Eesti Vabariigi nimel 1-19-3761
vahendamine, tarbimine, kasvatamine, korjamine, valmistamine, tootmine, töötlemine, pakkimine, säilitamine, hoidmine, laadimine, vedu, sisse- ja väljavedu, tolliprotseduuri transiit rakendamine (edaspidi transiit), tasu eest või tasuta tarnimine kolmandale isikule. NPALS § 3 lg 1 järgi on narkootiliste ja psühhotroopsete ainete käitlemine keelatud, välja arvatud meditsiinilisel või teaduslikul eesmärgil ning narkootiliste ainetega seotud kuritegude ennetamiseks, avastamiseks ning tõkestamiseks või nimetatud seaduses ettenähtud õppeotstarbel kasutamise eesmärgil. Amfetamiin, MDMA, metamfetamiin, 4-fluorometamfetamiin ja kokaiin kuuluvad NPALS § 31 lõike 1 ja § 4 lõike 15 alusel kehtestatud ja sotsiaalministri 18.05.2005.a määrusega nr 73 vastu võetud „Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete meditsiinilisel ja teaduslikul eesmärgil käitlemise ning sellealase arvestuse ja aruandluse tingimused ja kord ning narkootiliste ja psühhotroopsete ainete nimekirjad“ lisa 1 narkootiliste ja psühhotroopsete ainete nimekirja. NPALS § 3l lg 3 järgi on narkootilise aine suureks koguseks aine kogus, millest piisab narkojoobe tekitamiseks vähemalt kümnele inimesele. EKEI kohtutoksikoloogiaeksperdi Mailis Tõnissoni teabenõude vastusest nähtub, et amfetamiini puhul on keskmine 10 inimese kogus 1,3 grammi ning MDMA puhul 1,4 grammi. Marek Jõras pani toime suures koguses psühhotroopse aine ebaseadusliku käitlemise katse, s.o KarS § 184 lg 1 – § 25 lg 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Samuti süüdistatakse Marek Jõrasit selles, et tema kasutas 22.02.2019 kella 12.30 ajal Omniva postkontoris aadressil xxx teadvalt kriminaalmenetluses tuvastamata isiku poolt võltsitud volikirja. Volikirja kohaselt on see koostatud 22.02.2019 xxx poolt ning sellega volitatakse Marek Jõrast võtma xxx nimel vastu postipakki VP19098000002817579. Marek Jõras esitas võltsitud volikirja Omniva postkontori töötajale eesmärgiga tõendada enda õigust postipaki kättesaamiseks. Marek Jõras pani toime teadvalt võltsitud dokumendi kasutamise, eesmärgiga omandada õigusi, s.o KarS 345 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Kohtuliku arutamise järeldused Süüdistatava, tema kaitsja Kristina Isokoski ja prokuröri vahel on sõlmitud kokkulepe, millise sisu kajastub kohtuotsuse resolutiivosas. Süüdistatav tunnistas ennast süüdi ja kinnitas, et ta on kokkuleppest aru saanud ja nõustub sellega, kaitsja osavõttu kohtuistungist ei soovinud. Prokurör jäi samuti sõlmitud kokkuleppe juurde. Kohtuliku arutamise põhjal teeb kohus järelduse, et süüdistatava poolt kokkuleppe sõlmimine on olnud tema tõelise tahte avaldus. Süüdistatava käitumine on õigesti kvalifitseeritud ning ta tuleb süüdi tunnistada ning karistus mõista vastavalt sõlmitud kokkuleppele. KrMS § 180 lg 1 kohaselt hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdimõistetu, mistõttu KrMS § 175 lg 1 p 3,4,9 ning § 179 lg 1 p 1 alusel tuleb välja mõista riigieelarve tuludesse vastavalt kokkuleppes märgitule: süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha 1350 eurot, ekspertiisitasu ning riigi õigusabi kulud, millised vastavalt kokkuleppele on kajastatud kohtuotsuse resolutiivosas. KrMS §§ 313 lg 1 p 7, 417, 423 ja 424, 180 lg 3 alusel annab kohus võimaluse tasuda menetluskulud 12 kuu jooksul kohtuotsuse jõustumisest. Arvestades eeltoodut ja juhindudes KrMS §-dest 248 lg 1 p 5; 175, 179, 180; 318, 319 kohus o t s u s t a s: Süüdi tunnistada Marek Jõras KarS § 184 lg 1 - § 25 lg 2 järgi ja mõista põhikaristuseks vangistus 2 (kaks) aastat. Süüdi tunnistada Marek Jõras KarS § 345 lg 1 järgi ja mõista põhikaristuseks vangistus 4 (neli) kuud. KarS § 63 lg 2 ja § 64 lg 1 alusel lugeda kergem karistus kaetuks raskeima karistusega, mõistes lõplikuks karistuseks 2 (kaks) aastat vangistust.
KarS § 68 lg 1 alusel arvata karistusaja hulka 22.02.2019 eelvangistuses viibitud üks päev, kandmisele jääks vangistus 1 aasta 11 kuud ja 29 päeva. KarS § 74 lg 1, 3 alusel määrata, et mõistetud karistust ei pöörata täielikult täitmisele, kui Marek Jõras ei pane 2 aasta ja 3-kuulise katseaja kestel toime uut kuritegu ning järgib elukohajärgse kriminaalhooldusametniku järelevalve all KarS § 75 lg 1 p-des 1-6 sätestatud kontrollnõudeid, kohustudes: 1) elama kohtu määratud alalises elukohas – xxx; 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; 6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. KarS § 75 lg 2 p 21 alusel kohustada Marek Jõrast käitumiskontrolli ajal mitte omama või tarvitama narkootilisi või psühhotroopseid aineid (v. a talle arsti poolt välja kirjutatud ravimid). KarS § 75 lg 2 p 8 alusel kohustada Marek Jõrast käitumiskontrolli ajal osalema kriminaalhooldaja poolt valitud sotsiaalprogrammis. KarS § 78 p 1 kohaselt katseaja alguseks on 20.05.2019.a. KrMS § 175 lg 1 p 3,4,9, § 179 lg 1 p 1 ning § 180 lg 1 alusel välja mõista riigieelarve tuludesse Marek Jõrasilt menetluskulud: süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha 1350 eurot, kaitsjatasu summas 75 eurot ja ekspertiisitasu kogusummas 924 eurot. Menetluskulud kogusummas 2349 eurot tasuda ositi 12 kuu jooksul (igakuiselt vähemalt 195,75 eurot) alates kohtuotsuse jõustumisest Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele EE351010052031000004 SEB Pank, EE502200221014193355 Swedbank või EE401700017002872300 Luminor Pank. KrMS § 159 lg 3 alusel makseinfo menetluskulude tasumiseks lisatakse kohtuotsusele eraldi dokumendina. Menetluskulude tasumiseks vajalik makseinfo koos viitenumbri ja selgitusega tehakse avalikult teatavaks kohtu kantselei kaudu ja kättesaadavaks e-toimiku süsteemi kaudu koos lahendiga. Kui rahalised nõuded ei ole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras ning süüdimõistetul tuleb kanda ka kohtuotsuse täitmisega seonduvad kulud. Asitõendid ja muud kriminaalmenetluses äravõetud objektid pärast kohtuotsuse jõustumist
karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe (KrMS § 318 lg 4). Kohtunik /allkirjastatud digitaalselt/
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.