Kriminaalasi nr 1-18-8575
Kohus
Tartu Maakohus
Määruse tegemise aeg ja koht
21. mai 2019 Jõgeva kohtumaja (istung toimus kaugkohtuistungina 13.05.2019)
Kriminaalasja number
1-18-8575
Täitmiskohtunik
Liivi Loide
Kohtuistungi sekretär
Viivi Kalme
Prokurör
Jane Pajus (esitas arvamuse kirjalikult)
Taotlus
Lauri Uuskari tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks
Süüdimõistetu
isikukood 36902180320, asukoht: viibib karistuse kandmisel Tartu Vanglas, elukoht vabanemisel: xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx
Jätta Lauri Uuskari Pärnu Maakohtu 14.11.2018. a kohtuotsusega kriminaalasjas nr 118-8575 mõistetud karistuse kandmiselt tingimisi enne tähtaega vabastamata. Edasikaebamise kord Kohtumääruse peale on õigus esitada Tartu Ringkonnakohtule Tartu Maakohtu Jõgeva kohtumaja kaudu kirjalik määruskaebus 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teda saama.
Lauri Uuskari on süüdi tunnistatud Pärnu Maakohtu 14.11.2018. a kohtuotsusega kriminaalasjas nr 1-18-8575 KarS § 424 lg 2 järgi ja karistuseks mõistetud 8 kuud vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel arvati eelvangistuses viibitud aeg 06.06.-07.06.2018, s.o 2 päeva, karistusaja hulka ning ärakandmisele kuulus 7 kuud 28 päeva vangistust. KarS § 424 lg 4 ja KarS § 50 lg 3 alusel võeti Lauri Uuskarilt lisakaristusena ära mootorsõiduki juhtimise õigus tähtajaga 1 aasta. Kinnipeetava karistusaeg algas 17.12.2018 ja lõpeb 14.08.2019.
1 (3)
Tartu Vangla esitas 12.04.2019 kohtule materjalid Lauri Uuskari tingimisi enne tähtaega vabastamise otsustamiseks. Kohtule esitatud materjalidest nähtub, et Tartu Vangla toetab kinnipeetava vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamist. Prokurör esitas enda arvamuse Lauri Uuskari tingimisi enne tähtaega vabastamise kohta kirjalikult 03.05.2019. Prokurör nõustus Tartu Vangla seisukohaga ja toetas Lauri Uuskari tingimisi ennetähtaegset vabastamist. Lauri Uuskari avaldas kohtuistungil, et soovib tingimisi enne tähtaega vabaneda. Kinnipeetav selgitas, et tal on kohustusi, mida tuleb vabaduses tasuda. Kinnipeetav selgitas kuriteo toimepanemise asjaolusid. Ta ei pea kraavi tagurdamist liiklusõnnetuseks, kuna ta ei sõitnud kellelegi otsa. Väidetavalt saab ta aru, et alkoholijoobes ei tohi sõita. Pärast kuriteo toimepanemist ja enne vanglasse tulemist läks ta programmi „Tervem ja kainem Eesti“. Vabaduses soovib minna tööle, aidata ema ja elada kainelt.
KarS § 76 lg 1 p 2 alusel võib kohus teise astme kuriteos või ettevaatamatus esimese astme kuriteos süüdlase katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui ta on tegelikult ära kandnud vähemalt poole mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui neli kuud. Käesolevaks ajaks on Lauri Uuskari temale mõistetud karistusajast ära kandnud vähemalt poole, kuid mitte vähem kui neli kuud. Seega esinevad formaalsed alused süüdimõistetu tingimisi vangistusest ennetähtaegseks vabastamiseks. KarS § 76 lg 4 järgi arvestab kohus tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdlasele kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Lauri Uuskari on mootorsõiduki juhtimise eest joobeseisundis kriminaalkorras karistatud viis korda. Kaks karistust on praeguseks kustunud. Vanglakaristust kannab süüdimõistetu teist korda. Kuritegude toimepanemist soodustab alkoholi kuritarvitamine, mõtlematus oma tegude tagajärgedele ja vastutustundetu käitumine. Kuriteoriske maandavaid tegevusi ei ole Lauri Uuskarile karistuse kandmise ajaks ette nähtud. Tema karitsusaeg on alla ühe aasta ja seetõttu kinnipeetavale individuaalset täitmiskava ei koostata. Süüdimõistetu käitumine on vanglas olnud hea. Vabanemise korral on Lauri Uuskaril kindel elukoht ja sissetulek. Töökoht tal esialgu puudub, kuid ta hakkab saama töövõimetoetust. Töökoha leidmisest on samuti huvitatud. Hinnates kõike eeltoodut kogumis, on kohus seisukohal, et Lauri Uuskari vabastamine tingimisi enne tähtaega ei ole põhjendatud. Lauri Uuskarile on korduvalt antud võimalusi kanda talle mõistetud karistusi vabaduses ja tegeleda temal esineva alkoholiprobleemiga. Neljal korral on Lauri Uuskari olnud kriminaalhooldusel. Kaks esimest perioodi 13.07.2010-31.12.2011 ja 06.02.2014-06.05.2014 kulgesid probleemideta. Kolmandal perioodil 28.05.2014-25.11.2015 pani ta toime uue kuriteo, kuid neljas kriminaalhooldusperiood 27.11.2015-17.07.2017 kulges taas hästi. Vaatamata sellele, et kriminaalhooldusperioodid on kulgenud enamjaolt hästi, on süüdimõistetu jätkanud samaliigiliste kuritegude toimepanemist. Kohtul puudub veendumus, et ka senini kantud karistuse jooksul oleks süüdimõistetu oma suhtumist ühiskonnas kehtivatesse normidesse vajalikul määral muutnud. Kohtuistungil antud selgitustest saab järeldada, et süüdimõistetu ei saa jätkuvalt aru oma käitumise õigusvastasusest ja selle tagajärgedest. Sõnades avaldas ta küll soovi edaspidi alkoholi tarvitamisest loobuda, kui
2 (3)
varasem elukäik näitab, et ta ei ole sellega toime tulnud. Seetõttu leiab kohus, et karistuse eesmärki on Lauri Uuskari puhul võimalik saavutada ilmselt vaid karistuse lõpuni kandmisega, mistõttu jätab kohus Lauri Uuskari tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata. Määruse tegemisel juhindus kohus KrMS § 426 lg 1, § 432 lg 3. /allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik
3 (3)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.