Tartu Maakohus
Otsuse kuulutamise aeg ja koht
14. mai 2019.a, Tartu kohtumaja
Kriminaalasja nr
1-19-1629
Kohtunik
Marju Persidskaja
Kohtuistungi sekretär
Ragne Põldaru
Kriminaalasi
K.J süüdistuses KarS § 199 lg 2 p 7, 9 järgi kokkuleppemenetluses
Prokurör
Alar Häidberg
Süüdistatav
K.J , isikukood: XXX; XXX; emakeel: XXX; elukoht: XXX; XXX; XX; XXX, kriminaal- ja väärteokorras karistatud. Kriminaalkorras karistatud viimati Tartu Maakohtu 30.08.2018.a otsusega KarS § 182 järgi KarS § 65 lg 1 ja KarS § 64 lg 1 alusel lõpliku liitkaristusega 5 kuud vangistust, millest 2 kuu ja 27 päeva vangistuse osas jäeti ta tingimuslikult vabastatuks Tartu Maakohtu 04.07.2018.a otsusega määratud tingimustel. KarS § 74 lg 1, 3 alusel määrati, et 2 kuud ja 3 päeva vangistust ei pöörata täitmisele, kui K.J ei pane 1-aastase katseaja jooksul toime uut kuritegu ja täidab KarS § 75 lg1 sätestatud kontrollnõudeid. Tartu Maakohtu 24.01.2019.a määrusega pöörati Tartu Maakohtu 30.08.2018.a otsusega karistuseks mõistetud 5 kuud vangistust K.J suhtes täitmisele. Karistust kannab alates 09.03.2019.a.
Tõkend – ei ole kohaldatud.
Juhindudes KrMS § 248 lg 1 p-st 5 ja §-st 249 kohus otsustas:
KarS § 68 lg 1 alusel arvestada K.J eelvangistuses viibitud aeg 27.29.08.2018.a ja 02.-04.10.2018.a, so 6 (kuus) päeva karistusaja hulka ning lugeda K.J kandmata karistuseks 3 (kolm) kuud ja 24 (kakskümmend neli) päeva vangistust. KarS § 65 lg 2 alusel suurendada K.J-ile mõistetud karistust Tartu Maakohtu Tartu kohtumaja 30.08.2018.a otsusega nr 1-18-6072 mõistetud karistuse ärakandmata osa, so 2 (kahe) kuu ja 26 (kahekümne kuue) päeva vangistuse võrra (13.05.2019 seisuga) ning mõista K.J-ile lõplikuks ärakandmisele kuuluvaks liitkaristuseks kohtuotsuste kogumis 6 (kuus) kuud ja 20 (kakskümmend) päeva vangistust, mille kandmise algust lugeda alates otsuse kuulutamisest, so 14.05.2019.a.
kaitsjatasu 60 eurot; sundraha 210 eurot.
KrMS § 180 lg 3, § 313 lg 1 p 7, 12 alusel määrata, et K.J-il on õigus tasumisele kuuluv menetluskulu kokku 270 (kakssada seitsekümmend) eurot tasuda vabatahtlikult 12-ne kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest, tasudes igakuiselt vähemalt 22,50 eurot kuni menetluskulu täieliku tasumiseni. Riigi kasuks välja mõistetud menetluskulu tuleb tasuda kohtu poolt määratud tähtaja jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele EE351010052031000004 SEB Pank AS või EE502200221014193355 Swedbank AS või EE401700017002872300 Luminor Bank AS, märkides ära viitenumbri 99919700024682 ning selgituse “K.J, otsus nr 1-19-1629, menetluskulu“. Menetluskulu on võimalik vabatahtlikult tasuda kohtuotsuses määratud aja jooksul. Kui rahalised kohustused pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.
Edasikaebe kord ja tähtaeg
2 (5)
Kohtuotsuse peale võib kohtumenetluse pool esitada apellatsioonkaebuse ainult kokkuleppemenetlust reguleerivate menetlusnormide rikkumise korral või kui kriminaalasjas on kohtulahendi teinud ebaseaduslik kohtukoosseis. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. Apellatsioon esitatakse Tartu Ringkonnakohtule kirjalikult 15 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest.
Süüdistus K.J-i süüdistatakse selles, et tema võttis 27.08.2018 kella 12:43 paiku Tartus, Soola 7, Grossi toidukaupade kauplusest võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil ära kaks pudelit Gin Long Drinki koguväärtusega 2,88 €; 27.08.2018 kella 13:55 paiku võttis Tartus, Soola 7, Grossi toidukaupade kauplusest võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil ära kaks pudelit siidrit Fizz koguväärtusega 3,66 €; 27.08.2018 kella 15:20 paiku võttis Tartus, Soola 7, Grossi toidukaupade kauplusest võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil ära ühe pudeli Gini väärtusega 4,08 €; 27.08.2018 kella 15:33 paiku püüdis Tartus, Soola 7, Grossi toidukaupade kauplusest võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil ära võtta ühe pudeli Gini väärtusega 4,08 €, kuid kuritegu jäi lõpule viimata turvatöötaja sekkumise tõttu; 02.10.2018 kella 14:00 paiku püüdis grupis koos tuvastamata isikuga Tartus, Soola 7, Grossi toidukaupade kauplusest võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil ära võtta ühe pudeli õlut Bock väärtusega 4,34 €, kuid kuritegu jäi lõpule viimata turvatöötaja sekkumise tõttu. Sellega pani K.J toime KarS § 199 lg 2 p 7, 9 järgi kvalifitseeritava kuriteo, so süstemaatilise võõra vallasasja äravõtmise selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil isikute grupis. Kokkuleppe sisu KarS § 199 lg 2 p 7, 9 järgi ettenähtud kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör kohtus süüdistatavale karistuseks neli kuud vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel lugeda karistusest kantuks kuus päeva (27.-29.08.2018, 02.-04.10.2108) ja ärakandmisele kuuluvaks kolm kuud ja 24 päeva vangistust. KarS § 65 lg 2 alusel suurendada seda karistust Tartu Maakohtu 30.08.2018 otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa, so viie kuu võrra ja lugeda lõplikuks liitkaristuseks kohtuotsuste kogumis kaheksa kuud ja 24 päeva vangistust. AS OG Elektra on esitanud tsiviilhagi 10,32 € nõudes. K.J hagi ei vaidlusta ja on nõus selle hüvitamisega.
3 (5)
Menetluskulud on kokku 870 € (sundraha 810 € ja kaitsja tasu 60 €). KrMS § 180 lg 3 alusel jätta sundrahast 600 € riigi kanda ja määrata ülejäänud menetluskulu, so 270 € tasumine ositi, ühe aasta jooksul alates kohtuotsuse jõustumisele järgnevast kuust Kohtu seisukoht kokkuleppe osas Kriminaalasja kohtulikul arutamisel tegi kohus kindlaks, et kokkulepet sõlmides sai süüdistatav K.J aru kokkuleppe sisust ja nõustus sellega. Kohtuistungil kinnitas süüdistatav K.J , et kokkuleppe sõlmimine oli tema vaba tahe. Süüdistatav nõustus nii toimepandud teo, selle kvalifikatsiooni kui ka prokuröri poolt taotletud karistusega. Süüdistatav kinnitas, et on teadlik menetluskulude tasumise kohustusest ja nõustus menetluskulude tasumisega. Süüdistatav võttis kokkuleppe sõlmimise käigus ja kohtuistungil kannatanu poolt esitatud tsiviilhagi õigeks. Kohus rahuldab TsMS § 440 lg 1 ja VÕS § 127, § 1043, § 1045 lg 1 p 5 alusel kannatanu esitatud tsiviilhagi täielikult. Prokurör ja süüdistatav jäid sõlmitud kokkuleppe juurde ning palusid selle otsuse tegemisel aluseks võtta. Kohtuliku arutamise ja süüdistatava selgituste põhjal teeb kohus järelduse, et süüdistatava poolt kokkuleppe sõlmimine on olnud tema tõelise tahte avaldus ning kriminaalasja menetlemisel on järgitud kõiki kokkuleppemenetluse sätteid. Kohus, tutvunud kriminaaltoimiku materjalidega ja kuulanud ära kohtumenetluse poolte seisukohad, leiab, et süüdistatava, tema kaitsja ja prokuröri vahel on sõlmitud kokkulepe järgides KrMS §-de 239-245 sätteid. Kriminaalasjas kogutud tõendid annavad aluse K.J süüdi tunnistada KarS § 199 lg 2 p 7, 9 järgi ning mõista temale karistuse vastavalt sõlmitud kokkuleppele. Kohtu seisukoht menetluskulude osas K.J menetluskuluks on määratud kaitsjale kohtueelses menetluses makstud tasu 60 eurot ning süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha, milleks on teise astme kuriteo toimepanemises süüdimõistmise korral 1,5 kuupalga alammäära, s.o 810 eurot (alates 1. jaanuarist 2019.a on kuupalga alammäär 540 eurot). Vastavalt KrMS § 180 lg-le 1 hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdimõistetu. KrMS § 180 lg 3 kohaselt arvestab kohus menetluskulusid määrates süüdimõistetu varalist seisundit ja resotsialiseerumisväljavaateid. Kui menetluskulude hüvitamine ilmselt käib süüdimõistetule üle jõu, jätab kohus osa neist riigi kanda. Alaealise puhul võib menetluskulud tervikuna jätta riigi kanda. Kohus võib määrata, et kriminaalmenetluse kulud hüvitatakse ositi. K.J on nõus vabatahtlikult menetluskulu tasuma, kuid taotles nende vähendamist ja tasumise ajatamist 12 kuuks. K.J kinnitas, et talle on jõukohane tasuda igakuiselt menetluskulu katteks 22,50 eurot. Kohus leiab, et menetluskulu korraga hüvitamine ning täismahus käib K.J-ile, arvestades tema sissetulekut, milleks on töövõimetuspension ning arvestades asjaolu, et mõistetud karistus kuulub reaalsele ärakandmisele, ilmselgelt üle jõu. 4 (5)
KrMS § 180 lg 3 alusel jätab kohus K.J sundrahast 600 eurot riigi kanda. Kohus on seisukohal, et arvestades K.J varalist seisundit ning resotsialiseerumisväljavaateid, on põhjendatud anda KrMS § 180 lg 3, § 313 lg 1 p 12 alusel süüdistatavale võimalus tasuda menetluskulu kokku 270 eurot ositi 12 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. /allkirjastatud digitaalselt/ Marju Persidskaja kohtunik
5 (5)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.