Viru Maakohus
Määruse tegemise aeg ja koht
Kohtuasja number
1-18-514
Kohtukoosseis
kohtunik Inna Kirsipuu
Sekretär, tõlk
Merike Erisalu, Riina Palmi
Kohtuasi
Viru Vangla materjalid Denis Jevnerovi tingimisi enne tähtaega vabastamise otsustamiseks
Asja läbivaatamise kuupäev
06.05.2019 avalikul videokohtuistungil Vandeadvokaat Kaido Kooga
Kaitsja
Kohus, juhindudes Juhindudes KarS § 76, KrMS § 426, § 432, § 383, § 384, määras: Vabastada Denis Jevnerov 19.03.2018 Viru Maakohtu kohtuotsusega mõistetud karistuse kandmisest tingimisi enne tähtaega. Vastavalt KrMS § 426 lg 3 jätta Denis Jevnerovi suhtes käitumiskontroll kohaldamata seoses väljasaatmisega. Denis Jevnerov vabastada alates käesoleva kohtumääruse jõustumisest. Rahuldada kaitsja Kaido Kooga taotlus Denis Jevnerovile riigi õigusabi osutamise eest tasu 60 (kuuskümmend) eurot (õigusabi 50 eurot, käibemaks 10 eurot). KrMS § 180 lg 3 alusel jätta kaitsjatasu 60 eurot riigi kanda. Määruse ärakirjad edastada süüdimõistetule, tema kaitsjale, Viru Vanglale, Viru Ringkonnaprokuratuurile ning Politsei- ja Piirivalveameti migratsioonibüroole leteadmiseks.
Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Viru Maakohtule 15 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada.
1(5)
Asjaolud Viru Vangla esitas 17.04.2019 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava Denis Jevnerov`i tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamiseks. Denis Jevnerov tunnistati süüdi Viru Maakohtu 19.03.2018 kohtuotsusega KarS § 199 lg 2 p 4, 7, 8, KarS § 215 lg 2 p 1, KarS § 424 (alates 01.11.2017.a KarS § 424 lg 1) järgi ning karistuseks mõisteti KarS § 64 lg 1 sätet kohaldades liitkaristus 1 aasta 6 kuud vangistust. KrMS § 238 lg 2 alusel vähendati mõistetud karistust ühe kolmandiku võrra ja karistuseks mõisteti 1 (üks) aasta vangistust. KarS § 68 lg 1 sätte alusel eelvangistuses viibitud aeg alates 02.12.2017 kuni 18.03.2018, s.o s.o 3 (kolm) kuud 16 (kuusteist) päeva arvestati karistusaja hulka ja ärakandmisele loeti 8 (kaheksa) kuud 14 (neliteist) päeva vangistust. Mõistetud karistust suurendati KarS § 65 lg 2, § 76 lg 8 sätte alusel Viru Maakohtu Narva kohtumaja 15.11.2016 kohtuotsuse järgi karistuse ärakandmata osa võrra (1 aasta 5 kuud 9 päeva) ning Denis Jevnerovile mõisteti liitkaristuseks 2 (kaks) aastat 1 (üks) kuu ja 23 (kakskümmend kolm) päeva vangistust. Karistuse kandmise alguseks loeti 19.03.2018. Denis Jevnerovile valitud tõkend, vahistamine, jäeti muutmata kohtuotsuse jõustumiseni. Kohtuotsus jõustus 07.09.2018. Karistuse kandmise algus 19.03.2018 ja lõpp 12.05.2020. Tingimisi ennetähtaegse vabanemise võimaluse avanemine 15.04.2019. Kinnipidamisasutuses koostatud iseloomustuse kohaselt on Denis Jevnerovi kriminaalkorras karistatud 14-l korral, vanglas kannab karistust 9 korda. Kuritegude dünaamika on üldiselt jäänud samaks, lähtudes toimepandud tegude dünaamikast (varavastased) ning ühtsest kriminaalse käitumise mustrist nähtub samasisulist tegevust, st materiaalse kasu saamise eesmärgil, mis ühtlasi on olnud ka kuritegude üheks ajendiks. Viimase kuriteo kahe episoodina lisandus narkojoobes mootorsõiduki juhtimine ja asja omavoliline kasutamine. Soodusteguriks on olnud alkohol/narkootilised ained. Kinnipeetav pole võimeline vangistuses töötama seoses töövõimetusega. Kinnipeetav pole võimeline osalema sotsiaalprogrammis Eluviisitreening tulenevalt tervislikust seisundist. Programm on asendatud vestlusega teemal alkoholi mõjust tema käitumisele. Kinnipeetaval puuduvad kehtivad distsiplinaarkaristused. Isikul on väljasaadetav. D.Jevnerov elas enne vangistust Jõõhis Kaare 7 ühiselamus. Rahvastikuregistri andmetel viimane sissekirjutus oli Narva linnas, täpne aadress puudub. Kehtiv sissekirjutus puudub. D.Jevnerov soovib vabanedes minna elama xxx. Isikul on Vene kodakondsus. 15.04.2019 nr 15.3-3.4/286-1 PPA välismaalaste talituse otsusega on alates 15.04.2019 tunnistatud isiku pikaajalise elaniku elamisluba kehtetuks, tehtud on ettekirjutus Eestist lahkumiseks, mis kuulub sundtäitmisele D.Jevnerovi kinnipidamisasutusest vabanemisel ja kohaldatud on sissesõidukeelt 3 aastaks alates lahkumiskohustuse täitmisest. Ehkki Denis Jevnerovile garanteeritud elukoht ühiselamus, puudub Denis Jevnerovil peale vabanemist seaduslik alus Eestis viibimiseks. Isikul on Narva I keskkoolis omandatud 7 klassi haridust. Eesti keele oskus on testitud 0. Enne vangistust oli isikul 90 protsendiline töövõimetus, praeguseks hetkeks on see aegunud. Toime pandud kuriteod on seotud isiku majanduslike raskustega ning sõltuvusprobleemidega. Kriminaalse käitumise ja materiaalse heaolu vahel kajastub otsene seos. Erialased oskused puuduvad, varasemalt on olnud tööga hõivatud kaupluses abitöölisena. Isikul puudub toetav tugivõrgustik. Rahvastikuregistri andmetel on ema surnud ja isa kohta andmed puuduvad. Isikul on kaks venda. Suhtleb telefoniteel vend Ivaniga, kes on kriminaalkorras karistatud. Suhtleb vend Pavliga, kes kannab vangla karistust ja kellega koos pani kuriteo toime. Arvestades asjaolu, et kuriteod olid toime
2(5)
pandud grupis on isiku suhtlusringkonnas kriminaalse taustaga isikud ning võib eeldada mõjutatavust, mida ühtlasi kinnitavad isiku isiksuslikud omadused. Elustiil aastaid muutusteta - riskiv, hoolimatu, süstemaatiline õigusrikkuja. Isikul esineb alkoholi tarvitamise risk. Isikul esines vabaduses alkoholi liigtarvitamist, alustas 16 aastaselt. Isik on kuritegusid pannud toime olles alkoholijoobes. Karistatud väärteokorras Alkoholiseaduse alusel. Isikul on vanglas diagnoositud alkoholisõltuvus. Narkootikumide risk olemas. Narkootikume hakkas tarvitama 20 aastaselt, süstides amfetamiini. Pani toime vargusi, selleks et saada uut annust soetada. Enne vangistust süstis paar korda päevas amfetamiini. Meditsiiniosakonna andmetel isikul on diagnoositud sõltuvus. Varasema vangistuse ajal on vanglas läbinud Eluviisitreeningu, mille eesmärk on tuua muutus sõltuvust tekitavate ainete tarvitamisse, kuid isik ei tulnud vabaduses ilma narkootikumideta toime ning toimus tagasilangus. Ilmutab mõningast soovi lõpetada narkootikumide tarvitamine, kuid samal ajal ei ole võimeline seda tegema. Meditsiiniosakonna andmetel põeb kroonilist haigust, mille sai narkootikumide tarvitamise tõttu. Isikul esinevad raskused eneseanalüüsiga, ebakindlus. Töövõimetu, nelja jäseme halvatus. Isikule on määratud hooldaja. Suhtlemisoskustes nähtub puudusi, suheldes on tajuda, et tihtipeale ei mõista esitatud küsimust ning on aeglase mõtlemise ja kehva eneseväljendamisoskusega. Vägivaldset käitumist kinnitavad asjaolud puudub, igapäevaselt rahumeelne vangistuses. Kordab tegevustes tehtud vigu, ei tunneta ega ole teadlik oma probleemidest, tähelepanu on lühiajaline. Kuritegelikke hoiakuid ei väljenda, kuigi on korduvalt kriminaalkorras karistatud. Ühiskonnareeglite osas pime, ei väärtusta ühiskonnas olevaid norme ja reegleid ning ei ole näinud mõtet piirata oma käitumist teiste heaolu nimel. Arvab, et igaüks on väljas ainult iseenda eest. Varasemalt rikkunud käitumiskontrolli nõudeid. Ametiisikutesse suhtub neutraalselt, on salliv, kuid ei ole abivalmis. Kinnitab, et on huvitatud edaspidiselt hoiduma kriminaalsest käitumisest, kuid ei oma selle osas mingit kindlat plaani. Hinnang uue kuriteo toimepanemise võimalikkusele ja kinnipeetava ohtlikkusele, ohtlik avalikkusele (risk ühiskonnas). Isik võib narkojoobes olles juhtida mootorsõidukit, tekitada materiaalset kahju kui isik jätkab narkootikumide tarvitamist ja vaja selle ostmiseks rahalisi vahendeid. Üldise korduva kuriteo toimepanemise tõenäosus 2 aasta jooksul 78%. Vangla toetab kinnipeetava D.Jevnerovi ennetähtaegset vabastamist ainult tingimusel, kui kohaldatakse KrMS § 426 lõikes 3 sätestatut. Kriminaalhooldaja arvamuse kohaselt juhul kui kohus leiab, et kinnipeetav tuleb tingimisi enne tähtaega vabastada teeb vangla ettepaneku määrata D.Jevnerovile tulenevalt tema ohtlikkuse tasemest ja uue kuriteo toimepanemise tõenäosusest käitumiskontroll ja katseaeg kuni 12.05.2020. Arvamus katseajaks kohustuste valiku ja kohaldamise tähtaja kohta: KarS § 75 lg 2 p 1 – mitte tarvitada alkoholi; KarS § 75 lg 2 p 2 ́1 – mitte omada või tarvitada narkootilisi või psühhotroopseid aineid; KarS § 75 lg 2 p 4 – otsima endale töökoha, omandama üldhariduse või eriala kohtu määratud tähtajaks. Asuma tööle või võtma ennast arvele Töötukassas kahe nädala jooksul peale vanglast vabanemist. Prokurör selgitas kirjalikus seisukohas, et lähtudes KrMS § 432 lg 33 prokurör ei soovi võtta osa Denis Jevnerovi tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise küsimuse läbivaatamisest. Prokuratuur nõustub vangla arvamuses toodud argumentidega ning toetab, nagu ka vangla, Denis Jevnerovi ennetähtaegset vabastamist. Denis Jevnerov selgitas, et ta taotleb ennetähtagset vabastamist. Ta on nõus väljasaatmisega. Ta lahkub Venemaale, kus tal on lähedased, kes on teadlikud tema olukorrast. Ta ei vaidlustanud elamisloa kehteteuks tunnistamist.
3(5)
Kaitsja andis arvamuse, et vabastamine ilma käitumiskontrolli kohaldamiseta on mõistlik antud olukorras. Isiku vabastamine oleks põhjendatud ka käitumiskontolliga, sest Põhja Allee 9 ühiselamu garanreerinud talle elukohta ja vangla on rõhutanud, et isikule on elukoht leitud. Kohtu põhjendused Kohus, tutvunud esitatud materjalidega, ära kuulanud süüdimõistetu ja tema kaitsja arvamuse ning arvestades prokuröri kirjalikku arvamust leiab, et Denis Jevnerov tuleb tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada. Kohtu hinnangul on kinnipeetava ennetähtaegne vangistusest vabastamine põhjendatud, seda käitumiskontrolli kohaldamiseta. KarS § 76 lg 4 alusel, katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kohus võtab taotluse läbivaatamisel arvesse kõik süüdimõistetu isikut iseloomustavad andmed - tema käitumise nii kuriteole eelnenud ajal, kuriteo toimepanemisele ajal ning sellele järgnenud perioodil. Vangla on esitanud isiku kohta andmed tema elu ja käitumise kohta enne vangistust. Enne vangistust on isikule määratud osaline töövõime (töövõimetus enne vangistust 90 %). Isikul puuduvad erialased oskused. Isik on töötanud enne vangistust peamiselt mitteametlikult. Varasemalt on töötanud kaupluses abitöölisena. Isikul on omandatud 7 klassi haridust. Vangla iseloomustuse kohaselt on isik eelnevalt olnud allutatud kriminaalhooldusele ning on rikkunud käitumiskontrolli nõudeid. Isikul on alko ja narko sõltuvus. Isik pani toime kuritegusid olles alkoholijoobes. Isik pani toime vargusi, selleks et osta uut amfetamiini toosi. Isik süstis enne viimast vangistust paar korda päevas amfetamiini. Varasemalt on läbinud sotsiaalprogrammi Eluviisitreening, mille eesmärk oli tuua muutus sõltuvust tekitavate ainete tarvitamises. Isik põeb kroonilist haigust, mille sai narkootikumide travitamise tättu. Isikule on määratud hooldaja. Isikul puudub toetav tugivõrgustik. Isiku suhtlusringkonda kuuluvad varem kriminaalkorras karistatud isikud. Isik viibib vanglas 9 korda. Karistusregistri väljavõttest nähtub, et süüdimõistetul on käesoleval ajal 4 kriminaalkaristust. Isiku eelnevad kuriteod on kõik samalaadsed, varavastased kuriteod. Käesoleval hetkel kannab kinnipeetav karistust varguse toimepanemise eest sissetungimisega ja grupis, isikuna kes on varasemalt pannud toime varguse, röövimise või omastamise. Lisaks veel asja omavolilise kasutamise ja mootorsõiduki juhtimise eest alkoholijoobes olles. Isikul on üks kehtiv väärteokaristus, see on mõistetud NPALS § 15 (1) lg 1 järgi. Vangistuse jooksul isikul pole olnud võimalik töötad, seoses tema töövõimetusega. Isikule oli enne vangistust määratud 90 protsendiline töövõimetus. Isikul pole olnud võimalik osaleda sotsiaalprogrammis Eluviisitreening, seoses tema tervisliku seisundi tõttu. Sotsiaalprgramm asendati vestlusega alkoholi mõjust tema tervisele. Vestluse tulemusel kinnipeetav saab aru, et sõltuvusainete kuritarvitamine on probleem ja mõistab millist kahju võib travitamise jätkamine endaga kaasa tuua.
4(5)
Isikut ei ole ole kehtivaid distiplinaarkaristusi. Võimaliku ennetähtaegse vabastamise korral puudub isikul Eesti Vabariigis seaduslik alus viibida. 15.04.2019 nr 15.3-3.4/286-1 PPA välismaalaste talituse otsusega on alates 15.04.2019 tunnistatud isiku pikaajalise elaniku elamisluba kehtetuks, tehtud on ettekirjutus Eestist lahkumiseks, mis kuulub sundtäitmisele D.Jevnerovi kinnipidamisasutusest vabanemisel ja kohaldatud on sissesõidukeelt 3 aastaks alates lahkumiskohustuse täitmisest. D.Jevnerov on avaldanud, et ta on Venemaa kodanik ja on nõus minema Venemaale. Sellest teeb kohus järelduse, et Eesti Vabariik on valmis isik välja saatma tema vabastamisel. Asjaolu, et isik kuulub kohesele väljasaatmisele Venemaale ja ise soovib seda, kaalub koos teda positiivselt iseloomustavate asjaoludega (taasühiskonnastavates tegevustes osalemine distsiplinaarkaristuste puudumine) üle asjaolu, et isik pani toime kuriteo. Seda põhimõtet toetab ka Riigikohtu 28.04.2017 kohtumääruses nr 3-1-1-12-17 väljendatud seisukoht, mille kohaselt ei saa isiku ennetähtaegset vabastamata jätmist põhjendada vaid toimepandud kuriteo raskusega, vaid hinnata tuleb kõiki asjaolusid kogumis. Arvestades isiku tervisliku seisundit, tal oli enne vangistust määratud 90 protsendile töövõimetus, ta on ärakandnud üle poole karistusajast, ta soovib loobuda sõltuvusainete tarvitamisest, on kohtul alust arvata, et isiku edasine karistuse kandmine kuni maini 2020 ei ole põhjendatud, kuna narkoainete tarvitamisest tulenevad risku ei reaöliseeru, kui isik saadetakse Eestist välga ja isikule seatakse süissesõidukeeld. Kohus leiab, et käesoleval juhul on karistus oma eesmärgi vähemalt osaliselt täitnud. Kinnipeetav on ära kandnud suure osa karistusest ning nii vangla kui ka prokurör toetavad isiku ennetähtaegset vabastamist. Pärast vabanemist kuulub kinnipeetav koheselt väljasaatmisele Eesti Vabariigist. Kriminaalhooldusametnik ei saa teostada kriminaalhooldust välisriigis, seega tema resotsialiseerimise võimalus käitumiskontrolli kaudu ei ole võimalik ning ühtlasi puudub edaspidiselt kontroll isiku tegevuse, käitumise ja elukorralduse üle, kuna isik on kinnipidamisasutusest vabanemisel Eesti Vabariigist väljasaadetava staatuses. Samas ei näe kohus ühtki põhjust, miks Eesti Riik peaks jätkuvalt kandma ülalpidamiskulusid kinnipeetavaga seoses, kes on teise riigi kodanik ja kelle suhtes on olemas jõustunud väljasaatmise otsus ja kes ise on sellega nõus. KrMS § 426 lg 3 kohaselt võib täitmiskohtunik määruses loobuda karistusseadustiku § 76, 761 või 77 alusel vabastatud süüdimõistetu suhtes käitumiskontrolli kohaldamisest, kui süüdimõistetu antakse välja välisriigile või saadetakse riigist välja. Tulenevalt KrMS § 426 lg 3 ei kohalda kohus Denis Jevnerovi suhtes käitumiskontrolli seoses tema väljasaatmisega Eesti Vabariigist. Eeltoodust lähtudes kohus vabastab süüdimõistetu Denis Jevnerovi temale mõistetud vangistuse kandmisest tingimisi enne tähtaega. /allkirjastatud digitaalselt/ Inna Kirsipuu kohtunik
5(5)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.