Süüteod perekonna ja alaealise vastu › Süüteod perekonna vastu

Edasikaebamise kord Käesolev määrus ei ole KrMS § 385 p 15 alusel vaidlustatav.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Oxxx Mxxxxxd kahtlustatakse KarS § 169 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises ehk selles, et tema, olles isik, kes on kohustatud 29.04.2010. a Tartu Maakohtu poolt tsiviilasjas nr 2-09-29255 tehtud kohtuotsuse alusel maksma alates 25.05.2010. a igakuiselt oma lapse xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxülalpidamiseks elatusraha 1700 krooni (ehk 108,65 eurot) kuus kunxxxxxxxxxxxxxxxxxxx täisealiseks saamiseni (05.12.2020. a), on hoidunud teadvalt ja süstemaatiliselt ning pikema aja vältel kõrvale kohtu poolt välja mõistetud igakuise elatusraha maksmisest. Teadlik kõrvalehoidumine seisneb selles, et Oxxx Mxxxxx ei ole ajavahemikul juuni 2010 – juuli 2010, november 2010 – detsember 2010, juuni 2011 – august 2011, oktoober 2011– veebruar 2014, aprill 2014 – juuli 2014, september 2014 – märts 2015, mai 2015 – juuli 2015, september 2015 – märts 2016, mai 2016 – november 2016 maksnud lapsele elatusraha vaatamata sellele, et tal oli vähemalt osaliseks elatusraha maksmiseks olemas piisavalt vara. Lisaks on kriminaalasjas tuvastatud, et Oxxx Mxxxxa lasi eeltoodud ajavahemikel kanda oma sissetulekuid Ixxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx ning xxxxxxxxxxxx arvelduskontodele, millega varjas enda tulusid, mida oleks saanud elatusraha maksmiseks kasutada. Samuti täitis Oxxx Mxxxxx perioodil aprill 2010, august – oktoober 2010, jaanuar – aprill 2011 ning aprill 2016 ja detsember 2016 elatusraha maksmise kohustust väiksemas ulatuses, kui tema varaline seisund seda võimaldas. On tuvastatud, et nimetatud perioodil oli Oxxx Mxxxxx kasutuses rohkem vara, mistõttu oleks ta saanud suuremas ulatuses ülalpidamiskohustust täita. Elatusraha maksmisest kõrvalehoidumine seisneb ka selles, et Oxxx Mxxxxx ei ole teinud mõistlikke jõupingutusi, et elatusraha maksmise kohustust võimalikult suures ulatuses täita. On tuvastatud, et Oxxx Mxxxxa töötas ajavahemikel 23.03.2010. a kuni 08.11.2011. a ning 27.02.2014. a kuni 07.01.2015. a. Töötuna oli Oxxx Mxxxxx registreeritud üksnes ajavahemikul 04.10.2015. a kuni 28.11.2015. a, mistõttu pole Oxxx Mxxxxx otsinud piisava intensiivsusega tööd, et enda varalist seisundit seeläbi parandada. 28.03.2019. a saabus kohtusse prokuratuuri taotlus kriminaalmenetluse lõpetamiseks. Prokurör taotleb Oxxx Mxxxxx suhtes kriminaalmenetluse lõpetamist ilma KarS § 202 lg 2 sätestatud kohustust panemata. Lisaks kohustada Oxxx Mxxxxxx tasuma kriminaalmenetluse kulude katteks 70 eurot, tähtajaga 6 kuud. Ülejäänud osa kuludest (140 eurot) jätta KrMS § 180 lg 3 alusel riigi kanda. Kriminaalmenetluse lõpetamise taotluse kohaselt on prokurör kokkuvõtvalt veendunud, et Oxxx Mxxxxx on täitnud oma käitumisega KarS §-s 169 sätestatud kuriteokoosseisu. Samas leiab prokurör, et Oxxx Mxxxxa suhtes tuleks kriminaalmenetlus KrMS §-s 202 sätestatud alustel lõpetada. Prokuröri hinnangul on ebamõistlik kahtlustatavaga uue kokkuleppe sõlmimine, kuivõrd kohus on kahel korral juba kriminaaltoimiku kokkuleppemenetluses tagastanud. Lisaks on kohus kohtumääruses (kriminaalasja nr 1-19-1660) andnud mõista, et Oxxx Mxxxxx karistamine ei ole otstarbekas. Kuivõrd prokurör on seisukohal, et Oxxx Mxxxxa suhtes esineb põhjendatud kuriteokahtlus, ei ole võimalik kriminaalmenetluse lõpetamine KrMS § 199 lg 1 p-s 1 sätestatud alusel. Samas on täidetud aga KrMS §-s 202 sätestatud

eeldused, mistõttu taotleb prokurör kohtult Oxxa Mxxxxa suhtes kriminaalmenetluse lõpetamist. Prokurör leiab, et Oxxx Mxxxxx suhtes võib kriminaalmenetluse lõpetada talle põhikohustust määramata. KrMS § 202 lõiget 2 on võimalik tõlgendada selliselt, et põhikohustuse panemine ei ole kohustuslik, kui prokuratuur seda ei taotle. Kriminaaltoimikust nähtuvalt on Oxxx Mxxxxx suhtes ühel korral juba kriminaalmenetlus lõpetatud. Võib eeldada, et OlxxxMxxxxx ei ole tulenevalt oma isikuomadustest võimeline ka praegu üldkasuliku töö tegemise kohustust täitma, mistõttu ei pea prokuratuur mõistlikuks selle kohaldamist taotleda. Veelgi ebamõistlikum on kriminaalasja eripärast tulenevalt taotleda, et Oxxx Mxxxxx peaks maksma kindla summa riigituludesse. Prokuröri hinnangul on mõistlikum, kui Oxxx Mxxxxx kasutab rahalisi vahendeid ülalpidamiskohustuse täitmiseks või võlgnevuse tasumiseks. Prokuratuur esitab käesoleval hetkel taotluse kohtule KrMS § 202 lõike 1 alusel seetõttu, et kriminaalmenetluses on tekkinud kulud. Kriminaalmenetluses tekkinud kulude riigi kanda jätmine on võimalik KrMS § 180 lõike 3 alusel, mida saab rakendada üksnes kohus. KarS § 169 on KarS § 4 lg 3 kohaselt teise astme kuritegu, mistõttu on täidetud esimene eeldus kriminaalmenetluse lõpetamiseks. Prokurör leiab, et tulenevalt kriminaalasja eripärast ning Oxxx Mxxxxa isikust oleks otstarbekas kohustada Oxxx Mxxxxxt tasuma kriminaalmenetluse kuludest 70 eurot ehk ühe kolmandiku. Kokku on kriminaalasjas tekkinud menetluskuluks 210 eurot (Oxxx Mxxxxxxe määratud kaitsjale määratud tasu kohtueelses menetluses osalemise eest KrMS § 175 lg 1 p 4 alusel). Oxxx Mxxxxx on andnud 28.03.2019 Lõuna Ringkonnaprokuratuuris nõusoleku kriminaalmenetluse lõpetamiseks. Ühtlasi on ta kinnitanud, et on võimeline tasuma kriminaalmenetluse kuludest 70 eurot 6 kuu jooksul. Ülejäänud kriminaalmenetluse kulud ehk 140 eurot tuleks jätta prokuröri hinnangul KrMS § 180 lõike 3 alusel riigi kanda. Prokurör on seisukohal, et Oxxx Mxxxxa süü suurus on selline, mis võimaldab kriminaalmenetluse lõpetamist KrMS §-s 202 sätestatud alustel. Kuivõrd KarS §-s 169 sätestatud kuriteo sanktsioonimäärad on madal – maksimaalselt on võimalik mõista kuni üheaastane vangistus, saab prokuröri hinnangul rääkida ka väikesest teosüüst. See tähendab, et madalad sanktsioonimäärad viitavad juba oma olemuselt väiksemale teosüüle. Lisaks eeltoodule tuleb hinnata ka kriminaalasjas selgunud asjaolusid. Praegusel juhul ei ole tuvastatud, et Oxxa Mxxxxxxoleks suures ulatuses vara varjanud. Samuti on ta teatud perioodi jooksul täitnud ülalpidamiskohustust. Seega saab kriminaalasjas selgunud asjaolude pinnalt väita, et Oxxx Mxxxxx süü ei ole suur. Oxxx Mxxxxx on varasemalt kriminaalkorras karistamata. Prokurör on seisukohal, et OlxxxMxxxxa puhul ei ole otstarbekas kohaldada kriminaalkaristust. Lisaks tuleb arvestada ka seda, et kuriteo toimepanemise lõpust on möödunud juba üle kahe aasta ning on teada, et Oxxx Mxxxxx asus pärast seda ülalpidamiskohustust täitma. Samuti vähendab avalikku menetlushuvi ka asjaolu, et kahtlustatava puhul pole kriminaalmenetlusi otstarbekuse kaalutlustel varasemalt lõpetatud.

KOHTU PÕHJENDUSED

Kohus, olles tutvunud kriminaalasja materjalidega, leiab, et taotlus kriminaalmenetluse lõpetamiseks KrMS § 202 lg 1 alusel on põhjendatud ja tuleb rahuldada. KrMS § 202 lg 1 sätestab, et kui kriminaalmenetluse ese on teise astme kuritegu ja selles kahtlustatava isiku süü ei ole suur ning ta on heastanud või asunud heastama kuriteoga tekitatud kahju ja tasunud kriminaalmenetluse kulud või võtnud endale kohustuse tasuda kulud ning kui

kriminaalmenetluse jätkamiseks puudub avalik menetlushuvi, võib prokuratuur kahtlustatava nõusolekul taotleda, et kohus kriminaalmenetluse lõpetaks. Olxx Mxxxxxxe on esitatud kahtlustus KarS § 169 järgi, mis on KarS § 4 lg 3 kohaselt teise astme kuritegu. Kohtuniku hinnangul kinnitavad kriminaaltoimikus olevad tõendid Oxxx Mxxxxx poolt kuriteo toimepanemist. Samas leiab kohus, et käesoleval juhul ei ole Oxxx Mxxxxx süü kuriteo toimepanemisel suur ning avalik menetlushuvi kriminaalmenetluse jätkamiseks puudub. Seega on kriminaalmenetlust võimalik lõpetada. Siinkohal peab kohus oluliseks arvestada ka käesoleva kriminaalasja menetluse erinevaid etappe. Nimelt on kriminaalmenetlus varasemalt lõpetatud KrMS § 202 alusel, kuid menetlus tuli uuendada põhjusel, et Oxxx Mxxxxa ei täitnud talle määratud kohustust teha üldkasulikku tööd. Lisaks on kahel korral edastatud kriminaalasi kokkuleppemenetluses kohtule, kuid mõlemal korral on kohus kriminaaltoimiku prokuratuurile kohtuistungit pidamata tagastanud. Oxxx Mxxxxxx ei ole varem karistatud. Kuriteo toimepanemisest on möödunud juba 2 aastat. Lisaks on teatud ulatuses OxxxxMxxxxa ülalpidamiskohustust täitnud. Arvestades kuriteo tehiolusid ja Oxxx Mxxxxxx iseloomustavaid andmeid, leiab kohus, et kriminaalmenetluse lõpetamine on kohane ja õigustatud. Kohus leiab, et on põhjendatud jätta Oxxx Mxxxxxxe määramata kohustus tasuda kindlat rahasummat riigi tuludesse. Siinkohal nõustub kohus kriminaalmenetluse lõpetamise taotluses märgituga, et kindla rahasumma määramine ei ole kohustus ja antud kriminaalasja tehiolusid arvesse võttes on Oxxx Mxxxxxx mõistlikum kasutada rahalisi vahendeid ülalpidamiskohustuse täitmiseks või võlgnevuse tasumiseks. Oxxx Mxxxxxxe tuleb määrata kohustuseks tasuda kriminaalmenetluse kulud. Kriminaalmenetluse kuluks käesolevas kriminaalasjas on riigi õigusabi kulu summas 210 eurot (150+30+30) (II kd, tl 96-97; 100-101; 104-105). KrMS § 180 lg 3 alusel taotletakse kriminaalmenetluse kulude summas 140 eurot riigi kanda jätmist. Kohus leiab, et kriminaalmenetluse kulude osaline riigi kanda jätmine on põhjendatud. Siinkohal arvestab kohus Oxxx Mxxxxx tervislikku seisundit ja sissetulekuid, millest nähtuvalt on ilmne, et Oxxx Mxxxxxl puudub võimalus tasuda kõiki kriminaalmenetluse kulusid ja seda kindlasti KrMS § 202 lg-s 3 sätestatud tähtaja jooksul. Oxxx Mxxxxx on kinnitanud, et ta suudab tasuda menetluskulude katteks 70 eurot. Sellest tulenevalt on põhjendatud määrata Oxxx Mxxxxxxe kohustuseks tasuda kriminaalmenetluse kulude katteks 70 eurot. KrMS § 202 lg 3 alusel tuleb kohustuse täitmise tähtajaks määrata 6 kuud alates käesoleva määruse tegemisest. Ülejäänud menetluskulud, s.o 140 eurot tuleb KrMS § 180 lg 3 alusel jätta riigi kanda. Kohus peab vajalikuks selgitada, et kui Oxxx Mxxxxa ei täida määratud kohustust tähtaegselt, uuendab kohus prokuratuuri taotlusel KrMS § 202 lg 6 alusel kriminaalmenetluse määrusega. Karistuse mõistmisel arvestatakse kohustuse osa, mille isik on täitnud. /allkirjastatud digitaalselt/ Raina Pärn kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.