Liiklussüüteod

Süüdistus E.F süüdistatakse selles, et tema, olles 04.10.2013 Harju Maakohtu otsusega süüdi mõistetud ja karistatud KarS § 424 järgi, juhtis uuesti, s.o korduvalt ja tahtlikult 31.01.2019 kella 13.21 ajal xxxx juures mootorsõidukit xxxx registrimärgiga xxxx, olles joobeseisundis (etanooli 3,15 mg/g veres). Liiklusseaduse (LS) § 69 lg 1 kohaselt ei tohi juht olla joobeseisundis. Korrakaitseseaduse § 36 lg 1 kohaselt on joobeseisund alkoholi, narkootilise või psühhotroopse aine või muu joovastava aine tarvitamisest põhjustatud terviseseisund, mis avaldub väliselt tajutavas häiritud või muutunud kehalistes või psüühilistes funktsioonides ja reaktsioonides. Korrakaitseseaduse § 36 lg 4 p 1, 2 kohaselt on joobeseisundi liigid: alkoholijoove, narkootilise, psühhotroopse või muu joovastava aine tarvitamisest põhjustatud joove. LS § 69 lg 2 p 1 alusel loetakse alkoholijoobes olevaks mootorsõidukijuht, kui juhi ühes grammis veres on vähemalt 1,50 milligrammi alkoholi või tema väljahingatavas õhus on alkoholi 0,75 milligrammi ühe liitri kohta või rohkem. E.F pani toime korduva mootorsõiduki juhtimise joobeseisundis, s.o KarS § 424 lg 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Sõlmitud kokkulepe ning kohtuliku arutamise järeldused Süüdistatava, kaitsja ja prokuröri vahel sõlmitud kokkuleppe kohaselt taotleb prokurör E.F süüditunnistamist KarS § 424 lg 2 järgi ning tema karistamist vangistusega 11 kuud. KarS § 69 lg 1 alusel asendada mõistetud vangistus üldkasuliku tööga, arvestades et ühele päevale vangistusele vastab 1 tund üldkasulikku tööd, seega asendada 11 kuud vangistust 330 tunni üldkasuliku tööga, mille tegemiseks määrata 1 aasta 6 kuud alates kohtuotsuse jõustumisest. KarS § 69 lg 4, 6 ja 7 alusel on E.F üldkasuliku töö tegemise ajaks allutatud kriminaalhooldaja järelevalve alla ning ta on kohustatud järgima KarS § 75 lg 1 p 1-6 tulenevaid kontrollnõudeid ja täitma kohustuse: mitte tarvitada alkoholi. Kolmanda isiku K K nõusolekul konfiskeerida KarS § 83 lg 3 p 1 alusel mootorsõiduk xxxx registrimärgiga xxxx. Süüdistataval tuleb tasuda ka menetluskulud kogusummas 1091 eurot ja seda on võimalik tasuda osade kaupa 12 kuu jooksul igakuiste maksetena alates kohtuotsuse jõustumisest. Kohtuistungil süüdistatav tunnistas oma süüd, kinnitas, et on kokkuleppest aru saanud ja nõustub sellega täies ulatuses. Kaitsja osavõttu kohtuistungist ta ei soovinud. Prokurör jäi sõlmitud kokkuleppe juurde ning palus kohtul kokkulepe otsusega kinnitada. Kohtuliku arutamise põhjal teeb kohus järelduse, et süüdistatava poolt kokkuleppe sõlmimine on olnud tema tõelise tahte avaldus ning kriminaalasja menetlemisel on järgitud kõiki kokkuleppemenetluse sätteid. Kohus leiab, et õigesti on kvalifitseeritud süüdistatava käitumine, tema süü talle inkrimineeritud kuriteo toimepanemises on tõendamist leidnud kriminaalasjas kogutud kirjalike tõenditega ning E.F tuleb süüdi tunnistada ja teda karistada vastavalt sõlmitud kokkuleppele. Õigusvastasust või süüd välistavaid asjaolusid ei ole kohus tuvastanud. Samuti tuleb süüdistatavalt välja mõista menetluskulud kokkuleppes näidatud suuruses ja viisil.

Kui 12 kuu jooksul ei ole menetluskulud vabatahtlikult tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Jõustunud otsuse täitmise käigus mõjuvate põhjuste olemasolu korral võib süüdimõistetu elukoha järgse maakohtu täitmiskohtunik KrMS § 424 alusel süüdimõistetu taotlusel oma määrusega pikendada või ajatada menetluskulude tasumist kuni ühe aasta võrra või määrata selle tasumine kindlaksmääratud tähtaegadel osade kaupa. Menetlusnormid, millest kohus juhindub otsuse tegemisel, on KrMS §-d 180, 248 lg 1 p 5, 249, 311, 313.

Külli Iisop kohtunik /allkirjastatud digitaalselt/

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.