Avaliku rahu vastased süüteod › Avaliku korra vastased süüteod

Kohtu selgitus: Selgitada, et kaebetähtaja mööda laskmise korral jäetakse apellatsioon läbi vaatamata ja tagastatakse. Menetluse käik ja kohtumenetluse poolte seisukohad: Põhja Ringkonnaprokuratuur edastas kohtule menetlemiseks kriminaalasja nr 1-18-10369 U. A süüdistuses KarS § 263 lg 1 p 1 järgi ja C. Muhuste süüdistuses KarS § 263 lg 1 p 1. Kriminaalasi saadeti kohtusse arutamiseks üldmenetluses. Süüdistusaktile oli lisatud kannatanu L. L tsiviilhagi süüdistatavate C. Muhuste ja U. A vastu moraalse kahju hüvitamise nõudes summas 5000 eurot. Nõude summast 2500 eurot oli suunatud solidaarselt C. Muhuste ja U. A vastu ning 2500 eurot üksnes U. A vastu. Kriminaalasjas 29.04.2019 toimunud kohtuistungil taotlesid prokurör, süüdistatavad ja kaitsja ühiselt asja lahendamist lühimenetluses. Kohus rahuldas poolte taotluse. Kriminaalasja kohtulikul arutamisel esitas prokurör kohtule taotluse U. A suhtes kriminaalmenetluse lõpetamiseks KrMS § 202 alusel. Kohus rahuldas taotluse, lõpetas kriminaalmenetluse ja pani U. A kohustused hüvitada 6 kuu jooksul arvates määruse jõustumisel kannatanu menetluskulud summas 675 eurot ja kannatanule tekitatud kahju 500 eurot. Seejärel kaasas kohus U. A menetlusse tsiviilkostjana. Prokurör leidis kohtuvaidluses, et C. Muhustele esitatud süüdistus on tõendatud ja õigesti kvalifitseeritud. Prokurör palus C. Muhuste süüdi tunnistada KarS § 263 lg 1 p 1 järgi ja taotles tema karistamist 1 aasta ja 6 kuu pikkuse vangistusega. Mõistetud karistusest tuleb prokuröri hinnangul KrMS § 238 lg 2 alusel maha arvata 1/3 ning C. Muhustele mõistetud ja kandmisele kuuluva 1 aasta pikkuse vangistus tuleks KarS § 73 lg 1, 3 järgi jätta tingimisi kohaldamata 1 aasta ja 6 kuu pikkuse katseaja vältel. Asitõendid palus prokurör säilitada koos kriminaaltoimikuga ning C. Muhustelt välja mõista sundraha ja menetluskulud. Kannatanu tsiviilhagi osas märkis prokurör, et nõude suurus ei vasta kehtivale kohtupraktikale. C. Muhuste kaitsja märkis, et asjas puudub vaidlus faktiliste asjaolude üle. Kvalifikatsiooni jättis kaitsja kohtu otsustada. Kaitsja juhtis kohtu tähelepanu asjaolule, et mõlemal juhul võib olla tegemist piiritlemise küsimusega: 31.12.2017 episoodis ei osalenud kõrvalseisjad küll konfliktis, kuid tegemist oli samasse seltskonda kuuluvate inimestega, 10.09.2017 episoodis on toimunu häirinud üksnes ühe tunnistaja turvatunnet, kuid tema ütlustest selgub, et sündmust ennast tunnistaja pealt ei näinud. Kaitsja hinnangul on C. Muhustet võimalik karistada rahalise karistusega: kaitsealune töötab ametlikult ja sissetulek võimaldab tal tasuda rahalist karistust. Kannatanu esindaja ja kannatanu jäid tsiviilhagi juurde ning märkisid, et nõude rahuldamisel tuleks arvestada U. A poolt õigeks võetud osa 500 eurot. Kannatanu esindaja oli seisukohal, et Eestis on moraalse kahju hüvitised põhjendamatult väikesed. Nõude rahuldamisel tuleb silmas pidada ka seda, et U. A suhtumine kannatanusse ei ole aja jooksul kuidagi muutunud. Kaitsja ja tsiviilkostja esindaja vaidles hagile vastu. U. A vastu esitatud nõue tuleb esindaja hinnangul jätta läbi vaatamata – nõudes esitatud tehiolud ei kattu süüdistuse alusfaktidega ning kohasem oleks esitada hagi ebaõigete faktiväidete ümberlükkamise nõudes. Maksimaalne mõistlik summa korvamaks kannatanu kahju on kaitsja arvates 500 eurot, kuid selles osas võttis U. A hagi õigeks - talle on pandud kriminaalmenetluse lõpetamisega kohustus see summa kannatanule tasuda. Kaitsja ei nõustunud kannatanu esindajaga selles, et Eestis tuleks moraalse kahju hüvitiste suuruse kindlaksmääramisel lähtuda Ameerikas omaksvõetud standarditest. Esitatud süüdistus: Christopher Muhuste’t süüdistatakse selles, et tema 31.12.2017 kella 02.55 ajal XXX ööklubis H , s.o avalikus kohas, rikkus avalikus kohas käitumise üldnõudeid, mis tulenevad korrakaitseseaduse §

55 lg 1 p 1 ja p 2, mille kohaselt /avalikus kohas on keelatud käituda teist isikut häirival või ohtu seadval viisil, eelkõige teist isikut lüüa, tõugata, kakelda, loopida asju teise isiku, looma või asja pihta neid ohtu seades või käituda muul viisil vägivaldselt ning samuti on keelatud teist isikut sõnaga, žestiga või muul moel solvata, hirmutada või ähvardada/ ja § 54, mille kohaselt /avalik koht on määratlemata isikute ringile kasutamiseks antud või määratlemata isikute ringi kasutuses olev maaala, ehitis, ruum või selle osa, samuti ühissõiduk/ ning milline rikkumine seisnes selles, et Christopher Muhuste kasutas vägivalda teise inimese suhtes, ja nimelt: Christopher Muhuste lõi parema rusikas käega kaks korda kannatanut L L vastu kaela ning näo piirkonda. Seejärel jätkas Christopher Muhuste kannatanu ründamist, lüües maha kukkunud kannatanut jalaga kehapiirkonda ning kaks korda parema rusikas käega vastu kannatanu kukalt, tekitades oma tegevustega kannatanule L L füüsilist valu ja tervisekahjustuse. Ühtlasi oli häiritud samaaegselt sündmuskoha läheduses viibinud kõrvaliste isikute avalik õigusrahu ja turvatunne, mis on tuvastatav ööklubi turvakaamera salvestiselt. Taoline tegevus on vastuolus ühiselu aluste, üldtunnustatud suhtlemiskorra, tavade ja kommetega ning näitab üleolevat ja halvustavat suhtumist avalikku korda. Samuti tema, 10.09.2017 kella 03.00 paiku XXX pubi „V B“ juures, s.o avalikus kohas, rikkus avalikus kohas käitumise üldnõudeid, mis tulenevad korrakaitseseaduse § 55 lg 1 p 1 ja p 2, mille kohaselt /avalikus kohas on keelatud käituda teist isikut häirival või ohtu seadval viisil, eelkõige teist isikut lüüa, tõugata, kakelda, loopida asju teise isiku, looma või asja pihta neid ohtu seades või käituda muul viisil vägivaldselt ning samuti on keelatud teist isikut sõnaga, žestiga või muul moel solvata, hirmutada või ähvardada/ ja § 54, mille kohaselt /avalik koht on määratlemata isikute ringile kasutamiseks antud või määratlemata isikute ringi kasutuses olev maa-ala, ehitis, ruum või selle osa, samuti ühissõiduk/ ning milline rikkumine seisnes selles, et Christopher Muhuste lõi vähemalt kolmel korral ilma põhjuseta rusikaga näkku E S, millega tekitas viimasele füüsilist valu ja tervisekahjustusi: hematoomi vasaku silma ümber, limaskesta vigastuse vasakul pool suuõõnes, vasaku näopoole turse. Samuti lõi Christopher Muhuste rusikaga näkku A K, mille tagajärjel viimane pikali kukkus, seejärel lõi maas lamavale A K jalaga näkku, millega tekitas kannatanule füüsilist valu ja tervisekahjustuse - vasaku silmaümbruse hematoomi ja lühiajalise vasaku kõrva kurtuse. Ühtlasi oli häiritud samaaegselt sündmuskoha läheduses viibinud kõrvaliste isikute avalik õigusrahu ja turvatunne. Taoline tegevus on vastuolus ühiselu aluste, üldtunnustatud suhtlemiskorra, tavade ja kommetega ning näitab üleolevat ja halvustavat suhtumist avalikku korda. Seega pani Christopher Muhuste toime avalikus kohas käitumise üldnõuete rikkumise, mis oli toime pandud vägivallaga, s.o KarS § 263 lg 1 p 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Kohtu seisukoht: 31.12.2017 episood: C. Muhustet süüdistatakse avalikus kohas KorS § 55 lg 1 p-des 1 ja 2 sätestatud käitumise üldnõuete rikkumises. Esitatud süüdistuse järgi lõi C. Muhuste XX ööklubis H rusikas käega korduvalt L. L näkku ja tekitas kannatanule füüsilist valu ning tervisekahjustuse. Süüdistuse kohaselt häiris C. Muhuste oma tegevusega sündmuskoha läheduses viibinud kõrvaliste isikute õigusrahu ja turvatunnet ning see on tuvastatav klubi turvakaamera salvestistelt. Kriminaalasjas puudub vaidlus selles, et C. Muhuste lõi süüdistuses märgitud ajal ja kohas korduvalt kannatanut. Kohtu hinnangul on kannatanu löömise fakt kriminaalasjas esitatud tõenditega igakülgselt tõendatud. Kriminaalasjas üle kuulatud kannatanu L. L (kd I tlk 6-8), süüdistatav C. Muhuste (kd I tlk 69-71), tsiviilkostja U. A (kd I tlk 83-85) ja tunnistajad S. S (kd I tlk 23-24), R. S (kd I tlk 25-26), K. P (kd I tlk 27-28), K. B (kd I tlk 29-30), J. V (kd I tlk 31-32), K. T (kd I tlk 41-42) ja E. P (kd I tlk 43-44) kirjeldavad oma ütlustes riimuvalt, et ööl vastu 31.12.2017 esinesid ööklubis Hollywood korraldatud

ürituse raames U. A ja L. L . L. L ja U. A ütluste kohaselt jäid mõlemad artistid peale esinemisi oma sõpradega klubisse lõõgastuma. Kannatanu, tunnistajate S. S ja R. S sõnul oli L. L laud broneeritud klubi II korrusel VIP alas, kuhu kannatanu siirdus S. S ja R. S. Süüdistatav C. Muhuste, tsiviilkostja U. A, tunnistajad K. P ja J. V selgitasid, et nad läksid peale U. A esinemist samuti II korrusele VIP alasse. Eeltoodut kinnitab ka klubis teenindajana töötanud K. B kes selgitas, et L. L istus 2-3 sõbraga kannatanule spetsiaalselt broneeritud lauas ja ta pani tähele, kuidas ühel hetkel sisenes VIP alasse U. A koos oma seltskonnaga. Järgnevalt on L. L , U, A ning nendega kaasas olnud tunnistajad öelnud, et võrdlemisi kiiresti tekkis L. L ja U. A vahel verbaalne konflikt. L. L , U. A ja C. Muhustega samas seltskonnas viibinud tunnistajad S. S , R. S, K. P ja J. V selgitasid, et füüsilisele kokkupuutele eelnes verbaalne konflikt, mille initsieeris L. L , kannatanu L. L sõnul hakkasid hoopis U. A ja C. Muhuste teda kohe sõimama ja solvama. Kannatanu sõbrad S. S ja R. S panid tähele, et mingil hetkel tekkis U. A ja L. L vahel sõnavahetus, kuid millest tüli alguse sai, seda S. S ei teadnud ja R. S ei mäletanud. Kohus nendib, et kakluste puhul on tavapärane olukord kus mõlemal osapoolel on kakluseni viinud sündmustest oma ja teisest kardinaalselt erinev nägemus. Käesolevas asjas on süüdistusaktis kirjeldatud tegudega eelnevalt ajaliselt külgnevad sündmused kohtu hinnangul olulised - kannatanu eelnev käitumine võib mõjutada süüdistatavale mõistetavat võimalikku karistust ja tsiviilhagi lahendamist. Käesoleval juhul oleks füüsilisele kontaktile eelnenud sündmused kõige paremini võimalik rekonstrueerida turvakaamerate salvestise abil. Kahjuks ei ole kohtuistungil vaadatud videosalvestisel ja asitõendi vaatlusprotokollis (kd I tlk 46-52) hästi näha hetk, millest sündmuskohal viibinud isikulised tõendiallikad räägivad: turvakaamerad on fikseeritud asendis ja salvestiste kvaliteet ei võimalda pilti suurendada määrani, mis teeks teiste klubikülastajate taga toimuva jälgitavaks. Kohtule esitatud plaadil on 2 videofaili, mõlemat vaadati istungil, kuid asitõendi vaatlusprotokoll on koostatud ühe salvestise kohta. Eeltoodu tõttu ei ole salvestiselt (ja sellest tulenevalt ka asitõendi vaatlusprotokollis) arusaadav ja fikseeritud hetk, millal sõnaline konflikt alguse sai ning kes võis olla selle tekkimisel nö aktiivsem osapool. Kohus peab seega sündmuste rekonstrueerimisel lähtuma isikuliste tõendiallikate ütlustest. Kohtu hinnangul ei ole kannatanu L. L ütlused osas, mis puudutavad sündmusi enne C. Muhuste lööke, täielikult usaldusväärsed. Kohtu arvates on kannatanu oma rolli pisendanud, väites et tema käitumine oli enne füüsilist kontakti laitmatu. Kannatanu L. L selgitas, et ta oli viisakas, üritas U. A seltskonda nähes C. Muhustega tuttavaks saada ja ulatas käe, kuid C. Muhuste keeldus. U. A seltskonnast olid kõik ebaviisakad ja ülbitsesid, U. A ja C. Muhuste hakkasid teda sõimama ja solvama, tema ümber tuli palju inimesi, ta tundis ennast ebameeldivalt ning läks selle tõttu leti taha – talle tundus olukord ohtlik ning U. A seltskond eraldas ta tuttavatest (so S. S ja R. S). Tunnistaja S. S andis ütlusi selle kohta, et sõnavahetus U. A ja L. L vahel tekkis kiiresti, kuid talle tundus, et L. L läks leti taha seetõttu, et soovis baaridaamile head aega öelda. Baaridaam, tunnistaja K. B ütluste järgi liikus L. L leti taha ja eelnevalt alanud sõnavahetus jätkus leti tagant ning ta karjus, et nad lahkuks. U. A elukaaslane selgitas, et L. L liikus leti taha, öeldes U. A naljaga „ma teen Sulle, U, kokteili“. Kohtuistungil vaadatud videosalvestiselt ei ole kohtu arvates võimalik järeldada, et L. L leti taha minek oleks olnud sunnitud manööver. Must-valgel salvestisel (mida ei ole vaadeldud) on näha kaklusele eelnevad hetked nö kaugema kaamera vaatevinklist. Salvestise pinnalt ei saa välistada kannatanu ja süüdistatava seltskondade vahelist kontakti, kuid mingisugust tüli või ütlemist sealt ei nähtu. Teisel, värvilisel salvestisel (mis on esimese loogiline jätk, so must-valge salvestis hõlmab enam kaklusele eelnevat aega) on näha,

kuidas hetkel, mil kannatanu liigub leti taha, ei tee mitte keegi leti ees olevatest inimestest temast välja. U. A ja C. Muhuste on eemal, täiesti omaette ja igasugune, sh pilkkontakt rääkimata sõnalisest poolte vahel puudub. Kannatanu pöördub esmalt ootavalt baaridaami poole, kuid viimane räägib teise inimesega. Kaader hiljem on näha, kuidas leti juurde tuleb muusika taktis õõtsuv C. Muhuste. Kannatanu märkab süüdistatavat, hüüab midagi ja üritab C. Muhustele kätt anda. Viimane ei tee välja, hakkab juba lahkuma ja pöörab alles siis L. L tähelepanu kui kannatanu üritab leti taga olles C. Muhustet õlast puudutada. Järgnevalt on näha, kuidas L. L kätega ägedalt žestikuleerides C. Muhuste tähelepanu püüab ja midagi karjub. C. Muhuste reageerib ja liigub kannatanu kõrvale. Taustal on näha, kuidas baarileti taga olev tunnistaja K. B midagi L. L ütleb – tõenäoliselt on tegemist momendiga, mil tunnistaja palus L. L leti tagant lahkuda. Kohus märgib, et kannatanu kehakeelest võib järeldada, et ta on leti ees olevate inimeste peale ärritunud ja pigem agressiivse hoiakuga, kannatanut üritatakse ka rahustada (triiksärgiga noormees). Kohtu hinnangul ei lähe salvestis kokku kannatanu ütlustega selles, et ta liikus leti taha hirmust ja oli pigem passiivne. Salvestisel on näha, kuidas kannatanu leti ääres seisnud seltskonna mingil põhjusel enda vastu häälestab. Mittemingisugust nö eraldamist oma tuttavatest, millest kannatanu oma ütlustest räägib, salvestiselt ei nähtu ning ütlustes kirjeldatud C. Muhustele käe pakkumine (millest süüdistatav keeldub) toimub alles siis, kui kannatanu on vabatahtlikult liikunud leti taha. Turvakaamerate salvestise järgi on C. Muhuste keeldumine käe pakkumisest see, mis ajab kannatanu närvi. Arvestades L. L kehakeelt on kohtu arvates usutavad U. A samas seltskonnas viibinud isikuliste tõendiallikate (tsiviilkostja U. A , süüdistatava C. Muhuste, tunnistajate K. P, J. V, K. T) ütlused selle kohta, et L. L halvustas mh U. A mustanahalist mänedžeri (tunnistaja K. P ) ja elukaaslast (tunnistaja J. V). Kriminaalasjas puudub vaidlus selles, et C. Muhuste lõi kannatanut. Süüdistatav löömist ei eita, kannatanu on ütlustes kirjeldanud kuidas ja mitu korda C. Muhuste teda lõi. C. Muhuste lööke nägid tunnistajad S. S (kes kirjeldas C. Muhustet kui valget pusa kandvat noormeest, vt siinkohal ka asitõendi vaatlusprotokollile lisatud fototabeli fotod nr 9-10) ja R. S ning löögid on fikseeritud nii salvestisel kui asitõendi vaatlusprotokollis. Kannatanu ütlused löökide kohta on usaldusväärsed ja riimuvad salvestise ning asitõendi vaatlusprotokolliga. L. L kirjeldas, kuidas C. Muhuste lõi teda külje pealt rusikaga näo vasakule poolele, oimu piirkonda. Löögid on hästi näha turvakaamera salvestusel ja see hetk on fikseeritud asitõendi vaatlusprotokollis ning selle lisaks olevas fototabelis (vt foto nr 2). Järgnevalt on salvestisel näha, kuidas kannatanu ja süüdistatava vahel toimub rüselus, mille käigus kannatanu kukub ning seejärel lööb C. Muhuste maha kukkunud kannatanut käte ja jalaga (vt ka asitõendi vaatlusprotokoll ja sellele lisatud fototabeli foto nr 6). Kohtu hinnangul on usaldusväärsed kannatanu L. L ütlused selle kohta, et ta tundis füüsilist valu. Esmalt on salvestiselt näha, et C. Muhuste esimesed löögid on kiired ja jõulised ning need tulevad kannatanule ootamatult, mille tõttu ei ole kannatanu võimeline löökide eest kõrvale põiklema või end kaitsma. C. Muhuste järgmiste löökide ajal on kannatanu pikali ja oma asendi tõttu võimetu reageerima. Jällegi on löögid kiired ja pigem jõulised. Kannatanu selgitas, et ta pildistas tekkinud kehavigastusi ja esitas need politseile (kd I tlk 10-20). Kohus nendib, et arvestades C. Muhustele esitatud süüdistust, turvakaamera salvestisi ja asitõendi vaatlusprotokolli, on C. Muhuste löökide tagajärjel tekkinud vigastused fotodel, mis kujutavad kannatanu kehatüve piirkonda. Kohtu hinnangul ei ole välistatud, et kannatanul on kehal jälgi, mis tekkisid ka kukkumise tagajärjel. Vaatamata eeltoodule on selge, et L. L ütlused valu osas on löökide iseloomu ja kehal olevaid löögijälgi silmas pidades usutavad. Süüdistuse järgi heidetakse C. Muhustele ette KarS § 263 lg 1 p 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo toime panemist. Teo kvalifitseerimine KarS § 263 järgi eeldab, et tegu on toime pandud avalikus kohas ning teoga rikuti mõnda KorS §-s 55 või 56 ette nähtud avalikus kohas käitumise üldnõuet, tegu hõlmas mõnd KarS § 263 p-des 1 või 2 kirjeldatud kvalifitseerivat koosseisutunnust ning teoga häiriti asjasse puutumatuid inimesi. KorS § 54 järgi on avalik koht määratlemata isikute ringile kasutamiseks antud või määratlemata isikute ringi kasutuses olev maa-ala, ehitis, ruum või selle osa, samuti ühissõiduk. Kohus nõustub

prokuröri loogikaga selles, et ööklubi on avalik koht. Isikuliste tõendiallikate ütluste järgi toimus löömine klubi II korrusel asuvas eraldatud VIP tsoonis. Viimasesse on juurdepääs eelduslikult piiratud inimeste ringiga, kellele on see privileeg klubi poolt võimaldatud (nt lojaalsed kliendid, esinejad jms). Turvakaamerate salvestistelt ja asitõendi vaatlusprotokollist ongi näha, et II korruse VIP tsoonis viibis teisi sinna sissepääsuõigust omanud klubikülastajaid, keda ei ole isikuliste tõendiallikate ütluste pinnalt võimalik kannatanu või süüdistatava seltskonnaga seostada. Süüdistuse järgi rikkus C. Muhuste KorS § 55 lg 1 p-des 1 ja 2 sätestatud avalikus kohas käitumise üldnõudeid, mille kohaselt on avalikus kohas keelatud käituda teist isikul häirival või ohtu seadval viisil, eelkõige teist isikut lüüa, tõugata, kakelda, loopida asju teise isiku, looma või asja pihta neid ohtu seades või käituda muul viisil vägivaldselt ning teist isikut sõnaga, žestiga või muul moel solvata, hirmutada või ähvardada. Järgnevalt täpsustatakse süüdistuses, et C. Muhuste tegu seisnes vägivalla kasutamises kannatanu vastu, so süüdistatav lõi L. L mitu korda. Kohtule jääb eeltoodu pinnalt arusaamatuks viide KorS § 55 lg 1 p-le 1 tervikuna ning viide p-le 2. Süüdistuse järgi ei heideta C. Muhustele ette teise isiku tõukamist, teise isiku, asja või looma pihta asjade loopimist või muul viisil ohtu seadmist või teise isiku sõnaga, žestiga või muul moel solvamist, hirmutamist või ähvardamist. Kohus märgib, et olukorras kus seaduses on esitatud ammendav või lahtine loetelu võimalikest osategudest, ei ole blanketse süüteokoosseisu sisustamiseks süüdistuses tingimata vajalik seaduse teksti täpne kopeerimine. Kirjeldatud viisil toimimine võib kaasa tuua olukorra kus süüdistus ei ole selge ja jälgitav. Kohtu arvates on mõistlik ja põhjendatud normi esitamine üksnes asjakohases ja süüdistust puudutavas osas. Käesoleval juhul jääb kohtule esitatud süüdistuse pinnalt täielikult arusaamatuks viide KorS § 55 lg 1 p-le 2. C. Muhustele on süüdistuses kirjeldatud asjaolude pinnalt kohtu hinnangul ette heidetav KorS § 55 lg 1 p 1 nimetatud nõuete - avalikus kohas teise isiku löömine ja kaklemine – rikkumine ning nii võinuks see olla kajastatud ka süüdistuses. C. Muhustele esitatud süüdistuse kohaselt sai C. Muhuste tegude läbi häiritud samaaegselt sündmuskoha läheduses viibinud kõrvaliste isikute avalik õigusrahu ja turvatunne, mis on tuvastatav ööklubi turvakaamera salvestiselt. Süüdistuse sõnastamine selliselt on kohtupraktikas lubatav juhul, kui asjas kogutud tõendite pinnalt on kõrvaliste isikute häirimine või ohustamine objektiivselt ilmne, kuid neid ei saa või pole põhjust nimeliselt tuvastada (vt RKKKo nr 3-1-1-15-17). Käesoleval juhul nõustub kohus kaitsjaga selles, et ajal, mil C. Muhuste kannatanut lõi, viibisid sündmuskoha vahetus läheduses asjasse puutunud inimesed, so kannatanu ja süüdistatavaga seotud inimesed, kes on asjas tunnistajatena üle kuulatud ning mitte keegi neist ei ole öelnud, et juhtunu neid häiris või ohustas. Vaatamata sellele on kriminaalasjas tõendatud, et sündmus häiris klubi personali ja teisi, asjasse puutumatuid klubikülastajaid. Turvakaamera salvestiselt on näha, kuidas toimunu häirib baaridaami (tunnistaja K. B ) kes lausa hüppab koha peal üles-alla, karjub midagi ja siis lahkub. Tunnistaja K. B ei ole otsesõnu öelnud, et toimunu teda häiris, kuid tunnistaja selgitas oma ütlustes, et ta lahkus praktiliselt kohe peale kaklust töötajatele mõeldud ruumi. Arvestades salvestisel kujutatud K. B kehakeelt ja tunnistaja sõnu on ilmne, et kui K. B ei suutnud töötamist jätkata ja pidi hetkeks nö aja maha võtma, oli toimunu tunnistaja jaoks häiriv. Lisaks on turvakaamerate salvestisel näha, kuidas kaklusele pööravad tähelepanu sündmuskoha vahetus läheduses viibinud inimesed, kellest osa tõmbub eemale, ohutusse kaugusesse. Seetõttu on tõendatud, et C. Muhuste teod vähemalt häirisid asjasse mittepuutunud inimesi. Kriminaalasjas on kohus eelnevalt tuvastanud, et C. Muhuste lõi kannatanut korduvalt ning L. L tundis löökide tagajärjel valu. Seega on täidetud KarS § 263 lg 1 p 1 kvalifitseeriv koosseisutunnus, so vägivald. Eeltoodu tõttu leiab kohus, et C. Muhustele süüks arvatud tegu on õigesti kvalifitseeritud KarS § 263 lg 1 p 1 järgi. Kohtu hinnangul pani C. Muhuste vägivallateod toime otsese tahtlusega KarS § 16 lg

3 mõttes. 10.09.2017 episood: C. Muhustet süüdistatakse avalikus kohas KorS § 55 lg 1 p-des 1 ja 2 sätestatud käitumise üldnõuete rikkumises. Esitatud süüdistuse järgi lõi C. Muhuste XXX asuva V b pubi juures ilma põhjuseta vähemalt 3 korral rusikaga E. S näkku, tekitades kannatanule füüsilist valu ja tervisekahjustusi. Samuti lõi C. Muhuste rusikaga näkku A. K ja seejärel löögist pikali kukkunud kannatanut jalaga näkku, tekitades A. K füüsilist valu ja tervisekahjustuse. Süüdistuse järgi sai C. Muhuste tegude läbi häiritud samaaegselt sündmuskoha vahetus läheduses viibinud kõrvaliste isikute avalik õigusrahu ja turvatunne. Kriminaalasjas puudub vaidlus faktiliste asjaolude üle. Vaatamata sellele, et kannatanud ja tunnistajad M. R ning S. S räägivad C. Muhustest läbivalt kui noormehest või M poisist, ei ole vaidlust lööja isikus: C. Muhuste on intsidenti jaatanud ning tunnistaja L. S sõnul tundsid kohalikud lööjas ära C. Muhuste. Kohtu hinnangul on tõendatud, et C. Muhuste lõi kannatanuid süüdistuses märgitud ajal, kohas ning viisil. Kriminaalasjas üle kuulatud kannatanute E. S (kd I tlk 105-107, 111-112), A. K (kd I tlk 115-116), tunnistajate M. R (kd I tlk 118-119), L. S (kd I tlk 120-121), S. S (kd I tlk 122-124) ja süüdistatava C. Muhuste (kd I tlk 127-129) ütlustega on tõendatud, et 09.09.2017 toimus Märjamaal suvelõpu pidu, mille satelliit- ja järelpidu toimus XXX asuvas V b (edaspidi bussikas). Kannatanu E. S andis ütlusi selle kohta, et 10.09.2017 öösel kella 03.00 paiku oli ta koos A. K kahekesi bussika nurga peal ja nende juurde tuli noormees, kes alguses oli sõbralik. Noormees ütles, et „tahate actionit“, mille peale tema vastas, et ta seda ei taha. Kohus märgib, et kannatanu esmastest ütlustest võib välja lugeda, et C. Muhuste hakkas praktiliselt kohe peale küsimust teda peksma. Hilisemal ülekuulamisel täpsustas E. S , et C. Muhuste käitumine oli inadekvaatne: esmalt rääkis C. Muhuste sõbralikku juttu, siis tuli tagasi ja hakkas peksma. Sama selgitas A. K, kelle mäletamist mööda istusid nad väljas ja jõid, kui üks noormees küsis ootamatult kas nad tahavad actionit. Kannatanu A. K ütluste kohaselt vallandus vägivald peale seda, kui ta küsis actionit pakkunud, seejärel lahkunud ja siis uuesti tagasi tulnud C. Muhustelt kuhu lubatud action siis jäi. Kannatanute ütlused ei riimu C. Muhuste ütlustega selle kohta, et tüli põhjuseks oli tõsiasi, et keegi kannatanutest urineeris bussika taga põõsasse, otse koti peale kus olid tema seltskonna joogid. C. Muhuste väitel ta sekkus, kuid talle löödi rusikaga kõhtu ning seejärel tüli mingil hetkel eskaleerus ja toimus kaklus. Kohtu hinnangul ei ole C. Muhuste ütlused selles osas usaldusväärsed. Kannatanu E. S sõnul ei käinud keegi bussika taga urineerimas, nende juurde tulnud C. Muhuste midagi selle kohta ei rääkinud ja lõi ilma selge põhjuseta. Kohus tugineb kannatanute ütluste usaldusväärseks tunnistamisel mh ka tunnistaja M. R ütlustele, kes kuulis enne E. S löömist midagi mis seostus sõnaga „fun“ ning tunnistaja S. S ütlustele, kelle sõnul oli lööja pärast, kui A. K oli juba pikali, öelnud midagi sellist, et „ise tahtsite actionit“. Kohus nendib, et isikuliste tõendiallikate (va süüdistatav C. Muhuste) ütlusi kogumis vaadates on tõenäoline, et A. K pealtnäha süütu küsimus - kuhu lubatud action siis jäi - oligi ilmselt päästikuks, mis vallandas edasised sündmused. Kannatanute E. S , A. K ja tunnistajate M. R ning S. S ütlustega on tõendatud, et esmalt lõi C. Muhuste E. S rusikaga näkku. E. S sõnul lõi C. Muhuste teda vähemalt kolm korda rusikaga näkku, teised üle kuulatud inimesed nägid löömist, kuid lööke ei lugenud. Kannatanu ütlustele on lisatud patsiendikaart (kd I tlk 107) mille kohaselt fikseeriti E. S 10.09.2017 arstlikul läbivaatusel pindmine peavigastus, silmalau ja silmaümbruse kontusioon. Kannatanul tuvastati läbivaatusel (vt isiku läbivaatuse protokoll koos fototabeliga kd I tlk 108-110) vasaku silma ümber hematoom, samuti oli kannatanu vasak näopool turses. Kannatanu seadusliku esindaja A. S sõnul (kd I tlk 113) tuli poeg 10.09.2017 koju sinise silmaga, E. S sinist silma kirjeldas ka tunnistaja S. S. Kohtu hinnangul on ilmne, et E. S tundis löökidest füüsilist valu – olukorras kus löökide tagajärjel tekivad kannatanu organismis muutused, sh väliselt tajutavad vigastused ja jäljed, on selge, et löögid olid kannatanule

valu tekitavad. Kannatanu A. K , tunnistajate M. R ja S. S ütlustega on tõendatud, et pärast E. S löömist lõi C. Muhuste A. K . Kannatanu ütluste kohaselt sai ta rusikaga vastu nägu ja kukkus, siis lõi noormees (C. Muhuste) teda jalaga näkku. Sama rääkis tunnistaja M. R , kelle sõnul löödi A. K rusikaga näkku, tõmmati seejärel selili maha ja siis löödi rusikaga näkku. Tunnistaja S. S kirjeldas, kuidas sama noormees kes lõi E. S lõi A. K , viimane kas kukkus pikali või vajus kokku. S. S nentis, et ta nägi löömist kaugelt ja ei näinud, kas peale seda kui A. K kukkus, kannatanut veel löödi. Kannatanu A. K ütlustega on tõendatud, et tal läks löögist vasak silm siniseks ja kõrv oli valus. Kannatanu ütluste kohaselt ta arsti juures ei käinud, küll aga pildistas ta kodus olles oma vigastusi (kd I tlk 116). Pildilt on näha, et kannatanu vasak silm on sinine ja pisut paistes. Kohtu hinnangul on siingi ilmne, et A. K tundis löökidest füüsilist valu – olukorras kus löökide tagajärjel tekivad kannatanu organismis muutused, sh väliselt tajutavad vigastused ja jäljed, on selge, et löögid olid kannatanule valu tekitavad. Süüdistuse järgi heidetakse C. Muhustele ette KarS § 263 lg 1 p 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo toime panemist. Teo kvalifitseerimine KarS § 263 järgi eeldab, et tegu on toime pandud avalikus kohas ning teoga rikuti mõnda KorS §-s 55 või 56 ette nähtud avalikus kohas käitumise üldnõuet, tegu hõlmas mõnd KarS § 263 p-des 1 või 2 kirjeldatud kvalifitseerivat koosseisutunnust ning teoga häiriti asjasse puutumatuid inimesi. KorS § 54 järgi on avalik koht määratlemata isikute ringile kasutamiseks antud või määratlemata isikute ringi kasutuses olev maa-ala, ehitis, ruum või selle osa, samuti ühissõiduk. Kohus nõustub prokuröri loogikaga selles, et C. Muhuste pani teo toime avalikus kohas. Isikuliste tõendiallikate ütlustest saab järeldada, et bussika pubi juures toimus avaliku ürituse satelliit- ja järelpidu kuhu kogunesid noored kes ei soovinud Märjamaa lauluväljakule peole minna (nt kannatanu E. S seltskond) või tulid sinna pärast peo lõppu. Isikuliste tõendiallikate ütlustest saab järeldada, et sündmuskohale oli juurdepääs määratlemata isikute ringile, so sisuliselt kõigile kes soovisid pubis aega veeta ja/või pidu jätkata. Kohus jääb C. Muhustele esitatud süüdistuse puhul osas, mis puudutab KorS normide laialivalguvat tsiteerimist varem märgitu juurde ning nendib, et süüdistuse koormamine asjasse puutumatu seaduse tekstiga ei ole vajalik ning võib hägustada süüdistuse selgust. Käesoleval juhul on süüdistuses kirjeldatud asjaolude pinnalt kohtu arusaamist järgi C. Muhustele ette heidetud KorS § 55 lg 1 p 1 sätestatu rikkumine, so avalikus kohas teise isiku löömine ja kaklemine. Kohtu hinnangul ei ole käesoleval juhul tõendatud kelle avalikku õigusrahu ja turvatunnet C. Muhuste teod häirisid. Mitte keegi sündmust pealt näinutest ei ole ütlustes seda avaldanud, politsei kutsumist keegi vajalikuks ei pidanud. Kannatanu E. S on oma ütlustes kiretult nentinud, et enne toimus bussikas ka kaklus, milles osales C. Muhuste sõber. Isikuliste tõendiallikate ütluste pinnalt oleks ilmselgelt meelevaldne järeldada, et peo käigus löömine või pasunasse saamine (M. R väljend) oleks normaalne reaalsus, kuid ometigi saab öelda, et sündmus otseselt kedagi kõrvalseisjat ei häirinud, sest keegi ei ole selle kohta sõnakestki öelnud. Ainukesena on sündmus häirinud tunnistaja L. S, kes viitas sellele, et tal on kunagi olnud puutumus perevägivallaga ning seetõttu oli toimunu ebameeldiv ja hirmutav. Kohus nõustub siinkohal kaitsja kriitikaga selles, et tunnistaja ütlustest nähtuvalt ei viibinud L. S sündmuse toimumise ajal juures vaid ta sai peksmisest teada hiljem, siis kui kannatanuid juba turgutati. Kohtu hinnangul saab teo kvalifitseerida avaliku korra rikkumisena KarS § 263 järgi üksnes juhul kui see häirib sündmust vahetult pealt näinud või tajunud kõrvaliste isikute rahu ja turvatunnet. Kohtu hinnangul ei ole alust öelda, et igasugune sündmuse tagajärgi kogev või tajuv isik on kvalifikatsiooni mõttes asjassepuutuv. Lisaks ei ole käesoleval juhul tõendite pinnalt võimalik tuvastada, et sündmus häiris mingil moel kõrvalseisjaid, selles osas on tunnistajad jäetud küsitlemata.

Eeltoodu tõttu tuleb kohtu hinnangul C. Muhuste tegevus ümber kvalifitseerida KarS § 121 järgi. Käesoleval juhul ei ole kohtu arvates E. S ja A. K füüsiline väärkohtlemine objektiivse vaataja jaoks ajalis-ruumiliselt piiritletud. Isikuliste tõendiallikate ütlustega on tõendatud, et nö M poisid tulid nokkima, füüsilise vägivalla vallandas A. K viide lubatud actionile ning C. Muhuste lõi A. K vahetult pärast E. S löömist. Kohtu hinnangul ei saa siin rääkida eraldiseisvast tahtlusest ning seega ei tule kõne alla KarS § 121 lg 2 p 3 koosseis vaid C. Muhuste tegevus tuleb ümber kvalifitseerida KarS § 121 lg 1 järgi. Kohtu hinnangul pani C. Muhuste vägivallateod toime otsese tahtlusega KarS § 16 lg 3 mõttes. Karistus: KarS § 56 järgi on karistamise alus isiku süü. Karistuse mõistmisel kohtu poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. KarS § 263 lg 1 p 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest on karistuseks ette nähtud rahaline karistus või kuni 5 aasta pikkune vangistus. KarS § 121 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest on karistuseks ette nähtud rahaline karistus või kuni 1 aasta pikkune vangistus. Kohus ei nõustu kaitsja loogikaga, mille järgi on C. Muhustet võimalik karistada rahalise karistusega. Kaitsja esitas kohtule C. Muhuste maksevõime tõendamiseks töölepingu, samuti on C. Muhuste karistusregistri õiendi järgi kriminaalkorras karistamata. Kahtlemata on süüdistatava püsiv tööalane hõivatus, varasem ja hilisem õiguskuulekus positiivsed tegurid, kuid üksnes nendest kergemaliigilise karistuse kohaldamiseks ei piisa. Kergemaliigilise karistuse mõistmist peab võimaldama ka isiku süü suurus. C. Muhuste süü ei ole kohtu arvates selline, mille puhul oleks võimalik rääkida rahalisest karistusest. Kohus ei saa jätta tähelepanuta seda, et kannatanuid, keda C. Muhuste füüsiliselt väärkohtles, on kolm. Klubis Hollywood võinuks teravaks kujunenud olukorra lahendada verbaalselt, kuid kahetsusväärselt otsustas C. Muhuste füüsilise vägivalla kasuks. Vana bussika pubi juures toimunud intsidendi osas jagab kohus kannatanu E. S seisukohta selles, et pubi juures vallandunud vägivallapuhang jääb lõpuni sügavalt arusaamatuks. Olukorras kus süüdistatav on kolmele kannatanule tekitanud füüsilist valu ja kehavigastusi, ei saa kohtu arvates rääkida väikesest süüst. C. Muhustele KarS § 263 lg 1 p 1 järgi karistuse määramisel arvestab kohus C. Muhuste kahetsust, mis on tema karistust kergendavaks asjaoluks KarS § 57 lg 1 p 3 järgi. Karistuse määramisel tuleb arvestada ka kannatanu rolli konflikti puhkemisel ning seda, et kannatanule tekitatud vigastused ei olnud märkimisväärsed ning nendest paranemine ei võtnud eelduslikult ülemääraselt aega. Kohus arvestab karistuse mõistmisel ka seda, et isikute ring, kelle turvatunnet toimunu häiris, ei olnud salvestiste järgi väga suur. Samuti on C. Muhuste pärast juhtumit olnud õiguskuulekas. Eeltoodu alusel tuleb C. Muhuste süüdi tunnistada KarS § 263 lg 1 p 1 järgi ja karistada vangistusega 1 aasta. C. Muhustele KarS § 121 lg 1 järgi karistuse määramisel arvestab kohus C. Muhuste kahetsust, mis on tema karistust kergendavaks asjaoluks KarS § 57 lg 1 p 3 järgi. Karistuse määramisel tuleb kohtu hinnangul arvestada seda, et kannatanuid oli kaks ning C. Muhuste löögid (sh üks jalalöök) olid suunatud kannatanute peapiirkonda, sh kaotas üks kannatanutest korraks kuulmise. Vaatamata eeltoodule olid kannatanutele tekitatud vigastused õnneks kergemapoolsed ning nende paranemine ei

võtnud eelduslikult ülemääraselt aega. Kohtu hinnangul tuleb C. Muhuste süüdi tunnistada KarS § 121 lg 1 järgi ja karistada 9 kuu pikkuse vangistusega. C. Muhustele liitkaristuse mõistmisel tuleb kohtu arvates KarS §-de 63 lg 2 ja 64 lg 1 alusel mõistetud üksikkaristustest suurendada raskemat. Süüdistatavale soodsama liitmisvõtte kohaldamine ei ole kohtu arvates mõeldav, sest antud juhul ei vasta raskema normi, so KarS § 263 lg 1 p 1, alusel mõistetud 1 aasta pikkune vangistus C. Muhuste süü suurusele ja karistuse eesmärkidele. Kohus märgib, et kannatanuid on kolm, episoodide vahele jäi võrdlemisi lühike ajavahemik, piltlikult öeldes on süüdistatava rusikas kiire tõusma, suunatud inimese õrnematesse piirkondadesse ning kohus ei ole seetõttu vaatamata süüdistatava teojärgsele õiguskuulekusele lõpuni veendunud, et 1 aasta pikkune vangistus on piisav meede. Kokkuvõtvalt leiab kohus, et C. Muhustele tuleb KarS §-de 63 lg 2, 64 lg 1 alusel mõista liitkaristus mõistetud üksikkaristustest raskeima suurendamise teel ja C. Muhustele tuleb liitkaristuseks mõista 1 (ühe) aasta ja 6 (kuue) kuu pikkune vangistus. Kriminaalasi lahendati lühimenetluses ja seega tuleb C. Muhustele mõistetud karistusest KrMS § 238 lg 2 alusel maha arvata 1/3. C. Muhustel tuleb seega kanda 1 (ühe) aasta pikkune vangistus. C. Muhuste oli kahtlustatavana kinni peetud 1 (ühe) päeva (vt isiku kinnipidamise protokoll kd I tlk 6061) mis tuleb KarS § 68 lg 1 alusel arvata karistusaja hulka. Lõplikult kandmisele kuuluv karistus on seega 11 (üheteistkümne) kuu ja 29 (kahekümne üheksa) päeva pikkune vangistus. Kohtu hinnangul võib C. Muhustele mõistetud karistuse jätta KarS § 73 lg 1 alusel täielikult tingimisi kohaldamata. C. Muhuste on oma tegusid kahetsenud ja pärast viimast episoodi 31.12.2017 ei ole uusi lisandunud. C. Muhuste töötab ametlikult ning kohus ei näe ühtegi argumenti, miks peaks süüdistatav talle mõistetud karistuse reaalselt kandma. Kriminaalhooldaja järelevalvet kohtu arvates varem karistamata C. Muhuste ei vaja. Kohtupraktikas omaksvõetud arusaama järgi peab katseaeg olema pikem kui süüdistatavale mõistetud karistus, kuid kohus juhib prokuröri tähelepanu asjaolule, et selle all peetakse silmas isikule mõistetud algset karistust, mitte selle kandmisele kuuluvat osa peale mahaarvamisi KarS § 68 lg 1 või KrMS § 238 lg 2 alusel (viimati RKKKo 1-17-689). Seega tuleb C. Muhuste katseaja pikkuseks KarS § 73 lg 3 alusel määrata 1 (üks) aasta ja 7 (seitse) kuud. Vangistust ei pöörata täitmisele juhul, kui C. Muhuste ei pane selle aja jooksul toime uut, tahtlikku kuritegu. C. Muhuste süüdistusega seotud menetluskulud: Süüdimõistva kohtuotsuse korral tuleb KrMS § 180 lg 1 alusel süüdimõistetul hüvitada menetluskulud. Antud asjas on menetluskuluks KrMS § 175 lg 1 p 9 alusel süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha, mis teise astme kuriteos süüdimõistmise korral on KrMS § 179 lg 1 p 2 kohaselt 1,5 kuupalga alammäära. Vabariigi Valitsuse 13.12.2018 määruse nr 117 Töötasu alammäära kehtestamine § 1 järgi kehtestati alates 1. jaanuarist 2019. a tunnitasu alammääraks 3,21 eurot ja kuutasu alammääraks täistööajaga töötamise korral 540 eurot. Seega on sundraha suurus II astme kuriteos süüdimõistmise korral 810,00 eurot. C. Muhuste mõisteti süüdi II astme kuritegude toime panemises. Seega tuleb temalt välja mõista sundraha 810 eurot. C. Muhustele oli kohtueelses menetluses riigi õigusabi korras määratud kaitsja, kes on esitanud

taotluse 48,00 euro riigi õigusabi tasu hüvitamises (kd I tlk 136). Kaitsja taotlus on rahuldatud. Tegemist on menetluskuluga KrMS § 175 lg 1 p 4 mõttes. C. Muhuste menetluskulu on kokku 858,00 eurot. KrMS § 180 lg 3 järgi võib kohus määrata, et menetluskulu tasutakse ositi. Kohtu hinnangul on antud asjas põhjendatud menetluskulude ajatamine. Vaatamata sellele, et süüdistatav töötab, on menetluskulu kogusumma võrdlemisi suur. Kohtu hinnangul võib C. Muhuste menetluskulu tasuda ositi, 8 kuu jooksul. Igakuise makse suurus on seega mitte vähem, kui 107,25 eurot. Menetluskulu tasumiseks vajaminev makseinfo on käesoleva kohtuotsuse lahutamatu lisa ja see edastatakse süüdimõistetu e-posti aadressile. Samuti on makseinfo koos kohtuotsusega kättesaadav e-toimiku süsteemi kaudu. C. Muhuste valitud kaitsja kulud jäävad C. Muhuste enda kanda. Tsiviilhagi: Kriminaalasjas esitas tsiviilhagi kannatanu L. L kes taotleb U. A ja C. Muhustelt solidaarselt mittevaralise kahju hüvitamist 2500 euro suuruses summas ning U. A iseseisvalt 2500 euro mittevaralise kahju hüvitamist. Tsiviilhageja põhjendab nõuet, mis on suunatud solidaarselt C. Muhuste ja U. A vastu oma 11.06.2018 hagiavalduses kokkuvõtvalt järgmiste argumentidega: 1) C. Muhuste ja U. A ühise ja kooskõlastatud tegevuse tulemusena rikuti L. L füüsilist puutumatust ja tervist. 2) L. L sunniti põgenema baarileti taha, seejärel lõi C. Muhuste põgenevat kannatanut rusikaga näkku. L. L üritas minna baarileti tagant eest ära, kuid seal lõikas tema tee ära U. A ja lõi kannatanut rusikaga näkku. 3) Rünnak toimus suure hulga kõrvaliste isikute silme all, selle käigus rünnati ka klubikülastajate turvalisust tagama pidanud turvatöötajaid. 4) Tegemist oli kolm-ühe vastu situatsiooniga, kus vähemusse jäänud kannatanu sattus jõhkra ja ühisellu sobimatu füüsilise rünnaku ohvriks. 5) U. A ja C. Muhuste käitumine näitas üleolevat ja halvustavat suhtumist L. L ning samuti teiste klubikülastajate õigusesse rahulikult vaba aega veeta. 6) Tegemist oli lastekodulaste aitamiseks korraldatud üritusega, mille käigus on teise külastaja suhtes füüsilise vägivalla rakendamine eriti taunitav tegevus. 7) Kahjusumma arvestamisel tuleb arvestada sündmuse toimumise kohta ja seda, et sisuliselt oli tegemist paljude inimeste juuresolekul toimunud grupiviisilise peksmisega. Tsiviilhageja põhjendab nõuet, mis on suunatud U. kokkuvõtvalt järgmiste argumentidega:

A

vastu oma 11.06.2018 hagiavalduses

1) Lisaks L. L füüsilise puutumatuse rikkumisele on U. A asunud L. L kohta avalikkuses esitama ebaõigeid ja au teotavaid faktiväiteid (nt 05.01.2018 internetiportaalis Delfi avaldatud artikkel „Räpikisma“, 06.01.2018 internetiportaalis Postimees artiklis „Räppar Abraham: mina ei teinud esimest lööki. A vastu: liiga vähe said!“). 2) U. A on oma hilisema käitumisega avaldanud ülimalt madalat suhtumist tema enda sooritatud kuriteo läbi kannatanu isiku suhtes. 3) Kannatanu kannatab edasi, sest kõnealused artiklid on tänaseni üleval ja teotavad L. L head nime ja au.

4) Kriminaalasjas kogutud tõendid ei kinnita L. L poolt C. Muhuste löömist või teiste isikute aadressil solvangute esitamist. Kannatanu eitab seda. 5) U. A ajakirjanduses esitatud sõnavõttudest ilmneb, et tema arvates on süüdi kõik teised, sh on U, A asunud leheveergudel süüdistama heategevusliku ürituse korraldanud isikuid. 6) U. A on esitanud valeväiteid, öeldes et keegi tuvastamata kannatanu sõber tõukas teda. Salvestis U. A sõnu ei kinnita. Tegelikult lõi U. A sõber T. S klubi turvameest. Tsiviilhageja esitas oma 24.04.2019 hagi täpsustuses järgmised, täiendavad argumendid: 1) Süüdistusaktis kirjeldatud kuriteo tulemusena põhjustati L. L füüsilist valu ja tervisekahjustusi. L. L korduva peksmise tulemusena põhjustati talle marrastus vasaku kulmu peal, marrastused kaelal, seljal ja jalal, sinikad seljal ning küljel. Lisaks põhjustati L. L füüsilist valu piirkondades kuhu U. A ja C. Muhuste kannatanut lõid. 2) Kannatanut alavääristas peksmine teiste isikute juuresolekul. Tsiviilhageja märkis oma hagiavalduses ja sellele lisatud täpsustuses, et tõendab mittevaralise kahju suurust süüdistusaktis nimetatud tõenditega. Kohtuistungil esitas tsiviilhageja esindaja kohtule artiklid, mis on nimetatud hagiavalduses tõenditena. Tsiviilhageja esindaja selgitas, et tema hinnangul on Eestis mittevaralise kahju hüvitamise eest välja mõistetavad summad põhjendamatult väikesed ning eeskujuks tuleks võtta USA kohtupraktika. U. A ja C. Muhuste esindaja vaidles hagile vastu. Kaitsja leidis, et L. L nõue U. A vastu 2500 euro mittevaralise kahju hüvitamiseks tuleb jätta läbi vaatamata KrMS §-de 2962 lg 1 p 1 ja 381 lg 1 p 1 alusel. Kaitsja märkis, et hagis esitatud faktilised asjaolud ei kattu süüdistuse alusfaktidega, sisuliselt nõuab hageja ebaõigete faktiväidete ümberlükkamist ja seega ei ole U. A kohane kostja. U. A ja C. Muhuste vastu solidaarselt esitatud nõude osas leidis kaitsja, et U. A seoses kriminaalmenetluse lõpetamisega pandud kohustus 500 eurot korvab kannatanule tekitatud mittevaralise kahju. Tegemist on mõistliku maksimaalse hüvitisega mida on võimalik välja mõista ning seega tuleks hagi ülejäänud osas, so 2000 euro suuruses summas jätta rahuldamata. Kaitsja ei nõustunud tsiviilhageja seisukohaga, mille järgi peaks Eesti kohtud hüvitissummade kindlaksmääramisel võtma eeskujuks USA, see eeldaks ka muude tegurite (eelkõige elatustase) vastavust. Kaitsja märkis, et kannatanu nõue on Eesti praktikat (so Riigikohtu poolt koostatud analüüs) silmas pidades põhjendamatult suur. VÕS § 128 lg 5 järgi hõlmab mittevaraline kahju eelkõige kannatanu füüsilist ja hingelist valu ning kannatusi. VÕS § 134 lg 2 järgi tuleb isiku tervise kahjustamise korral kahjustatud isikule mittevaralise kahju hüvitamiseks maksta mõistlik rahasumma. VÕS § 134 lg 5 kohaselt arvestatakse hüvitise määramisel rikkumise raskust ja ulatust ning kahju tekitaja käitumist ja suhtumist kahjustatud isikusse pärast rikkumist. Kohtupraktikas (vt nt Riigikohtu tsiviilkolleegiumi lahend nr 3-2-1-85-08) omaksvõetud arusaama järgi peavad kohtute väljamõistetud mittevaralise kahju hüvitiste suurused vastama ühiskonna üldise heaolu tasemele ning üldise võrdsuspõhiõiguse tagamiseks olema sarnastel asjaoludel võrreldavad. VÕS § 130 lg 2 puhul tuleb rahalise hüvitise suuruse määramisel arvestada erineva isikukahju (nt erineva tervisekahjustuse) tekkimisel selle tagajärgi kannatanule, st tema eeldatavat "valu suurust". VÕS § 139 lg 3 ja § 140 reguleerivad üksnes varalise kahju eest mõistetava hüvitise vähendamist. VÕS § 130 lg 2 rakendamisel tuleb järgida põhimõtet, et mittevaralise kahju eest mõistliku rahasumma väljamõistmisel arvestab kohus, sõltumata poolte taotlustest, rikkumise laadi ja raskust, rikkuja süüd ning selle astet, poolte majanduslikku olukorda, kannatanu enda osa kahju tekkimises jt asjaolusid, millega arvestamata jätmine võiks kaasa tuua ebaõiglase hüvitise määramise.

Kohus ei jaga U. A esindaja seisukohta selles, et kannatanu nõue on kriminaalmenetluses perspektiivitu osas, mis see puudutab mittevaralise kahju hüvitamist üksnes U. A vastu summas 2500 eurot. Tõsi - tsiviilhagis keskendutakse sisuliselt sellele, et U. A on öelnud ja meediaväljaanded avaldanud midagi, mis ei vasta tõele ja see olukord on kannatanule häiriv. Iseenesest on kaitsja ka õigesti märkinud, et kannatanu peaks nõudma ebaõigete faktiväidete ümberlükkamist, kuid sellise vaidluse lahendamine ei mahu enam kriminaalmenetluse raamidesse. Samas seisneb kannatanu loogika kohtule arusaadavalt selles, et juhtida kohtu tähelepanu sellele ning tõendada seda, milline oli U. A käitumine pärast rikkumist, so U. A on moraalse kahju tekitamise eest C. Muhustest enam vastutavam kuivõrd ta halvustas pärast toimunut avalikult kannatanut. Tegemist ei ole iseseisva nõudega. Iseenesest on kohus nõus sellega, et tsiviilhageja poolt taotletav eesmärk võiks olla hagiavalduses selgemalt ja lakoonilisemalt esitatud. Eeltoodu ei tähenda aga seda, et kohus nõustuks tsiviilhageja seisukohtadega. Kohus märgib, et kõik hagis esitatu, mis puudutab ebaõigeid väiteid, nende avaldamist ja kannatanu jätkuvat kannatamist artiklite kättesaadavuse tõttu, ei ole hagi lahendamisel asjakohane ning selle olukorra likvideerimiseks on tõepoolest kohasem kasutada võimalust koostada nõue sootuks teistel asjaoludel ja alusel ning pöörduda tsiviilkohtusse. Kohus ei nõustu tsiviilhageja seisukohaga selles, et Eestis väljamõistetavate hüvitiste suuruse kindlaksmääramisel tuleks eeskujuks seada USA-s väljamõistetavad hüvitised. Kohus märgib, et riigiti on nii seadused kui kohtupraktika erinev ning argument, mille järgi peaks mingisugune summa olema suurem üksnes põhjusel, et mujal on teisiti, ei ole kohtu arvates asjakohane. Eestis on välja kujunenud kohtupraktika, mis kajastub Riigikohtu koduleheküljel avaldatud analüüsis esimese ja teise astme kohtutes välja mõistetud mittevaralise kahju hüvitiste kohta aastatel 2014-2016 (https://www.riigikohus.ee/sites/default/files/elfinder/analyysid/2017/Tabel_Mittevaralise%20kahju %20h%C3%BCvitised%20esimese%20ja%20teise%20astme%20kohtutes%20aastatel%2020142016.pdf). Isegi kui arvestada teatud elukalliduse tõusuga, on ilmne, et kannatanu poolt taotletav summa ületab kordades sarnastel asjaoludel kohtute poolt välja mõistetud mittevaralise kahju hüvitisi. Poolte majandusliku olukorra osas märgib kohus, et käesoleval juhul puuduvad andmed U. A ja L. L tööalase hõivatuse kohta, ankeetandmete kontrollimisel kumbki muudatustest teada ei andnud. Seega eeldab kohus, et U. A ja L. L puudub regulaarne, ametlik sissetulek. C. Muhuste töötab XXX. Lepingus on märgitud üksnes tunnitasu (XXX) ja töönädala kestus (40 tundi) seega ületab tema igakuine sissetulek eelduslikult Eesti keskmist. Kohus luges käesolevas asjas tõendatuks C. Muhuste poolt L. L suhtes vägivalla kasutamise. U. A sse puutuvat ei ole otsuses analüüsitud – U. A süüküsimuse lahendamine ei olnud kriminaalasjas aktuaalne, sest U. A suhtes lõpetas kohus prokuröri taotlusel kriminaalmenetluse KrMS § 202 alusel. Kriminaalmenetluse lõpetamise määruses puudutatud isiku süüküsimust põhjalikult ei analüüsita. Kohus nõustub tsiviilhagejaga selles, et kriminaalasjas kogutud tõendid, mis hagi järgi tõendavad ka kannatanu nõudeid, kinnitavad seda, et lisaks C. Muhustele lõi L. L ka U. A. Löömise fakt on tõendatud klubi turvakaamera salvestiste ja asitõendi vaatlusprotokolliga. Kohus ei nõustu tsiviilhagejaga selles, et L. L füüsilist puutumatust ja tervist rikuti U. A ja C. Muhuste ühise, kooskõlastatud tegevusega. Sarnast loogikat järgis ka esialgne süüdistus, so U. A ja C. Muhustet ei süüdistatud kuriteo toime panemises grupis. U. A ja C. Muhuste tegevus on selgelt piiritletud ja iseseisev. Samuti ei ole kohtu arvates kohane tsiviilhageja seisukoht, mille järgi oli tegemist ühepoolse, halastamatu grupiviisilise peksmisega. Turvakaamerate salvestiselt on näha, et L. L jagab lööke teda rünnanud isikute suunas. Täiesti asjakohatud on hageja viited turvatöötajate ründamisele ja ürituse iseloomule, kohus ei näe, et need argumendid oleksid mingilgi moel asjasse puutuvad. Kohtu hinnangul ei pea paika ka tsiviilhageja väited L. L baarileti taha põgenema sundimisest – kohus tuvastas, et L. L liikus leti taha vabatahtlikult ja aeglases tempos, U. A seltskonnast keegi kannatanust sel hetkel välja ei teinud.

Käesoleval juhul ei põhjustatud kannatanule märkimisväärseid kehavigastusi. Tsiviilhagi täpsustuses on üksikasjalikult loetletud kõik kannatanu poolt tehtud ja menetlejale esitatud fotodel olevad jäljed, kuid need paranesid ilmselt kiiresti. Väljakannatamatut valu L. L kohtu hinnangul löökidest tunda ei saanud, kannatanu elukvaliteedi langusest vigastuste paranemise ajal kohtu hinnangul rääkida ei saa. Kannatanu kehal on nö sinikad, mis paranevad reeglina märkamatult ning need jäid eelduslikult riiete alla. Hüvitise kindlaksmääramisel ei saa käesolevas asjas mööda vaadata sellest, et kohtu hinnangul oli kannatanul konflikti puhkemises oma roll. Kohus vaatas turvakaamerate videosalvestist ja tuvastas, et kannatanu on see, kes initsieerib kontakti C. Muhustega, kannatanu alustab kätega vehkimist, ägedat seletamist ja žestikuleerimist, just kannatanu on see, keda kolmandad isikud üritavad nö tagasi tõmmata ja rahustada. L. L eitas teiste isikute solvamist, kuid see väide ei pidanud kohtu arvates paika. Salvestiselt on näha, et C. Muhuste silmnähtavalt ärritub millegi peale mida kannatanu ütleb ja laseb alles siis rusikad käiku. Samuti ei ole kannatanu tuntus teguriks mis tingiks keskmisest praktikast oluliselt hälbiva hüvitise määramise. Kohus märgib, et kahtlemata pälvib avalikus kohas toimuv füüsiline kontakt kõrvaliste isikute tähelepanu ning allajäänu võib tunda end juba seeläbi alaväärsena. Samuti on mõistlik eeldada, et enam kõneainet tekitab pealt nähtud füüsiline konflikt juhul, kui selle osapooled on avalikkusele tuntud. Samas peavad tuntud inimesed kohtu hinnangul taluma võrdväärselt nii positiivset kui negatiivset tähelepanu, artisti puhul on tuntus inimese enda valik. Kokkuvõtvalt leiab kohus, et arvestades välja kujunenud kohtupraktikat, poolte majanduslikku seisundit (eelkõige U. A ja L. L ametliku sissetuleku puudumist), kannatanul tekkinud minimaalseid vigastusi ja kannatanu enda käitumist, mis viis konflikti eskaleerumiseni, on mõistlik ja põhjendatud C. Muhustelt ja U. A solidaarselt 100 euro suuruse kahjuhüvitise välja mõistmine. Kohus nõustub tsiviilhageja loogikaga selles, et U. A on kaklust jätkanud leheveergudel, mh on ta kannatanut halvustanud ning sellest tulenevalt võib nõustuda, et U. A teojärgse suhtumise tõttu on põhjust tema poolt makstavat hüvitist suurendada. Samas on kohtu hinnangul hüvitise suurendamine hageja poolt taotletud 2500 euro võrra ilmselgelt põhjendamatu. U. A on kriminaalmenetluse lõpetamisega võtnud endale kohustuse hüvitada kannatanule vabatahtlikult 500 eurot. Kohus leiab, et see summa on enam kui piisav ning sellest piirist kahjuhüvitise edasine suurendamine oleks L. L põhjendamatult rikastav. Eeltoodu alusel tuleb tsiviilhagi rahuldada osaliselt. U. A ja C. Muhustelt tuleb kannatanu mittevaralise kahju katteks solidaarselt välja mõista 100,00 eurot. Ülejäänud osas tuleb hagi U. A ja C. Muhuste vastu jätta rahuldamata. U. A võttis kriminaalmenetluse lõpetamisel hagi osaliselt – 500 euro suuruses summas - õigeks ja seega tuleb kannatanu hagi U. A vastu ülejäänud osas, so summas 2000 eurot, jätta rahuldamata. Tsiviilhagiga seotud menetluskulude jaotus: Kannatanu esindaja menetluskulu kohtueelses menetluses oli 1350 eurot (kd I tlk 152-155) ja kohtumenetluses 1200 eurot. Kannatanu esindaja on osutanud kannatanule kohtueelses menetluses õigusabiteenust hinnaga 125 eur/1h (summale lisandub käibemaks) ning kohtumenetluses hinnaga 150 eur/ 1h (summale lisandub käibemaks). Kohtueelses menetluses on kannatanu esindaja tsiviilhagi koostamisele kulutanud 3h ja 45 min, sellele on eelnenud kriminaaltoimiku materjalide analüüs kestusega 1h ja nõupidamine kestusega 1h. Kuivõrd kannatanu esindaja on koostanud lisaks tsiviilhagile prokuratuurile taotluse K. T kahtlustuse esitamiseks, tuleb nentida, et analüüs ja nõupidamine hõlmas ka muid, tsiviilhagisse puutumatute

küsimuste lahendamist. Kohtu hinnangul on asja mahtu ning tsiviilhagi silmas pidades mõistlik õigusabi maht kohtueelses menetluses 4h ja 30 min. Kohtumenetluses on kannatanu esindaja osutanud õigusabiteenust kokku 8h, sh 10min 24.01.2019 eelistungi kestus ja 3h põhiistungi kestus. Kannatanu esindaja esitas kohtule hagiavalduse täpsustuse, mille koostamise kestus ei tohiks selle mahtu ja sisu silmas pidades olla enam kui 30 min. Kannatanu ei olnud tõenäoliselt teadlik prokuröri ja süüdistatavate taotlusest lahendada asi lühimenetluses, seega on mõistlik eeldada, et kannatanu valmistas istungiks ette. Istungiks ettevalmistus ei tohiks kohtu hinnangul kannatanu rolli (so hagi) silmas pidades asja mahtu silmas pidades võtta kauem aega kui 3h (kohus arvestab sinna hulka ka kannatanuga suhtlemisele kuluva aja). Kohtu hinnangul on mõistlik õigusabi maht kohtumenetluses 6h ja 40min. Tsiviikostja U. A ja süüdistatava C. Muhuste esindaja osutas õigusabiteenust 150 eur/1h (summale lisandub käibemaks) õigusabiteenuse kogukestus oli 14h ja 42min. Kaitsja selgitas, et kuriteo faktiliste asjaolude üle puudus vaidlus ning asi edastati kohtusse üldmenetluses kannatanu hagi tõttu, mille osas ei jõutud kokkuleppele. Kaitsja märkis, et õigusabiteenuse kogumahust moodustab tsiviilhagi ja selle menetlemisele kulunud aeg ca 50%. Kohus nõustub kaitsja märgitud mahuga vaatamata sellele, et kaitsja esindas U. A ja C. Muhustet, viimasele oli süüdistus esitatud 2 kuriteoepisoodis ning 10.09.2017 episoodis oli osaliselt vaidlus ka faktiliste asjaolude üle (mis ajendil tekkis füüsiline kontakt). Kohus nendib, et kahtlemata on hagi selles sisalduvaid summasid silmas pidades olnud U. A ja C. Muhuste jaoks keskseks küsimuseks – istungilgi keskenduti pigem kannatanu nõuetele. Kohtu arvates on reaalne, et kaitsja kulutas hagiga seotud küsimuste lahendamiseks (sh konsultatsioonid esindatavatega) ca 7,5h mis on sisuliselt üks tööpäev. Kriminaalmenetluse lõpetamisega võttis U. A endale mh kohustuse hüvitada 6 kuu jooksul arvates määruse jõustumisest kannatanu õigusabikulud summas 675 eurot. Käesoleval juhul rahuldas kohus kannatanu hagi osaliselt. KrMS § 182 lg 3 järgi jaotab kohus tsiviilhagi osalise rahuldamise korral tsiviilhagi menetlemisest tingitud kulud kõiki asjaolusid arvestades kannatanu, süüdimõistetu ja tsiviilkostja vahel. Kohus luges põhjendatuks kannatanu õigusabikulu kohtueelses menetluses 4h ja 30min (562,50 eurot) ning kohtumenetluses 6h ja 40min (1050 eurot). Seega on kannatanu põhjendatud, tsiviilhagiga seotud õigusabikulu kokku 1612,50 eurot. Kannatanu hagis ja kohtuistungil esitatud väited, mis puudutasid hüvitise suurust, jäid valdavas määras tagajärjetuks ning hagi rahuldatud osa on võrreldes taotletud summaga väga väike. Eeltoodu alusel ei tarvitse olla väär U. A ja C. Muhuste esindaja seisukoht, mille kohaselt võinuks nõudesumma korrigeerimise korral menetlus võtta mh ka kannatanult märkimisväärselt vähem ressurssi. Seega on kohtu hinnangul U. A poolt kriminaalmenetluse lõpetamisega võetud kohustus hüvitada kannatanule õigusabikulu 675 eurot täiesti piisav. Kohus luges põhjendatuks U. A ja C. Muhuste esindaja hagiga seotud õigusabikulu 7,5h ulatuses, so 1102,50 eurot. Kohtu hinnangul tuleb kannatanult C. Muhuste kasuks välja mõista 201,25 eurot ja U. A kasuks tuleb välja mõista 201,25 eurot. Kohus märgib, et C. Muhuste ja U. A esindaja seisukohti saatis osaliselt edu. Kohus luges põhjendatuks kaitsja väited selles, et nõutav hüvitis ebamõistlik ning ei vastanud kehtivale kohtupraktikale. Kohus ei arvestanud kaitsja keskseid väiteid hagi läbi vaatamata jätmise kohta, samuti ei nõustunud kohus kaitsjaga selles, et kannatanule piisab U. A poolt õigeks võetud osast. Eeltoodu tõttu tuleb tsiviilhagi menetlemisega seotud kulud 600,00 euro ulatuses jätta U. A ja C. Muhuste enda kanda.

Asitõendid: Kriminaalasja juurde on asitõendina võetud 1 CD plaat ja 1 CDR plaat. Kohtu hinnangul võib asitõendid KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel säilitada koos kriminaaltoimikutega. Plaatide eraldiseisev hävitamine tähendab ressursikulu, plaatide säilitamine toimikuga viimast ülemääraselt ei koorma.

/allkirjastatud digitaalselt/

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.