Liiklussüüteod

1-19-2025 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; 6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. Käitumiskontrolli nõuete kohaldamist alustatakse pärast kohtuotsuse jõustumist.

korral

pööratakse kohtulahend sundtäitmisele

EDASIKAEBAMISE KORD

Kohtuotsuse peale võib kohtumenetluse pool esitada apellatsioonkaebuse ainult kokkuleppemenetlust reguleerivate menetlusnormide rikkumise korral või kui kriminaalasjas on kohtulahendi teinud ebaseaduslik kohtukoosseis. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. Apellatsioon esitatakse kirjalikult vormistatuna Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul, alates otsuse avalikult teatavakstegemisest.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

S.R-ile on esitatud süüdistus selles, et tema, olles 15.12.2015.a karistatud Pärnu Maakohtu Rapla kohtumaja poolt mootorsõiduki alkoholijoobes juhtimise eest ja omamata vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigust, 01.12.2018.a kella 22:38 ajal Rapla maakonnas Märjamaa vallas Märjamaa-Koluvere mnt 1. km-l juhtis alkoholijoobes olles (etanooli sisaldus veres 3,52+/-0,07 mg/g, k=2) mootorsõidukit Volkswagen Golf reg nr xxxxxx, millega sõitis teelt välja, põhjustades varalise kahjuga liiklusõnnetuse. Rikkudes liiklusseaduse (LS) § 69 lg 1 ja lg 2 p 1 nõudeid ning olles eelnevalt Pärnu Maakohtu poolt mootorsõiduki alkoholijoobes juhtimise eest karistatud, pani S.R toime korduva mootorsõiduki juhtimise alkoholijoobes, mis on kvalifitseeritav KarS § 424 lg 2 järgi. Lisaks sellele eiras S.R sõiduautot juhtides ka LS § 90 lg 1 p 1 nõuet, sest tal puudus vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigus. Vastavalt S.R-i ja tema kaitsjaga sõlmitud kokkuleppele tegi prokurör ettepaneku S.R süüdi tunnistada ja karistada KarS § 424 lg 2 järgi vangistusega 1 aasta, mis Lk 2 / 3

1-19-2025 asendada KarS § 69 lg 1 kohaselt 360 tunni üldkasuliku tööga, mille tegemise tähtajaks määrata 1 aasta. Kuni üldkasuliku töö lõpuni on S.R kohustatud alluma KarS § 75 lg 1 ette nähtud käitumiskontrolli nõuetele - elama kohtu määratud alalises elukohas, ilmuma määratud aegadel kriminaalhooldaja juurde registreerimistele, alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas, esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta, kauemaks kui viieteistkümneks päevaks lahkuma oma elukohast ainult kriminaalhooldaja eelneval loal, elu-, töövõi õppimiskoha vahetamiseks, samuti Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks saama kriminaalhooldusametnikult eelnevalt loa. S.R-i kohtu poolt määratud alaliseks elukohaks lugeda tema ankeetandmetes märgitud elukoht. KarS § 75 sätestatud käitumiskontrolli nõuete kohaldamist alustatakse pärast kohtulahendi jõustumist. Määrata S.R-ile lisakohustus: KarS § 75 lg 2 p 2 alusel kuni üldkasuliku töö tegemise lõpuni mitte tarvitama alkoholi. Kriminaalmenetluse kulud: kaitsjatasu õigusabi eest 60 eurot, vereuuringu maksumus 14 eurot, sundraha 810 eurot, mida vähendada seoses S.R-ilt öökoha puudumise tõttu poole võrra, s.o. 405 euroni. KrMS § 180 lg 3 alusel võimaldada menetluskulude, kokku 479 eurot, tasumist ositi 10 kuu jooksul, s.o igakuiselt tasuda 47.90 eurot.

KOHTU SEISUKOHT

Kohtuistungil kinnitas süüdistatav, et on kokkuleppest aru saanud ja nõustub sellega. Süüdistatav selgitas kokkuleppe sõlmimise asjaolusid ning kinnitas, et kokkuleppe sõlmimine oli tema vaba tahe. Prokurör jäi sõlmitud kokkuleppe juurde. Kriminaaltoimiku materjalide alusel ja kohtuliku arutamise põhjal tegi kohus järeldused, et kokkuleppe sõlmimisel on järgitud kokkuleppemenetlust reguleerivaid menetlusnorme ning kokkuleppe sõlmimine on olnud süüdistatava tõelise tahte avaldus. Kohus teeb otsuse süüdistatava süüdimõistmise ja talle kokkuleppekohase karistuse mõistmise kohta ning mõistab riigituludesse menetluskulud vastavalt sõlmitud kokkuleppele.

(allkirjastatud digitaalselt) kohtunik

Lk 3 / 3

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.