Tartu Maakohus
Otsuse kuulutamise aeg ja koht
16. aprill 2019.a, Tartu kohtumaja
Kriminaalasja nr
1-19-1388
Kohtunik
Marju Persidskaja
Kohtuistungi sekretär
Ragne Põldaru
Kriminaalasi
O.J süüdistuses KarS § 199 lg 2 p 4 järgi kokkuleppemenetluses
Prokurör
Silva Rood
Süüdistatav
O.J, isikukood: XXX; Eesti Vabariigi kodanik; emakeel: eesti keel; elukoht: XXX; telefon: XXX; e-post: XXX; keskharidus; töökoht: XXX; kriminaalkorras karistamata. Tõkend – ei ole kohaldatud.
Juhindudes KrMS § 248 lg 1 p-st 5 ja §-st 249 kohus otsustas:
Välja mõista O.J-ilt 398,77 (kolmsada üheksakümmend kaheksa eurot ja seitsekümmend seitse senti) eurot S. AS (reg. kood XXX, Swedbank AS arveldusarve nr XXX) kasuks.
kaitsjatasu 60 eurot; sundraha 810 eurot.
KrMS § 180 lg 3, § 313 lg 1 p 7, 12 alusel määrata, et O.J on õigus tasumisele kuuluv menetluskulu kokku 870 (kaheksasada seitsekümmend) eurot tasuda vabatahtlikult 12-ne kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest, tasudes igakuiselt vähemalt 72,50 eurot kuni menetluskulu täieliku tasumiseni. Riigi kasuks välja mõistetud menetluskulu tuleb tasuda kohtu poolt määratud tähtaja jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest Maksu - ja Tolliameti arveldusarvele EE351010052031000004 SEB Pank AS või EE502200221014193355 Swedbank AS või EE401700017002872300 Luminor Bank AS, märkides ära viitenumbri 99919700019736 ning selgituse “O.J, otsus nr 1-19-1388, menetluskulu“. Menetluskulu on võimalik vabatahtlikult tasuda kohtuotsuses määratud aja jooksul. Kui rahalised kohustused pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Edasikaebe kord ja tähtaeg Kohtuotsuse peale võib kohtumenetluse pool esitada apellatsioonkaebuse ainult kokkuleppemenetlust reguleerivate menetlusnormide rikkumise korral või kui kriminaalasjas on kohtulahendi teinud ebaseaduslik kohtukoosseis. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. Apellatsioon esitatakse Tartu Ringkonnakohtule kirjalikult 15 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest.
Süüdistus O.J süüdistatakse selles, et tema isikuna, kes on varem toime pannud kelmuse 17.09.2018 õhtusel ajal võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil võttis ära Tartus XXX asuva ettevõtte S. AS müügisalongis sularahakarbist ettevõttele S. AS kuuluva sularaha 1100 eurot. Sellega pani O.J toime KarS § 199 lg 2 p 4 järgi kvalifitseeritava kuriteo, so võõra vallasasja äravõtmise selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil isiku poolt, kes on 2 (4)
varem toime pannud kelmuse. Kokkuleppe sisu KarS § 199 lg 2 p 4 järgi ettenähtud kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör kohtus süüdistatavale karistuseks rahalise karistuse 30 päevamäära s.o. 870 eurot. Rakendades KarS § 73 sätteid määrata, et tingimisi jäetakse mõistetud rahaline karistus kohaldamata ja mõistetud rahalist karistust ei pöörata täielikult täitmisele kui kohtualune ei pane 1 aasta katseaja jooksul toime uut kuritegu. VÕS § 1043 alusel kuuluvad kohtualuselt väljamõistmisele tsiviilhagi S. AS kasuks summas 398,77 eurot. O.J on tsiviilhagi omaks võtnud. Kriminaalmenetluse kulud kokku kohtueelsel uurimisel 900 eurot: sundraha 810 eurot ja õigusabi tasu kaitsjale Anne Vissak 19.12.2018 summas 60 eurot, 24.01.2019 summas 30 eurot. KrMS § 180 lg 3 alusel vähendada menetluskulusid osaliselt ning jätta kaitsjatasu 24.01.2019 summas 30 eurot riigi kanda, kuna uue kokkuleppe sõlmimine 24.01.2019 ei olnud tingitud süüdistatavast. Seega kuuluvad väljamõistmisele menetluskulud summas 870 eurot. Kohtu seisukoht kokkuleppe osas Kriminaalasja kohtulikul arutamisel tegi kohus kindlaks, et kokkulepet sõlmides sai süüdistatav O.J aru kokkuleppe sisust ja nõustus sellega. Kohtuistungil kinnitas süüdistatav O.J , et kokkuleppe sõlmimine oli tema vaba tahe. Süüdistatav nõustus nii toimepandud teo, selle kvalifikatsiooni kui ka prokuröri poolt taotletud karistusega. Süüdistatav kinnitas, et on teadlik menetluskulude tasumise kohustusest ja nõustus menetluskulude tasumisega. Süüdistatav võttis kokkuleppe sõlmimise käigus ja kohtuistungil kannatanu poolt esitatud tsiviilhagi õigeks. Kohus rahuldab TsMS § 440 lg 1 ja VÕS § 127, § 1043, § 1045 lg 1 p 5 alusel kannatanu esitatud tsiviilhagi täielikult. Prokurör ja süüdistatav jäid sõlmitud kokkuleppe juurde ning palusid selle otsuse tegemisel aluseks võtta. Kohtuliku arutamise ja süüdistatava selgituste põhjal teeb kohus järelduse, et süüdistatava poolt kokkuleppe sõlmimine on olnud tema tõelise tahte avaldus ning kriminaalasja menetlemisel on järgitud kõiki kokkuleppemenetluse sätteid. Kohus, tutvunud kriminaaltoimiku materjalidega ja kuulanud ära kohtumenetluse poolte seisukohad, leiab, et süüdistatava, tema kaitsja ja prokuröri vahel on sõlmitud kokkulepe järgides KrMS §-de 239-245 sätteid. Kriminaalasjas kogutud tõendid annavad aluse O.J-i süüdi tunnistada KarS § 199 lg 2 p 4 järgi ning mõista temale karistuse vastavalt sõlmitud kokkuleppele. Kohtu seisukoht menetluskulude osas O.J-i menetluskuluks on määratud kaitsjale kohtueelses menetluses makstud tasu 90 eurot ning süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha, milleks on teise astme kuriteo
3 (4)
toimepanemises süüdimõistmise korral 1,5 kuupalga alammäära, s.o 810 eurot (alates 1. jaanuarist 2019.a on kuupalga alammäär 540 eurot). Vastavalt KrMS § 180 lg-le 1 hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdimõistetu. KrMS § 180 lg 3 kohaselt arvestab kohus menetluskulusid määrates süüdimõistetu varalist seisundit ja resotsialiseerumisväljavaateid. Kui menetluskulude hüvitamine ilmselt käib süüdimõistetule üle jõu, jätab kohus osa neist riigi kanda. Alaealise puhul võib menetluskulud tervikuna jätta riigi kanda. Kohus võib määrata, et kriminaalmenetluse kulud hüvitatakse ositi. O.J on nõus vabatahtlikult menetluskulu tasuma, kuid taotles tasumise ajatamist 12 kuuks. O.J kinnitas, et talle on jõukohane tasuda igakuiselt menetluskulu katteks 72,50 eurot. Kohus leiab, et menetluskulu korraga hüvitamine käib O.J-ile , arvestades tema sissetulekuid ning kohustust tasuda ka tsiviilhagi, ilmselgelt üle jõu. KrMS § 180 lg 3 alusel jätab kohus O.J-i kaitsjatasu 30 eurot riigi kanda. Kohus on seisukohal, et arvestades O.J-i varalist seisundit ning resotsialiseerumisväljavaateid, on põhjendatud anda KrMS § 180 lg 3, § 313 lg 1 p 12 alusel süüdistatavale võimalus tasuda menetluskulu kokku 870 eurot ositi 12 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. / Marju Persidskaja kohtunik
4 (4)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.