1-19-3957/4 - Liiklussüüteod - Harju Maakohus Tallinna kohtumaja - lahend.ee

Jüri Oidekivit süüdistatakse selles, et tema ebaseaduslikult omandas kohtueelses menetluses täpsemalt tuvastamata ajal, kuid enne 23.01.2019.a kella 19.20, kohtueelses menetluses tuvastamata kohas ja isikult suures koguses (so narkootilise aine kogus, milline tekitab joobe vähemalt 10-le isikule) narkootilisi aineid metüleendioksümetamfetamiini (MDMA-d) ja gammabutürolaktooni (GBL-i). Eelnevalt ebaseaduslikult omandatud narkootilist ainet MDMA-d sisaldavaid tablette kokku massiga 25,36 grammi, kus puhast MDMA-d kokku 9,60 grammi, hoidis Jüri Oidekivi ebaseaduslikult enda valduses kuni 23.01.2019.a kella 19.20-ni, mil xxx, aadressil xxx asuva bussipeatuses tema kinnipidamise käigus politseiametnike poolt tema seljas olnud riiete taskust leiti ja ära võeti. Eelnevalt ebaseaduslikult omandatud narkootilist ainet GBLi sisaldavat vedelikku kokku massiga 17,60 grammi hoidis Jüri Oidekivi ebaseaduslikult enda elukohas aadressil xxx kuni 23.01.2019.a kella 20.30-ni, mil see läbiotsimise käigus politseiametnike poolt leiti ja ära võeti. Narkootiliste ja psühhotroopsete ning nende lähteainete seaduse (edaspidi NPALS) § 2 p 3 kohaselt on käitlemine narkootiliste või psühhotroopsete ainete või lähteainete omamine, valdamine, vahendamine, tarbimine, kasvatamine, korjamine, valmistamine, tootmine, töötlemine, pakkimine, säilitamine, hoidmine, laadimine, vedu, sisse- ja väljavedu, tolliprotseduuri transiit rakendamine (edaspidi transiit), tasu eest või tasuta tarnimine kolmandale isikule. NPALS § 3 lg 1 järgi on narkootiliste ja psühhotroopsete ainete käitlemine keelatud, välja arvatud meditsiinilisel või teaduslikul eesmärgil ning narkootiliste ainetega seotud kuritegude ennetamiseks, avastamiseks ning tõkestamiseks või nimetatud seaduses ettenähtud õppeotstarbel kasutamise eesmärgil. Metüleendioksümetamfetamiini (MDMA) kuulub NPALS § 31 lõike 1 ja § 4 lõike 15 alusel kehtestatud ja sotsiaalministri 18.05.2005.a määrusega nr 73 vastu võetud „Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete meditsiinilisel ja teaduslikul eesmärgil käitlemise ning sellealase arvestuse ja aruandluse tingimused ja kord ning narkootiliste ja psühhotroopsete ainete nimekirjad“ lisa 1 narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ja ainerühmade I nimekirja. Gammabutürolaktoon (GBL) kuulub V nimekirja. NPALS § 3 lõige 11 sätestab, et NPALS § 31 lõike 1 alusel kehtestatud

määruse V nimekirjas loetletud ainete käitlemine on keelatud üksnes siis, kui selle eesmärk on isikule narkojoobe tekitamine. NPALS § 3l lg 3 järgi on narkootilise aine suureks koguseks aine kogus, millest piisab narkojoobe tekitamiseks vähemalt kümnele inimesele. EKEI kohtutoksikoloogiaeksperdi Mailis Tõnissoni vastusest järelepärimisele nähtuvalt piisab kümnele inimesele narkojoobe tekitamiseks GBL-i puhul keskmiselt 16 grammist ja MDMA puhul 1,4 grammist. Sellise käitumisega pani Jüri Oidekivi toime suures koguses narkootilise aine ebaseadusliku käitlemise, so KarS § 184 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Samuti süüdistatakse Jüri Oidekivit selles, et tema isikuna, keda on karistatud Tartu Maakohtu Tartu kohtumaja 17.08.2015.a otsusega kriminaalasjas nr 1-13-10723 KarS § 424 järgi kvalifitseeritavas kuriteos, juhtis uuesti ja tahtlikult 02.03.2019.a kella 14.30 ajal Harjumaal, xxx juures mootorsõidukit xxx, registreerimismärgiga xxx, olles joobeseisundis (EKEI uuringuakti nr 287T kohaselt tuvastati Jüri Oidekivi veres alkoholisisaldus ühes grammis veres 1,88 milligrammi, laiendmääramatus +/- 0,06 mg/g). Sellise käitumisega rikkus Jüri Oidekivi LS § 69 lg 1, so juht ei tohi olla joobeseisundis. Joobeseisundi või LS § 69 lg 3 nimetatud piirmäära ületamine tuvastatakse korrakaitseseaduses sätestatud korras, LS § 69 lg 2 p 1, so alkoholijoobes olevaks loetakse mootorsõidukijuht, trammijuht ja maastikusõidukijuht järgmistel juhtudel: juhi ühes grammis veres on vähemalt 1,50 milligrammi alkoholi või tema väljahingatavas õhus on alkoholi 0,75 milligrammi ühe liitri kohta või rohkem, ning KorS § 36 lg 1, so joobeseisund on alkoholi, narkootilise või psühhotroopse aine või muu joovastava aine tarvitamisest põhjustatud terviseseisund, mis avaldub väliselt tajutavas häiritud või muutunud kehalistes või psüühilistes funktsioonides ja reaktsioonides, nõudeid. Sellise käitumisega pani Jüri Oidekivi toime korduva mootorsõiduki juhtimise joobeseisundis, s.o kuriteo, mis on kvalifitseeritav KarS § 424 lg 2 järgi. Kuriteoga tekitatud kahju laad ja suurus: kahju ei ole tekitatud. Kokkuleppe sisu ja kohtu seisukoht Jüri Oidekivi, tema kaitsja ja prokuröri vahel sõlmitud kokkuleppe kohaselt on Jüri Oidekivi karistuseks KarS § 184 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest 1 aasta 6 kuud vangistust ja KarS § 424 lg 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest 1 aasta vangistust. KarS § 64 lg 1 alusel, suurendades üksikkaristustest raskeimat, tuleb liitkaristuseks mõista 2 aastat vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel lugeda eelvangistuses viibitud 2 päeva vangistust karistusaja hulka ja karistuseks mõista 1 aasta 11 kuud 28 päeva vangistust. KarS § 74 lg 1, 2, 3 ja 5 alusel tuleb pöörata pärast kohtuotsuse jõustumist Jüri Oidekivile mõistetav karistus täitmisele osaliselt, mõistes täitmisele kuuluvaks karistuseks vangistuse 13 päeva ning ülejäänud vangistus, 1 aasta 11 kuud 15 päeva, tuleb jätta täitmisele pööramata tingimusel, et Jüri Oidekivi ei pane 2-aastase katseaja jooksul toime uut kuritegu ja täidab elukohajärgse kriminaalhooldusosakonna kriminaalhooldaja järelevalve all talle KarS §-s 75 lg 1 p 1-6 sätestatud käitumiskontrolli ajaks pandud kontrollnõudeid. Lisaks tuleb KarS § 75 lg 2 p 2, 21 ja 7 alusel kohustada Jüri Oidekivi käitumiskontrolli ajal mitte tarvitama alkoholi, mitte omama või tarvitama narkootilisi või psühhotroopseid aineid ning mitte suhtlema temale teadaolevalt narkootilisi aineid omavate ja tarvitavate isikutega või narkootiliste ainete ebaseadusliku käitlemise eest süüdimõistetud isikutega (va lähisugulased ning raviprogrammis osalevad isikud). KarS § 75 lg 5 alusel tuleb määrata, et kontrollnõuete täitmine peatub osaliselt täitmisele pööratud vangistuse kandmise ajaks.

Lisaks tuleb kokkuleppe kohaselt Jüri Oidekivilt välja mõista menetluskulud järgnevalt: narkootilise aine ekspertiisi kulud summas 252 eurot, joobeseisundi tuvastamise kulu summas 44 eurot, kaitsjatasud summas 150 eurot ja sundraha summas 1350 eurot. Samuti tuleb menetluskulud määrata tasumisele ositi 12 kuu jooksul igakuiste maksetena. Kokkuleppest nähtuvalt nõustusid süüdistatav ja tema kaitsja kuriteo kvalifikatsiooniga, kriminaalmenetluse kulude hüvitamisega ning jõudsid kokkuleppele prokuröri poolt kohtus nõutava karistuse liigis ja määras. Süüdistatav on kinnitanud, et on kokkuleppe tingimustega nõus ja talle on selgitatud ka menetluskulude tasumise kohustust. Kohtuistungil jäi süüdistatav sõlmitud kokkuleppe juurde. Süüdistatav ei soovinud kaitsja osavõttu kohtus. Kokkuleppe arutamise põhjal tegi kohus järelduse, et süüdistatava Jüri Oidekivi süüdi tunnistamine ja tema poolt kokkuleppe sõlmimine on olnud tema tõelise tahte avaldus ning kriminaalasja menetlemisel on järgitud kokkuleppemenetluse sätteid. Kohus leiab, et Jüri Oidekivi tuleb süüdi tunnistada KarS § 184 lg 1, § 424 lg 2 järgi ning mõista talle karistus vastavalt kokkuleppele. Samuti kuuluvad Jüri Oidekivilt väljamõistmisele kriminaalmenetluse kulud, kuivõrd tulenevalt KrMS § 180 lg-st 1, süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. Kohus peab põhjendatuks lähtuda kokkuleppes tehtud menetluskulude jaotuse ettepanekust. Kriminaaltoimiku andmetel on käesolevas kriminaalasjas menetluskuludeks määratud kaitsja tasud kogusummas 150 eurot, narkootilise aine ekspertiisi kulud summas 252 eurot, joobeseisundi tuvastamise kulu summas 44 eurot, mis kõik kuuluvad süüdistatavalt väljamõistmisele. Süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha I astme kuriteo puhul on KrMS § 179 lg 1 p 1 kohaselt 2,5 palga alammäära, s.o alates 01.01.2019.a. 1350 eurot, mis tuleb süüdistatavalt samuti välja mõista. Kohtu hinnangul ei esine süüdistatava puhul erandlikke asjaolusid, mille puhul oleks põhjendatud menetluskulude osaline riigi kanda jätmine. Tulenevalt kokkuleppest peab kohus võimalikuks ajatada süüdistatavalt väljamõistetavate menetluskulude hüvitamine ning kohus määrab kulude hüvitamise tähtajaks 12 kuud kohtuotsuse jõustumisest igakuiste maksetena. Kriminaalasjas asitõendiks olevad narkootilised ained, s.o MDMA-d sisaldavad tabletid ja GBL-i sisaldav vedelik, tuleb KarS § 83 lg 1, 4 alusel konfiskeerida ja jätta NPALS § 7 lg 3 alusel ekspertiisiasutusele aine säilitamiseks, õppeotstarbel kasutamiseks või hävitamiseks. Asitõendiks olevad minigrip-kilekotid ja pudel (asuvad Põhja prefektuuri asitõendite hoidlas aadressil Rahumäe tee 6, Tallinn) on kuriteo toimepanemiseks kasutatud esemed ja need tuleb KarS § 83 lg 1 alusel konfiskeerida ning KrMS § 126 lg 3 p 4 alusel hävitada, kui väärtusetud esemed. Kohus juhindub KrMS § 126; § 175, § 179, § 180 lg 1; § 248 lg 1 p 5, § 311-313, § 318.