Liiklussüüteod

KrMS § 130 lg 41 alusel, mõistetud 1-kuulise vangistuse täitmise tagamiseks valida S.L-i suhtes tõkendiks vahistamine kuni otsuse jõustumiseni või 1 -kuulise vangistuse ära kandmiseni. Vahistada S.L kohtusaalist, KarS § 68 lg 1 alusel arvata karistusaja hulka tema eelvangistusaeg ning ühe-kuulise vangistuse algust lugeda alates 26.12.2018, mil S.L kahtlustatavana kinni peeti. KarS § 74 alusel ei pöörata täitmisele 11 kuud vangistust , kui S.L 1 (ühe) aasta ja 6 (kuue) pikkuse katseaja kestel ei pane toime uut kuritegu ning kriminaalhooldaja järelevalve all täidab KarS § 75 lg 1 alusel nimetatud kontrollnõuded: 1) elama kohtu määratud alalises elukohas; 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö - või õppimiskoha vahetamiseks; 6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks ning KarS § 75 lg 2 p de - 2 ja 8 alusel täidab kohustused: mitte tarvitada alkoholi ja osaleda kriminaalhooldaja määratavas sotsiaalprogrammis. KarS § 78 p 1 kohaselt hakkab katseaeg kulgema kohtuotsuse kuulutamisest.

Otsus tervikuna koostatakse vaid pärast apellatsiooniteate saamist ning on kättesaadav kohtu kantseleis 15-ndal päeval pärast apellatsiooniteate esitamist. Süüdistus S.L ’i tsüüdistatakse selles, et tema, olles 28.11.2017. a Pärnu Maakohtu poolt süüdi mõistetud ja karistatud KarS § 424 lg 1 järgi, juhtis uuesti, s.o korduvalt, ja tahtlikult 26.12.2018. a kella 23:20 ajal Harjumaal Saku vallas Tänassilma – Laagri tee 3. kilomeetril mootorsõidukit xxxx registreerimismärgiga xxxx, olles joobeseisundis (alkoholi 1,37 mg/l väljahingatavas õhus). Liiklusseaduse § 69 lg 1 kohaselt ei tohi juht olla joobeseisundis. Korrakaitseseaduse § 36 lg 1 kohaselt on joobeseisund alkoholi, narkootilise või psühhotroopse aine või muu joovastava aine tarvitamisest põhjustatud terviseseisund, mis avaldub väliselt tajutavas häiritud või muutunud kehalistes või psüühilistes funktsioonides ja reaktsioonides. Korrakaitseseaduse § 36 lg 4 p 1, 2 kohaselt on joobeseisundi liigid: alkoholijoove, narkootilise, psühhotroopse või muu joovastava aine tarvitamisest põhjustatud joove. LS § 69 lg 2 p 1 kohaselt loetakse alkoholijoobes olevaks mootorsõidukijuht, trammijuht ja maastikusõidukijuht kui juhi ühes grammis veres on vähemalt 1,50 milligrammi alkoholi või tema väljahingatavas õhus on alkoholi 0,75 milligrammi ühe liitri kohta või rohkem. Seega pani S.L toime korduva mootorsõiduki juhtimise joobeseisundis, s.o KarS § 424 lg 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Menetlusnormid, millest kohus lähtub otsuse tegemisel, on KrMS §-d 2561, 256 4 lg 4, 2565 lg 1 p 2 ja lg 2, 175, 179, 180, 238, 306, 311, 313.

Külli Iisop kohtunik /allkirjastatud digitaalselt/

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.