Avaliku rahu vastased süüteod › Avaliku võimu teostamise vastased süüteod

loa selleks ja nad on valmis teda alguses aitama rahaliselt. Lisaks on ta vangistuse ajal osalenud riigikeele õppes, mistõttu see kindlustab tema töövõimet tööturul. Kaitsja toetab tema ennetähtaegset vabanemist elektroonilise valve kohaldamisega. Kohtumääruse põhjendused KarS § 76 lg 4 kohaselt arvestab kohus katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kohus, tutvunud asja materjalidega ja ära kuulanud menetlusosalised, leiab, et süüdimõistetu ei kuulu elektroonilise valve kohaldamisega vangistusest tingimisi ennetähtaega vabastamisele. Kinnipeetaval on karistusregistri andmetel 2 kehtivat kriminaalkaristust ning vangistuses viibib ta samuti teist korda. Sellest järeldub, et varasemad karistused ei ole isikule vajalikku eripreventiivset mõju avaldanud ning ta on jätkanud kuritegude toimepanemist. Käesolev kuritegu on vangistuses toime pandud vägivalla kasutamine võimuesindaja vastu, vangistus mõisteti talle röövimise toimepanemise eest. Eelmise kuriteo, s.o röövimise toimepanemist soodustas sõltuvusainete tarvitamine ning eesmärgiks oli majandusliku kasu saamine. Kinnipeetaval on vangistuses 11 kehtivat distsiplinaarkaristust, millest järeldub, et isik ei suuda vangistuses range järelevalve all viibides alluda korraldustele ega järgida kehtestatud nõudeid, mistõttu puudub kohtul kindlus selles, et ta on oma kuritegelikust käitumisest teinud käesolevaks ajaks vajalikud järeldused. Riigikohus on oma lahendis nr 3-1-1-91-06 märkinud, et vangistatu õiguspärane käitumine on vangistusest vabastamise oluliseks tingimuseks. Seega ei ole õiguspärase käitumise kriteerium kinnipeetava puhul täidetud. Positiivsena võib välja tuua, et kinnipeetav läbis vangistuses olles sotsiaalprogrammid Eluviisitreening ja Viha juhtimine, AN tugigrupi ja vestles psühholoogiga erinevatel teemadel, sealhulgas pereväärtustest. Samuti on ta olnud hõivatud tööga, varem koristaja ja toidujagajana, käesoleval ajal töötab jälle vangla majandustöödel koristajana. Samas on kinnipeetav määratud ka riigikeele A1 taseme õppesse, kuid see on erinevatel põhjustel lõpetamata jäänud, muuhulgas on ise loobunud läbimisest ja jätnud kohal käimata ning lisaks on täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamise tõttu jäänud kursus pooleli. Vabanemisjärgselt on tal kindel elukoht vanaemale kuuluvas korteris. Enda sõnul oli tal enne vangistust samuti kindel elukoht koos elukaaslasega üürikorteris. Vabanemisel puudub kinnipeetaval garanteeritud töökoht, mis tagaks talle kindel igakuise sissetuleku majanduslikult toimetulemiseks. Enne vangistust tegi ta peamiselt juhutöid ja teda toetas materiaalselt vanaema. Seega ei erine kinnipeetava vabanemisjärgsed elutingimused oluliselt sellest, millised need olid enne vanglasse sattumist, mistõttu ei ole need ilmselt määrava tähtsusega ka uute kuritegude ärahoidmisel. Kinnipeetav ei ole elu jooksul omandanud ametlikku ega pikaajalist töökogemust, ega kutseoskuseid, mis toetaksid tal töökoha leidmist. Kohtu hinnangul on töökoha puudumine ühes kindla sissetulekuta uue kuriteo toimepanemise riskiks, kuivõrd eelmine kriminaalkaristus mõisteti just röövimise eest, mille kinnipeetav pani toime materiaalse kasu saamise eesmärgil. Samuti on tal tasumata rahalisi nõudeid üle 6900 euro, mis tema majanduslikule toimetulekule negatiivselt mõjuksid. Tema tutvusringkonnas on ka kriminaalse mõtteviisiga isikuid, kelle poolt mõjutatav negatiivses suunas. Suureks uue kuriteo toimepanemise riskiks vabanemisel on ka alkoholi ja narkootiliste ainete tarvitamine. Isik tunnistab, et tarvitas enne vangistust sõltuvusaineid, samuti seda, et muutub ainete mõju all olles agressiivseks. Kõike eelnevalt arvesse võttes puudub kohtul veendumus, et kinnipeetav oleks oma kuritegelikust käitumisest teinud vajalikud järeldused

ning ta suudab edaspidi käituda seaduskuulekalt. Samuti puudub kohtul kindlus, et tingimisi enne tähtaega vabanemisega kaasnev katseaeg ja käitumiskontrollile allutamine on piisavalt mõjusad vahendid hoidmaks ära uue kuriteo toimepanemist isiku poolt. Kinnipeetav on varem rikkunud kriminaalhooldusel olles kontrollnõudeid ning pannud katseajal toime uue kuriteo. Kuigi kinnipeetava puhul esineb positiivseid asjaolusid, ei saa nende pinnalt järeldada veel karistuse eesmärkide täidetust. Samuti ei kaalu kohtu hinnangul kinnipeetavat positiivselt iseloomustavad asjaolud siiski üles negatiivseid, millel kohus eelnevalt peatus ning milliseid peab kohus kaalukamateks KarS § 76 lg-s 4 sätestatud asjaolude kogumis. Vangla ja prokuratuur ei toeta samuti kinnipeetava vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamist. Eeltoodust tulenevalt jätab kohus Andres Kelkka vangistusest tingimisi enne tähtaega elektroonilise järelevalve alla vabastamata. Menetluskulud Kohtuistungil osales kinnipeetava taotlusel kaitsja adv. Marina Kelpman, kelle taotluse kohaselt kulus õigusabi osutamiseks 209,28 eurot. Kohus leiab, et tasutaotlus on täies ulatuses põhjendatud ja kuulub välja mõistmisele kinnipeetavalt. /digitaalselt allkirjastatud/ Kristel Vedro Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.