusest tulenevat õigust osaleda kriminaalasja arutamisel ega ole ka kohtul võimalik selle õiguse realiseerimist tagada ning seda just süüdistatava terviseseisundist tulenevalt. Tuvastamaks süüdistatava terviseseisundit, määras kohus Isiku kohtuarstliku ekspertiisi ning ekspertarvamuse kohaselt välistab süüdistatava terviseseisund kriminaalmenetluses osalemise. Seega ei olegi võimalik kriminaalasja süüdistatava osavõtul arutada. Seejuures ei ole tegemist haigusega, mis takistaks küll süüdistatava osavõttu kohtulikust arutamisest pikema aja jooksul,

kuid ta oleks siiski võimeline osalema kohustuslikes menetlustoimingutes, vaid tegemist on eksperdiarvamuse kohaselt parandamatult haigestumisega, mis välistab kriminaalmenetluses osalemise üldse. Seega ei saagi kohus süüdistatava parandamatult haigestumise tõttu kriminaalasja süüdistatava osavõtul menetleda ei lähiajal ega ka tulevikus. KrMS § 199 lg 1 p 6 kohaselt kriminaalmenetlust ei alustata kui kahtlustatav või süüdistatav on parandamatult haigestunud ning ei ole seetõttu võimeline kriminaalmenetluses osalema ega karistust kandma. Kohtule esitatud eksperdiarvamuse kohaselt ei ole süüdistatav parandamatult haigestumise tõttu võimeline kriminaalmenetluses osalema, kuid teatud tingimustel on ta võimeline kandma vangistuslikku karistust kui talle on tagatud ravi eriarstide raviskeemi järgi ja regulaarne tervisekontroll. Selleks, et asuda vaagima võimalust vangistuse tingimustes tagada süüdimõistetule ravi eriarstide raviskeemi alusel ja regulaarne tervisekontroll, tuleks eelnevalt lahendada süüdistatava süüküsimus ja seda saaks teha vaid siis kui süüdistatav osaleks kriminaalmenetluses ja kohus teeks süüdimõistva kohtuotsuse. Süüdistatava parandamatult haigestumise tõttu kohus aga kriminaalasja menetleda ei saa. Seetõttu asub kohus seisukohale, et kriminaalasja menetlus tuleb lõpetada KrMS § 199 lg 1 p 6 alusel, s.o süüdistatava parandamatult haigestumise tõttu. Kuna kohus ei ole senini saanud kriminaalasja sisuliselt arutama asuda ja endiselt toimub kohtulik eelmenetlus, leiab kohus, et kohus ei saa käesoleva määruse koostamisel juhinduda KrMS § 274 lg 1 sätetest, vaid peab juhinduma KrMS § 262 lg 1 p 3 sätetest, kuivõrd kohus lahendas korraldaval istungil süüdistatava kaitsja taotlust ekspertiisi määramiseks ning ekspertiisiakti valmimise järgselt pidi lahendama järgmist taotlust KrMS § 262 lg 1 p 5 korras.

Märt Toming Kohtunik /allkirjastatud digitaalselt/

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.