Liiklussüüteod

kuud alates kohtumääruse kuulutamisest, s.o 23.04.2019.a.

Edasikaebamise kord

Määrus ei ole vaidlustatav määruskaebe korras.

Asjaolud: Harju Maakohtu menetluses on kriminaalasi 18230200324 E R süüdistuses KarS § 423 lg 1 järgi üldmenetluses. Kriminaalasjas süüdistatakse E R selles, et tema, juhtis 16.03.2018 Tallinnas Laagna teel sõiduautot Renault registreerimismärgiga XXX, millel puudus kohustuslik liikluskindlustuskaitse. Sõites kella 16.16 paiku Rahu tee poolt Mustakivi tee suunas Ümera 60 juures teises sõidureas, ei aeglustanud juht Kärberi ja Ümera tänavate vahel paiknevale ülekäigurajale lähenedes sõidukiirust ega peatunud ülekäigurajale märgitud stoppjoone ees olgugi, et foori tuli seda nõudis. E. R valis sõidukiiruse, võtmata arvesse raskendatud nähtavust, mille tõttu ei märganud ta lisaks keelavale fooritulele ka ülekäigurajale astunud M K . Süüdistatav sõitis ülekäigurajal otsa kolmanda sõidurea ületanud M. K, kes paiskus löögi tagajärjel sõiduteele pikali. M. K sai otsasõidu ning teele kukkumise tagajärjel eluohtliku tervisekahjustuse – peaajupõrutuse ajukelmetealuste verevalumitega – lisaks tuvastati temal kuklaluu joonmurd vasakul, ninaluude murd, parema kopsu põrutus ning parema sääreluu ülaotsa põlveliigest haarav killuline murd. Vigastustest paranes M. K kauem kui neli kuud. Sõiduauto juht E. R rikkus liiklusnõudeid – ta pidi hoiduma kõigest, mis ohustaks teisi liiklejaid, eriti jalakäijaid, iseäranis tähelepanelik pidanuks E. R olema, lähenedes ülekäigurajale, millele on astunud jalakäija. Samuti pidanuks E. R valima kohase sõidukiiruse, mis võimaldanuks järgida keelavat foorituld ja peatuda jalakäijale teeandmiseks.

E. R rikkus mootorsõiduki juhi üldisi hoolsusnõudeid ning kaitsekohustusi, mida sätestavad liiklusseaduse (LS) § 14 lg 2 (olema liikluses ettevaatlik), § 16 lg 1 (hoiduma kõigest, mis võib kahjustada inimesi, vara), § 33 lg 1 (olema tähelepanelik vähekaitstud liikleja suhtes ja vältima tema ohustamist, kahju tekitamist), § 35 lg 1 (jalakäija ohustamise keeld). E. R rikkus § 35 lg-s 10 kirjeldatud teeandmise kohustust, mille sisuks on, et kui foorituli keelab juhil sõita reguleeritavale ülekäigurajale, peab juht seisma jääma stoppjoone ees. Lisaks rikkus E. R ka LS § 50 lg 3 p-s 1 kirjeldatud kohase sõidukiiruse valimise kohustust, mille sisuks on, et juht peab sõidukiiruse valikul arvestama mh oma sõidukogemust, tee ja sõiduki seisundit, ilmastikutingimusi ja liikluse tihedust, et ta suudaks seisma jääda sõiduki eespoolse nähtavusulatuse piires ning teel oleva sellise takistuse ees, mida juht pidi ette aimama. Süüdistusakti kohaselt, oma tegevusega pani E R toime KarS § 423 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o mootorsõiduki juhi poolt liiklusnõuete rikkumise ettevaatamatusest, kui sellega on tekitatud inimesele raske tervisekahjustus. Menetluse käik 23.04.2018.a. toimunud kohtuistungil taotles prokurör kriminaalmenetluse lõpetamist KrMS § 202 alusel, viidates sellele, et käesoleval juhul on antud sätte alusel kriminaalmenetluse lõpetamine põhjendatud. Prokurör leiab, et põhjendatud oleks kohustus määrata süüdistatavale 40 tunni ulatuses üldkasulikku tööd ja hüvitada menetluskulud, milleks on kohtuarstliku ekspertiisi kulud summas 84 eurot ja seda mõlemat 6 kuu jooksul. Kaitsja märkis juba eelistungil, et käesolevas kriminaalasjas puudub avalik menetlushuvi, tegemist on süüdistatavaga, kes on sündinud XXX.a., ka on tal mitmed terviseprobleemid. Ka märkis kaitsja, et süüdistatava süü ei ole suur ning ta on hüvitanud kannatanule kompromisslepingu alusel 7500 eurot. Kaitsja toetas taotlust. Süüdistatav kinnitas prokuröri ettepanekuga, sealhulgas üldkasulikku tööd tegema. Määruse motiivid: Kohus, tutvunud prokuröri taotluse, süüdistatava ja kaitsja seisukohtadega, leiab, et prokuröri taotlus kuulub rahuldamisele ning kriminaalasi kuulub lõpetamisele KrMS § 202 lg 1 kohaselt. Nimetatud säte näeb ette, et kui kriminaalmenetluse esemeks on teise astme kuritegu, kohtualuse süü ei ole suur ning ta on heastanud või asunud heastama kuriteoga tekitatud kahju ja tasunud kriminaalmenetluse kulud või võtnud endale kohustuse tasuda kulud ning kui kriminaalmenetluse jätkamiseks puudub avalik menetlushuvi, võib prokuratuur kahtlustatava või süüdistatava nõusolekul taotleda, et kohus kriminaalmenetluse lõpetaks. KrMS § 202 lg 2 p-de 1 ja 3 kohaselt võib kohus kriminaalmenetluse lõpetamisel prokuröri taotlusel ja süüdistatava nõusolekul panna talle kohustuse tasuda kriminaalmenetluse kulud ja hüvitada tekitatud kahju ning teha 10-240 tundi üldkasulikku tööd. Käesoleval juhul on tegemist teise astme kuriteoga. Antud juhul on süüdistatava näol tegemist isikuga, kes on sündinud 02.01.1941.a. Ka ei olnud tema süü kuriteo toimepanemisel suur. Süüdistatav on kannatanule kompromisslepingu alusel hüvitanud 7500 eurot. Süüdistatav on varem kriminaal- ja väärteokorras karistamata. Kohus on seisukohal, et sellise kriminaalasja menetlemiseks puudub avalik huvi. Süüdistatav on nõustunud kriminaalasja lõpetamisega ning kinnitanud, et on nõus tegema üldkasulikku tööd. Arvestades, et E R on esitatud süüdistus II astme kuriteos, isiku süü selle toimepanemises polnud suur ning ta on heastanud kahju ja asjas puudub avalik menetlushuvi, leiab kohus, et kriminaalmenetluse võib lõpetada KrMS § 202 sätete alusel. Kohus peab põhjendatuks määrata, et kriminaalmenetluse lõpetamisel tuleb E R

teha 40 tundi üldkasulikku tööd ja tasuda kriminaalmenetluse kulud, milleks on kohtuarstliku ekspertiisi kulud summas 84 eurot. Lähtuvalt KrMS § 202 lg-st 3 tulenevalt ei või kohustuste täitmise tähtaeg ületada kuut kuud. Kohus, arvestades seda, et E. R on XXX, määrab üldkasuliku töö tegemise tähtajaks ja kriminaalmenetluse kulude tasumiseks maksimaalse võimaliku tähtaja, s.o 23.04.2019.a. Kohus juhindub KrMS § 145, § 202, § 206, § 385 p 10. Merle Parts Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.