Varavastased süüteod › Süüteod omandi vastu

5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; 6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.

Harju Maakohtu 08.11.2018. a kohtuotsusega tunnistati Kalev Jürisson süüdi KarS § 199 lg 2 p 9 - § 25 lg 2 järgi ning KrMS § 238 lg 2, KarS § 65 lg 2, § 64 lg 1 ja § 68 lg 1 alusel mõisteti talle karistuseks 9 (üheksa) kuud ja 1 (üks) päev vangistust. Karistuse kandmise algus oli 06.11.2018. a ja lõpp on 07.08.2019. a. Kalev Jürissoni kohta kinnipidamisasutuses koostatud iseloomustusest nähtub, et isikut on korduvalt kriminaalkorras karistatud ning ka vangistuses ei viibi ta esimest korda. Isik paneb kuritegusid toime peamiselt alkoholijoobes või sooviga saada alkoholi ja kiiret materiaalset kasu. Varguste puhul on näha, et teod on pandud toime ettekavatsetult ja planeeritult. Vangistuses kehtivad distsiplinaarkaristused puuduvad. Tulenevalt lühikesest karistusajast ei ole isikule individuaalset täitmiskava koostatud. Isik osaleb alates 10.01.2019 vanglas majandustöödel ja II kvartal 2019a on planeeritud sotsiaalprogrammi „Eluviisitreening“ läbimine. Muid hõiveid plaaneritud ei ole. Käitumine on olnud vanglas korrektne. Tallinna Vangla ei toeta kinnipeetava tingimisi ennetähtaegset vabastamist. Kinnipidamisasutuse iseloomustusest nähtub, et vabanemisel on isikul olemas kindel elukoht. Kinnipeetav on avaldanud soovi ennetähtaegse vabanemise korral asuda elama aadressile xxx. Tegemist on majaga, mis kuulub kinnipeetava emale. Elukoht vastab elektroonilise valve nõuetele ja ema on andnud nõusoleku elektroonilise valve kohaldamiseks. Iseloomustusest nähtub, et käesolevalt vabanedes garanteeritud töökoht puudub. Tal on teatavad oskused siseviimistluse ja ehituse valdkonnas, kuid kindel kutse puudub. Tallinna Vangla 08.02.2019 K-Raha andmetel täitmata rahalisi nõudeid 13606,33 eurot ning vabanemisfondis on 190,03 eurot. Käesolevalt vanglas töötab majandustöödel ning vangistuse jooksul on materiaalselt toetanud ema, kes on nõus poega toetama ka pärast vabanemist. Kalev Jürisson taotleb kohtult tingimisi ennetähtaegset vanglast vabastamist ühes elektroonilise valve kohaldamisega. Abiprokurör Helen Kiviloo esitas kirjaliku seisukoha, mille kohaselt Tallinna Vangla esitas kohtule materjalid ja seisukoha Kalev Jürissoni vanglast ennetähtaegse vabastamise kohta ühes elektroonilise valve kohaldamisega (Vangla ei toeta ennetähtaegset vabastamist). Prokurör nõustub vangla seisukohaga, seda muuta ega täiendada ei soovi. Kaitsja leiab, et kinnipeetava näol on tegemist isikuga, kelle suhtes on võimalik kohaldada elektroonilist järelevalvet. Vangistuses ei ole tal ühtegi distsiplinaarkaristust. Samuti on tal olemas nii materiaalne kui moraalne toetus ema poolt. Elektroonilist järelevalvet tema suhtes kunagi varem kohaldatud ei ole, seega oleks see kõige tõhusam meetod isiku taasühiskonnastamisel, sest vanglast vabanedes on ta taas kõikide oma probleemidega üksinda silmitsi. Isik tunnistab enda sõltuvust. Kriminaalhooldaja kaudu saaks ta psühhiaatri kontakti või osaleks sotsiaalprogrammis. Kaitsja taotluseks on vabastada isik tingimisi ennetähtaegselt elektroonilise valve kohaldamisega. Kohus, tutvunud esitatud materjalide ja prokuröri kirjaliku seisukohaga ning ära kuulanud kinnipeetava ja kaitsja arvamused, leiab, et Kalev Jürissoni võib vangistusest tingimisi ennetähtaegselt vabastada. Tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdlasele kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Seega võtab kohus taotluse läbivaatamisel

arvesse kõik Kalev Jürissoni isikut iseloomustavad andmed – tema käitumist nii kuriteo toimepanemisele eelnenud ajal, sellel ajal ning sellele järgnenud perioodil. Kohus arvestab, et kinnipeetav on talle mõistetud karistusest ära kandnud ligikaudu 5 kuud vangistust ning tema käitumine vangistuses on olnud korrektne, mida kinnitab distsiplinaarkaristuste puudumine. Sellest võib järeldada, et kinnipeetav on mõistnud õiguskuuleka käitumise vajalikkust ning suudab kehtivatest normidest kinni pidada, neid austada. Kohus arvestab ka kinnipeetava kohtuistungil avaldatud tahtega pöörduda alkoholi tarvitamise tõttu vastavale ravile. Nimetatu on oluline, kuna vastavalt esitatud materjalidele on isiku puhul kuritegude sooritamise üheks soodusteguriks alkoholi tarvitamine. Kohtu hinnangul aitab kinnipeetava arusaam alkoholi kahjulikkusest ning tahe seda edaspidises elus vältida eelduslikult ära hoida ka uute süütegude toimepanemist. Kohus usub, et tuge kriminaalseid hoiakuid muuta saab kinnipeetav ka läbi kriminaalhoolduse, kuna kriminaalhooldusseaduse § 1 lg 1 kohaselt valvatakse kriminaalhoolduse käigus kriminaalhooldusaluse käitumise ja temale kohtu või prokuröri poolt pandud kohustuste täitmise järele ning soodustatakse kriminaalhooldusaluse sotsiaalset kohanemist eesmärgiga mõjutada teda hoiduma kuritegude toimepanemisest. Kohtu hinnangul võimaldab Kalev Jürissoni tingimisi ennetähtaegne vabastamine kohaldada tema üle käitumiskontrolli ning seeläbi teostada järelevalvet väljaspool kinnipidamisasutust, kindlustamaks positiivseid muutusi, andes samas Kalev Jürissonile võimaluse tõestada, et ta on asunud paranemise teele ning on võimeline edaspidi järgima seaduskuulekat eluviisi, samuti hoiduma alkoholist. Katseajal on võimalik hinnata kinnipeetava püüdlusi oma elu korraldamisel, samuti kehtivate tavade ja reeglite järgimisel. Kinnipeetava ennetähtaegset vabastamist ei toeta vangla ega prokurör. Kohus on seisukohal, et kinnipeetav on vanglakaristusest teinud vajalikud järeldused ning seadnud endale iseloomutusest nähtuvalt teatud eesmärgid, mis viitavad sellele, et isikul on tahe enda elukäiku muuta. Isik nüüdseks tunnistab enda probleeme ja saab aru, et nendega tuleb tegeleda ja ennast muuta. Pärast vabanemist on Kalev Jürissonil olemas ka kindel elukoht ja lähedaste toetus ning kriminaalhooldusega on nõustunud ka Kalev Jürisson, saades aru selle vajalikkusest ja kasulikkusest oma edasise elu korraldamisel. Kõik need asjaolud aitavad kohtu hinnangul kaasa kinnipeetava edaspidisele õiguskuulekale käitumisele ning ühiskonnas aktsepteeritavate hoiakute ja tõekspidamiste omaksvõtmisel. Kohus usub, et süüdimõistetu on nüüdseks teinud karistusest vastavad järeldused ning oskab edaspidises elus käituda normikohaselt. Kohus leiab ka, et kinnipeetavale võib anda võimaluse näidata, et ta on suuteline õiguskuulekalt käituma.

Tatjana Bogdanova Harju Maakohtu kohtunik /allkirjastatud digitaalselt/

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.