Kriminaalasi nr 1-19-4099
Eesti Vabariigi nimel 22. mai 2019. a Tartu Maakohus Tartu kohtumaja Kohtunik Anneli Tanum Sekretär Kristi Suvi Prokurör Margit Pärn
Kriminaalasi G.H süüdistuses KarS § 423 sätteid kohaldades
järgi kiirmenetluses kokkuleppemenetluse
Süüdistatav G.H, IK XXX; sünniaeg: 14. märts 1988. a; kodakondsus: Eesti Vabariigi kodanik; emakeel: XXX; haridus: XXX; perekonnaseis: XXX ; töökoht: XXX; elukoht: XXX; kontaktandmed: telefon XXX; varasem karistatus: kriminaalkorras karistatud 1 korral, väärteokorras karistatud; tõkend: ei ole kohaldatud
Süüdi tunnistada G.H KarS § 423 vangistust.
järgi ja karistuseks mõista kuus (6) kuud
KarS § 68 lg 1 alusel arvata karistusaja hulka G.H kahtlustatavana kinnipidamise aeg 21.–22. mai 2019. a, s.o kaks (2) päeva ning lõplikuks karistuseks mõista viis (5) kuud kakskümmend kaheksa (28) päeva vangistust. KarS § 65 lg 2 alusel suurendada mõistetud karistust G.H-le Tartu Maakohtu 24. juuli 2018. a otsusega kriminaalasjas nr 1-18-5566 mõistetud karistuse, s.o kolme (3) kuu pikkuse vangistuse võrra ning liitkaristuseks mõista kaheksa (8) kuud kakskümmend kaheksa (28) päeva vangistust. KarS § 73 lg 4 ja § 69 alusel asendada G.H-le mõistetud vangistus üldkasuliku tööga, mis KarS § 69 lg 1 alusel ümberarvestatuna teeb kakssada kuuskümmend kaheksa (268) tundi üldkasulikku tööd, mis tuleb KarS § 69 lg 3 alusel ära teha ühe (1) aasta pikkuse tähtaja jooksul. Üldkasuliku töö tegemise ajal on G.H kohustatud järgima kontrollnõudeid vastavalt KarS § 75 lg 1 sätestatule:
Vangla
KrMS § 180 lg 1 alusel välja mõista G.H-lt riigituludesse menetluskuludena sundraha nelisada viis (405) eurot ja kaitsjatasu kolmkümmend (30) eurot. KrMS § 180 lg 3 alusel määrata, et G.H on õigus tasuda väljamõistetud menetluskulud osade kaupa alates kohtuotsuse jõustumisest ühe (1) aasta jooksul, tasudes igakuiselt kolmkümmend kuus (36) eurot 25 senti. Menetluskulud tuleb tasuda kohtu määratud tähtaja jooksul peale kohtuotsuse jõustumist ühele järgmistest Maksu- ja Tolliameti arveldusarvetest: EE351010052031000004 (SEB Pank AS, SWIFT: EEUHEE2X), EE502200221014193355 (Swedbank AS, SWIFT: HABAEE2X) või EE401700017002872300 (Luminor Bank AS, SWIFT: NDEAEE2X), märkides viitenumbriks 99919700027278. Tasumist tõendaval dokumendil tuleb selgituses näidata kriminaalasja number ning isiku nimi, kelle eest menetluskulud tasuti. Väljamõistetud summade vabatahtlikult tasumata jätmisel määratud tähtaja jooksul peale kohtuotsuse jõustumist pööratakse kohtuotsus sundtäitmisele kohtutäituri kaudu. Sundtäitmisega kaasnevad süüdimõistetule täitemenetluse kulud. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale on õigus kohtumenetluse poolel esitada apellatsioonkaebus kokkuleppemenetlust reguleerivate menetlusnormide rikkumise või kriminaalmenetlusõiguse olulise rikkumise peale. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada kohtuotsuse peale apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. Apellatsioon esitatakse Tartu Ringkonnakohtule kirjalikult vormistatuna viieteistkümne (15) päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest. Vahistatud süüdistatav või tema kaitsja võib esitada apellatsiooni viieteistkümne (15) päeva jooksul alates süüdistatavale kohtuotsuse koopia kätteandmisele järgnevast päevast.
Süüdistus G.H süüdistatakse selles, et tema isikuna, keda on 24. juuli 2018. a Tartu Maakohtu kohtuotsusega nr 1-18-5566 karistatud KarS § 4231 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest, juhtis uuesti, s.o süstemaatiliselt, 21. mail 2019. a kella 19.34 paiku Tartu maakonnas Elva vallas Ulila alevikus Suveaia tee 4 juures mootorsõidukit Volkswagen Golf registreerimisnumbriga XXX, omamata vastava kategooria mootorsõiduki juhtimise õigust. G.H rikkus kuriteo toimepanemise ajal kehtinud liiklusseaduse § 90 lg 1 p 1 nõuet, mille kohaselt ei tohi mootorsõidukit juhtida isik, kellel ei ole vastava kategooria või alamkategooria mootorsõiduki juhtimisõigust. Lisaks oli G.H juhtimise hetkel alkoholi piirmäära ületavas seisundis, kuna alkoholisisaldus tema väljahingatavas õhus oli 0,58 mg/l kohta. Sellise tegevusega rikkus G.H liiklusseaduse § 69 lg 3 sätteid, mille
kohaselt ei tohi mootorsõidukijuhi ühes liitris väljahingatavas õhus olla 0,10 mg või rohkem alkoholi. Sellega pani G.H toime mootorsõiduki süstemaatilise juhtimise ilma juhtumisõiguseta, s.o KarS § 4231 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Kokkulepe Toimunud kokkuleppemenetluse läbirääkimiste käigus süüdistatav ja tema kaitsja nõustusid kuriteo kvalifikatsiooni, tekitatud kahju laadi ja suurusega ning jõudsid kokkuleppele prokuröri poolt kohtus nõutava karistuse liigis ja määras. Kokkuleppe kohaselt taotleb prokurör KarS § 4231 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest süüdistatavale G.H-le karistuseks 6 kuud vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel arvata karistusaja hulka G.H kahtlustatavana kinnipidamise aeg 21.–22. mai 2019. a, s.o 2 päeva ning ärakandmisele kuuluvaks karistuseks mõista 5 kuud 28 päeva vangistust. KarS § 65 lg 2 alusel suurendada mõistetavat karistust G.H-le Tartu Maakohtu 24. juuli 2018. a otsusega mõistetud karistuse, s.o 3 kuu pikkuse vangistuse võrra ja lugeda lõplikuks liitkaristuseks kohtuotsuste kogumis 8 kuud 28 päeva vangistust. KarS § 73 lg 4 ja § 69 alusel asendada mõistetav vangistus 268 tunni üldkasuliku tööga, mille tegemise tähtajaks määrata 1 aasta. Üldkasuliku töö tegemise ajal on G.H kohustatud järgima KarS § 75 lg 1 sätestatud käitumiskontrolli nõudeid: elama kohtu määratud alalises elukohas; ilmuma kriminaalhooldusametniku määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; alluma kriminaalhooldusametniku kontrollile oma elukohas ning esitama kriminaalhooldusametnikule andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. Menetluskuludeks on kokkuleppe kohaselt sundraha 405 eurot ja kaitsjatasu 30 eurot, mille tasumiseks määrata KrMS § 180 lg 3 alusel tähtaeg 1 aasta kohtuotsuse jõustumisest alates ning kohustada G.H tasuma igakuiselt 36,25 eurot. G.H ei XXX, tema sissetulekud tulevad XXX (kuus XXX eurot), tal on maksta kohtutäituri juures võlad ning seetõttu ei ole tal majanduslikult võimalik kriminaalmenetluse kulusid ühe kuu jooksul ära tasuda. Menetlus kohtus Kohtuistungil tunnistas süüdistatav, et talle on avaldatud kokkulepe arusaadav ja ta jäi kohtus selle juurde. Prokurör jäi sõlmitud kokkuleppe juurde. Kohus on seisukohal, et kokkulepet sõlmides on süüdistatav väljendanud oma tõelist tahet ja kriminaalasja menetlemisel on järgitud kokkuleppemenetluse kohaldamise sätteid. G.H tuleb süüdi tunnistada KarS § 42 3 kokkuleppele.
järgi ja mõista talle karistus vastavalt
Kriminaalasjas tsiviilhagi ja avalik-õiguslikku nõudeavaldust esitatud ei ole. Konfiskeerimisel kuuluv vara ja asitõendid puuduvad. KrMS § 180 lg 1 kohaselt hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdimõistetu. G.H menetluskuludeks on süüdimõistava kohtuotsusega kaasnev sundraha, mis kuulub kiirmenetluse korral vastavalt KrMS § 2565 lg 2 vähendamisele ja kaitsjatasu. Kohus nõustub kokkuleppes kajastatud menetluskulude suurusega. Arvestades
väljamõistetavate menetluskulude suurust ning süüdistatava seisukohta leiab kohus, et on alust arvata, et menetluskulude korraga äratasumine käiks süüdistatavale ilmselt üle jõu. Seega on põhjendatud kohaldada vastavalt kokkuleppele KrMS § 180 lg 3 ning määrata menetluskulude tasumiseks süüdistatavale pikem tähtaeg koos võimalusega tasuda menetluskulud osade kaupa. Otsuse tegemisel juhindus kohus KrMS § 180, § 2565 , § 248 ja § 249.
Kohtunik Anneli Tanum
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.