Liiklussüüteod

1 (3)

kuuluvaks karistuseks 2 aastat 2 kuud vangistust. Kinnipeetava karistusaeg algas tema kinnipidamisest 24.10.2015. Harju Maakohtu 06.09.2016. a määrusega vabastati Jaan Pihu Harju Maakohtu 26.10.2015. a otsusega kriminaalasjas nr 1-15-8788 mõistetud karistuse kandmiselt tingimisi enne tähtaega katseajaga kuni 24.12.2017. Harju Maakohtu 24.04.2018. a määrusega pöörati KarS § 76 lg 7 alusel pöörata täitmisele Jaan Pihule Harju Maakohtu 26.10.2015. a otsusega mõistetud ja tingimisi ennetähtaegse vabastamise seisuga ärakandmata karistus, mis oli 1 aasta 3 kuud 2 päeva vangistust. Jaan Pihu karistuse kandmise alguseks loeti 07.04.2018. Kinnipeetava karistusaeg lõppeb 09.07.2019. Tartu Vangla esitas 04.04.2019 kohtule materjalid Jaan Pihu tingimisi enne tähtaega vabastamise otsustamiseks. Kohtule esitatud materjalidest nähtub, et Tartu Vangla toetab kinnipeetava vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamist. Prokurör esitas 15.04.2019 enda arvamuse Jaan Pihu tingimisi enne tähtaega vabastamise kohta kirjalikult. Prokurör nõustus Tartu Vangla seisukohaga ja toetas Jaan Pihu tingimisi ennetähtaegset vabastamist. Jaan Pihu avaldas kohtuistungil, et soovib tingimisi enne tähtaega vabaneda. Kinnipeetav selgitas, et kohus on teda selle karistuse kandmiselt juba korra tingimisi enne tähtaega vabastanud. Jaan Pihu selgitas, mis asjaoludel ta taas vanglas on. Enda vabastamist soovib süüdimõistetu põhjusel, et kodus on vaja sügiseks palju töid ära teha. Septembris lähevad lapsed kooli ja oleks vaja toad korda saada. Ta kahetses, et nii läks.

KOHTU SEISUKOHT

KarS § 76 lg 1 p 2 alusel võib kohus teise astme kuriteos või ettevaatamatus esimese astme kuriteos süüdlase katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui ta on tegelikult ära kandnud vähemalt poole mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui neli kuud. Käesolevaks ajaks on Jaan Pihu temale mõistetud karistusajast ära kandnud vähemalt poole, kuid mitte vähem kui neli kuud. Seega esinevad formaalsed alused tema tingimisi vangistusest ennetähtaegseks vabastamiseks. KarS § 76 lg 4 järgi arvestab kohus tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdlasele kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Karistuse kandmise ajal on Jaan Pihu osalenud kuriteoriske maandavates tegevustes. Tema kohta antud tagasiside on positiivne. Süüdimõistetu paigutati 26.11.2018 Tallinna Vanglast edasise karistuse kandmiseks ümber Tartu Vangla avavanglasse. Kinnipeetava käitumine on samuti olnud korrektne. Vabanemise korral oleks Jaan Pihul kindel elukoht ja töökoht. Kinnipeetava vanemad on lubanud kinnipeetavat vajadusel materiaalselt toetada. Jaan Pihul on elukaaslane ning peres kasvab mitu last. Siiski ei erine kinnipeetava vabanemisjärgsed elutingimused varasematest. Kuna elu- ja töökoha ning pere olemasolu ei ole hoidnud ära uute kuritegude toimepanemist, ei ole need määrava tähtsusega ka praegusel juhul. Vaatamata eeltoodud pigem positiivsetele asjaoludele leiab kohus, et Jaan Pihu vabastamine tingimisi enne tähtaega ei ole põhjendatud eelkõige tema varasema elukäigu tõttu. Jaan Pihu on väga palju kordi kriminaalkorras karistatud. Vanglakaristust kannab ta juba kuuendat korda. Varasemalt on ta pannud toime peamiselt varavastaseid kuritegusid, kuid ka

2 (3)

liiklusalaseid kuritegusid. Kuritegu, mille eest Jaan Pihu praegu karistust kannab, on toime pandud varasema, Harju Maakohtu 14.08.2014. a otsusega kriminaalasjas nr 1-14-5989 määratud katseajal. Oluline on seegi, et Harju Maakohtu 06.09.2016. a määrusega vabastati Jaan Pihu käesoleva karistuse kandmiselt tingimisi enne tähtaega. Kuna süüdimõistetu ei tulnud toime kriminaalhooldusega kaasnevate nõuete järgimisega, tuli tema karistuse ärakandmata osa Harju Maakohtu 24.04.2018. a määrusega täitmisele pöörata. Kohus leiab, et eelpool kirjeldatud asjaoludel vangistust kandva isiku vabastamine enne karistuse tähtaja lõppemist ja seda sisuliselt teist korda sama karistuse ajal oleks vastuolus karistuse mõistmise põhimõtetega. Lisaks eeltoodule on Jaan Pihu viimasel kriminaalhooldusperioodil toime pandud rikkumistest rääkides ennastõigustav saamata aru, et karistuse kandmiseks vabaduses tuleb täita korrektselt kõiki kohtulahendiga määratud kohustusi. Eelnevast tuleneb, et tema arusaam ja suhtumine ei ole muutunud ka käesoleva karistuse kandmise ajal. Kohus on süüdimõistetule korduvalt andnud võimalusi kanda mõistetud karistusi vabaduses, kuid Jaan Pihu on usaldust kuritarvitanud. Kohtu hinnangul on karistuse eesmärki Jaan Pihu puhul võimalik käesolevalt saavutada vaid karistuse lõpuni kandmisega. Kohtu otsustust ei mõjuta ka kohtuistungil avaldatu, mille kohaselt soovib süüdimõistetu vabaneda vaid selleks, et teha kodus ettevalmistusi laste kooliminekuks. Laste eluolu on tal võimalus parandada ka pärast karistuse kandmiselt vabanemist. Eelneva põhjal jätab kohus Jaan Pihu tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata. Määruse tegemisel juhindus kohus KrMS § 426 lg 1, § 432 lg 3. /allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik

3 (3)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.