Harju Maakohus
Otsuse tegemise aeg ja koht
06. mai 2019.a Tallinna kohtumaja
Kriminaalasja number
1-19-2574 (kohtueelses menetluses 18231502531)
Kohtunik
Violetta Kõvask
Kohtuistungi sekretär
Irene Valge
Tõlk
Anneli Helmann
Abiprokurör
Katrin Tron
Kriminaalasi
G.A süüdistuses KarS § 424 lg 2 järgi kokkuleppemenetluses
Süüdistatav
Tõkend
Karistatus
Kaitsja
G.A Isikukood: XXX; elukoht: xxx; emakeel: vene keel; Eesti Vabariigi kodakondsus; keskeriharidus; töökoht: xxx. KrMS § 217 alusel kahtlustatavana kinni peetud 07.12.2018.a kuni 08.12.2018.a. Tõkendit kohaldatud ei ole. 1 kehtiv kriminaalkaristus, viimati karistati 03.10.2013 Viru Maakohtu Rakvere kohtumaja poolt KarS § 424 järgi karistatud vangistusega 5 kuud. KarS § 68 lg 1 alusel arvati karistuse hulka eelvangistus ja ärakandmisele kuuluvaks loeti vangistus 4 kuud ja 28 päeva, mida KarS § 73 lg 1, 3 alusel ei pööratud täitmisele 3 aastase katseajaga. Katseaja alguseks loeti 03.10.2013.a. KarS § 50 lg 1 p 1 alusel võeti lisakaristusena ära mootorsõiduki juhtimisõigus 5 kuuks. Kehtivad väärteokaristused puuduvad. Karine Nersesjan (kohtuistungil loobus kaitsjast)
Juhindudes KrMS § 248 lg 1 p 5 kohus otsustas:
Kui rahalised nõuded ei ole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.
Kohtumenetluse poolel on õigus esitada otsuse peale apellatsioon. Apellatsioon esitatakse ringkonnakohtule kirjalikult 15 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale võib kohtumenetluse pool esitada apellatsiooni juhul, kui tegemist on KrMS 9. peatüki 2. jao sätete või § 339 lõike 1 rikkumisega. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe.
G.A süüdistatakse selles, et tema, olles karistatud 03.10.2013 Viru Maakohtu otsusega 1-13-8846 KarS § 424 järgi (tegu 16.06.2013) juhtis tahtlikult uuesti 07.12.2018 kella 17.56 ajal Rae vallas Tallinn-Tartu-Võru-Luhamaa mnt 10. kilomeetril suunaga Tartu poole mootorsõidukit xxx registreerimismärgiga xxx, olles joobeseisundis (alkoholijoove – alkoholisisaldus väljahingatavas õhus vähemalt 1,04 mg/l), millega rikkus liiklusseaduse (LS) § 69 lg 1 ning lg 2 p 1 ja korrakaitseseaduse (KorS) § 36 lg 1 nõudeid.
Seega pani G.A toime KarS § 424 lg 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o korduva mootorsõiduki joobeseisundis juhtimise. 28.03.2019.a sõlmisid Põhja Ringkonnaprokuratuuri abiprokurör Katrin Tron, süüdistatav G.A ja tema kaitsja Karine Nersesjan käesolevas kriminaalasjas kokkuleppe. KarS § 424 lg 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör kohtus süüdistatavale karistuseks 9 kuud vangistust KarS § 68 alusel arvestada karistuse hulka eelvangistus 07.12.2018 kuni 08.12.2018, so 2 päeva. Ärakandmisele kuulub 8 kuud ja 28 päeva vangistust, mis asendada KarS § 69 alusel üldkasuliku tööga 268 tundi, mille tegemise tähtajaks anda 1 aasta 6 kuud. Üldkasuliku töö tegemise tähtaja jooksul on süüdistatav kohustatud järgima KarS § 75 lg 1 p 1-6 ja lg 2 p 2 ja 8 sätestatud kontrollnõudeid: 1) elama kohtu määratud alalises elukohas;
2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; 6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks; 7) mitte tarvitama alkoholi; 8) osalema sotsiaalprogrammis. KarS § 50 lg 1 p 1 alusel võtta ära mootorsõiduki juhtimisõigus 5 kuuks. Kokkuleppe kohaselt kaasnevad süüdimõistva kohtuotsusega menetluskuludena sundraha (810 eurot) ning kaitsjatasu, mis kuuluvad tasumisele ositi 12 kuu jooksul igakuiste maksetena.
Kohus tutvus kohtusse saadetud kriminaaltoimikuga. Kohtulikul arutamisel kohus veendus, et süüdistatav on kokkuleppest aru saanud ja nõustub sellega. Kohus tegi kindlaks, et kokkulepet sõlmides on süüdistatav väljendanud oma tõelist tahet. Kohtumenetluse pooled 06.05.2019.a toimunud kohtuistungil kinnitasid, et jäävad kokkuleppe juurde. Kohus leiab, et kokkuleppemenetluses ei ole rikutud KrMS 9. peatüki 2. jao sätteid ning kokkulepe on sõlmitud kriminaalmenetluse sätteid järgides. G.A kuulub KarS § 424 lg 2 järgi ettenähtud kuriteo toimepanemises esitatud süüdistuses süüdimõistmisele ja temale tuleb määrata karistus sõlmitud kokkuleppe kohaselt. Taotletud karistus vastab süüdistatava süü suurusele ning karistuse eesmärkidele. Menetluskulud kuuluvad KrMS § 245 lg 1 p 12 kohaselt kokkuleppe esemesse ning seega saab menetluskulusid vaidlustada üksnes KrMS § 318 lg 3 p 4 sätestatud alusel. Violetta Kõvask Kohtunik (
)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.