1-19-1724/5 - Liiklussüüteod - Harju Maakohus Tallinna kohtumaja - lahend.ee

8.Asitõend: Põhja prefektuuri parklasse Rahumäe tee 6/1, Tallinnas teisaldatud sõiduk Iveco Daily registreerimismärgiga x (VIN: x) välja anda sõiduki registrijärgsele omanikule või seaduslikule valdajale. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib KrMS § 318 lg 3 p 4 alusel kohtumenetluse pool esitada apellatsiooni juhul, kui on tegemist KrMS 9. peatüki 2. jao sätete või § 339 lg 1 rikkumisega. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. Apellatsioonkaebuse esitamise soovist teatatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult seitsme päeva jooksul, alates kohtuotsuse kuulutamisest. Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist võib teatada ka elektrooniliselt. Apellatsioon esitatakse ringkonnakohtule kirjalikult 15 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioon jäetakse läbi vaatamata ja tagastatakse kohtumääruse alusel, kui apellatsioonitähtaeg on mööda lastud. Süüdistuse sisu Alar Lusti juhtis tahtlikult 02.01.2019 kella 07:18 paiku Harjumaal Saue vallas Tallinna ringtee 34. km-il mootorsõidukit IVECO Daily registreerimismärgiga x olles joobeseisundis (alkoholijoove – väljahingatavas õhus alkoholisisaldus vähemalt 1,41 mg/l) ja põhjustas liiklusõnnetuse, millega rikkus liiklusseaduse § 69 lg 1 ning lg 2 p 1 ja korrakaitseseaduse § 36 lg 1 nõudeid. LS § 69 lg 1 - Juht ei tohi olla joobeseisundis. Joobeseisundi või käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud piirmäära ületamine tuvastatakse korrakaitseseaduses sätestatud korras. LS § 69 lg 2 p 1 - Alkoholijoobes olevaks loetakse mootorsõidukijuht, trammijuht ja maastikusõidukijuht kui juhi ühes grammis veres on vähemalt 1,50 milligrammi alkoholi või tema väljahingatavas õhus on alkoholi 0,75 milligrammi ühe liitri kohta või rohkem.

KorS § 36 lg 1 - Joobeseisund on alkoholi, narkootilise või psühhotroopse aine või muu joovastava aine tarvitamisest põhjustatud terviseseisund, mis avaldub väliselt tajutavas häiritud või muutunud kehalistes või psüühilistes funktsioonides ja reaktsioonides. Alar Lusti pani toime mootorsõiduki joobeseisundis juhtimise, s.o KarS § 424 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Kokkuleppe sisu Juhindudes KrMS § 245 sätetest on 28.02.2019 Põhja Ringkonnaprokuratuuri abiprokurör Paul Pikma, süüdistatav Alar Lusti ja tema kaitsja Jugans Grossmann sõlminud järgneva kokkuleppe: KarS § 424 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör kohtus süüdistatavale karistuseks vangistuse 9 (üheksa) kuud, millest KarS § 68 lg 1 alusel lugeda ärakantuks 2 (kaks) päeva (02.-03.01.2019) kahtlustatavana kinnipidamist. KarS § 73 alusel jätta ärakandmata karistus 8 (kaheksa) kuud ja 28 (kakskümmend kaheksa) päeva tingimisi täielikult täitmisele pööramata, kui süüdistatav ei pane 1 (ühe) aasta ja 6 (kuue) kuu pikkuse katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu. KarS § 50 lg 1 p 1 alusel võtta mootorsõiduki juhtimisõigus ära 4 (neljaks) kuuks. Kriminaalmenetluse kulud: a. Süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha: 810.- eurot b. Kaitsjatasu 120.- eurot; c. Kokku: 930.- eurot Süüdistataval tuleb tasuda kriminaalmenetluse kulud kogusummas 930.- eurot ositi 12 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest, tasudes igakuiselt vähemalt 77,50 eurot. Kuriteoga tekitatud kahju laad ja suurus: Liiklusõnnetusega põhjustatud kahju hüvitatakse kindlustuse kaudu. Andmed asitõendite, muude kriminaalmenetluses äravõetud objektide või konfiskeerimisele kuuluva vara kohta:  Mootorsõiduk IVECO registreerimismärgiga x teisaldatud politseiparklasse (Rahumäe tee 6/1, Tallinn), kuulub tagastamisele omanikule. Kohtu seisukoht Kohus, tutvunud kohtusse saadetud kriminaaltoimikuga ning kuulanud ära süüdistatava selgitused sõlmitud kokkuleppe kohta, prokuröri arvamuse kokkuleppe kohta ning veendunud selles, et menetlusosalised jäävad kokkuleppe juurde, asub seisukohale, et süüdistatav on kokkuleppest aru saanud ja sellega nõustunud ning kokkulepet sõlmides on süüdistatav väljendanud oma tõelist tahet. Kohus leiab, et kokkuleppemenetluses ei ole rikutud KrMS 9. peatüki 2. jao sätteid ning kokkulepe on sõlmitud kriminaalmenetluse (KrMS § 245, § 248 lg 1 p-st 5; §-st 249; §-st 311; §-st 313) sätteid järgides. Eeltoodu alusel asub kohus seisukohale, et süüdistatav kuulub talle KarS § 424 lg 1 järgi süüks arvatud kuriteo toimepanemises süüdimõistmisele ja talle tuleb mõista karistus sõlmitud kokkuleppe kohaselt.