Liiklussüüteod

tõkendiks vahistamine kuni otsuse jõustumiseni või 1-kuulise vangistuse ära kandmiseni. Tõnu Toman vahistati kohtusaalist, KarS § 68 lg 1 alusel arvati karistusaja hulka tema eelvangistusaeg ning 1-kuulise vangistuse algust loeti alates 26.12.2018, mil Tõnu Toman kahtlustatavana kinni peeti. KarS § 74 alusel määrati, et ülejäänud osa karistusest, mis oli 11 kuud vangistust, ei pöörata täitmisele, kui Tõnu Toman 1 aasta 6 pikkuse katseaja kestel ei pane toime uut kuritegu ning täidab KarS § 75 lg 1 sätestatud kontrollnõudeid ning KarS § 75 lg 2 p 2 ja 8 sätestatud kohustusi. Lisakaristusena võeti Tõnu Tomanilt KarS § 50 lg 1 p 1 alusel ära mootorsõiduki juhtimise õigus 8 kuuks alates kohtuotsuse jõustumisest. Kohtuotsus jõustus 05.01.2019. Kriminaalhooldusametnik esitas Tõnu Tomani kohta erakorralise ettekande, kuna süüdimõistetu ei täida talle kohtulahendiga määratud kontrollnõudeid ja kohustusi. Tõnu Toman on rikkunud registreerimiskohustust ning korduvalt alkoholi tarvitamise keeldu. Hooldusalune ei jõudnud 21.03.2019 kriminaalhooldusametnikuga kokkulepitud kohtumisele. Süüdimõistetu tunnistas, et oli sõprade juures ja tarvitas alkoholi. Tõnu Toman ilmus kriminaalhooldusametniku vastuvõtule alkoholijoobes nii 22.03.2019 (alkoholijoove 0,690 mg/l) kui 05.04.2019 (alkoholijoove 0,250 mg/l). Erakorralise ettekande kohaselt on Tõnu Toman 17.04.2019 alustanud sotsiaalprogrammiga „Eluviisitreening“. Tõnu Toman on varasemalt korduvalt saanud alkoholismivastast ravi, ent see on aidanud vaid lühiajaliselt. Väidetavalt on ta valmis uuesti alkoholiravile pöörduma, kuid ei ole seda senini teinud. 16.04.2019 soovisid ametnikud teostada Tõnu Tomanile alkoholi tarvitamise kontrolli tema elukohas. Kuna hooldusalune ei viibinud elukohas, lubas ta enda asukoha täpsustamiseks ametnikele tagasi helistada, kuid ei teinud seda ja enam telefonikõnesid vastu ei võtnud. Väidetavalt ei olnud tal telefonikaardil raha, et ametnikele tagasi helistada. Kriminaalhooldusametniku arvates on Tõnu Tomani kriminaalhooldus olnud probleemne. Süüdimõistetu põhjendused rikkumiste kohta on olnud vastuolulised ning sageli on ta tegelikke põhjuseid esialgu varjanud– selline käitumine õõnestab isiku usaldusväärsust ning ei näita tema motiveeritust oma hoiakute muutmiseks. Ametniku hinnangul takistab kriminaalhoolduse teostamist asjaolu, et isik kuritarvitab alkoholi, ei teadvusta oma probleemi ning ei ole motiveeritud sellega tegelema. Seega on ametnik seisukohal, et karistus tuleks pöörata täitmisele. Kohus pidas kohtuistungi 27.05.2019. Tõnu Toman selgitas, kuidas tal on kriminaalhooldus kulgenud ja milliseid probleeme on esinenud. Ta tunnistas, et on vaatamata alkoholi tarvitamise keelule alkoholi tarvitanud. Ta läheks A-kliinikusse, kuid tal ei ole selleks raha. Ta tuli töölt ära, kuna töökoht asub kaugel ja kriminaalhooldaja juures käimine oleks liialt kulukas. Karistuse täitmisele pööramise korral soovib ta, et karistuse kandmisele asumise aeg määrataks kohtulahendis. Kriminaalhooldajana võttis kohtuistungist osa kriminaalhooldusametnik Piret Avi. Kriminaalhooldusametnik andis ülevaate Tõnu Tomani kriminaalhooldusest ja lisas, et pärast erakorralise ettekande esitamist positiivseid muutuseid süüdimõistetu käitumises ilmnenud ei ole. Osalemine sotsiaalprogrammis katkestati 02.05.2019, kuna kriminaalhooldusalusel tuvastati alkoholijoove 0,484 mg/l. 15.05.2019 ei täitnud Tõnu Toman registreerimiskohustust. Samuti ei vasta ta ametnike kõnedele. Motivatsioon alkoholi tarvitamisest loobumiseks on kõikuv. Kriminaalhooldusametnik jäi erakorralises ettekandes esitatud taotluse juurde.

KOHTU SEISUKOHT

2 (3)

Alkoholi kuritarvitamine on olnud peamiseks Tõnu Tomani õigusvastast käitumist soodustavaks teguriks. Seetõttu määras kohus talle ka mitmeid lisakohustusi, et tegeleda põhjustega, mis on viinud ja võivad edaspidi viia uute õigusrikkumiste toimepanemiseni. Erakorralise ettekande kohaselt ei ole süüdimõistetu nende täitmisega toime tulnud. Kriminaalhooldusperioodil on ta korduvalt rikkunud alkoholi tarvitamise keeldu ja registreerimiskohustust. Sotsiaalprogrammis osalemine katkestati, kuna süüdlane ilmus kohtumisele alkoholijoobes. KrMS § 74 lg 4 sätestab, et kui süüdlane katseajal ei järgi kontrollnõudeid või ei täida talle pandud kohustusi või paneb toime tema karistamise aluseks olnud kuriteoga samalaadse väärteo, võib kriminaalhooldusametnik teda kirjalikult hoiatada või kohus määrata täiendavaid kohustusi vastavalt karistusseadustiku § 75 lõikes 2 sätestatule, pikendada katseaega kuni ühe aasta võrra või pöörata karistuse täitmisele. Tõnu Tomanile on selgitatud kohtuotsusega määratud kontrollnõuete ja kohustuste täitmise kohustuslikkust ning nende rikkumisega kaasnevaid tagajärgi. Talle on teada, millistel tingimustel on võimalik karistust vabaduses kanda, kuid muutuseid süüdimõistetu käitumises see kaasa toonud ei ole. Tõnu Tomani soov alkoholi tarvitamisest loobuda on muutuv. Süüdimõistetu leiab erinevaid ettekäändeid, miks ei ole probleemiga saanud tegeleda. Kohtu arvates ei ole Tõnu Toman tegelikult saanud aru temal esineva alkoholiprobleemi tõsidusest ja tal puudub tahe probleemiga tegelega, mistõttu puudub võimalus karistust vabaduses kandes ka uue kuriteo toimepanemise riske maandada. Seega on kriminaalhooldaja taotlus Tõnu Tomani ärakandmata karistuse täitmisele pööramiseks põhjendatud ja tuleb rahuldada. Kohus lähtub määruse tegemisel KrMS § 427 lg 1, § 432 lg 1, 3.

Kohtunik

3 (3)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.