Pankrotiõigus › Juriidilise isiku vastu esitatud pankrotiavaldus

Menetluskulud Menetluskulud jätta avaldajate kanda. Edasikaebamise kord Kohtumääruse peale võib pankrotiavalduse esitanud võlausaldaja esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul pankrotimääruse kättetoimetamisest. Asjaolud ja avaldused Harju Maakohtule on esitatud L.T ja Q.O avaldused Everatustem Grupp OÜ (likvideerimisel) pankroti väljakuulutamiseks (03.12.2024. a määrusega on nimetatud avaldused ühte menetlusse liidetud). L.T avalduse ja selle lisade kohaselt tegi Töövaidluskomisjon 29.07.2024. a otsuse, millega mõistis Everatustem Grupp OÜ-lt L.T kasuks välja töötasu ajavahemiku 01.04.2024 15.04.2024 eest summas 1178,80 eurot, puhkusehüvitise summas 2351 eurot, isikliku sõiduauto kasutamise kompensatsiooni summas 1005 eurot ning viivise 29.07.2024 seisuga summas 161,73 eurot ja seadusjärgse viivise kuni nõuete kohase täitmiseni. Avaldaja nõue muutus sissenõutavaks 06.09.2024. a, kuid peale töövaidluskomisjoni otsuse jõustumist pole endine tööandja teinud ühtegi pingutust, et tasuda võlg ning 29.10.2024. a tegi avaldaja võlgnikule pankrotihoiatuse. Antud ettevõtte endine juhatuse liige ning praegune osanik O.D tegi avaliku pöördumise läbi kanal2-s edastatud "Kuuuurija" telesaate, kus teatas, et firmal puuduvad vahendid. Q.O avalduse kohaselt tegi Töövaidluskomisjon 21.08.2024. a otsuse asjas nr xxx, millega mõistis Everatustem Grupp OÜ-lt Q.O kasuks välja töötasu summas 3241,70 eurot. Tööandja ei ole täitnud 21.08.2024. a Töövaidluskomisjoni otsusest tulenevaid nõudeid, kuigi otsus jõustus juba 05.10.2024. a. Avaldaja tegi 06.11.2024. a pankrotihoiatuse, kuid võlgnik ei ole täitnud Töövaidluskomisjoni lahendist tulenevaid kohustusi enam kui 10 päeva jooksul. Avaldaja märgib ka, et äriregistri andmete kohaselt ei esita võlgnik alates 22.07.2024. a tulu- ja sotsiaalmaksudeklaratsioone ning käibedeklaratsioone, lisaks on võlgnikul võlgnevus MTA ees 19.11.2024. a kuupäevaga 22 010,98 eurot (võlgnevus alates 11.12.2023. a), tööandjal on esitamata ka 2023. a majandusaasta aruanne. Kõik see viitab, et tegemist ei ole aktiivse äriühinguga. Avaldaja palub kohtul nimetada Everatustem Grupp OÜ ajutine haldur ning kuulutada välja Everatustem Grupp OÜ pankrot. Võlgniku vastus Võlgnik avaldusele vastuväiteid ei esitanud. Endine juhatuse liige O.D on kohtule teatanud, et tsiviilasja menetlusdokumendid ei ole seotud tema praeguse töökohaga Lääne-Harju Vallavalitsuse haldusosakonna juhatajana. Kohtumääruse põhjendused Kohus tutvunud tsiviilasja kõigi materjalidega, leiab, et pankrotiavalduse menetlus tuleb lõpetada. PankrS § 1 lg 2 kohaselt võlgnik on maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Kohus leiab, et kogutud tõenditega on kindlaks tehtud, et võlgnik on maksejõuetu. Kohus võttis 3.12.2024. a pankrotiavalduse menetlusse. Võlausaldaja I pankrotiavalduse aluseks on asjaolu, et Töövaidluskomisjon tegi otsuse, millega mõistis tööandjalt töötaja kasuks välja töötasu summas 1 178,80 eurot, kasutamata põhipuhkuse hüvitise summas 2 351 eurot ja isikliku sõiduauto kompensatsiooni summa 1 005 eurot. Lisaks mõisteti tööandjalt välja töötaja kasuks

2(4) sissenõutavaks muutnud viivis summas 161,73 eurot ja lisanduv viivis kuni kohustuse täieliku täitmiseni. Võlausaldaja II avalduse kohaselt tegi Töövaidluskomisjon 21.08.2024. a otsuse asjas nr xxx, millega mõistis Everatustem Grupp OÜ-lt Q.O kasuks välja töötasu summas 3241,70 eurot. Tööandja kohustust ei täitnud. PankrS § 10 lg 4 kohaselt peab pankrotiavalduse esitanud võlausaldaja esitama tõendid oma nõude suuruse, aluse ja täitmise tähtaja kohta ning lg 5 järgi kui nõude kohta on jõustunud kohtulahend või vahekohtu otsus, ei pea võlausaldaja nõude kohta muid tõendeid esitama. PankrS § 15 lg 41 14.05.2018. a jõustunud redaktsioon sätestab, et kui töötaja on esitanud tööõigussuhtest tuleneva nõude alusel tööandja vastu pankrotiavalduse ning kohus on nõudnud töötajalt käesoleva seaduse §-s 11 nimetatud rahasumma tasumist ja ajutise halduri nimetamata jätmise aluseks on muu hulgas käesoleva paragrahvi lõike 3 punkt 5, teeb kohus, kui töötaja on pankrotiavaldust piisavalt põhistanud ja oma nõude olemasolu tõendanud, ajutise halduri nimetamata jätmise kohta määruse, milles hindab, kas töötaja on pankrotiavaldust piisavalt põhistanud ja oma nõude olemasolu tõendanud, ning toob välja asjaolud, millest nähtub, et pankrotivara ei jätku pankrotimenetluse kulude katteks. PankrS § 10 lg 2 p 1 kohaselt võlgniku maksejõuetuse põhistamiseks peab võlausaldaja muu hulgas tuginema vähemalt ühele järgmistest asjaoludest:1) võlgnik ei ole täitnud kohustust 30 päeva jooksul pärast kohustuse sissenõutavaks muutumist ja võlausaldaja on teda kirjalikult hoiatanud kavatsusest esitada pankrotiavaldus (pankrotihoiatus) ning võlgnik ei ole seejärel kohustust täitnud 10 päeva jooksul ning p 2 kohaselt võlgniku suhtes toimuvas täitemenetluses ei ole kolme kuu jooksul vara puudumise tõttu saadud nõuet rahuldada või kui täitemenetluses ilmneb, et võlgnikul ei jätku vara kõigi kohustuste täitmiseks. 6.11.2024. a saatis võlausaldaja II tööandjale pankrotihoiatuse registrikaardile märgitud e-posti aadressile XXX. Tööandja kohustust ei täitnud. Tööandja on avalikkusele teatanud, et rahalised vahendid äriühingul puuduvad. Äriregistri B - kaardi väljatrükilt nähtub, et äriühingul on käibedeklaratsioonid esitamata. Samuti on 2023. majandusaasta aruanne registripidajale esitamata. Võlgniku osal on keelumärge (täiteasi nr xxx, sissenõudja Credit.ee OÜ). Võlgnik on asutatud sissemakset tegemata. Vastavalt Äriseadustiku § 180 lg 51 osaühingu juhatus kohustatud viivitamatult esitama kohtule pankrotiavalduse kui osaühing on maksejõuetu. Vastavalt äriseadustiku §-le 176 oli osaühingu tegevuse jätkamine õiguspärane seni, kuni osaühingu omakapital ehk netovara oli vähemalt pool osakapitalist, kuid mitte vähem kui 2 500 eurot. Sellest hetkest alates, mil võlgniku netovara vähenes alla 2 500 euro, oli võlgniku juhatuse liikmel vastavalt äriseadustiku §-le 171 lg 2 p 1 kohustus kutsuda kokku osanike koosolek. Eeltoodut arvestades on kohus seisukohal, et võlgniku likvideerija M.K, endine likvideerija N.U ja juhatuse liige (kuni 17.07.2024) O.D on rikkunud äriseadustiku § 171 lg 2 ja § 180 lg 51 sätestatud kohustusi. Likvideerijad ega endine juhatuse liige O.D pankrotiavalduse esitamise kohustust täitnud ei ole. Kohus leiab, et võlausaldajad on põhistanud võlgniku maksejõuetuse ning töötajad on tõendanud nõude olemasolu. Töötajad on esitanud nõude tõendamiseks töövaidluskomisjoni otsused. Võlgniku kohustus töötajate ees on suurem kui PankrS § 15 lg 3 p 3 sätestatud nõude alampiir. Kohus leiab, et seega on pankrotiavalduses olemas PankrS § 10 lg 2 p 1 ja p 4 sätestatud pankrotiavalduse aluseks olev asjaolu. Kohtu hinnangul on maksejõuetus tõendatud ja puuduvad eeldused võlgniku kohustuste täitmiseks. Võlgnik maksejõuetusele vastu ei vaielnud. Toodud asjaoludel lõpetab kohus pankrotiavalduse menetluse.

Menetluskulude jaotus TsMS § 173 lg 1 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. 3(4)

TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Kohtukulud on TsMS § 138 lg 2 kohaselt muuhulgas riigilõiv ning asja läbivaatamise kulud. PankrS § 15 lg 6 kohaselt kui kohus ei nimeta võlausaldaja pankrotiavalduse alusel ajutist haldurit, kannab avalduse läbivaatamisega seotud menetluskulud pankrotiavalduse esitaja. Eeltoodu alusel jätab kohus menetluskulud avaldajate kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ Karin Sonntak Kohtunik

4(4)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.