1-19-2605/10 - Liiklussüüteod - Pärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Kuninga tänaval - lahend.ee

8.Kohtuotsus saata süüdistatavale ja tema kaitsjale ning prokurörile. Edasikaebamise kord Vastavalt KrMS § 318 lg-le 4 võib kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale kohtumenetluse pool esitada apellatsiooni juhul, kui tegemist on käesoleva seadustiku 9. peatüki 2. jao sätete või § 339 lõike 1 rikkumisega. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. KrMS § 319 lg 2 kohaselt esitatakse apellatsioon kirjalikult vormistatuna Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest. Asjaolud Janar Viibust süüdistatakse selles, et tema, isikuna, keda on Politsei- ja Piirivalveameti 22.11.2016 (teo toimepanemise aeg 26.10.2016) ja 29.11.2016 (teo toimepanemise aeg 02.11.2016) otsustega süüdi tunnistatud LS § 201 lg 2 alusel kvalifitseeritava väärteo toimepanemise eest s.o korduva mootorsõiduki juhtimise eest vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõiguseta isiku poolt, juhtis, tahtlikult uuesti s.o süstemaatiliselt 13.08.2018 kella 17.44 ajal Pärnu maakonnas Pärnu linnas Paide maantee 9 suunaga Paikuse alev poole mootorsõidukit Mercedes-Benz x riikliku registreerimismärgiga xx, omamata vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigust, millega rikkus süstemaatiliselt LS § 94 lg 1. Samuti tema, isikuna keda on varasemalt karistatud süstemaatilise mootorsõiduki juhtimise eest vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõiguseta isiku poolt, juhtis, tahtlikult uuesti s.o süstemaatiliselt 07.09.2018 kella 00.52 ajal Pärnu maakonnas Pärnu linnas Paikuse alevis PärnuTori tee 2 km suunaga Tori poole mootorsõidukit Seat x registreerimismärgiga xx, omamata vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigust, millega rikkus süstemaatiliselt LS § 94 lg 1. Samuti tema, isikuna keda on varasemalt karistatud süstemaatilise mootorsõiduki juhtimise eest vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõiguseta isiku poolt, juhtis, tahtlikult uuesti s.o süstemaatiliselt 07.09.2018 kella 21.00 ajal Pärnu maakonnas Tori vallas Sindi linnas Väike-Põllu ja Põllu tänava ristmikul mootorsõidukit Seat x registreerimismärgiga x, omamata vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigust, millega rikkus süstemaatiliselt LS § 94 lg 1. Samuti tema, isikuna keda on varasemalt karistatud süstemaatilise mootorsõiduki juhtimise eest vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõiguseta isiku poolt, juhtis, tahtlikult uuesti s.o süstemaatiliselt 11.12.2018 kella 12.13 ajal Pärnu maakonnas Tori vallas Sindi linnas Pärnu maanteel ja Pärnu-Tori teel suunaga Kalda tänava poole mootorsõidukit Volkswagen Passat registreerimismärgiga x, omamata vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigust, millega rikkus süstemaatiliselt LS § 94 lg 1. Seega Janar Viibus süstemaatiliselt vastava kategooria juhtimisõiguseta mootorsõiduki juhtimisega pani toime KarS § 4231 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

1-19-2605 Kohtumenetluse poolte seisukohad kohtus Asja kohtueelses menetluses toimunud kokkuleppemenetluse läbirääkimiste käigus süüdistatav ja tema kaitsja nõustusid kuriteo kvalifikatsiooniga ning jõudsid kokkuleppele prokuröri poolt kohutus nõutava karistuse liigis ja määras. Süüdistatava, tema kaitsja ja prokuröri vahel sõlmitud kokkuleppe kohaselt nõuab prokurör Janar Viibuse karistamist KarS § 4231 järgi üheaastase vangistusega. KarS § 68 lg 1 alusel arvatakse karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg 07.09 kuni 09.09.2018.a ja 11.12 kuni 12.12.2018.a, s.o kokku viis päeva. Seega kandmisele kuuluks 11 kuud ja 25 päeva vangistust. KarS § 73 lg 1 ja 3 alusel jäetakse kandmata vangistus tingimisi täitmisele pööratama juhul, kui Janar Viibus ei pane kaheaastase katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu. Janar Viibus tunnistas end kohtuistungil talle esitatud süüdistuses süüdi ning jäi sõlmitud kokkuleppe juurde. Ka prokurör jäi kohtus sõlmitud kokkuleppe juurde ja palus selle kohtul kinnitada. Maakohtu seisukoht Kohtuliku arutamise tulemusena kokkuleppemenetluse korras tegi kohus järeldused, et süüdistatavaga kokkuleppemenetlusega kokkuleppe sõlmimine on olnud tema tõelise tahte avaldus ning kriminaalasja menetlemisel on järgitud kokkuleppemenetluse sätteid. Kriminaalmenetluse seadustiku § 239 lg 2 esinevaid kokkuleppemenetlust välistavaid asjaolusid ei esine. Kokkulepe on sõlmitud süüdistatava vabal tahtel ja on talle arusaadav. Kokkulepe sõlmiti kaitsja juuresolekul. Kohus mõistab Janar Viibuse süüdi KarS § 4231 järgi ning kohaldab tema suhtes kokkuleppes kokkulepitud karistuse. Tsiviilhagi või avalik-õiguslikku nõudeavaldust kriminaalasjas esitatud ei ole. Asitõendeid ei ole. Tõkendit ei ole kohaldatud. Vastavalt KrMS § 180 lg-le 1 kohustub süüdimõistetu hüvitama menetluskulud. Sõlmitud kokkuleppe kohaselt tuleb Janar Viibuselt välja mõista riigi tuludesse KrMS § 175 lg 1 p 4 alusel riigi õigusabi korras määratud kaitsja tasu 90 eurot, KrMS § 175 lg 1 p 6 alusel asitõendi saatekulu 63.60 eurot ning KrMS § 175 lg 1 p 9 ja § 179 lg 1 p 2 alusel sundraha 810 eurot, kokku 963.60 eurot. Süüdistatavale on selgitatud, et süüdimõistva kohtuotsusega kaasneb menetluskulude hüvitamise kohustus vastavalt KrMS § 180 lg-le 1. Samuti on süüdistatavale selgitatud kiirmenetluse korras kokkuleppemenetlusega kaasnevate menetluskulude summa suurust. Vastavalt sõlmitud kokkuleppele väljamõistetud menetluskulud tasuda 12 osas selliselt, et süüdimõistetu tasub iga kuu viieteistkümnendaks kuupäevaks 80.30 eurot. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtajaks täidetud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.